Meie Elu = Our life, October 26, 1978

              6 NELJAPÄEVAL, 26."OKTOOBRIL — THÜRSDAY, OCTOBER- 26 ,,Meie Elu" nr. 43 (1498) 1978
lesti- ettevqf luse edu
Eestlasele omase visadusega qn Al-: tullakse .järele ja viiakse laiali,
bert Marten rajanud Woodbridgel J Northrand Foods'i suitsutatud kala-moodsa
kalatööstuse, mis varustab) tooted ori /müügil;.Hamilt;piiišy Sault-suitsulõhega
Toronto hotelle ja 10
lennuliini. Puudub veel kaks hotelli,
siis oleks Toronto nimekiri täielik.
See kõik räägib ettevõtluse edust,
mida eestlased annavad kanada ma­janduse
hüvanguks.
Ettevõte.praktiliseks juhiks ja hin­geks
on Anne Marten, kes valvab
kauba ostmise, töötlemise ja. turus­tamise
järele ning juhib büroo tööd
minimaalsete kuludega. Anne ütleb,
et kui ärimaailmas pusida ja kasva­da,
siis ei tohi olla kunagi seisma­jäämist
i— see täheridaks kohe taga­siminekut.
Alati peab edasi püüdma.
•• Suure vaeva ja väsimalu tööga on
jõutud rajada ettevõttele kindelalus-põhi
ning rahuldustundega võib
Northrand Foods tulevikku vaadata.
Aastaid töötas.j ainult perekond, et
firmale alusmüüre rajada. Töötasid
vanaema/isa, erna ja tütar — seitse
päeva nädalas päikesetõusust päike
se loojanguni. Peaaegu paljaste käte
ga tehti alugus. Algkapitaliks oli
S7Ö0.O0, millega alustati kalatööstus.
Oli ainult kodumaalt toodud teadmi­sed,
töööskus ja tahe olla enda pere­mees.
•-.'|:-/.
'.olg&is .,/:" \
Praegune ettevõtte asukoht, 10144
West on Rd. Woodbridgeš osteti 1958
a. ja Northrand Foods Ltd. registree­riti
kompaniina 1959. a. Varem kat­suti
töödalata alllinnas, kuid see ei
õnnestunud kohalike määruste pä­rast.
Algul oli väga palju raskusi, eri­ti
tegevuskapitali puuduse tõttu. l i ­saks
kalatoodetele valmistati hapu­kurki
ja hapukapsaid, millede toot­mine
nüüd/ õn lõpetatud. Takistava
/tegurina mõjus ka külmutusruumide
•puudus. Laiendati ehitust, rajati
kaks külmutust mis nüüd on juba
väikseks jäänud. On isegi kõneall
•asukoha muutmine, et sammu pida­da
turu nõudmistega. Üks külmutus-ruum
on täis suitsulõhe, teises teised
kalasordid. - / / a- .
Algul turustati tooteid, delikatess-äride
kaudu. Peale töötlemise, pidi
kaupa müüma j a välja/vedama, ütleb
Albert Marten. Nüüd firma viib ai­nult
hotellidesse, teistest kohtadest
Ste. Maries, Ottawas, Kingstonis,
Bellevilles, Montrealis, Manitobas jä
isegi USA-s. Tänu kanadlaste reisi­misele
Euroopas ja külmlaua popu­laarsuse
kasvule siinsetes hotellides,
on hea suitsulõhe ja teised kalahigid
otsitud toidud. Suure vaeva peale ön
nüüd suitsulõhe peaaegu igas Toron­to
hotellis — väljaarvatud kaks. Eri­ti
märkimisväärne on saavutus, et
kümnel lennuliinil serveeritakse Ka-nada
suitsulõhet: Air France, Sabi­na,
Älitalia, ÄIA1, KLM j.t.
