Meie Elu = Our life, August 5, 1977

              tion Development ^ranch
"lington Str.« Order sect
yj^eie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ayel, Toronto,
Ont. M4K 2R6, Capada © Tel. 466-0951
Tellimiste^ ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9 hl-5.pl, e&masp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $22.00,
6 k. S12.Q0, 3 k. S8.00. USA-sse: 1 a.
$23, 6 k. .12.50, 3. k. .$8.50. ülemere-maadc^
se: 1 :ä.i|26.00/6 k. $14.50, 3 k.
$9.00. 1 .
Kiri- ja- lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s':-; 1 a . $11.50, 6 k. $5.75/üleme-remaadesse:
1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
Üksiknumber .400.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75,. tekstis; $3.50, kuulu­tuste'küljel
$3.25. - • • Second Class istraÜon.Nöi:1354>
„ÖUR LIFE" — „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958. Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 ® Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming
473' Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas,
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
Mr. 31 (1434) 1977 REEDEL, 5. AUGUSTIL - FRIDAY, AUGUST 5 XXVIII aastakäik
OSLO (EPL)i— Uus, järjekorras teine, rahvusvaheline Sahharovi-ülekuulamine toimub 25.-28. novembril
Palazzo dei Congressis Roomas. Vene aätomfüüsik ja Nobeli rahulaureaat Andrei Sahharov on andnud ka sel­lele
tema nimel toimuvale ülekuulamisele oma täie toetuse. Tema sooviks on, et ainult absoluutselt kompe­tentsed
tunnistajad, kes on ise kannatanud inimõiguste rikkumise all, ülekuulamisel esineksid, ütles Rahvusva­helise
Sahharovikomitee esimees öjvind Feldsted Andresen oma jutuajamises norra ajalehele Morgenbladetile.
Küsimusele, missugused problee­mid
võetakse üles Rooma ülekuula­misel,
vastas Feldsted Andresen, et
arutamisele tuleb eelkõige kolm
probleemide gruppi: ideoloogiline ja
poliitiline rõhumine, sotsiaalne, ja
majanduslik tagakiusamine ning
usuelu olukord.
Tunnistajatena esinevad seekord
Ida-Saksa väljasaadetud kirjani­kud
ning endised poliitilised van-
• gid.
Tshehhošlovakkiast tulevad selle
maa,ametlikku poliitikat arvustanud
..Põhikiri. 77" ümber koondunud
.ringkondade .. esindajad ja Poolast
sealse tööliste kaitsekomitee esinda­jad.'
Need on teatanud, et nad on /vai-
. mis tulema tunnistama ülekuulami^
sel Roomas ning'siis sõitma tagasi
Poolasse ükskõik mis nendega seal
siis juhtub. Poola tööliste kajtseko-mitee
on teatavasti aidanud ja toeta­nud
möödunud aastast alates neid
poolakaid, kes seal toimunud rahu­tuste
ajal ja hiljem arreteeriti.:
N. Liidust kutsutakse Rooma tun­nistajaid
sealsest Helsingi 1975. a
deklaratsiooni rakendamist jälgi­vast
komiteest. Nendelt oodatakse
raporti.
Rooma ülekuulamisel moodustatak­se
rahvusvaheline ülekuulajate või
küsitlejate grupp ; ning presiidium,
kuhu valitakse kirjanikke, ajakirja
nikke ning' poliitikuid. Pearõhk oh
seekord itaallastel.
Sahharovi-komitee esimees Tekis
sted Andresen,rõhutas.veel, e'; Sah
harovi-ülekuulamised ei oie organi­seeritud
samal viisil kui seda omal
ajal oli pahempoolne Rüsseli-tribn--.
naal, milline Iseloomustas ennast kui
„rähvakohtut".
„Mõiste ,,rahvakohus" on väljen­dus,
mis toob meele ebameeldivaid
mälestusi' rahvussotsialistlikust
aiast", . ütles Feldsted Andresen,
,,Sahharovi-ülekuulamistel ei tehta
mingid kohtuotsuseid. Ülekuulamiste
tulemusena saadav materjal saade­takse
välja mitmes keeles ja nii või­vad
lugejad ise. kaaluda ja hinnata
tunnistajate avaldusi". /
Sahharovi-ülekuulamised loodi sel­leks,
et paljastada inimõiguste rikka
misi N. Liidus ja teistel Ida-Euroopa
maadel. Esimene, niisugune ülekuula
mine toimus 17.—19. oktoobril 1975
Kopenhagenis.
