Meie Elu = Our life, February 13, 1986

              ,i'5
7 (1076) 1986
teo
1)0 üürt-bndcidele.
isette-beks!
Ijtuskava
i m ) / , : , '
ib?j.laenu,
Jel-e ]a
:3-
10'ma . • .
lätsi oom
mister
/mingeid prak•
la uauiistiitera'
liTku ametlikud
irjanduse osas
^iest tegevusest-
Ikuk!) problee-'
.[eoioogiiise
ina kogudused
QQ noorema-liik
õppida: va-lied
selgeks., ^
bemid viimasel
|:tQdi>t8, Kuigi
l e i soodusta te-jlikud\
nietodi5-
1^^' probleemide
ehi on \'arem
tLid prübieeme
ve venelase põ-cummipaadiga
ui kuu aju eest,
etodistide juh­aga
ei tea röot-fsikud
nietodis-iküsi
ametivoi-f'A-
sse,
lema võimalik
pleemideta kü-kirikut'
Mere
jaheduöos, ka
lodistide kogu-
INAS
[498-8337
rowN;
Ave. E.
u
• (• • '
t •
j j
r
I..:.'
1
li
i
-il
MesöEIu" nr. 7 (1876) 198S' NELJAPÄEVAL, 13. VEEBRUARIL
koos Kaisagao
Noorim poliitvang
1
Praegu Torontos viibiv^ad Val­do
Randpere ja ta abikaasa Leila
Miller jutustasid kohtumisel eesti
ajalehtede esindajatega oma loo­tustest
läänemaailma valitsuste
abile, et okupeeritud Eestist kätte
saada oma 2-1/2-aastast tütart Kai-sat.
Kui nad 1984.a. augustis põge­nesid
Rootsi, arvasid nad, et Kaisa
järelesaamine on yaid lühikese aja
küsimus, kuid siis, selgus, et oku­patsioonivõimud
peavad Kaisal
kinni nagu pantvangi, et karistada
vanemaid „ärahüppamise" pärast.
Väikse Kaisa eest hoolitseb seal ta
vanaema koos abikaasaga.
— Kuidas saaks Kaisa kät'tesaa"
miseks kaasa aidata väljastpoolt?
küsime Kaisa vanematelt.
,,Seda saab teha kohalike valitsus­te
mõjutamisega", ütleb Valdo.Rand-pere„^
t nad Nõukogude LiiduJl kate­goorilisemalt
nõuaksid Helsingi,
kokkuleppe täitmist perekobdade
, ühendamise kohta. Rootsi valitsuselt
me seda abi ei saa j ^ Rootsj seisu-
<cohal ei ole Moskvas ka mingit mõju.
Pealegi on Palme poliitika väga
Moskva-sõbralik."
— Siin oli kuuldus, et Klaisa tahe­takse
vanaema käest võtta ja riik­likku
lastekodusse paigutada. Kas
sellel kuuldusel on alust?
" ,,Kui Roatsi ,,Expressen" selle
kuulduse avaldaa, helistasin kohe
Tallinna ja;Kaisa vanaema kinnitas,
et nad sellest siiski midagi ei tea. N i i
et ametlikult see ülevõtmine käigus
ei ole. Aga kui Nõukdgude.yõimud
leiavad, et meie häirimiseks või meie
tegevuse halvamiseks olek^ Kaisa
äravõtmine neile kasulik, siis saavad
nad seda teha, kuigi selleks ei ole.
mingit seaduslikku alust."
— Kuidas vanaema Kaisa ülalpi"
; damisega toime tuleb, kas on ma­janduslikke
raskusi?
, ,,Küll neid on," ütleb Leila jVIiller.
,,Mu ema lasti pärast meie põgene­mist
töölt lahti. Ülalpidamise, eest
loolitseb nüüd minu kasuisa, kes on
. elukutselt insener. Kuid ta paik ei ole
kõrge, alla 200 rubla kuus, mülega on '
kaunis raske läbi tulla."
— Kas olete saanuli väljast ^(ai-sfflt
aidata?
