1981-05-28-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r ,.,1..- n;.'.;^,-.'
nr. 21 (1632) 1981
ERSON
^goog.
Isuse Lütseumi,
te hariduse saa-is
Koiisen'atoo-isikaülikoolis
lo-
11965. a, Toronto
teooriiimi öppe-iwanlse
ja €NE
jmetlik klaveri-
[Ants Kersonlga.
;sti Kultuuri"
^esimeeis. Eesti
itaja. Kanada.
zhürüi liige ja
mtaja. Eesti
Resident.
p-SEHR
lootsis. Lõpeta-
| i , B j V . inglise
York'i ülikooli,
fr muusika alal,
ilikooli, Bache-löötab
muusika
)olides. Abipre-
Keskuses. Võt-lustuste
org^i-
Wataja Toronto
k aidanud üle-licönservatuvide
|ks Toronto St.
las.
I 1942. a. Pän
I Ühendriikides,
ütektuuri alal.
Pittsburghis,
|r972. a. Toron-
Tauliga. Kuu-loosseisu
juha-i
i »
m
Jarjümaal. Lõ-p
õigusteadus-iajakirjanlku-tgev
Tallinna
pbis (ERKls)
aktsiooni lä-
[olnud „Meie
[50-1971. Üks
laid. Eestlaste
t (end. RVN)
fee ja juhatus-
JKN peasekre-
^,Meie Elu" nr. 21 NELJAPÄEVAL, 28, MAIL — THURŠDAY, MAY
Mis oit EK
EKM iiikmed?
Eestlaste Kesknõukogu Kaiia-das
(EKN Kanadas) ön Kanada
eestlaste kesk- ja võitlusorganisatsioon,
mille ülesandeks, on Kanada
eestlaste huvide kaitsmine
Kanada valitsuse ja asutuste juü-res,
eriti aga Kanada eestlaste nimel
kaasaaitamine eesti rahiva
vabadusvõitlusele ja Eesti Vabariigi
õiguste taastamisele.
EKN Kanadas ülesandeks oh
Põhikirja järgi: •.
a) koondada Kanada eestlased
ühiseks tervikuks võitlused eesti
rahva õiguste ja kodumaa vabaduse
eest; •
b) esindada Kanada eestlaskon-
'da; . ; „ • . •
c) aidata koordineerivalt kaasa
rahvusliku kultuuri viijelertiišel
ja arendamisel ning noorsoo kai'
vatamisel rahvuslikus vaimus
koostöös teiste organisatsioonidega.-,
^
EKN Kanadas koosseisu valitakse
Kanada eestlaskonna poolt
otseste yalmiiste teel isikuvalimi-se
põhimõttel neljaks aastaks 45
liiget.
• VÕTKE OSA: EKN VALIMISTEST
- SELLEGA AITATE
KAASA MEIE RAHVUSLI-
/vKlJLE TÖÖLE! ,:• V;v'
" EKN JUHATUS.^
i i l:
\;J0ANN, SAARNIIT.. ^
Sündinud 1912. a. Võrumaal. Lõpeta-nud
Riigi Kõrgema Kunstikooli 1939.
a. Siberis, lahingutes Velikie Luki ja
Smolenski rindel 1943. a. Arreteeritud,
põgenes 15 a. sunnitöö karistusest.
Esimene antikonmiunistlik näitus
1948. a. Esinenud 104 korda,
Rootsis, Taanis, USA-s, TV-s; raadios,
Kanadas.. Võitnud auhindu. Töid on
esindatud Order Daughters of Em°
pire, Canadian House London, Eng-land,
Smithonian Institute, Toronto
Dominion Centre'is ja' teistes kohtades.
Trükist ilmunud ,J^änest Itta
ja Idast Läände", ,>Säälpool raudeesriiet"
(Mapp). Äkaldeemiliselt
kuulub Korp! ReveliassSo
1'.
i
HARALD TEDER i
Lõpetanud E.V. Sõjakooli Jmtseoh-vitserina,
pedagoogilised kursused ja
Tartu ijlikooli Õigusteaduskonna.
Teeninud rivis ja staabis ning koolides
riigikaitse õpetajyana. Võtnud osa
kommunismivastasest võitlUjSest mitmel
rindel kapteni aukraadis. Juhtivalt
tegev paljudes eesti \ organisajt-sioonides.
Hoiab vaimurelva halja^
na. Valitud Ülemaailmse EVÜ; Keskuse
ja Ülemaailmse E. Kesknõukogu
Täiskogu liikmeks. Juhtmõte: ühtekuuluvus,
ohvruneelsus Ja julge
nõue — meile tehtud ülekohus 4uleb
hüvitada, et saab teoks jälle IEesti
Vabariik. ^
1
NIKOLAI VALGE.
Sündinud 2l detsembril 1924 Tallin-nas.
