Meie Elu = Our life, September 23, 1977

              f • "I 1 V
'2 REEDEL, 23. SEPTEMBRIL 'FRjDAY, SEPTEMBER 23
i© RAKTORKD KANA!
Kui jälgida põllutöömasinate müü- ja kas on kunagi lootust N. Liidult
gikohti Ontario maanteede ääres, siis neid summasid tagasi saada?
võib avastada, et kuulsad Massey- Tehnoloogilise varustuse kauban-
Harrise traktoreid on paljudes koh- dus viib meid teise küsimuse juurde,
tades asendamas uued mudelid, mis Nõukogude ostud siit kestavad ai-kannavad
silti: „Beloruss". Need ma- nult niikaua, kuni siinsed kaubad on
sinad esindavad Nõukogude Liidu N. Liidus järgi kopeeritud ja oma­toodangut,
mida silmapilgul püütak- korda toodetud, et siis seda toodan-se
agressiivselt turustada Kanadas, gut siia ekspordida, — jälle näiteks
Ning põllupidajad sõidavad pikki 40-protsendilise hinnaalandusega. See
maid maha, et neid omale osta. Kui küsimus on põhjendatud. See sünnib
küsida miks, siis saame vastuse, et praegu Fiat-Lada autodega, mis N.
need on 40 protsent^ odavamad, kui Liidus valmistatakse itaallaste poolt
vastavad masinad kohalikust toodan- ülesehitatud ja itaallaste litsentsi
gust. i alusel.
Kuid traktorid ei ole ainus pro- Kuid selle asemel, et nõukogude
dukt, mida siin püütakse turustada inimeste nõudmisi rahuldada, on
ja ikka alla Kanada hindade. Siin Fiat-Lada autod müügil juba Euroq-pakutakse
ka Yak-40 lennukeid, N. pa maades ja otse Itaalia enda ukse
Ludus valmistatud Fiat-Lada auto- all ja hinnaga, mis ühe kolmandiku
sid, elektriturbhne jne. Nü ostis Bri- võrra odavam, kui nende autode
ti Kolumbia kaks nõukogude turbii- hind on N. Liidus. Iga mõtleja ini
ni 9,5 miljoni dollari eest, milliste mene mõistab, milliselt selline
turbiinide Kanada pakkumised mak- dumping mõjub Itaalia oma majah-sid
15,5 miljonit dollarit. Kogusum- dusele. Kas käib ka Kanada nüüd
mäs müüb N. Liit Kanadasse umbes Itaalia jälgedes oma tehnoloogilise
30 miljoni dollari väärtuses kaupu vahetusega?
aastas. Kolmas kerkiv küsimus on poliiti-
Selle majandusliku ekspansiooni Ime. 1975. a. piiras USA N. Liidu os-eelkäijaks
on Kanada jä N. Liidu va- tude finantseerimist oma Eksport-hel
1971. aastal sõlmitud kaubandus Import panga kaudu juutide N. Lii-ja
tehnolöogilise-teaduse vahetuse dus valitseva olukorra ja paljude
leping, mille alusel ka Kanada müüb kurtmiste survel. Siitpeale on N. Lii-oma
toodangut N. Liitu. Kanada eks- dul raskusi USA tehniliste kaupade
pordi moodustas läinud aastal 86 saamisel ja tulemuseks on nüüd
protsendi ulatuses .535 miljoni dolla- Moskva kaubanduslik ofensiiv Kana­li
suurusest ekspordist nisu. Lepingu das ja seda USA arvel. Sest Kanada
6 a. kestvuse jookkul on N. Liidu kaudu ja laenudega saab nüüd N.
kaubandusbilanss Kanadaga tervelt Liit USA tehnoloogia n.n. tagaukse
2 miljardit dollarit passiivne, peami- kaudu.
selt tänu N. Liidu viirnaste aastate Nii törpedeerib Kanada ÜSA polii-viljaikaldustele.
tilisi motivatsioone ja on teinud se-
Selle kaubavahetuse juures huvita- da ka minevikus, kui ainult meenu­vad
meid mitmed küsimused. Kõige- tada kaubavahetust Castro Kuubaga
pealt see, et N. Liit kannatab valis- ajal, mil ÜSA keeldus Kuubaga ma-valuuta
puuduse all ja tema ostud janduslikus vahekorras olemast. Siin
siit finantseeritakse Kanada ekspor- meenuvad jällekordselt Lenini sõ­di
arendamise riikliku korporatšioo- nad: „Kapitalistlik läänemaailm
ni poolt federal kaubanduspanga müüb meile isegi poomisnööri, mil-abiga.