,,01eme, püüdnud seda teha, kuid
posti teel saadetavad pakid ei lähe'
Kaisa Randpere — N .
rim poliitvang.
noo-
Randpere-Milleri V ».
(Algus esiküljel)
Võib toimuda teatud segunernist, nii
nagu seda toimub ka väliseestlaste
juures. Kuidas seda takistada? Raud­teerongid
Venemaalt tuleks seisma
panna ja Narva sild õhku lasta, et
venealsi juurde ei tuleks."
— Kuidas ollakse Eestis informee­ritud
välismaailmast, kas ainult Nõu­kogude
ajakirjanduse kaudu?
Ajakirjanduse juttu ei usuta. Aga
informatsioonid levivad suust suhu.
Ja Soome televisioon on võrdlemisi
hea informatsiooniallikas. Soome
ajalehed informeerivad isegi julge­malt
kui teevad seda Rootsi lehed"
Segamini küsimustefe vastamise­ga
toimusid arvukad lauluettekan­ded
Leila Millerirt»koos ta abikaasa­ga,
kes saatis kitarril, Esitati mõned
auludkainglise keeles ja üks rootsi­keelne.
, ^
Hästiõnnestunud pärastlõuna, kus
oli umbes 300 osavõtjat, lõppes E K N
esimehe L Leivati lõppsõnaga/kes
palus osavõtjaid anda saali esikus
oma allkiri väikse Kaila väljanõud­mise
toetamiseks.
Randpere-Milleri pärastlõunal
olid väljas ka TV-mehed. N i i CBC kui
City-TV näitasid pikemalt nende esi­nemist
ja t õ i d ä r a intervjuu. „Torooto
Star'is" oli pikem kirjeldus, i
kätte. Kuid mõningat ainelist toetust
on saanud saata sõpradega isiklikult
ja see on olnud neile abiks. Ka kirjad
ei lähe kätte, kuid ühendust saab siis­ki
Rootsist telefoni teel, kusjuures
kõnelug, võetakse muidugi helilin­dile."
, — Mida • saaks Kanadast. Kaisa
heaks teha?'
, ,',Mõjutage Kanada valitsust, et
nad Nõukogude esinduse juures selle
küsimuse üles võtaks. Kui ise Otta-wasse
läheme, ehk saame ka ise se-leks
kaasa aidata."
— Mis mulje olete saanud välis­eestlaste
tegevusest?
,,Väliseestlased on mitmeti aktiiv­sed,
kuid mitmeist kokkupuuteist on
siiski mulje, et paljud eestlased on
unustanud ära, mispärast nad vene­laste
tulekul kodumaalt põgenesid.
Vabadusvõitlusliku tegevuse tähtsus
ja sellele kaasaaitamine on nagu ära
'Unustatud."
— Mis oleksid Teie soovitused
vabadusvõitluslikul alalkaasmaa-lastele?
' V. Randpere:Tuleb jätkuvalt toe­tada
dissidentide perekondi kodu­maal.
Saadetised neile.lähevad osali­selt
siiski kätte. Vangistatud Vaba­dusvõitlejate
Keskus Rootsis A. Kip-pari
juhatusel ja vastavad toimkon­nad
mujal teevad head tööd ja neid
tuleb toetada.
Ka öleks.kodueestlastele vaja iga­sugust
informatsioonikirjandust va-badusvõitluslikust
tegevusest välis­mail
ja ka tegelikust olukorrast kodu­maal.
See oleks neile suureks mo­raalseks
toeks. Ja oleks vaja ka vene-
• keelset kirjandust sinna saata, et ve­nelasi
rohkem arusaamisele viia, et
eestlastel on õigus nende riiklikule
iseseisvusele."
Riigilaenu väärtuse kasu on ,
garanteeritud. Seda kindluse tunnet
ei pakuta alati.
Wood Gundy rahapaberid
„ S e n t i n e l ' i " nime all tagavad, et
teie $11.431 investeering kasvab
.$100.000-ks aastaks 2006.
