Meie Elu = Our life, June 27, 1985

              , 27. JUUNIL - THURSDAY, JUME 27 „MGi6 Elu" m, 26 (1843) 1985
saax
ff
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont.
Tel. 466-0951 •
Toimetajad:! H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., N^w Milford, N.J.,!
l. (201) 282-( "
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut. A. Weiieri algatusellQSO.
..Meii E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview
M, Toronto,.Ont. M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
Eestlaste Kesknõukogu SCamadas (EKN) 5^0 koosseisu valimised
peetakse ajavahemikul 22. augustist kuni 16. septembrini 1985. a.,viimane
päev kaasa arvatud. Valimised tolmuvad vai
juhiseis etteBaähtud korraso
• Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Xirkoosseisu kandidaatideks m
üles seatud Ja Valimiste Peakomitee otsusega 19. juunist 1985. a. kin­nitatud
järgmised isikud s
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp, ja neljäp. kl. 9 hm.—8õ., laviip. k l ^ hrn.-v^ p.l.
;,MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadast a.Š40.00,6k. $22.00,
3 k. $15.50. USA-sse (US$) 1. a. S44.00,6 k. S§25.00,3 k. $17.00
Ülemeremaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. I19.0Ö.
Kiripostilisa Kanadas: l - a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhu|iostilisa USA-sse: .1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
^ ülemeremaadesse: l..a. 158.00, 6 k. $29.00.
;. Üksiknumber — 75(D
Kui|lutushinnad: 1 tpll ühel veerul — esiküljel 15.50,.
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
iililllillllllliilllillSili!ioi9II99iilliliSi0lilllllilliy^
Rahvusvaheline terrorism on tä- tuleb sellest informeerida koos
Iiaapäeva poliitiline haigus, mis on soovitusega keelduvate maade
rajatud hirmule ja mõrvale. Terro- ühendusi mitte kasutada. Võibolla
mm ilmneb peagu kõikjal üle poleks kõnealloleva lennuki hõi-üson
reisilennuki hõivamine Atee- Beiruti ja Akhiiri leniEaiaväljade va­ias
ja terroriseerimine Beirutis
umbes 40 USA pantvangist reisi­jaga.
Terroristid nõuavad rohkem Kuid rahvusvahelised lepped ei
kui 700 sõjavangi vabastamist lis" ^^^^ veel soovitud julgeoleku,
raeli poolt, et biis vabastada oma- Lennuk hõivati tegelikult Ateena
poolsed pantvangid. lennuväljal, mis näitab, et sellel
Mängus on Shr suguvõsa Liiba- lennuväljal puudus vajalik lennu-nonis,
Iisraeli valitsusja oma koda- kile tulijate skriinimine ja terro-nike
saatuse pärast muresolev USA ristid pääsesid peale koos oma rel-valitsus.
Nii seisab terroristide väi- vadega. Tegelik sõda küll puudub,
ke relvastatud grupp vastu Iisraeli kuid terrorisõda on käimas. Teades
raskerelvastusele ja USA tohutule s^^S' peavad maad tegema oma pa-relvajõule.