Ajal, mil ostud ^.Liidust kat- lega meie neid poome. Ja nad muu­tuvad
n.n. kliiringu vahekorra kau- vad seda meile laenu peale". .
„Meie Elu" nr. 38 (1441) 1977
• • o • • o • 6 o a o o o • a o 0 o o o o »
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
% öqštqs
laenud on lahtised
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses. :.\ .'X^t
ÜHENDUSES Ö N JÖUP
TEEMAI
SEK
USA, N. Liidu ja Hiina suurvõimude kolmnurk on sumnud näiliselt
Euroopa hoopis tahaplaanile. Nende kolme suure maailmapoliitilised ope­ratsioonid
käivad kõrgelt üle Euroopa riigijuhtide peade. Vaatamata sel
lele asub tänapäeva Euroopas kogu maailma suurvõimude peamine mangu
väli. Euroopa riikide nõrkuseks on, et näd ei suuda leida omavahel ühist
keelt. 9-sa riiki on koondunud Euroopas ühisturu liitu. Kuid selles ühis­turu
liidus on otsuste tegemine raske, sest igal osalisel on veto õigus, mida
ohtralt kasutatakse, ühisturu koondisse tahavad astuda veel kolm Euroo­pa
riiki. Euroopa tunneb suurt muret N. Liidu sõjajjoudüde massilise suu­rendamise
pärast. NATO ja Warssavi pakti riikide sõjajõudude tasakaalu
aitab säilitada USA neutroonpomm. Kuid arvatakse, et Euroopa uus nägu
selgub alles pärast tuleval aastal toimuvaid Prantsusmaa valimisi. Rahul­olematus
saksa sotsialistidega suureneb, sest kommunistide terror suure
neb ja Hitleri endied rünnaküksused laiendavad oma tegevust. v
võib ainult oletada, et suur osa
nõukogude ostudest siit seisavad
ülal i otselaenude näol Kanadast.
Meie küsimus on, kelle rahadega fi- Võimalused selleks on olemas,
nantseeritakse nõukogude oste siit
Tuleb
muutub
Liiduga
ainult ära oodata, kunas
kaubanduslik vahekord N.
Kanadale
EUIIIIIIIIIIIIIIIIIN
Ella Sienkiewici \<
'Leinava-abikaasa meenuluskuulib
tus tõi jälle päevakorrale võla mis
kolme aasta eest jäi tasumata pike­ma
ärasõidu tõttu .matusele järgne­val
päeval.
. Ella Sienkiewicz, surres 75 aastat
vana, nimi ei esine meie välisvõitle-jate
loetelus.-Ta toetas välisvõitlust
oma vanusepensionist kuid veel
enam ta oli energiline üksikvõitleja.
Ta ostis Eestit tutvustavat kirjan­dust
suurel arvul ja jagas neid käsit­si
ja posti teel. Inglise keele ladusu­se
puudimine ei hoidnud teda sugugi
tagasi oma arvamise avaldamisest
ükskõik kellega ta kohtus. Ja ta ot­sis
niisuguseid kohtumisi/ olgu see
postkontori leti taga või tänava de­monstratsioonil.
Ta kirjavahetuses
on ministreid, kirikuõpetajaid ja
publitsiste. Üllatavaim on ehk see, et
umbes tosin tema lugejakirju leidis
avaldamist; Toronto päevalehtedes,
küli mitme varjunime all.
Ella Sienkiewicz jättis maha poo­lelioleva
kirja oma lühikeselt haiglas
olemiselt, jättis palju sõpru ja ükski
neist pole teadmatuses Eestist ja
Eesti vaenlastest.