Lõpetas Tallinnas J. Westholmi
nimelise gümnaasiumi 1943. a. |Lah-is
.aasta: hiljem^ Eestist siirdws
viie aasta järele jndivaloeiidase ja
küsib inimestelt Ikiiisliiiiisi neiid®
kohta, mis Qffl '
vajalikud majandtiselia tüleviki
Yalltsiisel on oluline, et t^
®leks Kanadas elavate mitme-suguste
etniliste õ p p i d e kohta
viimane Informatsioon. Kuna
mendele gruppidele ettenähtud
iprogrammid baseeruvad
Eui teil on mõnele küsimusele
vastuse andmisega probleeme, siis
võite telefoneerida küsfanuslehel
iMitnd numbril. Paljudel juhtudel
on ametnikud võunellsed
kõielema teie emakeelt mng
Miavad teile vajalikku
loenduse küsimuslehe, mille peab täitma üks
ielbkqnna lüge. Seadus ütleb, et rahvaloendus on
Kanadale v ä ^ oluline ning seda arvestades tuleb
irahvaloenduse küsimusleht täita hoolikalt 3. juuniks
. 1981. Sam^ seaduse alusel ei näe teie poolt
antud andmeid keegi peale rahvaloenduse ametnike,
kes on andnud vaikimise vande. Keegi teine, ega
ükski teme valitsuse mimsteerium, ei näe teie
Isiklikke vastuseid esitatud küsimustele. Teie
antud Informatsioon kombineeritakse kokku
tteiste perekondade poolt antud vastustega ning
avalikult tehakse teatavaks ainult üldarvud.
Kui' teie. antakse 4oos rahvš^»
loenduse materjalidega ka
idressiga ja margiga varustatud
ümbrik, dis paigutage vastustega
varustatud küsünusleht
imbrikusse ja viige postkasti Koi
materjalidega koos ei ole antud
aadressiga varustatud ümbrikku,
' siis hoidke küsfannslehte nii kausi
seUele järele tuleb rahvaloenduse ametnik.
Kui te pole saanud 1. juunikis rahvaloendui^
küsunuslehte, süs valige oma telefonil operaatori
saamiseks Oja küsige Zenith 0-1981. Andke oma
nimi ja aadress ning teile saadetakse küsimusleht.
Rahv^oenduse Informatsioon qn eriti oluUne, et
libistada tulevikus hilisemaid Kanadasse saabujaid.
Te saate isiklikult rahvaloenduseks kaasa aidata
kui te täidate hoolikalt küsunuslehe ning saadate
J selle ära 3. juuniks.
Kuna te osa Kanadast, süs olete Issi
^ osa rahvaloendusest
i% 1981 Census Recensement
of Canada du Canadade1981
Kevad ja sügis on New Yorgis ilusamateks
aasitaegadeks ja see paistab
silma ka selle suure maailmalinna
eesti organisatsioonide tegevuses
nii kultuuriliste ürituste alal, samuti
ka töös, mida teevad New Yorgi
Eesti kogudused. Kevadkuudele on
kantud terve rida suuremaid üritusi,
silmaspidades, et kuumalained
öma rõhuva niiskusega ja ebameeldiva
soojusega algavad tavaliselt juba
juuni keskpaigu ja kestavad kuni
„Labour-Day" nädalalõpuni, mis tänavu
langeb 5. ja 6, ^ptembrile.
Vilgast elevust tekitas meie- ühe"
nimekama ja yõiirriekama meesso-listi,
kontsertlaulja Naan Põllu esi-
Peale eeltoodud kandidaatide esinevad
EKN XI koosseisu valimistel
vfeel järgmised kandidaadid:
Amolins, Roland; Welland,On!.
Äruja,Henny; Toronto, Ont.
Ehvert, Sven; Toronto, Ont.
Heinsoo, Edgar; Montreal, Que,
Jõgi; Martin; Toronto; Ont.
Järvalt, Johannes; Toronto, Ont
Järve, jaak; Toronto, Ont.
Jürima, Ülo; Toronto, Ont,
...Ont.
Kivik, Jaak^^ Toronto, Ont.
Laaneots, Heino; Montreal, Que.
Lepnurm, Enno; Vancouver, B.C.
Undaja, Endel; Hamilton, Ont
Läte> Anne; Toronto, Ont.
Matsõo, Mati; Toronto, Ont
Mitt, Tiina; Toronto, Chit.
Moks,Raffi; Toronto, Ont
MÖldre, Peeter; Montreal, Qm.
Nõmmik, Tõnis; Toronto, Ont
Olljum, Rudolf; Vancouver, B.C.
Pahapill, Kari; Toronto, Ont
Pihl, Märt; Thornhill, Ont
Piirvee, Raimünd; Petawawa, Ont.
Pühvel, Martin; Montreal, Que.
Salumets, Aksel; Toronto, Ont.
pärast sõja lõppu üle Saksamaa Ja
Itaalia 1948. a. Kanadasse ja asus
S949. a. Torontosse. ÜhiskondMkult
olnud tegev ajavahemikul 1959 kuni
1980 Toronto Eesti Maja saamise ja
ülesehitamise töös esimehena. Töötab
Torontos „Property Management
and Developmeht" kompaniis pro-nemine
New Yorgis. Ta pii selleks
valinud Manhattani esindusliku kiriku,
mida alates 195Q aastast on kasutanud.