Vaba maailma ajakirjanduses osutatakse, kas põhjusega voi ilma,
suurt tähelepanu lahkhelidele, mis praegu valitsevad eriti Moskva ja Eu­roopa
ning ka teiste maade kommunistlikkude parteide vahel. Juhitakse
tähelepanu, et maailmakommunismil puudub ühine keskus. Jügosloovia,
Hiina ja Albaania kommunistid on juba ammu Moskvaga sõjajalal.
Kuid viimasel ajal on-puhkenud
äge võitlus Moskva ja nn. eurpkom-munistide
vahel. Kõige sõjakamaks
nende keskel on aastakümneid Mosk:
vas paos olnud Hispaania kommu­nistliku
partei juhti S. Garrillo, kes
avalikult dn korduvalt Moskva kom­munismi
ja praegust Kremli juht­konda
hukka mõistnud. Ta väidab, et
vene kommunistid on süüdi kõigis
mõeldavates kuritegudes vene rahva
ja teiste rahvaste vastu. -.jVloskva
omalt poolt on avaldanud. 3500 sõna­lise
.vastusüüdi.stuse S. Carrillo ja
Itaalia ja Prantsuse komparteide
vastu. Poliitilised vaatlejad väidavad,
et Moskva-on jäänud täielikult üksi.'
Kõik teised kommunistlikud parteid
on Moskva hüljanud, sest Moskva
kommunism-ei anna oma kodanike­le
inimõigusi ja sooritab kuritegusid
inimsuse vastu. Ka kapitalistlik
maailm eesotsas USA-ga on N, Liidu
.hüljanud. .N. Liidul on sellepärast
suuri raskusi oma Ida-Euroopa sa­telliitidega,
kus ta peab pidama 31
diviisi, et neid vaos liojida. Kõige oht­likum
on Poola eriseisund, sest Poo­las
asub Warssavi pakti riikide väge­de
peakorter. '
, Mõnelt poolt väidetakse, et kui
Itaalia ja Prantsuse kommunistlikel
parteidel õnnestub pääseda valitsu­se
koalitsiooni,. siis suureneb lõhe
veelgi rohkem. Itaalia kommunistid
. toetavad juba nüüd valitsusparteid
( a o s O
iceetd-.va
Õngitsejat ja jahimehed suvisel väljasõidul. Istuvad vasakult: J. -Käis, V. Villmäe, J. Liikane,. H. Suurna, E.
Sooäär, E. Saar, K. Paap< Seisavad: A. Lukk, Sooääre perenaine, H. Kask, P. Kunstimees, E. Harilaid, R. Liikahe,
•R. Siro, P, Hagias, V. Pirson. Tagaplaanil yihusaun. (Lähemalt lk. 4) Foto — E. Saat­ja
'võitlevad terrorismi ja kuritegude
vastu.. Nad .deklareerivad avalikult,
et nad tunnistavad demokraatlikku
valitsemissüsteemi ja mõnelt poolt
peetakse neid parempoolsemaks, kui
paljude maade .sotsialistid. Teiselt
poolt arvatakse, et see. on vaid pette-mäng,
et populaarsust võita ja või
muie pääseda.
L. Brezhnev kardab veel, et Itaalia
ja Prantsuse kommunistide hoiak
põhjustab Lääne-Saksamaal poliitili­se
maalibisemise ja sotsialistid või­vad
järgmistel valimistel parempool­setele
kaotada. Praegu on Euroopas
kummaline - 'olukord. Prantsuse ja,
Itaalia valitsevad ringkonnad on
Moskvaga hästi sõbralikul jalal. Nen­de
maade kommunistlikud parteid
on ainukesed, kes Moskva kommu­nismi
ja Kremli juhtkonda, kritisee­rivad
ning nende kuritegusid paljas­tavad.
Kõige, ohtlikumaks peetakse
L O E N G Uü
Kõige suuremaid raskusi valmistab
USA president J. Carteri relvamüügi
keeld. USA pii üks maailma suure-,
maid relvakaupmehi, kuna ta müüs
aastas 34,9 miljardi dollari eest rel­vi,
mis teeb välja poole kogu maail­ma
relvamüükidest. Järgmisel kohal
ön N. Liit,, müües 20,2 miljardi eest
relvi. Prantsusmaa müüb, 3,2 miljar­di
eest, Briti 2,2. milj. dollari eest. j
Järgnevad, Hiina, Lääne-Saks.amaa,'j
Tshehhi, Kanada ja Poola.