Endel Aruja
mm esindaja
(Algus esiküljel) <
tunud 13. juuni küüditamisaastapäe-va
- läbiviimine õnnestumine. ' See
sündmus näitas, et meil on jõude ja
võimalusi rohkesti ja kui meie ühe
asja tõsiselt kätte võtame, siis vii­me
selle suurepäraselt läbi. Meenuta­me
ka siinkohal õnnestunud ESTO
76-dale kaasaaitamist. Ei tohi unus­tada
meenutamast ka Balti õhtuid
Parlamendimäel* mis on Balti rah­vaste
.erakorraliseks saavutiseks.
Kõigile kes EKN-i tööle on kaasa
- aidanud, kuid eriti neile, kes EKN
tööd - on majanduslikult, toetanud
siinkohal suurim kiitus! ja tänu, üt­les
esimees. ^ '
Tundub nagu vähe- imelikuna, et
EKN saab veerandsaja aastaseks,
seega vanemaks, kui oli Eesti riik,
.kui vene tankid ta üle rullisid. E KN
25-dat juubelit tahame tähistada vää­rikalt.
Kuid-meil seisab ees ka eel-seisval"
veebruari kuul Eesti Vaba­riigi
60-nes juubeli aastapäev. EKN
omaltpoolt tahab teha kõik, mis või­malik;
et see juubel leiaks väärikat
ja tõsises rahvuslikus vaimus pühit­semist.
Kuid ka kõiki teisi rahvuslik­ke
pidupäevi, kuid eriti Võidupüha
tuleb väärikalt tähistada neil, kes
sel päeval oma üritusi korraldavad.
U. Petersoo märkis lõpuks, et rõõ­mustaval
viisil näitab Kanada eest­laste
rahvuslik tegevus tõusu ten­dentsi,
mis on julgustavaks nähtu­seks.
Käsil on noorte aasta ja eri­ti
Toronto eestlaste organisatsioo­nide
tegevus ja ürituste kalender
suureneb. EKN esimehena jääb
tal soovida, et paljude eriorgani­satsioonide
ja huvigruppide tege­vus
toimuks ülimalt rahvuslikus
vaimus ja koordineeritult.
KG! püüdis • 0 o
(Algus esiküljel)
austamisest on qtse klassiliseks näi­teks
kuidas eesti rahvuslastele paku­takse
suuri rikkusi, et nad reedaks
eesti rahvuslikke, võitlejaid.
Need ei ole muidugi mingiks uudi­seks,
sest süüdistused vene teadlase
Anatoli Scharanski vastUj olid' tõenäo­liselt
„Izvestia" järele kombineeritud
A. Lipuski abil, kes mängis dissiden­ti,
kuid oli" tegelikult KGB agent. |
. Moskva on teinud enne Belgradi ja
pärast Helsingit ainult mõningaiid
väiksemaid kergendusi' inimõigustp
osas, Mõned dissidendid on lastud
vabasse maailma, mõnede vangistus­tega'
on lühendatud. Ka baptistidele
on tehtud näilisi vastutulekuid. Kuid'
üldiselt-on N. Liidu range poliitika
S:
..Võitleja" kirjutab, et Hamburgis
toimub praegu kohtuprotsess halva­tud
lätlase major Arajsi üle, keda
süüdistatakse aastatel 1941—^1942
Riias ja Liibavis 25.000-de läti ning
teiste maade juudi hukkamises. Sel­le
arvu hulka kuulunud ka teistest,
rahvustest poliitilised vangid ning
vaimuhaiged.
Lätlane Ara j s on praegu 67-aasta-ne,
halvatud ja kärutatakse kohtu et­te
ratastoolil .Ta olevat arstide otsu­sel
ainult vaid tingimisi vastutusvõi­meline
ning suudab ainult mõnel sel­gemal
silmapilgul ülekuulamistešt
aru saada. Kas ja millal see protsess
suudetakse lõpule viia, olevat küsi­tav,
kuna kaebealune pole oma prae­guses
olukorras vastutusvõimeline,
kirjutab leht.
jäänud endiseks ja tehakse kõik, et
inimõigusi hävitada ja vastupanulii­kumist,
maha suruda, lõpetab leht.