aastat tagasi
PÄTSIOQIi EESTIS
Saksa okupatsioon Eestis kestis 8 kuud ja 28 päeva. See aeg oli eesti
rahva iseseisvuse taotlemisel üheks eriliseks perioodiks. Siis võitlesid või*
mu pärast Baltikumis saksa sõjaväe juhatus, valitsus Berliinis ja balti!
sakslased. Kohaliku rahva heaolule ja tema püüdlustele ei pööranud keegi
tähelepanudega otsinud temaga koostööd. Tulemuseks oli see, et need komi
kaotasid jaj võitjaiks osutusid kohalikud rahvad. Eesti rahvas saavutas;
parimaid tulemusi, tänu oma kaugele ettenägevate juhtide energilisele t&>.
gevusele../'. / j .• •
Perekond Martenld kalasuitsustamise riiulite juures, Vasakult Agnes,
Lõhed tulevad eranditult B.C.-st.
Suitsutatäkse peamiselt „Red-spring'i",
mis on väga hea kvalitee­diga
kala. Töödeldakse ka teisi lõhe-sorte.
Calgarist tuleb Winnipeg
,,Goldeye",. „Reinbow Trout" tuuak­se
Nova Scotiast. Valmistatakse ka
sprotte, (mitte õlis), 5-naelastes pa­kendites,
need kalad tulevad Soo­mest.
Suitsu- ja soolaheeringad too­detakse
Atlandi kaladest. Kui varem
kasutati Ontario angerjaid, siis nüüd.
tuuakse need kalad New Bruns-wickist.
Ontario angerjatest on lei-tub
PCB (polychiorinated biphenyls),
mida kasutataks6 elcktritransfor-maatürites
„Pyranoli" või „Askarali"
nime all. Et see aine angerjate kaudu
mõju võiks avaldada, peaks mitu
koormat neid ära '•'•sööma. Umbes 10
aastat tagasi kasutati seda ainet daa­mide
huulepulkades. - Võime väga
hästi küsida, palju suri naisi huule­pulga
tarvitamise taga j är j ei huulte-vähja
või haigestus büroos kopeer­paberi
kasutamise tagajärjel? Mood­sa
ajaga käivad kaasas igasugused
kartuse-maaniad ja' eks kaladega
peab ka midagi kaasas käima. Mo­mendil
seisab Northrandil sügavkül
, metuses 3—4000 naela Ontario anger­jaid
ümbertöötamata, mis arvata­vasti
lähevad prügimäele. .
Kõik tooted valmistatakse ise.
Saadaval on suitsulõhed, angerjad,
chub, soola ja suitsuheeringas koos
valge ja punase salatiga, kilud, värs­ke
lõhe, värsked austrid, forellid, ha­pukurgid
ja hapukapsad.
Igal aastal lisatakse kaks uut too-
Albert ja Anne Marten. •
det ja kärbitakse vanemate arvu.
Momendil töötab 7 töölist peale oma
pere. Et kanada kalamehed müüvad
oma kalad maailmaturul USA-šse ja
Euroopasse, siis viimasel ajal hin­nad
on kohutavalt tõusnud. Hiljuti
tõusis angerjate hind 70 f.
iksporf: ••''..""••:''/
Kui Anne käest küsisime, mis on
tuleviku kavad, siis ta ütles, et sea­me
silmad USA turu poole ja võib­olla
hakkame ka Euroopasse "müü­ma.
Hinnakirjad on välja saadetud.
Kaupa on isegi Lõuna-Aafrikasse Jo­hannesburgi
saadetud/Kavas on ka
laiendada müüki teistesse^provintsi­desse.
.; :
c; '/•'
. Küsimusele miks tööstus • asutati
Toronto piirkonda, mitte B.C.-sse
või idarannikule, siis põhjuseks oli
asjaolu, et suurehulgalise, toorma
terjali transport on palju odavam
kui väikese arvuline laialisaatmine
üle suurte kauguste. Toronto on kõi
ge suurema turu keskus. Kui algul
kauba müümist ja pakkumist teos­tas
Annq Marten, siis nüüd; on teel
täie ajaga esindaja. Ainult suured
kunded jä« lennuliinid on jäänud pe
retütre hooleks.