. President J. Carteri relvamüügi
keeldu peetakse üheks presidendi
kõige mõistmatumaks ja poliitiliselt
kõige rumalamaks sammuks. USA
relvatööstuses on rakendatud ca
700.000 töölist, keda ähvardab vallan­damine.
USA kõige suuremad relva­ost
j ad olid Lähis-Ida õliriigid.. Saudi-.
Araabia ostis $10,4. miljardi eest, Pär­sia
|8,2 miljardi eest ja Iisraeli S2,3
miljardi eest./USA andis õli vastu
relvi. Presidendi .naiivsuse pärast, on
kaubanduse bilanss negatiivne, kogu
ni 10-ne miljardi dollariga esimese 6
kuu jooksul. Kuid ÜSA on juba oma
presidendi -otsust murdnud müües
seda, et kui see väliskommünistide I Lõima-Koreale koguni 8 miljardi dol-kriitika
Kremli, praeguste juhtide l a r i c c s [ J a teine' suurem relvadepst
vastu suureneb, siis Kremli praegune N a 0 1 1 Iisrael. Selle keeluga kaotab
juhtkond ei suuda enam säilitada j USA kõik omad poliitilised sõbrad,
oma autoriteeti Punaarmee üle. Pea- ü k s osa neist hakkab ostma M. Lii-legi
koosneb pool Punaarmeest' c ' L l r c ^ v l
Moskva suurvenelastele vaenulikest
vene väikerahvaste liikmetest. Uue
sõjalise konflikti korral võib kordu­da
sama, mis toimus Teise Maailma­sõja
esimestel kuudel, kus väike­rahvaste
liikmed ja ukrainlased de-1 T 1 C A 1 • .. , , ,
scrteerusid ' | USA poliitilistes ringkondades ei
pooldata J. Carteri administratsioo­ni
poliitikat ja Vietnami ning Kuu­baga.
diplomaatiliste suhete jalule­seadmist.
Eriti terava kriitika osa
Ilseks'on saanud neile maadele iah
yusvahelis te pankade vahendusel
krediitide ja toetuste andmine. Ol­lakse
ka selle vastu, et ÜSA toob ära
omad .väed Lõuna-Koreast
STOKHOLM (EPL) Viimasel,
ajal on Eestist Rootsi lastud omak­seid
külastama tavalisest rohkem
inimesi, nähtavasti Belgradi konve­rentsi
taustal, kus kõneldakse Hel­singi
kokkuleppe inimõigustest ja
liiklusest üle piiride.
hctest välisriikidega (J. Undusk),
rahvatantsurühmast „Randlane", vo­kaal-
ja instrumentansamblist „Lai-ne"
jne.
Samuti tuuakse ülevaateid Rootsi
provintsilinnade - sõprusühingute te­gevusest,
näit. Umeas (on sõprušva-
Nõukogude irritatsiooni peegeldas hekorras Petrozavodskiga), Skellef-muu.
hulgas '' ka N. Liidu sõprade teas, Kirunas ja mujal, Ühe vastava
poolt Stokholmis korraldatud mii- artikli pealkirjaks on ,,Kindel ja sihi
ting Medborgarhusetis, kus. protes- kindel tegevus...."
teeriti ..sotsialismimaade laimamise Qn hakatud tegema erilise innuga
ja süüdistamise vastu'' ühekülgses propagandat turistireisideksN. Liitu,
lääne propagandas/ just Helsingi do- m . h . "ka jahireisideks (nn. safarirei-kümenti-
ära kasutades. Uid) ja.loodusteaduslikeks reisideks
— Püüdlused inimeste ja ideede Lükatakse ümber kuuldused, nagu
vabaks liikumiseks üle piiride ei to- koheldaks kõiki kaameratega ringi-hi
kujuneda lubamatuks. segamiseks J liiku jäid N. Liidus spioonidena
teiste maade seadusandlusse ja sise
asjadesse, üteldi" Euroopa kommu­nistlike
maade sõprusühingute ühi­ses
teadaandes, kus soovitakse hoi-1
dudä uue külma sõja tendentsidest.
, Igal juhul arendab Moskva nüüd
ka Rootsis suhtlemisofensiivi oma
mustri järsi. Rakendatud on .Rootsi
Tshehhöslovakkias
Prahas ilmus lisaks varemale nn.
Charta 77-le uus protestikirjutis, mil­les
kirjeldatakse kirjanike olukorda
ja kultuurilist vaesumist, mis prae­gu
toimub kogu maal.