• Olevatel andmetel Erik Udam on
endine poliitiline vang. Teda peeti
kinni 1950-nehdate aastate teisel poo-lel
Dubravlag'i laagris, hiljem- mõis­teti
uuesti viieks ja pooleks aastaks,
sunnitööle. Peeti kinni 1962—67-aas-tani,
mil vabanes. On lõpetanud Tal­linna
poiitehnilise instituudi ja töö­tas
Türil elektrimootorite paranda­mise
töökojas. : ' •
Tänapäeva Euroopa õnnetuseks
bn, et seal mängivad praegu juhtivat
rolli 4 rahvaarvult peagu võrdset rii­ki
: Lääne-Saksamäa, Prantsusmaa,
Inglismaa ja Itaalia. Teised väikse-,
mad riigid mängivad teisejärgulist
osa. Nende, keskel puudub: üks suu­rem
jä juhtivam riik. Lääne-Saksa-maä
on praegu majanduslikult ja sõ-j?
liselt !-:õi^e tugevam, kuld tema kui
endise vaenlase minevik ei .juba. tal
tõusta, juhi kohale. Itaalia on neist
kõige nõrgem, kuna Itaalia praegune
valitsus sõltub kommunistlikust par­teist.
Prantsusmaal võib uute vali­mistega,
tekkida samasugune ..ehk
-veelgi raskem poliitiline, olukord,
poomisnööriks?; sest Prantsuse sotsialistide ja kom­munistide
koalitsioon võib kujuneda
uues parlamendis tugevaks. Prant­susmaal
on: praegu paljudes omava­litsustes
võim selle koalitsiooni
kaes> mis on väga halvaks nähtu­seks.
' ' v:'!-
Tänapäeva, suureks;, irooniaks• 'ori,
et. pärast sõda ehitati sõja kaotanud
ja kuni tänaseni mõnitatud ja teota^
tud. sakslaste tööstus ameeriklaste
abiga nii suureks ja tugevaks,; et
Bonni Saksamaa on teiste riikide
pangaks. Saksa mark on praegu
maailma stabiilsemaks ja kallimaks
rahaks. Kanada, kui üks. maailma
toorainete poolest, rikkamaid maid,
käib Lääne-Saksamaalt raha laena­mas.
10% kogu Kanada tööstuse pro­duktsioonist
läheb laenu/protsentide-na
välismaadele ja lõviosa Bonni
Saksamaale.
Euroopa majanduses mängib vaga
tähtsat osa Euroopa ühisturg, kuhu
on koondunud majanduslikuks lii­duks
9-sa Euroopa riiki. Ühisturu lii­du
edu tumestab asjaolu, et kõik ot­sused
vajavad' kõikide asjaosaliste
heakskiitmist. Igal ühisturu liikmel
on veto õigus, mida väga; usinasti ka­sutatakse
ka kõige väiksemate ja tü­hisemate
küsimuste otsustamisel.
See asjaolu raskendab ja sageli pi­kendab
tähtsate ja oluliste otsuste
tegemist. Kaalumisel ori, et teatud
liiki; küsimused otsustatakse, kas siis
enamuse häältega või siis suuremate
riikide poolt. Kõik asjaajamine tuleb
tõlkida 9-sa keelde, sest ühisturul
puudub ühine asjaajamise keel. Sel­lepärast
on ühisturu büroos 38%
ametnikest seotud tõlketöödega.
Odava aatomenergia valmistamise
asjas lepiti kokku, kuid; ei suudetud
jõuda kokkuleppele kuhu ettevõte
ehitada. Seisab ka kolme uue liikme
Kreeka, Hispaania ja Portugali vas­tuvõtmise
küsimus, sest siis muutub
otsuste tegemine veelgi raskemaks ja
tõlkide arv suuremaks.
Lääne-Euroopas tuntakse ' väga
suurt muret N. Liidu tohutute sõja-ettevalmistuste
ja massilise relvasta­mise
pärast. Jälgitakse Ida ja Laane
sõjajõudude tasakaalu. Eurooplasi
pahandab president J. Carteri palju­de
uute relvade 'keelustamine' ja rel­vamüügi-
pidurdamine kõmmunismi-vastastele
riikidele. N. Liit on viima­sel
ajal suurendanud"oma rünnakdi-viiside
ja tankide arvu Põhja- ja
Kesk-Euroopas, kuid juurdetoodud
meeste arv ei ületa 1972. a. taset;
N. Liit saatis merele uusi ja mood­said
sõjalaevu. Selleks täitsid NATO
riigid oma uute ja moodsate sõjalae­vade
ehitamise plaani ja saatsid me­rele'
nii. palju uusi sõjalaevu,, et N.