New Yorgi Eesti Ev,-Luteri
Usu Kogudus. Meeldiva mulje jättis,,
et külaline Saks'amaart.oli oma esinemise
valikut' teostades . võtnud arvesse
et meie oma eesti muusika va-'
jab elus hoidmist, edasikandmist ja
tutvustamist. See oli Naan Põllu ainus
kontsert New Yorgis ja ka esimene,
mis oli täielikult pühendatud
usulisele muusikale. Esitamisel. andis
oma -väärtusliku kaasabi saatjana
koguduse organist helikunstnik
Meta Noorkukk. Vastavalt New Yorgi
koguduses väljakujunenud traditsioonile
kannab koguduse õpetaja
praost Rudolf Kiviranna hoolt kirikus
toimuvate kooride või solistide
kontsertide puhul. usulis-rähvusliku
sõnavõtu eest. õnnestunud kontserdile
järgnes koosviibimine kiriku
seltskondlikes ruumes, kus Naan
Põllule sai osaks soe poolehoid ja
ühtlasi kutse ka edaspidi .esineda
selles kirikus.
Eesti, Maja, mis asub Manhattani
heas ida-Hnnaösas (Eastside) kannab
hoolt kultuuriliste ja seltskondlike
ürituste korraldamise kohana. Kui
omal ajal oldi tõsiselt mures sellepärast,
et saal ei mahuta suuremal ai"-
vul osavõtjaid, siis on'see mure am-mugi^
kadunud; Eestlased elavad hav
jutatult Suur-New Yorgi mitmetel
aladel ja kullaltki kaueel Eesti Ma-jas.
t. Nii mõnigikord jätab kurva
mulje mõne hästi ettevalmistatud
kokkutulekust psavõtjate vägagi ta^
gasihoidlik arv. On juhtunud, et mõne
A'ägä hea.kuituurilis-muusikalise
•l^ava puhul on suures New Yorgi
eestlaskonnas kohale tulnud ainiilt
30 inimest Rõõmustava erandi moodustas
hiljutine N.Y. Eesti Naiskoori
'kontsert, mida juhatajas helikunstnik
Valdeko Kangro. Kohale oli tulnud
üle ootuste rohkesti eestlasi, kellel
ei tarvtsenud kahetseda, et nad'
pi^a teekonna; ette võtsid, et elada
kaasa USA Idaranniku • suurema
naiskoori heale esinemisele'
-k Ahjude, torude, radiaatorite parandamine ja valjavahetaxnine
i!r Ahjude gaasiküttele vahetamine koos riikliku toetusega kuni'
Mõõdukad hinnad, oskustega töömehed
ROLAND; KULL LK tel. (416) 275-
PIDULIK SÜNDMUS
THIRLMERE1S
New Yorgi piirkonna.vanem eestlaste
pere on hästi organiseerinud
oma iseseisva organisatsiooni Seenioride
Keskuse näol. Aktiivset tegevust
juhib väsimatu Meta Mäekask,
kes juba aastaid on täitnud edukalt'
esinaise ülesandeid.. Ja on kannud
hooli selle eest, et kaks, korda kuus
toimuvatel klubiõhtutel Eesti Majas
pn huvitavaid ettekandeid mitmetelt
aladelt. PüÜitiliste küsimuste ja va-'
., nemapõlve oma probleemide kõrval
üll leidnud käsitlemist kultuurilised,
tervishoidlikud, usulised ja teised
küsimusedr 5. mail toimus hästiõn-nesiunud
Emadepäeva tähistamine,
kava ja lõunasöögiga. Päeva tulir
punktiks oli sügav ettekanne päevakohasel
teemal New Yorgi eestlaste,
vanemapõlve esindaja mag; Mall Jür-ma
poolt.'' Tervitusi, Rootsist tõi kü--
laliscna . kohalviibiv . prof. Armin
Tuulse lesk,, kelle lühike aga tuuma-
. kas sõnavõtt oU pühendatud ühele
eesli emale,,kes samaaegselt Marie '
Underina. on meie suurmeister luule
alal. Ta tõstis esile vähestele tuntud
tõsiasiu Marie Underi haiguspe-riüoclist
ja tema vaimsest tublidusest
ka siis kui ta ei suutnud enam ise
tõusta haigevoodilt, kuid elas oma
südames kaasa isegi veel eestlaste
suurele kokkutulekule ESTO-80 raa- '
mes Stokholmis. Emadele ja vanaemadele
pühendatud pi^alvuse pidas
• õp. Elmar Kuusler. Deklamatsiooni,
esitas Leida Paomees. Kokkutulnud
arvukal vanemat eestlasperetgitarri
ja lauluga oli ..tulnud rõõmustama
Mew... Yorgi noorteperesl Urmas
•.Kärner... •
USA .suurimaks Eesti segakooriks
.on EELK €onn.eetieuti Koguduse Se-gakoür,
rai.s töötab oma õpetaja ja
muusikategelase Valdeko -
Kangro juhatusel. Nad tulid külla.