„ S e n t i n e r i d " on sama kindlad
kui Kanada v a l i t s u s . . . kui jätate
oma säästud tähtajani sellele
tulumaksustamisest kaitstud
arvele.
Aegumise t ä h t p ä e v i võite ise valida,
saades valitud kuupäeval tagastatud
,,Sentineride" t ä i s v ä ä r t u s e täieliku
garantiiga.
Edasist informatsiooni saate Wood
Gundilt nende erakorraliste „Sentinel"
hoiupaberite (RRSP) kohta.
Alates 26. novembrist 1985 võivad
honorarid muutuda.'
"..Sentinel" ja ..Sentinels" on regisl-reeritud
kaubamärgid mille omani­kuks
on Sentinei Certificate
Management Corporation.
TO: WOOD (UINOY INC.. RovnUVust Tcwrr. IM> Hox '.17»
Toronto Dominion (Vntr»'. Toronto, Ontario M.^iK IMT
Attcntion UVndv (jruvson, invostor StTvici-s I )op.ir( mt-nt
Tel("phom>. 141(5) «(U) 8100
l) IM('us{» S4>nd me mori> informn<ioiVon .S<'ntin<'ls
Na me
Addross
Citv —
Provinr?»
Tol:
Post ai Codc"
HIISI noss
WOOD
Homo
If \(m prrscntiv hnvo n U I X K)
(tiindv ;ii(iuitil. plciisf iiidit iilc (hr
J
• Vabariigi
aastapäeva ektmg
Moiilrealis
Eesti Vabariigi 68. aastapäeva
aktus toimub Montreali Eesti Seltsi
korraldusel laupäeval, 22. veeb­ruaril
algusega kl. 17.00 Taani kiri­ku
saalis, 4020 Grand Boulevard,
N.D.G. Aktusekõnelejaks on Tiiu
PÕldma. Muusikalises osas klave­rikunstnik
Tiima Mit
, .Torontos 0 .
(Algus esiküljel)
korjandust rahalise toetuse saami­seks,
et katta eriaktsiooni teostami­sega
kaasuvate kulude katmist.
Eesti, Läti ja Leedu rahvuslikud
aktsioonikomiteed kokku moodusta­vad
ühiselt Kanada ad hoc peakomi­tee,
saates selle juhatusse igaüks
kolm liiget ja lükmeid peakomi­teesse
vastavalt kokkulepitud arvu­le..
. • -
Kanadas moodustatav Eesti-Läti-
Leedu ad hoc peakomitee oleks ka
ühendatud aktisooni üleipaailmseks
koordineerijaks. Kõik tööd aktsioo-l
nikomiteedes teostatakse tasuta va­batahtliku
tööjõu poolt.
KOMITEE . " . •
Laas Leivati ettepanekul koosoli­jad
kinnitasid Kanada eestlaste rah­vusliku
ad hoc komitee koosseisu.
Tema ettepanekul kuuluvad sinna
peale aktsiooni algatajate veel Ermi
Soomet, Enn. Kuuskne, Piret Komi,
A i l i Silm, Nikolai Valge, Toomas
'ÕunapuUf Kalju Jõgi, Endel Lindaja,
August Jurs, Ülo Tamre, Valdo Lilla­kas,
Vello Hubel, Robert Kreem,
Andres Taul, Karl Aun ja Jüri Rüüs.
Koosolijad omalt poolt uusi kandi­daate
juurde ei lisanud.
Hiljem lisandusid neile Laas Lei­vati
soovitusel Allan Laur, Mihkel
Hansen, Kustav Kurg, Udo Petersoo,
Valter Pent, Ene Kukk-Shawchuk,
Emo Leppnurm, Jaan Soosaar, Elmar
Silm ja Katrin Heydück.
Aktsiooni algatajate poolt koosta­tud
ja koosolekule ettekantud statuu­di
kavand kinnitati põhimõtteliselt ja
selles tehti mõningaid parandusi.
