Meie Elu = Our life, September 25, 1980

              « J-
' • x l - '4
-1 Jtv^
i.' - • >^-y--^'?' ^-'^'ii-'^'•^JcV";'i-^^•^•''^0'
'/•.".H/v; ^ .•{*:\r^'^vi;^f?;A ?^
— ~ it f—
fflHÜtiiiil
":Sl5liiisBiPii
~ .--.IC
-tv
• - Z ® siÄIpiMÄSI
3
j .
MEOAPÄEVAI, 2S. SEPTEMBRIL - THUIPBSDAY. SEPTEMBER 2ä ,JMIeie Elu".nn;39/(1557) 15®a
Laupäeval ja pühapäeval viibisid
Montrealis EKN esimees Ü; -l^eter-.
soo ja peasekretär E. Salurand, kel-''
lel oli seal ..laupäeval pikem |infor-matsioonivalietuse
'koosolek Mont-;
realisž elavate; EK^J liikmetega. Püha( :
päeval pidas ü. Petersoo külalisõpe-tajaua
'Montreali Jaani koguduse ko­dumaalt
lahkumise aastapäeva juma-lateeriištusel
päevakohase- jutluse ja
hiljem kohvilauas kõneles EKK tege­vusest.
Pikema sõnavõtuga praegu­sest
olukorrast Icodumaäl ja tegevu­sest
esines koosviibimisi EKN pea­sekretär
E. Saliirand. ,
Infofmatsiooniiisest koosolekust '
laupäeval; võtsid osa kõik Montrea- •
lis elavad EKN liikmed — EKN abi­esimees
P. MöMre ja liikmed E.
Heinsoo, Leila Helde, õp. H. Laane­ots
ja prof. M. Pühvel. E|CN esimees
ja peasekretär informeetisid Mont­realis
asuvaid liiknieid uksikasjalikur
mait EKN tegevusest suve'kuudel jä
praegu käigus või ettevalmistusel
olevaist aktsiponidest. Nõupidamisel
tõsteti üles kä tnõned võimalikud al­gatused
, ühenduses järgmiste üle­maailmsete
Eesti Päevadega ja üle­maailmse
(Eesti Vabadusfondi mõtte
elluviimisega.
Pühapäevasel koosvüMmisel kõne-
;les EKN peasekretär läfeemalt prae- •
gusest olukorrast okupeeritud kodu-maal.
Koosolijate poplt võttis sõna ins.
H. Muru, kes soojasõnaliäeli kutsus
Montreali eestlasi üles EKN tege­vust
majanduslikult toetama ja üld­se
EKN tegevusele kaasa aitama.
Montreali eestlasi oli mi kodu­maalt
lahkumisele pühendatud ju-:
imalateenistusel, mida õp. U. Peter- .
soo pidas koos õp. H. Laaneotsaga,
ja järgnenud koosviibimisel koos
rohkearvuliselt.
Terry Fox, kiinstjalaga maratonijooksja, kes
siooniga vähihaiguse vastu võitiemiseks pn
seks, sai känadä kõige kõrgema aumärgi „
dali andis üle kindralkubemer Ed. Schreyer.
oma erakordse akt-rahvusl
of Canada".
Kuum ja niiskel suvi New Yorgis
kestis ligi! kaks ja pool kuud. Sellist
kumavat :ja väsitavat suve ei mäle-
\ ta. Inimesed siin on harjunud, et hin­gemattev
kuumailaine võib kesta nä­dalal
või kümme päeva, mitte aga ve- ;
nida üle kahe kuu. Tema muudatus !
tuli alles 3. septembril ja kõik hinga­sid
kergendatult, nende' hülgas ka
tuhanded eestlased, kes elavad Suur-
New Yorgi piirkonnas. Eestlaste
täpne arv on sel|es USA suurlinnas
teadmätav On küllalt neid, kes oh
j endale valinud kõige harilikuma sis-serändaja
tee, mis seisab selles, et
inimene ei hooli enam rahvusest, ei
oma mingft sidet eesti organisatsioo­nidega
ega kuulu ka ühegi eesti, Ko­guduse
liikmeskonda.