Kuid mängus on pant- "mai et skriinimine oleks põhjalik
vangide elud ja terroristid dikteeri-' Ja relvastatud isikud hoitakse ee-vad
just mida tahavad. Sellel male- "*ale reisilennukeist sajaprotsen-laual
on ülipingutav mõju ja lähen- diliselt. Selleks on lennuväljadel
dusena paistab vaid nõustumine elektroonilised seaded, milledest
terroristide nõudmistega. reisijad ja pagas peavad läbi käi-
1. Altosaar, Erik Thornhill, Ont, 1945
. 2. Altosaar, Peeter Pointe Claire, Qm. 1944
3, Andre, Rein juBiic Toronto, Ont. 1962
4. Aruja, Henny Toronto, Ont. 1924
5, Aruvald, Priit Toronto, Ont. 1956
6. Epner, Mati • Toronto, Ont. 1943
7. Heinmaa, Tormi Nepean, Ont. 1933
8. Helde, Leida Mississauga, O n t 1934
9. Hess, Markus Toronto, Ont. 1953
10. Heyduck, Tarmo jordan, Ont. 1950
11. Isberg, Ulo Toronto, O n t 1952
12. Jurs, August Brantford, Oifto 1915
13. jõgi, Kalju Toronto, Ont 1927 •
14. Jürima, Ülo Toronto, Öni 1922
15. Kaljuste, Kadi Mai Toronto, Ont. 1956
16. Kerson, Stella Toronto, Ont. 1920
17. Kiilaspea, Enn Toronto, Ont. 1932
18. Kittask, Avo Toronto, Ont» 1944
19. Kivik, Jaak Toronto, Ont, 1952
20. Komi, Piret Toronto, Ont. 1955
21. Kopvillem-Heyduck, Katrin Montreal, Que. 1959
22. Kukk-Shewchuk, Ene-Ann Ottawa, Ont. . 1937
23. Kuuskne, Enn Allan Toronto, Onto 1953
24. Kängsepp, Alex Toronto, Ont, 1925
25. Leivat, Laas Toronto, Qnt. 1941
26. Lepnurm, Enno Vancouver, B.Co 1923
27. Lindaja, Endel Hamilton, OnC . 1925
28, Lupp, Hans Toronto, Ont. 1921
29. Lupp, Maiki Ändr® Toronto, Ont. 1957
30. Madisso, Voldemar Pickering, Ont, 1920
31. Marits, Maldus Vancouver, B.Co . 1924
32. Marten-Sehri Reet Toronto, Ont. 1949
3.3. Moks, Raffi Toronto, Ont. 1925
34. Nõmmik, Tõnis Toronto, Onto 1933
35. Pahapill, jfohannes Toronto, Onto 1929
36. Paluoja, Ruho Toronto, Ont, 1947
37. Pent, Walter H, Ottavi^a, Ont. 1920
38. Petersoö, Udo Mississauga, Ont. 1934
39. Pühvel, Martisa DollarddesOrmeaux,Que. 1933
40. Roman, Kadri Toronto, Ont. 1956
41. Roman, Reet Toronto, Ont» 1954
42. Ruus, Jüri Mihkel Toronto, Ont 1949
43. Salumets, Aksel Toronto, Ont 1920
44. Saumets, EnE Toronto, Ont 1935
45. Soolepp, Toivo ' Toronto, Ont 1952
46. Soosaar, Jaan Olaf Lawrencetov^^n, N.S» 1941
47. Toomes, Martin To Toronto, Orit 1962
48. Trei, Toomas Toronto, Ont 1950
49. Vahtra, Mehis Toronto, Ont 1959
50. Valge, Nikolai Toronto, Ont 1924
51, Wallner, Jüri Ottawa, Ont 1939
52.; Õunapuu, Toomas Toronto, Ont 1946
Ü lesseatud kandidaatide hulgast võib hääletada kuni 45 kandi.
daa dile. Vastavalt saadud häälte arvule Valimiste Peakomitee teeb
kin( jlaks, kes kandidaatidest om itub valituks E KM litkni leks ja kes
See tegelik olukord ongi khen- ma.\
duse raskuspunkt, sest mängus on päfe veel üle vägivaldne lennu-pantvangide
elud. Iga järgmine sa- keile sissetung, mille vastu ei aita
masugune olukord kannab endaga elektrooniline kontroH. Selleks
kaasas identse järelduse. Ukskoik, peab lennuväljadel olema relvasta-milline
on lahendus Beiruti juhule, kaitse, kas politsei või isegi
peavad need, kelle käes on võim, sõjaväelise aparatuuri kaudu. Ei
orgahiseerjma end nii, et terroris- aita üksikust politseinikust, sest
mi juhtumeid vähendada. See on terjorigte võib olla mitu või roh-kergem,
kui juMunu iikvideerimi- kem. Politseivalve ei ole küllalda­ne.