Liidu laevastikku peetakse praegu
vananenuks. NATO juhid tunnevad
suur muret sellepärast, et USA jät­tis
. Aafrika ilma midagi vastusaama-ta
N. Liidu ja Kuuba jahimaaks.
Seega minnakse Euroopast USA ja
N. Liidu kummalise koostöö tõttu
mööda; N. Liit.on seadnud üles vii-m
raport:
MUUDATUSED TÖÖTÄOLEKU
KINDLUSTUSES
masel ajal rohkesti, uusi aatomraket
te suure ulatusega, mis on sama täp
sed, kui USA rakettid.
Paljudes ringkondades Euroopas
ön suur vastuseis USA uuele neut
roonpommile, kuna seda peetakse
ebainimlikuks, sest selle pommi mõ­ju
piirkonda Sattunuid ootab pika­ajaline
ja piinarikas surm. Pealegi ei
kuulu see relv päris, äatomrelvade lii­ki,
vaid on taktikaline = aatomrelv.
Kuid NATO peasekretär J. Luns mär­kis
hiljuti, et see relv on vaatamata
kõigi tema halbadele külgedele vaja­lik
Euroopa kaitsmisel/ Selle relvaga
on võimalik peatada tohutu suuri. N.
Liidu tankiarmeesid, sest selle' pom­mi
aatomkiirgamine • hävitab ründa­vate
tankide meeskonna.
Euroopat nõrgestavad Euroopa rii­kide
sisevõitluSed. Inglismaal on kä­sil
töölispartei ümberkorraldamine
seoses partei ja ametiühingute vahe­lise
võimuvõitlusega. Toimuvad ka
rässirahutused, sest ülerahvastatud
Inglismaale on valgunud sisse mitu
miljonit värvilist, Lääne-Saksamaäl
kasvab kommunistide terror ja küü­ditamine,'
Seoses sellega tõstavad
häält. endised Hitleri jünnakriihmla-sed
ja nõuavad.terrori pidurdamist. .
Vaatamata kõigile neile raskustele
tõuseb Euroopa osatähtsus maailma­poliitilisel
areenil. ,
. • AJK-
.\,'J0HN BESTV.::\.:.: ';;'
Caiiadian Seene-i parlamendi
korrespondet
Seadus, millega muudeti Unemp^
loyment Insurance Äcfi on saanud
kuningliku kinnituse ning on raken­datud
seadusena. Ühe suurema muu­datusena
esineb seaduses nõudmine,
et isik peab nüüd töötama . palju
kauem aega enne kui ta on õigusta­tud
saama töötaoleku kindlustuse
summasid. Seadus ühendab ka Un-employment
Insurance Commission'i
tööjõu- ja immigratsiooniministee-riümiga.
Uuele organisatsioonile on
antud nimeks The Canada Employ-ment
and Immigration Commission.
See tähendab tegelikult seda, et tu­levikus
on inimestel tegemist ainult
ühe asutusega kui nad registreerivad
töökohtadele, kui neile pakutakse
töökohti ja kui nad taotlevad tööta­oleku
kindlustuse summasid. Suu­rem
osa immigratsiooni büroosid
jäävad siiski iseseisvalt tegutsema.
Uute eeskirjade kohaselt on muu­detud
nii töötaoleku kindlustuse
summade saamise süsteemi kui ka
töötaoleku toetuste struktuuri. Ala­tes
käesoleva aasta 4. detsembrist
hakkavad kehtima korraldused, mil­lede
kohaselt töötaoleku kindlustuse
summade taotleja peab olema töö­tanud
kindlustatud töökohal 10 kuni
14 nädalat enne kui ta on õigustatud
saama töötaoleku kindlustuse sum­masid.
Praeguse süsteemiga võrrel­des
on siiir suur muudatus kuna se­ni
võis hakata töötaoleku kindlustu-1 aasta kestel endiseks,
se' summasid taotlema kaheksa näda­lase
kindlustatud töö järele. Valitsus
pikendas kvalifitseerumise aega põh­jusel,
et vähendada sellega töötaole-.
ku kindlustuse fondi üha suurenevat
defitsiiti. Selle fondi summad koos­nevad
töötajate, tööandjate ja •föde­raalvalitsuse
panustest.