• v : . . , ^ : ' ; ;;;;
Eelseisev' sügis; as::tab New' Yorgi
eesti c^rgarijS|alsiüonid väga tõsiste
ülesannete ette, Nend«^st -tähtsaim
Jon: kuidas, pidurdada -aasta-aastalt
kasvanud passiivsust, mis on ilmselt
ühenduses suures ;miljon,itelinnas
elamisega jp ka mugavusega. Enami­ku
eestlaste käsi ön ka majandus li-:
kult käinuid hästi. Tõsistesse raskus-
; tesse šattüjaid-on vähe. Mõni üksik
. kasutab linna, hoolekande sõbralikku .
vastutulekut, teised tulevad;; hästi
ioime oma riiklikii pensionirahaga,;
millele tuleb muidugi võtta lisa aas­takümnete
jooksul kogutud panga-hoius.
tesfi Üks väga tagasihoidlik va- ;
nem eestlane - ütles: „Mn ei hoia
enam raha kokku nagu seda olen tei- :
nud .alastes 1950 aas last, m i 1 ; jõudsin .
,USA-šse.- Dollari väärtus langeb nii
' kiiresti, et leian nüüd, et pears neid
ka kiirdmini tarvitama!" • ,
Eesti kiriklikes ririgides New Ypr-;
gis ja mujal meenutatakse, et 40.aas-tat
tagasi septembris 1940 suri Tal­linnas
üks' meie pealinna juhtivaid
vaimulikke,-' ;' kauaaegne Tallinna
Kaarli kogudüisel pihtkonna hinge­karjane^
praost. .Aleksander Ueon
..Käpp, kes oli sündinud Suure-Jaani
köstri pojana Viljandimaal 6.; juulil
1874 ja lõpetanudv,Tartu Ülikooli
Usuteaclüskonna IfOl, mii; hakkas
'kasvama eesti rahvusest ja rahvusli­ku
meelsusega kirikuõpetajate arv
meie kodumaal. Tema matus Kaarli
kirikus kujunes kömmunistiiku oku­patsiooni
sügisel võimsaks; kristlik-
;rahvusliku'ks sündmuseks. . Vene.;
kommunistid imestasid, et. üks kiri­kuõpetaja
võib olla rahva keskel nii.
populaarne; et; tuhanded tulevad te­da
saatma tema viimsel^tee konnal.
Praost. Aleksander Hinno, New •
Yorgi HELK Pauluse .koguduse õpe­taja,
keda k.a, niais tabas halyatus,
on teinud häid edusamme ja vaba­nes
nendel päevadel haiglast, et jat- .
kata kodus paranemise teed.'
iv,v • Vr'^'
ESTO';1980 on pidevalt eestlaste
kõneluste aineks — nendele,, kes sel­lest
osa võtsid ja neilgi, kespiTia;'Su-gulaste
ja- sõprade kaudu kuulevad
'sellest suurüritusest 'Stokholmis,
Rootsi eestlastele avaldatakse. kii­tust,,
et nad 'olid võimelised kõiki,
üritusi. korraldama" hästi organiseer
ritult ja'häid muljeid ja elamusi and-
. vait. New Yorgi eesti noored.leiavad,
et nad süöviksid,. et side kahe suure
; keskuse noorsoo, vahel püsiks elavär
• na.' • ^ •':•/-•'' '
New Yorgi Eesti Naiskoor on heli:
kunstnik; Valdeko Kapgro juhtimisel
ja tema höolse töö viljana kujune­nud
kõrge tasapinnaga kooriks, ju­ba
septembri algul jätkatakse iganä-dalalistekooriharjutustega
Eesti Ma­ja
suures saalis. Pühapäeval, 19. ok-loobrir
annab Naiskoor • piduliku
kontserdi New Yorgi Lexington Ave.
eesti kirikus. NÜ nagu' kõik eesti
koorid vabas maailmas, vajab ka
Naiskoor uusi lauljaid. Seni lahenda-
. mata küsimuseks . on. aga jäänud,
.kuidas oleks võimalik kooridel -kaa­sa
tõmmata lauljaid noorte eestlas-
. te perest. Rahvuslikel organisa|tsioo;
nidel tuleks korraldada . erikorive^
rents, mille töökavas oleks ainult
üks küsimus: „Meie noorpõlv jaj šel-
;le tagasi võitmine Eesti ja eešijluse
huvicles.'' . : ' '? •
.•::,;••:;•;•.• .••.•;;,• ••Vaatlslja
EKN juhatuse koosolekul möödu­nud
nädalal otsustati EKN korraline
aasta-üldkoosolek pidada laupäeval,
25. oktoobril algusega kell 9.30 hom,
Päevakorras ön möödunud tegevus­aasta
aruanded, tegevuskava, eelarve
ja välimised. Päevakorras on ka
EKN põhikirja par. 4 muutmine,
millega^ EKN valimistel kandidaati­deks
"seatavate vanuse alarnmääraks
senise 23 aasta asemele määratakse
21 aastat. Üldkoosoleku päQva õhtul
peetakse Eesti Majas EKN tuluõhtu
algusega kell 7.30 õ. I \
Juhatuse koosolekul te^ti ülevaa-die
suvekuudel olnud tegevusest. Esi­mees
U. Petersoo ja peasekretär E,
Salurand informeerisid ESTO '80 ja
Üleihaailmse! Eesti Rahvuskorigressi
käigiust. Viiniasel kuul 'esitati EKN
. aktiivsel kaastööl välisminister M.-
Mac(}uigan'ile Balti Liidu märgukiri
mitmetes küsimustes. Kanada põhi-
, seadusega ühenduses ojnud. läbirää­kimiste
ajal esitas EKN märgukirja
mõnedes põhiseaduse küsimustes ja
möödunud nädalal esitati pariamen-di
Madridi' konverentsi käsitavale
alamkomiteele väliskomisjoni poolt
väljatöötatud pikem märgukiri Mad­ridi
konverentsi' küsimustes.