-Toorkalade sisseost toimub hooae­gadel
ja hulkades mis saada on või
tarvis läheb. Ostud 500,1000 või isegi
10.000 naela on tarvilikud, et aasta­ringi
töötada. Kalad hoitakse rendi­tud
sügavkülmutüses, kust võetakse
välja vastavalt tarvidusele.
Hiljuti külastas tööstust üks CBG
televisiooni-lavastaja, et isiklikke os­te
teha. Nähes Annet tööstuse- ja äri-
Foto — Elna Kumgla
juhina sai ta idee, näidata kuidas ka­lu
töödeldakse naise juhtimisel. Pä­rast
mitmepäevalist mõtlemist Mär-tenid
lõpuks nõustusid saatega ja
ühel päeval oli kohal 7 meest, et fil­mi
teha.
eitused
Kui Annelt küsime, kellelt ta on
pärinud ärivaimu, siis arvab, et kind­lasti
isalt, kuid ema on andnud prak­tilise
mõtlemise ja vaevalt isagi
oleks üksinda suutnud kõike: rajada
ilma ema praktilise meeleta.
Jutuaj aniisiAlbert Marteniga lõ­petades
küsisime/kust ta. sai idee ja
kogemused? . y\
Ta • tegi ka kodumaal sama tööd.
Rootsis, tegeles äriga ja siin algul
töötas vabrikus/ et keelt õppida ja
esimesi dollareid teenida. Algus oli
väike, tööd ja muret palju. Nüüd on
suured valud üle. Vaatab kuidas tü­tar
äri juhib. On rahul tulemustega.
Kodu oli Tallinna ligidal Neemel. Ka
seal omas kalatööstuse ja saatis kau­pa
laiali üle Eesti. Suurem müügi­koht
oli Tartu. Isegi Pärnusse; saatis
kälii..; Oli tavaline, nähe, et Tartu saa­detis/
oli. 5000 kg., 10-kilogrammilis-tes
korvides. Eestis tuli palju raske­mates
oludes töötada, puudusid kül­mutused.
-Kui räägitakse pikkadest
tööpäevadest, siis ta ütles, et on ko­dumaal
korraga läbi töötanud 2.5
tonni, kala mis tuli Soomest. Naised
olid töötanud 36 tundi magamata. Ta
lõpetas: nii töötasime seal ja nii jät­kasime
jällegi siin, et seda uuesti
üles ehitada, mis oleme/ kaotanud.
elna .
• Eestimaa saared vallutati sakslas­te
poolt oktoobris 1917. dessantope-ratsiooniga.
Maa okupeeriti 4 kuud
hiljem, kui vene esindus lahkus Bres-tis
rahukonverentsilt ja deklareeris,
et nemad lõpetavad sõja ilma rahu­lepinguta.
Sakslased lugesid seda va­herahu
ülesütlemiseks ja lühikese
ajaga okupeerisid Vene riigi lääne­poolsed
alad: Baltikumi, Valgevene
ja Ukraina.
Eesti okupeerimine algas 21. veebr,
mil saksa väeosad 'Eesti, saartelt
jõudsid Haapsalusse. Lõunast tule­vad
väeosad okupeerisid Valga linna
üks; päev hiljem. Tallinnasse saabu­sid
saksa väeosad 25. veebr.: ja Nar­va
4. märtsil. Kogu Eestimaa oli oku­peeritud
12 päevaga. Taanduvad ve­ne
väed ei avaldanud sakslastele ni­metamisväärset
vastupanu.
