1978-06-16-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
2 . JUUNIL-ÄII>ÄY, JUNEIS Jieie EW' nr. 24 (1479) im KaliforMa elanikud hääleta neil kuluvad bürokraadi päevil seadluse poolt, mis legaUsee- välismaistele konverentsidele, sõidu-ritult vähendab 57 protsendi Võrra kulu postidele, pooltühjadele kooli-kinnisvaramakse; Selle rõhuva poo- majadele, laste suvekursustele, tar-leboiuga bürokraatia poolt peajelao betuile projektidele ja paljule muule, tud maksukoorma vähendamine nä^ Sellest otsast tuleb kuhitušivähen-tas ,et valitsusašutised on ületanud dada ja jätta tuletõrje ja haiglad ra^ igasuguse tolerantsi piiri maksu- hule. maksja suhtes. ' Kuid Kalifornia hääletusega ei ole Eelnenud informatsioonid tõenda- tahetudki teostada drastilisi kärp^ sid, et kinnisvaraomanik oli maksu- misi omavalitsuste eelärveis. Ees-koorma all sattunud olukorda, küs märgiks on maksukoormuse selline oma elamu pidamine oli muutumas jaotanüne, et mitte auiult kinnisva-võimatuks, sest nõuetavaid makse ei raömanik ei kanna omavalitsuste olnud teatud inimestel kusagilt võt- kõiki kulusid. Näiteks on suureks ta. See sündis isiklikke elamuid koormuseks koolimaksud, mis tu^ müüma, et edasi eksisteerida või kas leb jaotada tulumaksu korras kõlM-riikliku vanadekodu korras. dele tulusaajaile nii, et osa kulusid Meid huvitab eehiimeta kantuks ka nende poolt, kes kinnis-hääletus sellepärast, et ka Kanadas vara ei oma. KooHmaksud ei ole ai-m ^kinnisvaramaksud ületanud tole- nukeseks omavalitsuste koormuseks rantsuse piiri ja eriti vanemaid nii- kinnisvaradel. Linnapargid, kanali n^sl ähvardab oma kodu kaotus, satsioon, veevärgid, transport jne. Kinnisvaramaksude pidev tõus on on samasugusteks koornmsteksy mis ülekohtune sellepärast, et eriti isiklt langevad sinna, kust arvatakse võtta kud elamud moodustavad paljudele olevat. ^ amukese inflatsioonikindla säästu ja Ka elanikkond Kanada suurlmna-edasise eksistentsi, sest väljamaks- des ägab samasuguselt kmnisvara" tud isiklik elamu ori odavaim peava- maksude all, nagu Kalifornia. Toron- 4 kõigi seniste Isalkulatsioonide^jär- tö on üheks kallimaks elämisrajoo^ ^ niks, kus kinnisvarad hinnalt on Nüüd on kinnisvaramaksud jõud- sariunumideesrmnas teistest kögu- Mid nii kõrgele, et nad moodustavad kondadest. See ei tähenda aga seda, tegelikult üüri oma maja eest. Mida et maksuamet peab kohe majaoma-paremuü isiklik elamu oh korras niku ukse taga luurama uue hinnan- Mtud ja ilustatud, seda kõrgemale gutõusuga, sest see hinnatõus on rea-läheb maks. Mida vähem on elamu liseeritav alles müügi korral, eest hoolitsetud, võib omanik loota Montreali linnapea raiskas palju ^roimalikule maksu alandamisele, nnljorieid dollareid Expo ja Olüm- See absurdne seisukoht on väljenda- piäadi elütustele ja puudujääkide tud isegi revisjonikohtuniku poolt ja katnüsel ägab Montreali majaoma-võtab ka siit otsast kodanikult õigu- nik veel praegu suurenenud maksu-se oma eravaranduse eest hoolitseda, koorma all. Kõik sellepärast, et üks Sest hoolitsemata elamu kõduneb jä linnapea Drapeaü põeb suürusmaa-kaotab turuväärtuses. Sarnarle seisu- niat ja dütab monumenti iseendale, koht on legaalne ikomii>tšioon ja Valitsuste ebakompetentsus, hooli-piirab kodanikuõigusi (oma erava- matus maksumaksja rahadega on mridusele). ' viinud olukorra ka Kanadas sama- Ms juhtub edasi Kaüfornias, näi- kaugele, nagu Kalifomias. tab ahiultiulevik. Bürokraatia poolt Kui Kalifornia maksualandus an-on juba välja toodud vastulöögid ela: tud ulatuses tõeliselt teostatakse, siis mkele. Ähvarduseks on politseikoos- kannatab adriiinistratšioon ja elariik-seisude, tuletõrje, haiglale jne. vä- kond. Selleks puudub tõeline vaja-hendamine, mis vastulöögina lõikab dus, kui mõistetakse olukorra oht^ otse kodaniku luusse ja