Paistab nii,et kaugeltki kõik ei ^e ja on liiga kulukas; Sõjaväe rel-ole
tehtud. vastatud valve on otstarbekoha-
Praktilist sõda ei ole praegu ole- sem, maksab vähem ja õpetab ka
mas, kui välja arvata Afganistan, gõdurit tundma vastutust ühis-
Kuid gerillasõda terrorismi näol on kondlikul pinnal,
kõikjat Kuid eriti seal, kus terro- Lennukite sagedased hõivami-ristidel
on val^a tegevus maades, ged näitavad, relvastatud vahiko-
S^d^;^ SS^ÄMS" S!2vi;?le^^^^ Froteste või kaebusi, valimistel ilmnenud oluliste puuduste Ja vi-rismi
v^stu. Aastaid tagasi hõivati d ^aga gade kohta võib esitada Valimiste peakomiteele kolme päeva jook-sul
vastava olukorra ilmsiks tulekust. Protest peab olema Valimiste
Peakomitee käes mitte hiljem kui 7 päeva pärast valimistagajärge-de
väljakuulutamist. Peakomitee otsus neis küsimusis on lõplik.
Valimismaterjalid (valimissedel koos nimelise tunnistusega ja
tagastamisümbrik) saadetakse kõigile valijate nimekirja võetud
isikuile augusti kuus 1985. a.
Valimistel omab hääleõiguse iga Kanadas elunev eestlane, kes
reisilennukeid Kanadast ja USA-st terrorigruppide vastu. Ometi võtab
ja^ reisijad sõidutati Kuubasse, see neilt suure vabaduse reisilen-
Mingisuguse arusaamise ja lepete ülevõtmisel ja mitteasjaosa-tekkidesoii
lennukite hõivamised jigje lennureisijate terroriseerimi-siitkadunud
ja ajutiseltnäib olevat sel.
„rahu majas ".Seega siis peavad Et sarnased terrorigrupidon saa-valitsused
püüdma vastavate lepe- nud üldse tekkida, on osalt ka as-
*«^poole,e t vahejuhtumeid terrori jaogaiigte^jjaajje valitsuste süü
pSematuks hoiaku tmtu,eteh^^^ 16. septembriks 1985 on saanud 18 aastat vanaks ja kes on võetud Vali
"^"ijal. On aeg juba margata, et
Maad,msll^sedeiühinelepetega kuigi sõjalist võitlust nähtavalt ei
VÕI ei ^oovi jälgida nende täpset siis ometiteostavad anarhistid
täitmist, tuleb rahvusvahelisest rahu varbs oma sõjalist võitlust
kommunikatsioonist isoleerida ja
sutavat publikut V.
LUGEJA KIRJUTAB
,Meie Elu" ,avaldab meelsasti ^To. u V • •
" , . 7 J - 7 Esfo 84 puhastulu jagamisega, eriti
oma lugerat^otb^aldusi - ka ^una teravalt silma paistab, et täiesti
neid mis et umtu mahhe seisukoh- i x - x x J • u
tadega. PaluS^mMada kokku- f'"" ? ! f ; « * . " ^ v I", " võümt nUsS^lrm nimi ja' fusvoitlus )a selle keskne^kapital-aadress.
Toimetus jätab endale ei. Ulepiaailmne Ees r Vabadusfond
1 i-A.; -,. . Tnpfiistp annminp iiritiiRr ahi v i i n i in
miste Peakomitee juures peetavasse valijate nimekirja.
Igal hääleõiguslikul eestlasel on õigus kontrollida enda võtmist
valijate nimekirja ja nõuda selle täiendamist kuni valhniste viima­se
päevani. Selleks tuleb pöörduda Valimiste Peakomitee poole kas
kirjateel (aadressil: c/b Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, 958
Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6), otseselt või teMoniteel
. \ • .• ;(kl.46S.22I9). .