Saksa sõjaväe juhid tõenäoliselt
lugesid Eestimaad sõjaga vallutatud
Venemaa osaks, mis võidurikka sõja
lõpul saab Saksa riigi lahutamatuks
osaks. Vastavalt sellele okupatsioo
hivõim ei tunnistanud Eesti riiki ega
tema • ajutist valitsust. Ta -määras
Eestis ametlikuks keeleks saksa kee
le, teostas' "ulatusliku toitainete ja
varanduste rekvireerimise, saatis
laiali eesti rahvuslikud väeosad, kee
lustas poliitilised koosolekud, kuic
soodustas/ baltisakslastele kihutus
töö tegemist Baltikumi' viimiseks
Saksa keisri tiiva alla. Eesti ajutise
valitsuse poolt ametisse seatud lm
na- ja maa omavalitsused likvideeri
t l ja nende asemele määrati juhic
sakslaste seast. ;
Ajutise valitsuse peaministe
K. Päts arreteeriti ja J. Vilms, üks
Sellest lleisri otsusest baltisakslased
said teada alles 11. okt. sest valitsus
a sõjavägi lootsid ikka veel sõja või-durikkale
lõpule ja ei teinud seda
ieisri otsust baltisakslastele teata­vaks,
Balti sakslased hakkasid nüüd
kiiruga ettevalmistusi tegema oma
lertsogiriigi poodustamiseks. 9. nov.
konstitüeeritl Riias uue riigi ajutised
organid jä Macklenburgi hertsogilt
oli saadud nõusolek asumiseks riigi­pea
kohale, kuid samal päeval puh­tes
Saksamaal revolutsioon. Sõda
oli kaotatud ja Saksamaa oli sunni­tud
loovutama mitte üksi vallutatud '
alad vaid ka suure osa oma endi­sest
territooriumist. Ööl vastu 19.
nov. Saksa riigi, peavolinik Baltiku­mis,
A. Vinning andis üle kõik võimu
Eestimaal, Eesti ajutisele valitsusele.
Sellega lõppes Saksa sõjaväeline
okupatsioon. Eesti ajutise, valitsuse
nimel kirjutas sellele võimu üleand­mise
aktile alla J. Poska.
Okupatsioonivõimu ülbe käitumine
suurendas eesti rahva ajaloolist vae­nu
sakslaste vastu ja pani ta eita­valt
suhtuma balti-sakslaste püüdlus­tesse
kujundada Baltikumist Saksa­maaga
liidus olev hertsogiriik. Hoi­duti
allkirjade andmisest vastavale
palvekirjale ja rahva : esindajatena
Maapäevadele kokkuaetud vallavane­mad
seletasid, et seaduse alusel, mil
lega nad on ametisse kutsutud, neil
pole õigust teha (poliitilise ulatusega
otsuseid. Baltisakslased jäid üksi
oma taotlustes. V .
Eesti välissaadikud samal ajal töö­tasid
väga aktiivselt Peterburgis ja
Läane-Euroopas. A. Piip, J. Seljamaa
ja J. Tõnisson saadeti välja juba
ajutise 'valitsuse liikmeist hukati J917. a. lõpul. Hiljem läksid nendele
koos kaaslastega Soome; rannas, kui järele K. Menning, M. Martna, R.
IRITÜSTi KÄUNBI
Toronto eesti seltskondlikkude or­ganisatsioonide
ürituste kalendri
koostamine 1979/80 tegevuse hoo­ajaks
toimus neljapäeval, 19. oktoob­ri
õhtul Eesti Maja väikeses saalis.
Koos oU üle kahekümne organisatsi-cooide
esindaja, kes valisid koosole­ku
juhatajaks A. Sepa ja sekretäriks
Asjalikul ja üksmeelsel arutlusel
lepiti kokku alljärgnevates
•1979. a.
•ŠSiPTEMBER ; ;/^.- ••'
22/23. — Skautide maleva kokku­tulek
Kotkajärvel .
03CTOOBER:.