Esiteks aktsepteeriti New Yorgist tul­nud
BATUN-i esimehe, dr. Ainsoo
ettepanek, et UN-ile saadetav memo­randum
ei tule mitte saata sellele kui
organisatsioonile, vaid selle täiskogu
presidendile ja nimeliselt U N - i liik­mesriikide
ametlikele esindajaile,
kellelt loodetakse saada toetajaid
Eesti, Läti ja Leedu ühisele taotluse­le.
Dr. Ainsoo teine ettepanek, et
vaatleja staatuse asemel tuleks nõu­da
UN-is N . Liidu okupatsioonijõu-dude
väljaviimist Eestist, Lätist ja
Leedust, ei leidnud pooldamist. See
nõudmine kuulub selliste hulka, mi-d^
U N rakendada ei saa ja nõudmine
jääks paratamatult teostamatuks.
Koosolek jäi selle juurde, et Eestile,
Lätile ja Leedule, kui tunnustatud
suveräänsetele rahvastele, peaks
kuuluma vaatlejate saatmise õigus
UN täiskogusse ja tema töõkomisjo-nidesse,
kuni nende rahvaste iseseis­vus
on taastatud.
AMNETUSED • ' ' ,
Teiseks eemaldati koosolijate soo­vil'
toetusallkirjade korjamislehelt
annetusele ettenähtud ruum. Rahali­sed
annetused tuleb korjata eri leh­tedel.
Ad hoc aktsioonitoimkonna juha­tusele
anti volitus esitada parandus­tega
statuut lätlastele ja leedulastele
ja nende soovide kohaselt statuuti
redigeerida selliselt, et see võimal­daks
sujuvat niiig head koostööd
eestlaste, lätlaste ja leedulaste vahel
ühise aktsiooni teostamisel.
Toetusallkirjade kogumise amet­likuks
käikulaskmiseks oli kavatse­tud
Leedu Vabariigi iseseisvuse väl­jakuulutamise
aastapäev, 16. veeb­ruar
või Eesti Vabariigi aastapäev,
24. veebruar. K u i ettevalmistusi sel­leks
ajaks ei suudeta lõpetada, siis
teostatakse seda kunagi hiljem Ees­ti,
Läti ja Leedu keskorganisatsioo­nide
poolt ühiselt kokkulepitud täht­päeval.
'
Koosolekut juhatas E K N esimees
Laas Leivat, protokollis Enn Salu-
^ /"ii / ^
f f l f i i l i i lil
Eesti vabaduse eest langenute ja president Konstantin Pätsi 30. surma-aastapäeva mälestusjumalateenistus
peeti pühapäeval, 2. veebruaril rahvast tulvil Peetri kirikus. Teenisid praost Andres Taul ja õp. Edgar Heinsoo.
Jumalateenistusel, mida kaunistas lauluga Toronto Eesti Meeskoor Charles Kipper! juhatusel ja orelil dr.
Roman Toi, kõnelesid TEVÜ esimees Ülo Tämre ja EKN esimees Laas Leivat. Pildil Toronto Eesti Võitlejale
Ühingu ja Soomepoiste Klubi liikmeid oma lippude juures. Vasakult — J. Kirsipuu, P. Kunstimees, A. Tooming,
E. Tigane, Ü. Tamre, V. Mullaste, E. Marten. A l t a r i l õpetajad Edgar Heinsoo ja Andres Taul. All — pärast jumala­teenistust
toimus koguduse naisringi korraldusel allsaalis Isamaalik Pärastlõuna, kus maakondade esindajad
viisid kuulajad „matkale läbi Eestimaa". Vasakult — Evi Jaaguste (Valgamaa), Helgi Rosen (Petserimaa), Salme
Vesi (Võrumaa), Helju Salumets (Viljandimaa), Ene Runge (Tartumaa), Leida Helde (Saaremaa), Anette Koppel
(Pärnumaa), Leida Marley (Läänemaa), Helmi Ründva (Järvamaa), Ilse Pilvet (Virumaa), Maret Liik (algosa).