Uue süsteemi, järele; olenevad toe­tussummad
sellest kuivõrd raske on
teatud piirkondades tööd leida ja pi­devat
töökohta hoida. Nendes piir­kondades,
kus tööpuudus on suur,
kvalifitseeruvad töölised-teenistujad
töötaoleku kindlustuse summadele
lühema aja jooksul ning neile mak­setakse
toetusi kauem. Samal ajal
äga nendes piirkondades, kus. töö­puudus
ei ole nii suur, peavad tööta­oleku
kindlustuse taotlejad olema
töötanud kindlustatud töökohtadel
kauem ning nad saavad toetusi võrd­lemisi
lühikese aja jooksul.
. Töötaoleku kindlustuse summad' ei.
muutu, samuti mitte lubatud teeni­tud
sissetulek toetuste maksmise
ajal Toetussumma on 66 2/3 prot-senti
keskmisest kindlustatud -näda-'
la sissetulekust, maksimaalselt 147
dollarit nädalas 1977. aastal. Seaduse
järgi on võimalik maksta töötaoleku
kindlustuse fondist .toetustena ka
täispalka kui sooviavaldaja on välja­õppel
uue elukutse omandamiseks.
, 'Muudatused puudutavad neid isi­kuid,
kes registreerivad töötaoleku :
kindlustusele 11. septembril või; pä­rast
seda. Preemiate suurus jääb nii
töötajatele kui ka tööandjatele 1977;
16. septembril aktsia hind $5.18
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131
õhtul tel. '925-6812
iibemalicle
Enajanduspoliifaka
ohustab KdnaeSa
Iust :T;.V
Konservatiivide parteijuht Joe
Clark kohtas Kingštonis 4*ja konser­vatiivide
parteisse kuuluva peami­nistriga,
Ontario peaministri W. Da-vise,
Alberta peaministri P. Loug-heedi,
New Brunswicki peaministri
R. Hatfieldi ja New Foundlandi pea­ministri
F. Moores'ega. Könservatii
vide juhtivad poliitikud asusid ühis
tele seisukohtadele konservatiivide
uue poliitilise platvormi suhtes.
Selles märgiti, et liberaalide kont-roversiaalne
majanduspoliitika ja
korruptiivne valitsemisviis ohustab
Kanada ühtlust. Leiti, et P. E. Tru
deau tegi jämeda vea, kui ta pakkus
rõhuva enamiku Kanada ing iskeelfl
kõneleva rahva huvisid ja õigusi
kauplemisobjektiks Quebeci peami­nistrile
R. tevesquele. Nõuti uut eel
arvet, hinna ja kasumikontrqlli sea
duste kaotamist ning Kanada töötu
tele kiiresti töö muretsemist. Kings
tpni konverents tugevdab J. Clarki
positsiooni parteijuhina.
Samal ajal täiendas P. E. Trudeau
oma valitsust, kuhu lahkunud ma­jandusministri
D. MacDonalcli ase­mele
määrati uueks majandusminist­riks
Quebeci prantslane J. Chretien,
kes räägib murtud ingliskeelt. J.
Horner, kes hiljuti läks liberaalide
poole üle, sai töÖstusmihistri port­felli
ja M. Lalonde määrati ühtlus-ministriks,
kelle ülesandeks jääb või­delda
Quebeci separatistide vastu.
Toronto liberaal N. Cafik sai üllatus­likult
mitmekultuuri ministrina va­litsuse
liikmeks, Ta võitis ainult 4-ja
häälega viimastel valimistel.
ramm
Balti rahvastel on raske taastada
ja hoida oma iseseisvust, kui nende
taotlused ei ühtu paljude teiste rah­vaste
huvidega. Sellepärast:
1. Ülemaailmse võitlusorganisatsi­ooni
raames, venelatse poolt okupee­ritud
Euroopa maade rahvaste esin­dajate
vahel eksiilis tuleb arendada
eriti tihedat koostööd. See koostöö
peab haarama üheksa okupeeritud
aa esindajaid.