13. T. E. Segakoori perekonna-õhtu.
18. — E. Pensionäride Klubi kokku-
; tulek. '-•
20. - - T. E. Seltsi aastapäeva pidu.
25, — E. Aiandusklubi loeng.
27. -—Kanada Eesti Teater.
.28. — Eesti Invaliideta aetava Nais-ringl
moenäitus.
;JWEMBER:
3. — T. E. Meeskoori aastapäeva
....bail
10. — Hiidlaste Seltsi mardipidu. ?
15. — Pensionäride Klubi kokkutu-
17. — Eesti Rahvusteater.
/ 23. - T. E. Võitlejate Ühing - Va-badussöja;
alguse tähistamine.
24.. — õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi lõbus laupäeva õhtu.
25. — E. K. Keskuse kunsti keraa^
mika näitus.
29. — E. Aiandusklubi l o e n g / -
ÖETSEMBER:
2. —- E. Abistamiskomitee loterii.
14. — T. E. Meeskoori ja „Estonia
. " Orkestri" jõulupuu.
15. — T. E. Segakoori jõulupuu.
15. — T. E. S, Lasteaia jõulupuu/
- 16. — T. E/ S. Täienduskooli jõulu­puu.
/'/ ':!:
4 20. — E. Pensionäride Klubi jõulu
koosviibimine.
31. —^.Eesti Maja vanaaasta ball.
a. • i
VEEBRUAR: .
2; — Saarlaste pidu.,
9. - T. ,E. Seltsi ball.
10. — E. K. Keskuse päev
. 16.—-T. E. Meeskoori perekonna­õhtu.
16, — E.R.R. „Kungla" perekonna-
../;'• õhtu.
21. — E. Pensionäride Klubi koos­viibimine.
;;
23. — E.K.N. tuluõhtu, T.E.S. Las­teaia
E. V..aastapäeva tähistami-
: ne.
24. — T.E.S. E. Vabariigi aastapäe­va
tähistamine.
8. — E. Aiandusklubi loeng.
L SOOSAAR, CA<
Accountant
Saite 600, Š5 Universrty Ave., Torotitö, OBtario,
EMA
2i
8 . T . E. Segakoori lõbus laupae
va õhtu.
15. --õngitsejate jä Jahimeeste
Seltsi kevadpidu.
16. E.R^. Kimgla.
20. — E. Pensionäride Klubi koos-
" viibimine.
22. — Kanada Eesti Teater.
27. —..E. Aiandusklubi loeng.
30. — T.E.S. Lasteaia moenäitus.
5. — T. E. Seltsi kevadpidu.
6. — T. E. Meeskoori aastakoiit-sert.
6. —• Eesti Invaliidetoetava Nais-
, ringi moenäitus.
13. — T. E. Segakoori kontsert;
20. — E. Pensionäride Klubi
.koosviibimine.
24. — E. Aiandusklubi loeng.
27. ^ Skautmasterite ja gaiderite
kokkutulek. Jüripäev.
JAANUAR:
13. — T. E. Meeskoori pop-kontsert.
: 17: — E. Pensionäride Klubi/koos-viibimine.
19. — Estonia Orkestri aastapäeva
pidu. -.. • '; / y-
• 24. E. Aiandusklubi loeng.
26. — T. E. Võitlejate Ühingu pidu.
27. — Talihari. 'f.;;
10. — E.R.R. „Kunglä" mai ball
•II.\'— T.E.3. Täienduskooli emade­päeva
aktus.
14. — E. Pensionäride Klubi koos­viibimine.
JUUNI:.
5. r— E. Pensionäride Klubi.koos­viibimine.
14. — Hiidlaste Seltsi jaanipäev.