Mew Yorgi Lexington Ave. kirikusse
pühap., i 2 . : aprillil 37-liikmelišes
•koosseisus, millele lisandus^ sopran '
Regina Kaar ja noor viola solist Ju-l.
i^^ii^i Chimiak. Orelil oli kaastegevalt
• ^f.^^^^^ üldmulje rikkaliku
kavaga kontserdist oli inspireeriy ja
p^^ni nii mõnegi osavõtja mõtlema,
'-^^n-tarvis hoida alles seda, mida
me endaga Kodu-Eestist oleme kaasa
toonud muusikaliste, usuliste ja rahvuslike
varadena. Kuna paljud koorid
peavad tegema suuri pingutusi,
et oma. tööd jätkata ja et saada
häälterühmadesse vajalikke lauljaid,
siis on Connecticuti koor seda
suutnud lahendada rõõmustaval viisil,
kaasa tõmmates vanemate lauljate
kõrval ka eesti noori. Koor esitas
Maimu Miido USA loomingut ja
selle kõrval ka Leo Virkhausi lisaks
klassikalisele loomingule, nagu. seda
on Rudolf tobiase „Otsekui hirv" jt.
Kontserdi pidulikkust tõstis altaris
teostuv uue sini-müst-valge lipu õnnistamine
praost Rudolf Kiviranna
poolt. Täpselt õigetes värvides va -
mistatud rahvuslipu oli kogudusele
kinkinud kauaaegne väliseestlane
Linda Dreyman. 'Kontserdi lõpuosas
oli meditatsioon, müle praost R. K i -
virarina rajas Vana Testaniendi 106.
psalmile. Analüüsides üht teost Aleksander
Solzhenitsõnilt ta näitas-ret
'ka meie rahva hinge juured on kristlikus
usus, mille väärtusi ateistlik
kommunism ei ole isegi mitte Venemaal
suijtnud kõn^aldada. Leinaseisakus
palvelised mälestasid toore
võimu vangilaagris surnud julget vabadusvõitlejat
dr. Jüri Kukke, kes
kehastab noorte eestlaste valmisolekut
vajaduse korral anda oma elu
inimkonna ja ka meie rahva sügavamate
tõekspidamiste ja paremate
väärtuste nimel. Külaliskoorile oli
koguduse naispere poolt korraldatud
vastuvõtt, ku^ sõnavõttudega esinesid
koguduse esimees Aleksander
Ers, praost Aleksander Hinno, Le-xington
Ave. Segakoori esimees
Erich' Miido, Elmar Järvet Usuteaduslikust
Instituudist ja koguduse
õpetaja.
Järgnevalt Sydneys toiniunud
ZÄC päeva marsile, millest 26.000 sõjaveterani
hulgas võttis osa ka 40-
liikmeline Eesti kontingent esimehe
R. Kalamäe juhatusel, toimus järgmisel
päeval pidulik tseremoonia
Thirlmere linnakeses. 'Kohale tulnud
eestlaste ühikut tervitas Canberrast
saabunud erukindral Clem Cummins.
Üksuse juhtideks olid pärja
asetajana E.'Kang ja lipukandjana
K. Kiviaru Wollongongišt. Niihästi
Sydneys kui ka Thidmeres saadi
rohkete ovatsioonide,osalisteks, kuna
televisiooni saates märgiti sirgetes
ridades esinenud eestlaste kohta,
et nendel oli silmapaistev panus,
hoolimata Eesti väiksusest, viimases
s.o. II maailmasõjas.
Pärast elamust toimus Thirlmere
Puhkekodu seltskondlikus ruumis
E.V.Ü. esimehe Verner Härmits'a
poolt Thirlmere E.V.Ü.. sektsioonile
uue lipu ning selie jarde kolonel Arnold
Sinka'le audiplomi ja kuldmär-gi
annetamine tema silmapaistvate
teenete eest niihästi paguluses kui
ka varem 'kui E.V. Kaitseväe sõjaline
esindajana.
E.S.V.L. poolt esinesid sõnavõttudega
abiesimees E, Aavik ja kohalik
föderaalparlamendi liige Michael
Baume.
Lõpuks tervitati ka ,E. Aavik'ut tema
68. sünnipäeva puhul. Poole sajani
ulatuv seltskond istus ühise laua
juüresi elavais keskusteludes hiliste
tundideni.
Vi
USA eestlaskond läheb vastu tõsisele
rahvuslikule päevale, mis on pühendatud
kannatuste ja kaotuste
meenutamisele, mida Eesti rahvas
oli sunnitud 40 a. tagasi, kandma esimese
kommunistliku massiküüdita-
• .1 '
mise kaudu. USA Eesti luterlikud'
kogudused on läbi aastakümneid
hoidnud alles selle-kurva mälestuspäeva
tähistamise rahvusliku pühapäevana,
mille ülesandeks on olnud
kinnitada ustavust ja usku oma rahvasse
ja tema püsimisse ja paremasse
tulevikku. Vastavalt koguduste
töökavale tähistatakse küüditamiste
mälestuspäeva koostöös kohalike
rahvuslike organisatsioonidega kas
pühap., 7. või pühap., 14. juunü. On
astutud ka samme, et vastava päeva
tähistamine leiaks vastukaja jka
ameerika ajakirjanduses.