Soovitav on hääletada kohe pärast valimismaterjali kättesaa-osavõtjate
arvust. Seda silmas pida- mist. Valimiste viimane tähtpäev on 16. september 1985. a. kusjuures
des ei ole põhjust nurisemiseks. arvestatakse hiljemalt 17. sept. 1985. a, postitempleid kandvaid
Küll aga kerkib küsimusi seoses -^j^g^g^^^^^^
TOÜONTO UNN
JÄÄTMETE ÄRAVIIMISE KOHTA
iCÄNADAPAEV
ssmaspäeval, 1. juulil 1985
Esmaspäeval, 1. juulil1985. a. El ole prügivedu.
Esmaspäevane, (1. juuli) prügi viiakse ära teisipäeval, 2. juulil.
Teisipäevane (2. juuli) prügi viiaksefära kesknädalal, 3. juulil.
Ajalehtede ja suuremate esemetej äraviimist El ole kesk­nädalal,
3. juulil.
Palun hoidke oma ajalehed ja suuremad esemed kesk.nädala-seks
prügiveoks 10. juulil.
Meeldetuletus: Torontos on 16 metalli ja klaasi ümbertöötle­mise
kogumispunkti. Märtsi kuus koguti 306 tonni ajalehti, 57
tonni klaasi ja 19 tonni metalli. Lisainformatsiooni saamiseks
palun helistage 947-7742,
]R. M. BREMNER, P. Eng., F.I.C.E.
Commissioner of Public Works
City of Toronto
Kiri Saksamaalt
Sõjaroimar Joöef Mengele
GEISLINGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
Saksa pressis põhjus­tab
pikemat aega löökridu juba 40
aastat ennast Lõuna-Ameerikas
varjanud dr. josef Mengele, kelle­le
pannakse süüks osalemine 400.
000-nde vahialuse mõrvas Aussc-hwitzi
koonduslaagris. Teda on jä­litatud
nii Saksa kriminaalpolitsei
kui ka juutide jahikomandode
poolt, kes on pannud preemiaks
tabajatele välja 3 miljoni dollarise
preemia.
Mengele tegutses sõja ajal Aus-schwitzis,
kus sorteeris raudtee­jaamas
vahialuseid kas gaasikamb-
Mengele tegutses sõja ajal Aussch-witzis,
kus sorteeris raudteejaamas
vahialuseid kas gaasikambrisse või
meditsiinilisteks, jõledateks eksperi­mentideks,
mis lõppesid vahialuse
surmaga.
Pärast sõda õnnestus Mengelel põ­geneda
Itaalia kaudu Lõuna-Ameeri-kasse,
kus varjas ennast vale nime all
peamiselt Paraguais ning operatsioo­ni
abil muudetud näoga.
Nüüd teatasid ajalehed, et Menge­le
on uppunud 1979.a. Sao Paulos
ning maetud sealsele kalmistule ühe
austerlase nime all. Prokuratuuri ot­susel
avati hiljuti see haud ning põrm
võeti kohtumeditsiinilisele uurimise­le.
Veel ei ole eksperdid kindlad, kas
on tegemist Mengele põrmuga, ehkki
hambad ja 1944.a. saadud vaagnaluu
murre on identsed Mengelega. See­tõttu
pole prokuratuur Frankfurdis
lugenud veel asja lõpetatuks ning
jaht temale käib edasi. Ehkki Frei­burgis
advokaadina tegutsev Menge­le
poeg Rolf Mengele lasi oma minija
kaudu pressile Münchenis kinnita­da,
et laip on Mengele oma. Miks ta
kuus aastat vaikis oma isa surmast ja
politseid kaudselt ninapidi vedas, po­le
teada. Rolf Mengele lasi sellele
küsimusele vastata lakooniliselt;
„Ma ei tahtnud kahjustada isikuid,
kellega mu isa lävis."