Hiljuti toimus Toronto Eesti Rah­vatantsu
Rühm tungla" šügistege-vuse
kõrgpunkt „Trallam" „tm%
mürts ja olemine", kuhu juurde kuu­lub
ka üldkoosolek. Üritus algas lau­päeva
14. okt. hommikul, avaras Ead
Grey Senipr Public koolis, kus võim­la,
ujula, söögisaal ja klassiruumid
olid Kungla kasutada. Kogunemisel
umbes poolsada osavõtjad, võisid
omale valmistada „TrallamT märgi.
Järgnes kolm tundi rahva- ja selts­kondlikke
tantse Toomas Metsala ja
Taimi Voksepa j korraldusel. Saate­muusika
eest hoolitsesid Allan liik
ja Peeter Jeeger.i Omapärasemaks te­gevuseks
olid ,itarkuseringid" mille­des
õpiti n.ö. tantsuga kaasakäivaid
tehnilisi termineid. Peale lõunat Hei-no
Jõe esitas informatiivse vestluse
teemal: rahvuskultuuri viljelemine^
eile, täna ja tulevikus. Järgnes üld
koosolek^ mida juhatas Jaanus Mar-ley
ja protokollis Kati Marley. Esita
ti aruanded eelmise aasta tegevusest.
Uude juhatusse valiti: Toomas
Kütti (esimees), Robert Kivi (abiesi­mees)*
Aime Nurmse (väliš-sekre-tär),
Ester Kapp (sisesekretär), Viivi
Sillart (laekur), Tiina Heyduck (abi-laekur),
Maret Kapp (varahoidja).
Nõuandjaks. jäi eelmise aasta esi­mees
Jaanus Marley. Ühiselt valiti
Rita Valter üldrühmavanemaks ja
kinnitati Leili Pede arhivaariks.
Sel aastal rühma instruktoriteks
on Kungla üldjuht Toomas Metsala,
Taimi Voksepp, Susan Valvur, Har-ry
Weide, Xati Marley ja.Tiina ttey-duck.',
EGEVÜSES
16. ja 17. septembril nädalalõpul
peeti instruktorite treeningpäevad
Kotkajärvel ning järgneval kolma­päeval
algasid iganädalased harjutu­sed
Eesti Majas. Samuti, lasterühma.
harjutused (neljapäeviti kell 7—8:30
p.l. Eesti Majas) algasid 5. oktoobril.
Plaanis on ka traditsioonüine Mai-
Ball, juubelialbumi väljaandmine ja
30. juunist 1. juulini esmakordsed
Pohja-Ameerika Rahvatantsu Päevad
Seedriorus. Ettevalmistused Esto
80'ks on juba alanud, aga uued tant­suhuvilised
on ikka teretulnud ja
võivad registreerimiseks helistada
Toomas Kütti'le (2254543) või Jaa
nus Marley'le
nad tahtsid läände pääseda.
Saksa riigi valitsus Berliinis oli põ­hiliselt
samal seisukohal kui sõjaväe
juhatus. Ka tema ei tunnistanud
Eesti iseseisvust ega tema ajutist va­litsust.
3. märtsil Venemaaga sõlmitud
Bresti rahulepingus jäeti Vene­maale
alles suveräänsed õigused
Baltikumis.
Valitsuse jä sõjaväe juhatuse
hoiak sai saatuslikuks baltisakslaste
püüdlusele moodustada Baltikumist
iseseisev konditutsioonilis-mönarhili-ne
hertsogiriik, personaalunioriis
Saksa riigiga. Seda kavatsust ei ol­nud
võimalik nii kaua rakendada
kui Venemaa omas suveräänsed õi­gused
Baltikumis. Baltisakslaste
palvekirjade ja pealekäimise tulemu­sena
Saksamaa sõlmis Venemaaga
täiendava lepingu Berliinis 27. augus­til.
Selle lepinguga Venemaa loovu­tas
oma suveräänsed õigused Balti­kumi
kohta. Kuu aega hiljem, 22.
sept. Saksa keiser kuulutas Baltiku­mi
vabaks ning iseseisvaks riigiks.