Juhatuse koosolekul käsitati 'ka
mitmeid jooksv^ tegevuse küsimusi.
Seitsmeköhane boonuslQosimi-se
loosinumber annab võima­luse
võita 10 — $100,000/10—
150,000 või 50 — 110,000 •
,,BumperBonus" võitu. Kui
teie boonus võidiinumber on
täpselt ^ama, kui ükskõik
missügiiijie 70^st boonus võidu
numbrist j teie olete 110,000,
f50,000;võif 100,000 võitja.
""Baseerub 6 miljonil Väljaantud
piletü. V , '^j. :| ; .'
"Ei ole lisävõite. u
Regulaarne 6 kohane number
annab teil^; võimaluse võita
ühe d — 1100,000 või 24 - - - , ;
$25,000 suurvõitu pluss
331,914 teist võitu. S^e on
13,618,000 väärtuses taksivaba
•.võitle.; ^'.;/..,^V ; V ••i:'-
Vaadake Wintario Buiiiper
Bortus .loosimist otšetile-
: kandes neljapäevai, 2.
; oktoobril kell 9 õhtul. Ärge
unustage ostmast piytit,
Ainult |1; See neljapäev võib
362 Danfprth Ave., ]
^Totonto,^0nt. M41C IŠS;
Tel. (416i 466-1951 j
Ä 466-1502
FtOWEÄS & GIFTS '
ÄRIS ON .SMDÄVAL .RIJOpy^IKIJS VALI^
LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö klrikeesemeid —
, PUUNtKERDUSE alal: : ,
Kõneldakse efesti, läti jä inglise keelt;
; 1
tiitli
;T.E,ÖJ.S. korraldusel toiums 23.
aug. laskevõistlus haavlipüssist. Esi­kohale
tuli Eric. Püss, seega .Eric
Püss kaitses Eesti Plastiku tööstuse
„Scepter'i" poolt; väljapandud ränd-karikat
1980 aastal. Teisele kohale
tuli H. Kuusik j i kolmandaks M.
Veskimäe, järgnesjdE. Saar/Edgar
Püss, Hi Sõrmus,'H. Viiding. Lohu­tusauhinna
võitis V. Pirson.
Balti meeskondade vaheline laske-
' võistlus haavlipüssist toimus Läti ja­hi
klubi korraldusel 6. ,sept. 1980. a.
Korraldava klubi poolt oli igale rah-vus-
meeskonna kolme parima lasku­rile
väljapandud auhinnad. Nii kui
tavaliselt on see eestlaste osas olnud,
et „Träpi" • meeskonna moodustab
T.E.Õ.J.S. Esikohale tüli H. Kuusik
kuldmedal, Eric Püss hõbe ja Edgar
Püss pronksmedali. <i ' "
.Vaba j Olümpiaadi laskevõistlusel
häävlipL|ssist laskmises tuli esikoha­le
ja kuldmedali võitja T.E.õJ.S.r
meeskonnast Eric Püss. Haavlipüs­sist
laskmise: korraldav toimkond
koosnes t. E. Õ. J. S. juhatuse ja
seltsi liikmetest E. Saare juhtimise!
".;. •;;••• '-ik'', ,".