U. 350—400 tshehhi kirjanikku ei .•
saa praegu omal alal töötada Hüsaki-rezhiimi
nn. normaliseerimisepro;-
sessi tulemusena. Ka nende varase­mad
teosed on raamatukogudest ja
-kauplustest kadunud. Osa neist peab
tegema kvalifitseerimata ja halvasti-tasutud.
tööd. 900-st kirjanike liidu,
liikmest on praegu järele jäänud ai­nult
164; '
Tulemuseks on, et 70-ndatel aasta­tel
pole avaldatud ühtki silmapaist­vat.
teost — vastandina.60-ndail aas­tail
pulbitsevale •.kirjanduselule. Ai­nult.,
paar kirjanikku on teostanud
nn. enesekriitikal ja võetud jälle ar-mualuseks.
Charta 77-le on seni alla kirjutanud
J. Carteri
langeb
Möödunud • / neljapäeval / kadus
Yonge ja Dündase nurgal saapapu-u.
750 isikut, u.
oma töökohad.
.80 neist on kaotanu-.
—N. Liidu sõprusühing. .Selle sildi hastäja 12-ne aastane M. Jaques, Por-all
.toimuvad üle maa Nõukogude tugali immigrandi, poeg,'kelle laip
kultuuripäevad, mille raames mit- leiti pühapäeval Charles Ängels mas-mei
pool korraldatakse eesti arstide seerimise: ja prostitutsiooniga.tege-esinemisi.
ja näitusi. Avaüritus toi- leva ettevõtte maja katuselt Yonge
mub Ölandil Borgholmis, kus ava- Str. 245.
jaks-on N. Liidu suursaadik Jakovlev 'Politsei vangistas 27-me aastase
Stokholmist. \ David Beteshi ja kolm tema teokaas-
Aktiivsus peegeldub ka. väljaandes last. Viimased kolm vangistati raud-
„Sovjet Kontakt'', mida annab välja teel Thunder Bay ja Winnipegi va-
Rootsi—N. Liidu sõprusühing. Välja- hei, kuna nad olid teel Vancouveri.
anne.sisaldab artikleid eesti kultuuri- Poisile lubati'$200 päevas väikese töö
elust (J. K.Jürha), sõprusühingu su-1 eest. Surma põhjuseks oli politsei ar-Üue
dokumendi esitaja, endine vä­lisminister
Jiri Hajek sai hiljuti kir­ja
.Willy Brandtill, ..milles- viimane-avaldab
oma sümpaatiat inimõiguste,
eest võitlejatele Tshehhoslovakkkts
ja loodab, et nende probleem Belgra-dis
üles võetakse. (EPL) ü'
vates uputamine. See mõrv aitab
kaasa, et Yonge tänava masseerimise
ja prostitutsiooni ettevõtted suletak­se.
; ' . -, '< ••• •: : ' '
8-däd EESTI SÕJAMEESTE
Venestamise mõju Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi
'"..' algusel. Reedel, 19. aug.,kell 7.30 õ.
Teema
LINHOLT-.tConiiecncutišt)
e. Esmaspäeval, 29. augustil kell 7.30 õ.
'EEKNA (Misssssippisf)'
Eesti Muinaskannel — loeng ja mäng0
'' Teisipäeval, 30. aug. 7.30 õ.
Tartu Instituut, 310 Bloor Str. W.,
sissekäik Madison Ave., Spadina jaam,
KÕIK ON\KUTSU|U|). Tartu Instituut
Kanada dollar langes järjekordselt
ja maksab,ainult veel vähe üle 93-me
USA cendi. Kuid võrreldes Euroopa
ja teiste riikide valuutaga on langus
[veelgi suurem, sest ka USA dollar
langeb kogu aeg.
Viimase 10-ne aasta jooksul on
| USA dollar 27,2% jaapani valuutast,
43,2% Lääne-Saksa margast ja 44,6%
Shveitsi frankist.
X
%
SeedriorulB 27-^-28. august il s.i
Laskevõistlused kell 10.15 ksv. Ä. KUKK
Paraad kell 16.15 — aupeakorisul ksv. I. HEINSOO
: \ Aktus kell 16.45 — ksv» Ä. SALUMETS
Muusikaline kirev kava kell 20.00. Kaastegevad: Sopran Silvia Preem, mezzo-sopran
Hilda Sepp, bass Esko Luksepp, bass-baritön Raimond Tralla, tenor Meinhard Niinvee
ja Georg lital'! orkester.
Einelaud laupäeval ja pühapäeval. Ööbimise võimalused.
&e@f g lli&ll orkester*
Pääsmed $5.00