Domarokoor
üse
Pusta, F. Kull ja E. Virgo. Esimeste
saadikute ülesanded ei olnud mitte
lähemalt. määritletud Maapäeva ju­hatuse
poolt. Teel läände nad leppi­sid
omavahel kokku, et kõige kind­lam
on nõuda Eestile täielikku ise­seisvust.
Selleks paistis olevat roh­kem
väljavaateid kui Balti föderat­siooniks
või Rootsiga/liitumiseks.
Tehti, kõik mis võimalik^ et Eesti ise­seisvusele
poolehoidu ja tunnustust
saada. Ettenägelikult A. Piip andis'
juba 19. novi Inglise välisministee-'
riumile vormilise palve maa ja me-reväeosadest
koosneva abiväe saat­miseks
Eestisse. Selle palve alusel ;
lahkus ühest põhjapoolsemast Ing­lismaa
merebaasist 1 päev enne Va­badussõja,
algust kolmest ristlejast
ja üheksast hävitajast koosnev lae­vastiku
eskaader. Kaasa sõitis M.
Martna. 12. dets. see laevastik, juhi­tud
J. Laidoneri Ja vilunud eesti loot­side
poolt jõudis Tallinna reidile.
Kaubalaev relvade ja laskemoonaga
järgnes. Eestlaste julgus ja meeleolu
hakkas tõusma. j
Eesti väeosade likvideerimise ta­gajärjel
langes saksal okupatsiooni­vägede
kätte 29 suurtükki, 69 kuuli­pildujat,
12,500 püssi, 27 pommi ja
miinipildujat, 1.6Amiljonit püssipad-runit
ja tehnilist varustust 375,5 mil
jöni Eesti' Krooni väärtuses. Endise»,
vene rahas on selle üldväärtust ar­vestatud
298 miljoni kuldrubla pea­le.
Kui okupatsiooniväed lahkusid
.ei'
Ajakirjanikud küsisid peaminister
P. E. Trudeault, et kas ta jääb oma
kohale pärast liberaalide partei
suurt lüüasaamist liiduparlamendi.
järelvalimistel. Mõhelt poolt arvatak­se,
et on tekkinud Trudeaü^ vastane
meeleolu. Peaminister teatas, et ta
jääb oma,kohale, sest teda peetakse
osavaks võitlejaks.
Kuigi elav ja tegevusrohke päevy
mis lõppes võimalusega ennast jahu­tada
ujulas on üle, on 30. tegevusaas­ta
kavas ettenähtud veelgi rohkem
intensiivset tegevust kui harilikult.
Kungla iseseisva suure-esinemise
kuupäevaks on juba määratud 17.
veebruar 1979. a. •
30. tegevusaasta on olnud täies
hoos juba. septembri kuust saadik.
saavutustele. Kõrgpunktideks olid:
esimese rühma esinemine „Roches-ter'i
Folk Festivalil" ja nende edu­kas
osavõtt rahvatantsu võistlusel
kaheteistkümnendal „International
picnie-iil" Toronto saarel. Osa esime­sest
rühmast sõitis Ontario valitsuse
toetusel Thunder Bay eestlaskonna
Vabariigi aastapäeva aktusele küla­lisesinejatena.
Teise rühma tegevus hõlmas või­maluse
osai võtta „Commonweaitn''
mängude avatseremoonia esinemise
proovist, millel valiti lõpuks Ukrain­laste
rühm Älbertasse sõitjateks.
Maiballil esines teine rühm hoogsa
kavaga.
Kungla terves koosseisus andis la­vastuse
veebruaris „Rabaküla poiste
ehalkäik". Külakosti tõi New YorkT
rahvatantsurühm ; „Saare Vikat",
Kõik rühmad esinesid „Kafavani"
pidustustel ning Kungla eestvedami­sel
esitati suvistel „Killamängudei"
õhtune eeskava. 'Lisaks esinemistele
ja harjutustele toimusid muud üritu­sed,
näiteks: rühma ühine j õulupuü
ja suusaväljasõit Deviis Elbow'sse.