.' VAATi^EJA,'
i i
SL
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 28, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-05-28 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810528 |
Description
| Title | 1981-05-28-07 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | r ,.,1..- n;.'.;^,-.' nr. 21 (1632) 1981 ERSON ^goog. Isuse Lütseumi, te hariduse saa-is Koiisen'atoo-isikaülikoolis lo- 11965. a, Toronto teooriiimi öppe-iwanlse ja €NE jmetlik klaveri- [Ants Kersonlga. ;sti Kultuuri" ^esimeeis. Eesti itaja. Kanada. zhürüi liige ja mtaja. Eesti Resident. p-SEHR lootsis. Lõpeta- | i , B j V . inglise York'i ülikooli, fr muusika alal, ilikooli, Bache-löötab muusika )olides. Abipre- Keskuses. Võt-lustuste org^i- Wataja Toronto k aidanud üle-licönservatuvide |ks Toronto St. las. I 1942. a. Pän I Ühendriikides, ütektuuri alal. Pittsburghis, |r972. a. Toron- Tauliga. Kuu-loosseisu juha-i i » m Jarjümaal. Lõ-p õigusteadus-iajakirjanlku-tgev Tallinna pbis (ERKls) aktsiooni lä- [olnud „Meie [50-1971. Üks laid. Eestlaste t (end. RVN) fee ja juhatus- JKN peasekre- ^,Meie Elu" nr. 21 NELJAPÄEVAL, 28, MAIL — THURŠDAY, MAY Mis oit EK EKM iiikmed? Eestlaste Kesknõukogu Kaiia-das (EKN Kanadas) ön Kanada eestlaste kesk- ja võitlusorganisatsioon, mille ülesandeks, on Kanada eestlaste huvide kaitsmine Kanada valitsuse ja asutuste juü-res, eriti aga Kanada eestlaste nimel kaasaaitamine eesti rahiva vabadusvõitlusele ja Eesti Vabariigi õiguste taastamisele. EKN Kanadas ülesandeks oh Põhikirja järgi: •. a) koondada Kanada eestlased ühiseks tervikuks võitlused eesti rahva õiguste ja kodumaa vabaduse eest; • b) esindada Kanada eestlaskon- 'da; . ; „ • . • c) aidata koordineerivalt kaasa rahvusliku kultuuri viijelertiišel ja arendamisel ning noorsoo kai' vatamisel rahvuslikus vaimus koostöös teiste organisatsioonidega.-, ^ EKN Kanadas koosseisu valitakse Kanada eestlaskonna poolt otseste yalmiiste teel isikuvalimi-se põhimõttel neljaks aastaks 45 liiget. • VÕTKE OSA: EKN VALIMISTEST - SELLEGA AITATE KAASA MEIE RAHVUSLI- /vKlJLE TÖÖLE! ,:• V;v' " EKN JUHATUS.^ i i l: \;J0ANN, SAARNIIT.. ^ Sündinud 1912. a. Võrumaal. Lõpeta-nud Riigi Kõrgema Kunstikooli 1939. a. Siberis, lahingutes Velikie Luki ja Smolenski rindel 1943. a. Arreteeritud, põgenes 15 a. sunnitöö karistusest. Esimene antikonmiunistlik näitus 1948. a. Esinenud 104 korda, Rootsis, Taanis, USA-s, TV-s; raadios, Kanadas.. Võitnud auhindu. Töid on esindatud Order Daughters of Em° pire, Canadian House London, Eng-land, Smithonian Institute, Toronto Dominion Centre'is ja' teistes kohtades. Trükist ilmunud ,J^änest Itta ja Idast Läände", ,>Säälpool raudeesriiet" (Mapp). Äkaldeemiliselt kuulub Korp! ReveliassSo 1'. i HARALD TEDER i Lõpetanud E.V. Sõjakooli Jmtseoh-vitserina, pedagoogilised kursused ja Tartu ijlikooli Õigusteaduskonna. Teeninud rivis ja staabis ning koolides riigikaitse õpetajyana. Võtnud osa kommunismivastasest võitlUjSest mitmel rindel kapteni aukraadis. Juhtivalt tegev paljudes eesti \ organisajt-sioonides. Hoiab vaimurelva halja^ na. Valitud Ülemaailmse EVÜ; Keskuse ja Ülemaailmse E. Kesknõukogu Täiskogu liikmeks. Juhtmõte: ühtekuuluvus, ohvruneelsus Ja julge nõue — meile tehtud ülekohus 4uleb hüvitada, et saab teoks jälle IEesti Vabariik. ^ 1 NIKOLAI VALGE. Sündinud 2l detsembril 1924 Tallin-nas. Lõpetas Tallinnas J. Westholmi nimelise gümnaasiumi 1943. a. |Lah-is .aasta: hiljem^ Eestist siirdws viie aasta järele jndivaloeiidase ja küsib inimestelt Ikiiisliiiiisi neiid® kohta, mis Qffl ' vajalikud majandtiselia tüleviki Yalltsiisel on oluline, et t^ ®leks Kanadas elavate mitme-suguste etniliste õ p p i d e kohta viimane Informatsioon. Kuna mendele gruppidele ettenähtud iprogrammid baseeruvad Eui teil on mõnele küsimusele vastuse andmisega probleeme, siis võite telefoneerida küsfanuslehel iMitnd numbril. Paljudel juhtudel on ametnikud võunellsed kõielema teie emakeelt mng Miavad teile vajalikku loenduse küsimuslehe, mille peab täitma üks ielbkqnna lüge. Seadus ütleb, et rahvaloendus on Kanadale v ä ^ oluline ning seda arvestades tuleb irahvaloenduse küsimusleht täita hoolikalt 3. juuniks . 