Need maa on:
i) Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari
— nimeliselt -iseseisvad, kuid tegeli­kult
venelaste poolt valitsetud.
ii) Eesti, Läti, Leedu — endised
iseseisvad Rahvasteliidu liikmed ja
praegugi tunnustatud Lääneriikide
poolt. .
iii) Karjaga, Valge-Vene, Ukraina
— Nõukogude Liidu osariigid juba
Teise Maailmasõja eel, kuid iseseis­vust
taotlevad.
2. Karjalased lääne- ja ida-Karja-las
peavad ühinema nagu eestlased
Eesti ja Liivimaal ja ühendatud Kar­jala
peab saama iseseisvaks. Viiburi
on Karjala pealinn, ta piirid on: Soo­me
laht, Saima kanal, Saima järv,
Puru vesi, Orivesi, Pielinen, Valge
meri, Aunuse järv, Süvari jõgi, Laa­doga
järv, Neeva jõgi, Soome- laht.
Soomel on Karjala peale sama vähe
õigust kui Rootsil Norra peale, Soo-,
me võib saada kompensatsiooniks
maad Valge mere ääres ja Koola
poolsare. Nii nagu vennasrahvaste
Rootsi ja Norra piiriks on mägestik
on vennasrahvaste Soome ja Karjala
piiriks järvestik. Ainult vabas ja ise­seisvas
Karjalas saavad kõik karja­lased
ühineda ja oma rahva püüdlu­si
ning unistusi realiseerida.; Kergem
oh anastada Karjalat Soome ühe
provintsina, kui Karjalat iseseisva
riigina mis on ülemaailmse ulatuse­ga
rahvusvaheliste organisatsioonide
liige. Tuleb leida kontakte karjalas­tega
eksiilis ja „Karjalan Heimo"
ringkondadega Soomes. Meie eestla­sed
peame aitama karjalasi, sest me
nii väga tahame, et teised meid ai­taksid.
3. Vaige-Venelased eksiilis näikse
olevat tagasihoidlik rahvas, võrrel­des
energiliste ukrainlastega. Nende
rahval saab Ühendatud , Euroopas
siiski tähtis koht olema. Juba pilk
'kaardile näitab milline.; auk jääks
Euroopa ühisrindesse, kui valge-ve­nelased
meiega kaasa ei tuleks. Sel­lepärast
peavad eriti baltlased selle
eest hoolitsema, et valge-venelased
eksiilis oma isolatsioonist jä üksildu­sest
välja tuuakse ja et nad tunneks
end kuuluvat ühisesse perre,.millel
on kindel siht ja eesmärk. Neid <u-
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
MEIE ÜHISKONNA •
;TEENISTUSES. [.
EESTIMAJA
958 Broadview Ave.
Toronto. Önt. M4K 2R6
leb tõmmata kaasa ühistesse üritus­tesse,
paguluses, poliitilistesse ja kul-tuurilistesse
ning neile tuleb kinni­tada
Balti rahvaste kõige tihedamat
kultuurilist ja majanduslikku koos­tööd-
Euroopa ühisturu raames; See
annab neile enesekindlust ja tahet
võitluseks iseseisvuse eest, mis on
kasuks nii neile kui meile. ,"
4. Ukrainlased kui suurim ja ak-tiivseim
rahvusgrupp eksiilis peak­sid
juhtima meie ühist vabadusliiku­mist,.
Nendega tuleb baltlastel võtta
kõige tihedam, kontakt. Kiievlastega
koos moskoviitide vastu. Pariis, Ber­liin,
Varssav, Kiiev — telg on Ühen- •
datud Euroopa selgroog.
5. Vabastamiseorganisatsioon.
,.Club 9", peaks võtma seisukoha en­dise
Ida-Preisimaä põhjaosa kohta,
mis nüüd on Nõukogude Liidu poolt
okupeeritud.j Vaevalt poolakatel
meeldiks, kui see ala kunagi jälle
Saksamaa' osaks saaks. Siis tunneks
nad end alasi ja haamri vahel nagu
varem. Kõige parem lahendus oleks:
luua sellest alast iseseisev neljas
Balti riik, Balti riikide Konföderat­sioonis,
Seisukoht peaks selge olema.
enne kui sündmused rulluma hakka­vad.