Cantate Domino segakoor pidas
oma järjekordse aasta peakoosoleku
Peetri kiriku allsäalis.
Juhatus- valiti järgmiselt: Nelly
Lind esimees valiti ühel häälel ta- Eestist saadi nendelt tagasi vähesel
gasi, Paul Rabissoii — abiesimees, määral relvi ja laskemoona, millega
asuti võitlusesse venelaste vastu.
Eriliseks ning oluliseks oküpatsioo-niväe
teeneks tuleb lugeda seda, et
ta puhastas Eesti|maaenamlastest ja
demoraliseeritud vene väeosadest;
tes terroriseerisici rahvast ja saatsid
korda hirmutegusid maal. Kahe võõ­ra
võimu vahetusel tekkis vaakum,
mida Eesti rahvas kasutas ära Eesti
iseseisvaks kuulutamiseks.
, A. Nõmmik -
— koorivanem, Volde­mar
Tikerpuu — sekretär, Heldi Vas-topa
jä Linde Leis — varahoidjad',
, Unda Koff — nootide korraldaja.
Rahvatantsu Rühm ,,Kungla'; on Koori juhatab endiselt Charles Kip-kauaaega
tegutsenud ühe populaar- p e r . ^ //
sema eesti organisatsioonina Toron- Kooriga on selsügisel ühinenud ri-tos.
Võib suure rahuldustundega vaa- da uusi lauljaid, eriti meesläuljate
data tagasi eelmise tegevusaasta osas.
Koor laulab tava kohaselt kord
kuus Peetri kirikus, peale selle on
ette näha kolm kontserti enne kui
1979 kätte jõuab.
Pühapäeval, 12. nov. kell 4 p.l.
oleks C. D. koori 20. aastapäeva
kontsert, mida Charles Kipper on
kavandanud omapäraselt- ja huvita­valt.
Sellele järgneb kohvilaud all
saalis koorile ja koorisõpradele ees
kavaga. •
Jõulukontsert koos Montreali se­gakooriga
jõulukuu algul Peetri kiri­kus.
Eriline jõulukontsert oleks pü
hapäeval, 17. dets. kell/12 p.l. Har
bourfront muusikahallis. Uuel aastal
on kavas vabariigi aastapäeva, kan­natusaja
ja Taevaminemis püha
kontserdid.
Põh j ä-Ämeerika eestlaste laulu
päev peetakse mais 1979 Torontos
Sellega ühenduses on kavatsus anda;
ka vaimulik kontsert, järgneval pü­hapäeval
Torontos. ;
Palume kõiki kes on kooris laul
nud, või solistidena,' ühineda Canta
te Domino pidupäevaga kontserdi
ja pärast koosviibimisel
. dr. Edgar Kant
":SUI
Rootsis, Lundis, suri möödunud
nädalal 76 a. vanuses; raskema haigu--
se tagajärjel Eesti Vabariigi aegse
Tartu ülikooli-prorektor ja sõja ajal
ülikooli ajutiseks rektoriks olnud
prof, dr. Edgar Kant, Prof. Edgar
Kant; kes Tartu ülikoolis arendas
välja majandusgeograafia õppetooli,
olles selle korraliseks professoriks!
oli rahvusvaheliselt tunnustatud
teadlane linnageograafia j a majan­dusgeograafia
alal, avaldades neil
aladel arvukalt mitmesuguseid uurl
musi. Põgenikuna Rootsis oli ta Lun-di
ülikooli õppejõuks, rajades seal
majandusgeograafia õppetooli, olles
majandusgeograafia professoriks
kuni pensionile minekuni. Kadunu
oli tegev ka Lõuna-Rootsi Eesti Tea­duslikus
Seltsist