1981. Sam^ seaduse alusel ei näe teie poolt antud andmeid keegi peale rahvaloenduse ametnike, kes on andnud vaikimise vande. Keegi teine, ega ükski teme valitsuse mimsteerium, ei näe teie Isiklikke vastuseid esitatud küsimustele. Teie antud Informatsioon kombineeritakse kokku tteiste perekondade poolt antud vastustega ning avalikult tehakse teatavaks ainult üldarvud. Kui' teie. antakse 4oos rahvš^» loenduse materjalidega ka idressiga ja margiga varustatud ümbrik, dis paigutage vastustega varustatud küsünusleht imbrikusse ja viige postkasti Koi materjalidega koos ei ole antud aadressiga varustatud ümbrikku, ' siis hoidke küsfannslehte nii kausi seUele järele tuleb rahvaloenduse ametnik. Kui te pole saanud 1. juunikis rahvaloendui^ küsunuslehte, süs valige oma telefonil operaatori saamiseks Oja küsige Zenith 0-1981. Andke oma nimi ja aadress ning teile saadetakse küsimusleht. Rahv^oenduse Informatsioon qn eriti oluUne, et libistada tulevikus hilisemaid Kanadasse saabujaid. Te saate isiklikult rahvaloenduseks kaasa aidata kui te täidate hoolikalt küsunuslehe ning saadate J selle ära 3. juuniks. Kuna te osa Kanadast, süs olete Issi ^ osa rahvaloendusest i% 1981 Census Recensement of Canada du Canadade1981 Kevad ja sügis on New Yorgis ilusamateks aasitaegadeks ja see paistab silma ka selle suure maailmalinna eesti organisatsioonide tegevuses nii kultuuriliste ürituste alal, samuti ka töös, mida teevad New Yorgi Eesti kogudused. Kevadkuudele on kantud terve rida suuremaid üritusi, silmaspidades, et kuumalained öma rõhuva niiskusega ja ebameeldiva soojusega algavad tavaliselt juba juuni keskpaigu ja kestavad kuni „Labour-Day" nädalalõpuni, mis tänavu langeb 5. ja 6, ^ptembrile. Vilgast elevust tekitas meie- ühe" nimekama ja yõiirriekama meesso-listi, kontsertlaulja Naan Põllu esi- Peale eeltoodud kandidaatide esinevad EKN XI koosseisu valimistel vfeel järgmised kandidaadid: Amolins, Roland; Welland,On!. Äruja,Henny; Toronto, Ont. Ehvert, Sven; Toronto, Ont. Heinsoo, Edgar; Montreal, Que, Jõgi; Martin; Toronto; Ont. Järvalt, Johannes; Toronto, Ont Järve, jaak; Toronto, Ont. Jürima, Ülo; Toronto, Ont, ...Ont. Kivik, Jaak^^ Toronto, Ont. Laaneots, Heino; Montreal, Que. Lepnurm, Enno; Vancouver, B.C. Undaja, Endel; Hamilton, Ont Läte> Anne; Toronto, Ont. Matsõo, Mati; Toronto, Ont Mitt, Tiina; Toronto, Chit. Moks,Raffi; Toronto, Ont MÖldre, Peeter; Montreal, Qm. Nõmmik, Tõnis; Toronto, Ont Olljum, Rudolf; Vancouver, B.C. Pahapill, Kari; Toronto, Ont Pihl, Märt; Thornhill, Ont Piirvee, Raimünd; Petawawa, Ont. Pühvel, Martin; Montreal, Que. Salumets, Aksel; Toronto, Ont. pärast sõja lõppu üle Saksamaa Ja Itaalia 1948. a. Kanadasse ja asus S949. a. Torontosse. ÜhiskondMkult olnud tegev ajavahemikul 1959 kuni 1980 Toronto Eesti Maja saamise ja ülesehitamise töös esimehena. Töötab Torontos „Property Management and Developmeht" kompaniis pro-nemine New Yorgis. Ta pii selleks valinud Manhattani esindusliku kiriku, mida alates 195Q aastast on kasutanud. New Yorgi Eesti Ev,-Luteri Usu Kogudus. Meeldiva mulje jättis,, et külaline Saks'amaart.oli oma esinemise valikut' teostades . võtnud arvesse et meie oma eesti