lihasse. Kuid likkust. Loodame, et Kanada admi-ka need vastuabinõud on korrüptiiv- nistratsiöonid Kallfõmiast õppust sed, sest lokaalvalitsustel ei tarvitse võtavad, enda kulusid püraväd, efek-kaugeltki minna kõige hädalisemate tiivsuse mõõdupuud sisse seavad ja vajaduste piiramisel^e. Bürokraatia kodanike õigusi eraomandusele se-ei suvatse sõnagi rääkida suuremast nisest rohkem respekteerivad, kokkuhoiust ja efektiivsusest admi- Laönu vajaduse korral kasutase TORONTO EESTI • madalaid laenuintresshnäärasid mVAAlMlTEEm Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on laiitised % » o . o s a o a o « * o e * o « * o Persönaallaenud on laenuvõtja surma ja jääc va töövõimetuse puhul kiiicllustatud 110,000.00 ulatuses. . ; , : JOHANNES. KAUP nistratsiooms. Sest miljonid dollarid iitiiiiiiiiiiHiiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiJin LUGEJA KIRJUTAB 1' ,^eie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis eiiihtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada hohhu^^^^ vÕtlikült ja lisada omamimi ja imdress. Toimetus jätah md,aU õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. Mina esinesin Eestlaste. Kesknõukogu (EKN); koosolekul 5. niail s.a. ettekandega. 'Selle täielik tekst on lisatud koosoleku protokolli juurde; Minu ettekande - tuumaks i oli ühtehoiu vajalikkuse rõhutamine meie rahvuspoliitilises boiakus, et tõhustada meie vabadusvõitlust. On üpris loomulik, et ajalehes koqsolel^'u kir- ; jeldahiisel ei ole yõimalik avaldada ettekannet terviklikult. „Meie Elus" nr. 19, 12. mail on avaldatud ainult osa sellest-ja kasutatud ^täpselt minu • • Sõnastust. Ma ei riivanud vähimalgi määral seika kas Montreali sümpoosionil 22. —23. okt. 1977 esinesid ettekannetega nooremasse või vanemasse põlvkonda kuuluvad. Küllap olin ülimalt liu- ' vitatud sellest, missuguseid seisukohti serveeriti meie noortele rahvuspoliitiliseks eneseteistuseks. Võtsin osa isiklikult Trenti Semi- 9. juunil aktsia hind 145 Kuig Street West, Süite Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131 õhtul td. 925-6812 siipide alusel. EKN on sellel viisil loodud keskorganisatsioon,, kes esindab kogu eestlaskonda Kanadas. „Ühe tee peale' minek" tähendaks eesti organisatsioonide liitu. Eesti Liit Kanadas (ELK) koosseisu kuulub 29 organisatsiooni (Ihk. 5). EKN korraldas Eesti Organisatsioonide Konverentsi 24. jaan. 1976. Sellest võttis osa 54 org. 133 esindajaga Olen isiklikult osavõtnud ELK kõr-geima organi esinduskogu koosolekuist 1977 j a 1978. Vähesest osavõtjaist /tingituna on olnud raskus kvoorumi kokkusaamisega („Meie Elu" nr. 13, L apr: 1977)., ^ Praegune EKN esimees.Udo Peter soo valiti-sellele kohale 38. a. vanuselt ja Läaš. Leivat abiešimeheks ja ühtlasi välispoliitilise komisjoni esimeheks 34 a.'vahuselt. Rotatsiooni-körras kahel viimasel korral on olnud Balti Ludu esimeesteks 36 a. vanused EKN liikmed. EKN korraldas 5. märtsil s.a. Sõ nasilla okupeeritud kodumaale. Esinejaid oli 31 isikut, kellede keškmi- Võib-olla johtub see aastate kasvavast arvust,, võib-olla on aga inimloomuse üheks põhiomaduseks kalduda rbmantikasse ja sentimentalismi. Igal juhul oleme võinud'aastate eksimatus järjestuses nii; Eesti Vabariigi aastapäeva aktuskõnedes kui ka Võidupüha sõnavõttudes ja kirjutistes märgata ülalnimetatud tundevir-- vendustest tulenevat tühjust. Meie elame nagu ja eksleme.