On loota, et lähem juurdlus toob
asjasse selguse.
KÄMÄDA§
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada rrnig rnittesohvDuse organisatsioonidele on mõistetav,
korral jäUa OA^aldamata, aga oleks äärmiselt kahetsusväärne,
kui meie võitlus vabaduse taastami­seks
kodumaal oleks kahe silma va­hele
jäänud.
Teatavasti on meie vabadusvõitlu-
Kas Vabadüsfond
lustati ära?
^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinitrinp
Eesti Sihtkapital Kanadas
^Brasiilia valitsus
tannistas
se ülemaailmseks koordineerijaks ja
läbiviijaks Ülemaailmne Eesti^K^-^ ^
Ühest hiljutfisest,,Meie Elu'V lühi- nõukogu^mille juurde on loodud Üle- tdstelV^eesÜ^gaiü4t^^^^ Brasiilia valitsus teatas, et ar-teatest
selgus, eiEsto '84 lõppes suh- maailmne Eesti Vabadüsfond. Meie . . . vestades Sao Paulo lähedal hauast
teliselt suure majandusliku ülejäägi- vabadusvõitlus saab olla edukas vaid Eesti Sihtkapital Kanadas väljakaevatud kontide ja pealuu
ga — 280.000 dollarit. Ülejäägi suu- siis,kui selle võitluse teostamiseks on kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- laboratoorse uurimuse tulemusi
Kõvem kontroll
reisijatele
Kanapa valitsus on teinud km-ralduse,
et reisijad „põgenikke
prodyseerivatest maadest'' pea­vad
nfuretsema endile kohalikust
Kanac a konsulaadist viisa enne
asumist Kanada lennukisse, ka ju­hul
kui nende eesmärgiks ei ole
peatuda Kanadas ja nad isegi ei
tule^ Kanadas lennukist välja, kui
see peatub siin ainult bensiini pea­levõtmiseks.
Viisa omamist nõutakse reisija­telt,
kes tulevad Afganistanist,
Bangladeshist, Egiptusest, El Sal­vadorist,
Guatemalast, Guajaanast.
Indiast, Iraanist, Iraagist, Jamäi-^
kast, Liibanonist, Pakistanist, Sri
Laukast ja Süürlast.
rust silmas pidades võidakse kriti- olemas tugev majanduslik alus ja just miseks. — Eesti Maja, 958 Broad- ning kõiki teisi andmeid, ta on tun-seerida,
et piletihinnad oleksid või- sellise aluse saavutamiseks ongi loo- view Ave. Toronto, Ont. M4K 2Rj6 . nistanud Josef Mengele ametlikult
nud olla madalamad. Tuleb aga mee- dud Vabadüsfond.
les pidada seda, et Ülemaailmsete Kuigi Esto '84 puhastulu oli suurel
Eesti Päevade läbiviimine on seotud määral ESTO ürituste läbiviijate ja
surnuks ja on andnud loa Mengele
sugulastele laiba jäänused maha
matta oma soovi kohaselt.
suure majandusliku riskiga, kusjuu- organiseerijate- töö tulemus, siis ei puhastulust annetada Vabadusfondi- Iisraeli valitsus ei ole selle otsu-res
pea täiesti võimatu on ette näha saa ära unustada ka ülemaailmselt le eestlaskonna ühise võitluse pjda- sega 100% päri. Valitsuse korraldu-võimalikku
osavõtjate arvu. ESTO kokku tulnud publiku osa selle juu- miseks. sel tegutseb erikomisjon, kes peab
tulukus aga oleneb suurel määral res. Loogiline oleks publiku „osa" . ILMAR REBANP langetama oma
Toronto Karavan on
käigus
Torontos algas 21. juunil 17. Kara­van.