muusika va-' jab elus hoidmist, edasikandmist ja tutvustamist. See oli Naan Põllu ainus kontsert New Yorgis ja ka esimene, mis oli täielikult pühendatud usulisele muusikale. Esitamisel. andis oma -väärtusliku kaasabi saatjana koguduse organist helikunstnik Meta Noorkukk. Vastavalt New Yorgi koguduses väljakujunenud traditsioonile kannab koguduse õpetaja praost Rudolf Kiviranna hoolt kirikus toimuvate kooride või solistide kontsertide puhul. usulis-rähvusliku sõnavõtu eest. õnnestunud kontserdile järgnes koosviibimine kiriku seltskondlikes ruumes, kus Naan Põllule sai osaks soe poolehoid ja ühtlasi kutse ka edaspidi .esineda selles kirikus. Eesti, Maja, mis asub Manhattani heas ida-Hnnaösas (Eastside) kannab hoolt kultuuriliste ja seltskondlike ürituste korraldamise kohana. Kui omal ajal oldi tõsiselt mures sellepärast, et saal ei mahuta suuremal ai"- vul osavõtjaid, siis on'see mure am-mugi^ kadunud; Eestlased elavad hav jutatult Suur-New Yorgi mitmetel aladel ja kullaltki kaueel Eesti Ma-jas. t. Nii mõnigikord jätab kurva mulje mõne hästi ettevalmistatud kokkutulekust psavõtjate vägagi ta^ gasihoidlik arv. On juhtunud, et mõne A'ägä hea.kuituurilis-muusikalise •l^ava puhul on suures New Yorgi eestlaskonnas kohale tulnud ainiilt 30 inimest Rõõmustava erandi moodustas hiljutine N.Y. Eesti Naiskoori 'kontsert, mida juhatajas helikunstnik Valdeko Kangro. Kohale oli tulnud üle ootuste rohkesti eestlasi, kellel ei tarvtsenud kahetseda, et nad' pi^a teekonna; ette võtsid, et elada kaasa USA Idaranniku • suurema naiskoori heale esinemisele' -k Ahjude, torude, radiaatorite parandamine ja valjavahetaxnine i!r Ahjude gaasiküttele vahetamine koos riikliku toetusega kuni' Mõõdukad hinnad, oskustega töömehed ROLAND; KULL LK tel. (416) 275- PIDULIK SÜNDMUS THIRLMERE1S New Yorgi piirkonna.vanem eestlaste pere on hästi organiseerinud oma iseseisva organisatsiooni Seenioride Keskuse näol. Aktiivset tegevust juhib väsimatu Meta Mäekask, kes juba aastaid on täitnud edukalt' esinaise ülesandeid.. Ja on kannud hooli selle eest, et kaks, korda kuus toimuvatel klubiõhtutel Eesti Majas pn huvitavaid ettekandeid mitmetelt aladelt. PüÜitiliste küsimuste ja va-' ., nemapõlve oma probleemide kõrval üll leidnud käsitlemist kultuurilised, tervishoidlikud, usulised ja teised küsimusedr 5. mail toimus hästiõn-nesiunud Emadepäeva tähistamine, kava ja lõunasöögiga. Päeva tulir punktiks oli sügav ettekanne päevakohasel teemal New Yorgi eestlaste, vanemapõlve esindaja mag; Mall Jür-ma poolt.'' Tervitusi, Rootsist tõi kü-- laliscna . kohalviibiv . prof. Armin Tuulse lesk,, kelle lühike aga tuuma- . kas sõnavõtt oU pühendatud ühele eesli emale,,kes samaaegselt Marie ' Underina. on meie suurmeister luule alal. Ta tõstis esile vähestele tuntud tõsiasiu Marie Underi haiguspe-riüoclist ja tema vaimsest tublidusest ka siis kui ta ei suutnud enam ise tõusta haigevoodilt, kuid elas oma südames kaasa isegi veel eestlaste suurele kokkutulekule ESTO-80 raa- ' mes Stokholmis. Emadele ja vanaemadele pühendatud pi^alvuse pidas • õp. Elmar Kuusler. Deklamatsiooni, esitas Leida Paomees. Kokkutulnud arvukal vanemat eestlasperetgitarri ja lauluga oli ..tulnud rõõmustama Mew... Yorgi noorteperesl Urmas •.Kärner... • USA .suurimaks Eesti segakooriks .on EELK €onn.eetieuti Koguduse Se-gakoür, rai.s töötab oma õpetaja ja muusikategelase Valdeko - Kangro juhatusel. Nad tulid külla. Mew Yorgi Lexington Ave. kirikusse pühap., i 2 . : aprillil 37-liikmelišes •koosseisus, millele lisandus^ sopran ' Regina Kaar ja noor viola solist Ju-l. i^^ii^i Chimiak. Orelil oli kaastegevalt • ^f.