: Seltsi sügisese kalapiiügi hooaja
YÜmasel võistlusel 13. sept. 1980 a.
osutus parimaks" kalameheks E. Roo
12 naelase ja 11 untsi haviga. Teisele
|ohale^ tuli E. Lood ja kolmandaks
A. ;Nielärider, • järgnesid Ö. Luukas,
H. Ällisma,E.Martinson. Võistluse
kestel püüti kogusummas 26 havi
Sügise saabumisega algab gaidük-süstel-
jälle uus tegevushooaeg. Põh­jala
Tütred kutsuvad kõil^i eesti tü­tarlapsi
ühinema sdle tegevusega,
mis ijioored seob kokku tugevaks
sõprusringiks. Tütarlapsi, kes soovi­vad
as tuda Põh j ala Tütarde 1 ipk(!jn-da,
palume tulla lipkonna äväkodn-:
;dusele, neljapäeval, 25. sept., k^ll
'7.30 Eesti Maja noõrteruumis. Hella-keste
koondused toimuvadi edaspidi
laupäeva hommikuti Eesti Maja
noorteruumis. Avakoondusele palu-,
me kõiki lipkonna liikmeid' õigeaeg­selt
kohale ilmuda. Kutsutud oh kõik
/vanemad ja sõbrad. Informatsioo­niks,
helistada hellakesed: Astrid Jõgi
— 487-2094 ja gaidid Marsiot Nort-i-
maa- 759-7230.
Toronto linna; nõukogu vallandas
hiljuti, linna elamute-valitšuse juha­taja
(Housing Commisäipner) Barr\'
Rose. |reda süüdistati ielamutevalit-süse.|
h^vas juhtimises,-linna odava-üürilisi^
majade halvas majandami- •
ses ja majade kulukas ehitamises või
restaureerimises. Uueks elarnuteva-litsuse
ijuhatajaks määrati senine;
avalike tööde osa'konna, juhataja;
Ray Brenner.LinnalQ kuuluvate oda- :
vaüüriliste^ kortermajade .majanda-
^ajialeidjcste lipkond
alustab talvist: sisetegevust 2. okt.
kell 7i:30. Avakoosolek toimub: Peetri
kiriku all saalis. Ees seisab noortele
mitmesuguse huvitava töökavaga
aasta. J Palume lipkonna vanemaid
kindlasti avakoosolekust osa võtma.
Uute ; hellakeste suhtes helistada
helläkeste. juhile Ingrid Kütt'ile tel.
889-1063, gaidide suhtes Hpkonna ju­hile
rigdr. Rita Valter'ile tel. 759-2405.
Kellel võimalik pole helistada, il­mugu
antiidjajal kohale, kus toimub
samuti vastuvõtt. .
mine möödunud
miljonilise puudu_
aastal .lõppes 1,5'
äägiga. •
Teisip., 30; september on kuuluta­tud
Toronto loomaaia (Metro Toron­to
Zoo) pensionäride päevaks. Loo­maaed
on avatud sissepääsuks hom­mikul
kell 10 kuni Ö.30 p.l. Pääse pen­sionäridele
|i.50, soodustusena prii
ringsõidud „Domain Ride'il" ja„Zöo-mobile'il"
(muidu 50 c . j ä $1.00). Vii­mati
mainitu liigub loomaaia peatee­del,'
eelmine on elekt|ri„mini"-rong,
ringsõidu kestvus 4.8 km., pikkusel
teielurhbes 25;!ininutit. Kahes vahe­peatusel
on võimalik peale minna
või maha tulla. Tee ääres on näha va­bas
looduses Põhja-Ameerika põhja­poolsemaid
mefsloomi. Valjuhäälda­jaga
antakse vastavaid selgitusi, lä-j
hemad selgitused on kah loomaaia
broshüüriš (maksab $i.OO),.mille ta­gaküljel
oleval. plaanil on märgitud
kõik peateed ja osa kõrvalteid (de-'
Linna elamutevaHtSüse halba juh­timist
on linna nõukogus korduvalt
'kritiseerinud linnanõunikud June
Rowlands jä Tony 0'Donohue. Nad'
tõid eisle, et Tefrann- 18 linnarnaja
(to.wnhoyse) ehitamine läks maksma
üle 4 miljoni dollari ehk 240.(foO dol-i
larit maja. Ühe kolmekordse maja
parandamine Parliamendi tänaval
läks maksma IIZO.OOO, ettenähtud
$5.000 asemel. Kuidas maksuniäksja-te
rahaga võidi selliselt laiutada, ku- v
nagi ei selgitatud, sest John Sewell
linnanõunikuna ja hiljem liniiapeä-na,
on koos vasakpoolsete linnanõu­nikega
alati hääletaniüd selle'ettepa^
tailsemajt'tekstis), tähtsams te loo- i
maliikide asukohad, suured Däviljo- j
nid (Aafrika, Ameerikä, Indo-Malai J
ja Euraasia) jne. Restorane oiji kahes-ja
einetus-b?are kolmes kohas, pik-niki-
alasid laudade ja pinkidega on
kümmekond, ideaalne koht „grüü-nessž''
minekuks.- ' \M
Tor Dhto loomaae(l-park on . üks
Süurimaild maailmak (700 aakrit).