Mikrofoni juures Juta Kübarsepp (Harjumaa). Foto Elmar Ilves
MälestES-jiimalateenistus ja
isamaalik pärastlõuna Peetri kirikus
2. veebruaril oli
Peetri kirikusse kogunenud arvu­kalt
kaasmaalasi,et osa võtta Eesti
vabaduse eest langenute ja Kons­tantin
Pätsi 30. surma-aastapäeva
mälestus-jumalateenistusest.
Tunniajaline teenistus oli niivõrd
haarav, et mitte ainult vanad rinde­sõdurid,
vaid kõik kuulajad, nii noo­red
kui vanad, olid liigutatud ja ela­sid
vaimusilmas kaasa jutlussõnade-le,
kui ka esitatud püh^alikule ja isa-
. maalisele laulule ning orelimuusika­le.
^
Kirikus olid aukohal Võitlejate
Ühingu ja Soomepoiste võitluslipud
jaiarigenute mälestuseks asetati alta­rile
pärg. Mälestus-jumalateenistu-sel
teenisid koguduse vaimulikud
praost Andres Taul ja õpetaja Edgar
Heinsoo, kellede tabavate sõnade
kaudu sai kogudus elava mälestus-pildi
eesti sõduri ja vabaduse eest
langenute'kangelastegudest.
rand. Seletusi statuudi üksikasjade ja
rakendamise võimaluste kohta and­sid
aktsiooni algatajad Lembit Kolk,
August Nõmmik, Endel Berendsen ja
Enn Salurand. Sagedamaid sõnavõt­jaid
ja parandusettepanekute tegi-jaiks
olid Robert Kreem, Endel Aru-ja,
Egbert Runge ja mõned teised.
Sõdades langenutele ütles males-tussõnu
Ülo Tamre ja Laas Leivat
esitas pühenduse Eesti Vabariigi pre­sident
Konstantin Pätsile, tema 30.
surma-aastapäeva tähistamiseks.
Kõigile esitatule andis sügavamõt­telise
tagapõhja Toronto Meeskoori.
Charles Kipperi juhtimised, esitatud
võimsad laulud nagu Roman Toi
,,Pea vastu", Franz Schuberti ,,Püha,
püha", Karl August Hermanni Isa­maa
mälestus" ja F. Brenneri ..Tae­vas
ja maa".
Haarav ja hingetungiv jumalatee­nistus
lõppes hümniga, mida lauldes
vist igaüks tõotas — mitte kunagi
unustada meie vabaduse eest lange­nud
kangelasi!
.Jumalateenistusele järgnes all kiri­ku
saalides Isamaalik pärastlõuna,
mida juhtis koguduse Naisringi esi­naine
Elli Kalvik.
Meeldejääva elamuse'ja tugeva
isamaaliku annuse^ sai igaüks,' kes
jälgis Ene Runge poolt koostatud ja
juhitud põimikut ,,Matk läbi Eesti­maa".
Iga maakond oli esitatud maa­konda
kuuluva rahvarõivas neiu või
naisega, kes esitas omapärasusi ja
elupilte oma maakonna kohta. Mat­ka
iselp.omustava saatemuusika esi­tas'
kandlel tabavalt vanameister
Rahanduslik planeerimine
Investeerinnisfondid
RRSP-d
Aastarendised
TARVO TOOMES
495-6805
ehk 968-1444
IV10NEYSTRAT Inc.
'987 Gerrard St. E. Toronto
• I ,
üskar Haamer. Esitatu tõi mõnelegi
malestuspisara silma, sai tugeva ap­laus:
ja oodatakse kordusesitam'ist.
Lilledega tänati nii autorit kui esine­jaid.
'
Ka allsaalis nõuti Meeskoori esi­nemist,
millele mehed vastasid mit­me
ajakohase lauluga, lauldes ka
itavakohase šünnipäevatervituse
sünnipäevalastele. Ka neile olid tä­nuks
lilled.
Koguduse Naisringi pooU pakutud
kohvi ja suupisteid maitstes leidsid
(õik, et korraldatud isamaalik pä­rastlõuna
andis rahuldustunde süda­messe
ja julgust edaspidiseks vaba­dusvõitluseks.
'