^^^^^ üldmulje rikkaliku kavaga kontserdist oli inspireeriy ja p^^ni nii mõnegi osavõtja mõtlema, '-^^n-tarvis hoida alles seda, mida me endaga Kodu-Eestist oleme kaasa toonud muusikaliste, usuliste ja rahvuslike varadena. Kuna paljud koorid peavad tegema suuri pingutusi, et oma. tööd jätkata ja et saada häälterühmadesse vajalikke lauljaid, siis on Connecticuti koor seda suutnud lahendada rõõmustaval viisil, kaasa tõmmates vanemate lauljate kõrval ka eesti noori. Koor esitas Maimu Miido USA loomingut ja selle kõrval ka Leo Virkhausi lisaks klassikalisele loomingule, nagu. seda on Rudolf tobiase „Otsekui hirv" jt. Kontserdi pidulikkust tõstis altaris teostuv uue sini-müst-valge lipu õnnistamine praost Rudolf Kiviranna poolt. Täpselt õigetes värvides va - mistatud rahvuslipu oli kogudusele kinkinud kauaaegne väliseestlane Linda Dreyman. 'Kontserdi lõpuosas oli meditatsioon, müle praost R. K i - virarina rajas Vana Testaniendi 106. psalmile. Analüüsides üht teost Aleksander Solzhenitsõnilt ta näitas-ret 'ka meie rahva hinge juured on kristlikus usus, mille väärtusi ateistlik kommunism ei ole isegi mitte Venemaal suijtnud kõn^aldada. Leinaseisakus palvelised mälestasid toore võimu vangilaagris surnud julget vabadusvõitlejat dr. Jüri Kukke, kes kehastab noorte eestlaste valmisolekut vajaduse korral anda oma elu inimkonna ja ka meie rahva sügavamate tõekspidamiste ja paremate väärtuste nimel. Külaliskoorile oli koguduse naispere poolt korraldatud vastuvõtt, ku^ sõnavõttudega esinesid koguduse esimees Aleksander Ers, praost Aleksander Hinno, Le-xington Ave. Segakoori esimees Erich' Miido, Elmar Järvet Usuteaduslikust Instituudist ja koguduse õpetaja. Järgnevalt Sydneys toiniunud ZÄC päeva marsile, millest 26.000 sõjaveterani hulgas võttis osa ka 40- liikmeline Eesti kontingent esimehe R. Kalamäe juhatusel, toimus järgmisel päeval pidulik tseremoonia Thirlmere linnakeses. 'Kohale tulnud eestlaste ühikut tervitas Canberrast saabunud erukindral Clem Cummins. Üksuse juhtideks olid pärja asetajana E.'Kang ja lipukandjana K. Kiviaru Wollongongišt. Niihästi Sydneys kui ka Thidmeres saadi rohkete ovatsioonide,osalisteks, kuna televisiooni saates märgiti sirgetes ridades esinenud eestlaste kohta, et nendel oli silmapaistev panus, hoolimata Eesti väiksusest, viimases s.o. II maailmasõjas. Pärast elamust toimus Thirlmere Puhkekodu seltskondlikus ruumis E.V.Ü. esimehe Verner Härmits'a poolt Thirlmere E.V.Ü.. sektsioonile uue lipu ning selie jarde kolonel Arnold Sinka'le audiplomi ja kuldmär-gi annetamine tema silmapaistvate teenete eest niihästi paguluses kui ka varem 'kui E.V. Kaitseväe sõjaline esindajana. E.S.V.L. poolt esinesid sõnavõttudega abiesimees E, Aavik ja kohalik föderaalparlamendi liige Michael Baume. Lõpuks tervitati ka ,E. Aavik'ut tema 68. sünnipäeva puhul. Poole sajani ulatuv seltskond istus ühise laua juüresi elavais keskusteludes hiliste tundideni. Vi USA eestlaskond läheb vastu tõsisele rahvuslikule päevale, mis on pühendatud kannatuste ja kaotuste meenutamisele, mida Eesti rahvas oli sunnitud 40 a. tagasi, kandma esimese kommunistliku massiküüdita- • .1 ' mise kaudu. USA Eesti luterlikud' kogudused on läbi aastakümneid hoidnud alles selle-kurva mälestuspäeva tähistamise rahvusliku pühapäevana, mille ülesandeks on olnud kinnitada ustavust ja usku oma rahvasse ja tema püsimisse ja paremasse tulevikku. Vastavalt koguduste töökavale tähistatakse küüditamiste mälestuspäeva koostöös kohalike rahvuslike organisatsioonidega kas pühap., 7. või pühap., 14. juunü. On astutud ka samme, et vastava päeva tähistamine leiaks vastukaja jka ameerika ajakirjanduses. .' VAATi^EJA,' i i SL |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-28-07