See kestab kuni 29. juunini ja
sellest võtab osa ligemale 50 pavil­joni.
Mõnel rahvusgrupil on rohkem
kui üks paviljon.
Peale eestlaste ei võta sellel aastal
Karavanist osa ka itaallased, hiinla­sed
ja portugaallased, kokku umbes
20% Toronto elanikkonnast.
\
MUSTAD LAMBAD
Kuna haigekassad on kasvavate
ravikulude tõttu pankroti lävel,, on
hakatud vaatama kassaarstide sõr­medele.
Peaaegu igal nädalal võib;
lugeda ajalehtedest, et siin või sealon
petnud kassaarstid haigekassasid sa­dade
tuhandete markadega. Paljude
arstide vastu käib juurdlus, mitmed
vahistatud, mõned juba vangi mõis-etud
ja üks kahtluse all olnud arsti­de
abielupaar läinud karistuse kartu­sel
vabasurma.
Poliitmagasin „Stern", mis tegi
omale „nime" võltsitud Hitleri päe­varaamatu
avaldamisega, tõi ühes
viimases numbris pika artikli peal­kirja
all „Mis on meie arstidega lah­ti?"
Artikli sissejuhatuses öeldakse:
,,Arstid ja apoteekrid teenivad läbi­lõikes
kaugelt üle 100.000-nde marga
aastas. Mõnele on sellest ikkagi veel
vähe. ,,Friseeritud" haigetähtede ja
valeretseptidega petavad nad haige­kassasid
miljonite markade ulatuses.
Üks auväärne elukutse satub kahtlu­se
alla." Suur foto nelja arstiga, kellel
kirurgi suu- ja ninakaitse asemel tu­handemargane
näo ees, illustreerib
sissejuhatust pealkirja all ,,Silmakir-jatsejad".
Artiklis on toodud üheksa arsti
fotod, koos lühikese süükirjelduse-ga,
kes kassasid petnud 140.000-
ndest kuni kolme miljoni margani.
Nende arstide kohta käib juurdlus.
Hiljuti toimunud arstide kongres­sil
Travemündes oli kõne all ka kulu­de
„plahvatus" tervishoiualal. Arsti­de
organisatsioonide funktsionäärid
soovitasid koormata patsiente oma-panusega..
Mustadest lammastest
kolleegide peres ei olnud igatahes
kuulda, ehkki Hammi prokuratuur
väidab.et kulude tõus on tingitud ars­tide
manipuleerimisest. Ka ei esita­tud
ettepanekuid, kuidas teha senist
kassasüsteemi kontrollitavaks, mil­lega
saaks ära hoida pettused. Arste
usaldatakse haigekassade poolt liiga
palju. Range kontroll oleks hädavaja­lik.
-kk
, Frank Milleril on
partei usaldus
Ontario provintsi üldvalimisel ras­kelt
kaotanud progressiivsete kon­servatiivide
partei valimispiirkon-dade
juhatajad oma koosolekul 23.
juunil Torontos avaldasid täit usal­dust
oma liidrile Frank Millerile ja
avaldasid lootust, et te suudab partei
ümber organiseerida lähemal ajal,
taastada partei populaarsus vai i jas-konnas
ja koostada partei uus plat-vorfn
esitamiaeks valijaskonnale
järgmistel valimistel.
Koosolekul Frank Miller esitas
oma 8-punktilise kava, mille raken­damise
varal ta loodab juba järgrpis-tel
valimistel liberaale lüüa ja kon­servatiivide
valitsuse Ontarios taas­tada.
Valimispiirkondade presideil-did
olid selle kavaga nõus.
TÖÖPAKKUMISED
B
OTSIME
KONTORITÖÖLIST
kes ka ingliskeelt valdab. Raamatu­pidamise
oskus ja osavus compute-ritega
eelistatud • Helistada:
ROONEEM'S BAKERY
366-1205 ehk 366-3619