6. „C\ub 9" siht peab olema—- va­bastada
oma maad venelaste okupat­sioonist
ja liituda Euroopa Ühistu­ruga,
et kindlustada oma vabadust
tulevikus. Liitumine võib toimuda
gurpis ja selle probleeme võib „Club
9" vastav komisjon juba eksiilis aru- '
tarna;hakkatä (transpordikoridorid.
põllumajandus,, .j.m.),; et eeltööd
oleks tehtud ja sellega aega võide­tud,
kui vabadus saabub.
7. „Club 9", et oma sihte saavuta­da,
peab kontakte võtma USA, Eu­roopa
Ühisturu, Vene opositsiooni,
Hiina ja Jaapani esindajatega, et
„globaalse regionalismi" ideed pro­pageerida
ja näidata milliseid eeli-seid
see neile kõigile 'pakub.
8. „Club 9" ei tohi end lasta viia
Don Quixote-likku sõtta nõnda ni­metatud;
„maailma kommunismi"
vastu. Sel on seda vähem mõtet, ku­na
kommunistlik Hiina, on üks meie
suuremaid toetajaid. Meie okupandid ' ;
pn venelased, ei ole tähtis' ka puna- :
sed,;valged või lillad. Kui ameerikla- ;
sed said vene kommunistidega koos
töötada sakslaste vastu Teise Maail­masõja
ajal ; miks meie ei saa hiina
kommunistidega koos töötada vene­laste
vastu, kui olukord nõuab. Kõik
mis looduses ei suuda kohaneda
muutuvate olukordadega, hääbub;
Meie ei taha kuuluda nende hulka.
9. „Club 9" peaks lubama 1096 iga
aa st a sest nats i on aa produk tist 10. aas­ta
jooksul-, peale vabanemist,, neile
maadele, kes: „Club T rahvaste v a ­banemiseks-
oluliselt on' kaasa'.aita-nud.
10. „Club 9" peab arvesse võtma
fakti, et pole olnud ühtki suurt liiku­mist
ilma embleemideta ja hüüdlau­seteta;
näiteks ristiusk, kommunism,
natsism,, jne. Ka ...Club 9" peab leid­ma
omale sobivad embleemid ja•
hüüdlaused/mis inspireerivad tema
liikmeid ja mida kasutatakse koos-
: jvi : -|;(Järg.i'lk.'3)>'.'ž
„Mei|
Ki
K<
dades
iilist
lismiii
direk]
sotsh
Sl
nov
N. Lil
mist
Seo|
Lenini
Helsiil
ilmsil
jaoluj
Sool
•kaapej
ŠheluJ
Zaginj
tulnucl
, gradisl
•Lool
Soonib
pingu
ainult
•; leping!
selgun)
iuid pij
nitud
kel, uil
j uta.-bl
güosall
maale
du, v
\arjiipj
vastavi
küsi mil
Kuidl
sellest
teataši<
On
Eino
avaldail
Vanlaal
maandi
ka asji|
les, et
20 niini
sellega
sihiks,
mentaal
me ava
ba aast
•tegi.; ell
kuulu tal
vuse pi|
lembril
ning pii
v Karjala]
nelastell
"•;•' Pariisi
said 'Sü
sed Vai
hulga ai
Belgrd
sealseid
(;pcrekon[
viibi vai cl
me dipj
silmad \|
Kuid
ja .midä|
du sed
Soome J
vai jaan cl
line küsi
Ü
Soomt
125.000,
arv, Apil
gem, niij
Selle
. helepanJ
paaris ji]
v'. .^oomj
•'•rasi laki
Ta ütlesj
võetavaic
ei ole cl
hiljem."
Niisu.-q
ciast ralli
litsus t\ii
mist laki
. n.ega kuil
üiid. • Sd
'. ajakirjal
-sa aval di
letamiscjl
'viibimist?
jandus, l
valan ts,
süevndacl
„Club 9"
•streerida
sele. Meii
sed pea.r
rilisest
muidu ja;
ki'kõigel
meid .on
kama saa
11. „Ch
töötama,
uile vein
maade ra
vaste vab
tiive • „gl
mes, ja sc
•vaste hulg
usku vabe
• 12. Pea
rahvad ka