Loömahike on seal 400 ümber jä üle
500 taimeliigi kõigist maailma-jagu-dest.:
'Otseühenduse bussid (TTC)
süsteemis) väljuvad Sheppardi ja
rdeni mäa-aluse
Etnograaf iline Ring
alustab 10. 'tegevusaastat 16. okt.
kell .7:30 Eesti Majas, klassiruum
.n^.U- .,;;.,::,:•;•..:.;. ••
,. Tegevus t alus taotakse rahvuslikku­de
kirisukkade kudumisega. Igasu­gustes
küsimustes palume helistada
- Ene Runge, tel: 438-6500 või Hilda
llärm.;tel. 699-1979. On võimalik saai-^
d a H . K u r r i k ' u Eesti Rahvarõivas
raamatut. • ,
Etnogr^ Ringi juhatus
i^eku;\:astu. •
Robert MicDonald, kes küsimust
.ori lähemalt selgitanud, mürgib, et
väärnähted linna elamutevälitsuses
algasid kaua aega enne kui B. Rose
selle juhatajaks määrati. Viimane oli
sellel köhal ainult 18 kuud ja lühike­se
aja tõttJu ei suutnud seai korda ja-1
lule sUda. Ühe'ks 'märkimisväärseks
tavaks' odavaüürigä korterite renti­misel
on olnud nende rentimine isi­kutele:
kelle sissetulek on olnud kau­gelt
üle vaesuse joone, kuni 72.000
dollarit aastas.'' ^ . .
\ Eesseisvate valimiste tõttu, kus J.
Sewell kandideerib teist korda linna­pea
kohale, keegi tuli teha patuoi­naks
ja ohverdada, et linnapea 'kan­didaat
ei satuk^ kriitika alla.
'' yälimiste puhul, nagu alati, kehtib
iitelus, et valitüiiks osutuvad isilcüd,
; keda valijad on^ väärt.
1 ;
„Meie Elu" nr.
V
n
Eufrati j|
lased, ked^
Sinna on m(
^ Kunn9':
duslikku teoj
kunstnik Joi
mise loo, mil
Uued teädli
Nippuri, l^gas
kirjadest ioenj
^türiilki linna
gämeš, üks kl
kaks kplmanc
teada linnadesl
lis ja et esimel
nas oli Adapak|
nlngas; Mesilii
ba, kes oli amj
ja, linnade nii
Abab j.p.t.
.Prantsuse
avastas 1904.. a|
na, Koldeway
med, E. J. $ar
bi varemed,
kaevas \'älja
Loftus ja .Chui!
linna varemeJ
tehakse uurimi
Sargoni residej
Käesoleva sa|
teaduslikke
eesti,keeles aiii
1896) „Sümeri
Jem Kanadas
1958) ingliskeel
Maa Rahvas oj
„Läähe Euroci'
J. Härrhatare
1976) J. Saarij
ga. F. T. Dem^
Akädi raidkirjj
„Dökui^endid
de Genouillac
meri tahvlid",
meri jä Akkac
teised raamati
«elle i^iaa ajal
inimkonna kull
Utsejate ja 'kai
de ja kanähtel
sts{|enid igapae|
rid,i ehitised jn{
on rel<
'kuraat (ehk ka|
linna plaan, os
HELSIi
pud lehvisid I
kekkonen'i
välismaa- kui
liud. Isikliki
med naaberi
sus peamisell
mus mootori
^ . • • • .
jam^ade ko(
liste suhete
. Väliskülalisel
• vastuvõtule pi
Taani printsesj
kolli järgi tuli]
~ sed eesotsas
Thoroddseni{^'a|
, KroüTiprinjs
tervitused onij
Olavi kaest.;
Gustav j a prcs
sõbrad'' ja mi
oligi kingiks
kahe ühistelt
BREZHNEV J|
Venelased sj
: tase presidendj
netsovi jul
naabri presidi
kirja, mis olc^
se rrõukogudcl
dagi uut sellcsl
haseU õnn il l i f
ja suurt _ N.
, peetakse väga
' tust hoolitsusel
. duse tugevdai
dutas Brezhnc
pirigut,' kooseM
neva riigisüsld
teel ning Kek|
'kindlaks kujui
. damisel ^Põhjaj
kingituseks olj
.Venelaste piki
mini p.rotokoll|
. te käest võeti
sid ning need I
' välja. Kuznets]
sid kömmunikf
lai Talyzin,
Igor ZemskovI
saadik Vlädimj
Viimasena
Soomes elävä(
; esitas diploma|
rHlollandi Vere