äine minevikus, selles mis kunagi oli, mis kunagi tehti jä saavutati. Olime sangarid, võitlesime idariudel venelaste • ja hiinlaste segamasside ning: lõunas landes vari ja kauddiviisi 'Vastu. Sel-: les ilutsemises kaob tihti'^ küsimuse teine Mlg.. ; /' See teine külg aga ei asetse roosade prillide sõõris. Tarvitseb heita ainult paar' põgusat pilku ajalukku, et selles" veenduda. Alustagem ühe Konstantin Pätsi' kirjaga J. Poskale, milles muuseas seisab: „Sööme. Tallinnas juba kauemat aega kaeraleiba, mis kui kuivast saepurust tehtud, seepärast ei. ole sõjaväe hoostele kaeru. anda. Pärnus ja Narvas on vahel nälg kaes. Ka on tööpuudus, ehk küll ligi 60.000 meest on sõjaväe katlal. Põllutöö väljavaated pole roosilised, hulk mõisaid on laastatud, puuduvad tööhobussd seerhned,' inventar, isegi omanikud E i . saa ka kõike väge liinile saata puudub varustus, eriti saapad. Väi as ei võida aimatagi, kui suure põ nevusegä kogii rahvas, kõik sõjaväg ust välisdelegatsiooni tegevuse üle eateid ootab, kuidas see kohe rõõ must ärevust sünnitab, kui teated uusi lootusi äratavad. Praegu võide dakse iseseisvuse aate eest; veel tu gevam saab vastupanu, kui kinde eade tuleb, et meie,maa iseseisvaks on tunnistatud.";' Ühelt poolt oli jõudnud maad valutav vene punavägi 30 kilomeetri kaugusele Tallinnast, teisel pool seisis ta Võru väravate ees. Vaevalt oli. rahva ja sõjaväe ühises suures pingutuses suudetud sõjategevus Eesti piiridest kaugemale viia, kui iähenes läänest landesvär ja Räuddiviis. Ei ole päris täpne, kui meil ikka ja. jälle kinnitatakse, et rahva ürgne kättemaksüviha uue vaenlase purustas. Isegi Konstantin Päts kahtles hetkeks. See oli Asutava Kogu 1919. a. 17. juuni koosolekul, kus sõna võt tes ta sõja eest' iandesvärigä isegi Pariisis tounus Prantsusmaa eestvõttel USA, Belgia, Lääne^Saksamaa, ja Briti Aafrika konverents, et pidurdada Moskva ja Havanna Aafrika vallutamist. Kõne all oli Pan Aafrika sõjalise löögiüksuse moodustamine, mille ülesandeks' oleks nende Aafrika riikide abistamme, kes tahavad ennast^ Moskva ja Kuuba kommunistlikkude terroristide rünnaku vastu kaitsta. Kuuba on muutunud USA suurvõimu tagaaias revolutsiooni, terrori ja tülide tulepesaks, kust kavandatakse ja * viiakse täide KGB ülesandeid Aafrikas ja mujal. Kuna Inglismaa, Bonni Saksamaa on sotsialistlikud maad ja Prantsusmaal on pahempoolsete mõju väga suur iiingUSÄ-s on Andrew Youngi Aafrika poliitika veel suures aus, siis ei ole Pariisis kerge Moskva ja Kremli invasioonile vastu astuda. Esialgul pikdutakse vaid Zaire kaitsmisega, kuhu läksid USA transportlehnükitega Maroko ja teiste maade sõdalased. Vaatleme sellepärast siinkohal Kuuba aktsioone Aafrikas lähemalt." hoiatas, pidades võitlust kahel-rindel Eesti vägedele ülejõu käivaks. Asutav. Kogu, lähtudes selgest pilgust tulevikku sel: j uhul^: kui Iandesvärigä saavutatakse ajutine ' kompromiss; otsustas teisiti. Konflikt: plahvatas sõjategevuseks,: K. Pätsüe teada olevad kaugemal seisvad Saksa vaed aga ei saanud Versailles'i rahulepingu kriisist paigalhoituna rutata lan-desvärile appi. Need kaks ajaloo tõde tõusetüvad meie tänases olukorras esüe erilise valguse te:ravuses. Kõigepealt meie ise selle pildi vai: guses, millise annab Ppskale -eelpool tsiteeritud K. Pätsi kiri. Kas oleme Valmis Sööma ka täna kaeraleiba ja ajama läbi ilma saabasteta, et — vaharist 1-977. Samuti pn minul kasutada MöntreäH sürtipoosibnil jjeetud' seks vanuseks oli pisut alla 30. elu-ettekannete tekstid.; Ma tsiteerin. Robert Kreemi ettekande Ihk. 6:„EKN on teinud üldvä- Irniisi. Noored on külmad sellis^ valimise vastu. Sellepärast arvan, et üldvalimisi ei saa enam kaua pidada. Peame siis kõik ijhe tee peale miiie • nia Erich Aseri ettekande Ihk; 13: >,1) ¥anem põlvkond — Eesti Vabariigi aegne elüt — ei ole senhii süiürt huvi näidanud nooremate rakendamiseks meie välisvõitluse kesksetes organisatsioonides. 2) Neis organisatsioonides valitse- •vad ranged ja sageli aegunud põhimõtted ei^n noortele olevat vastuvõetavad. Noored vajavad tegevuses rohkem vabadust, laiemaid perspektiive', tunnetavad tänapäeva poliitUises Õhkkonnas olukordi erinevalt nmg Eestimaa ja eesti rahvas neile üks realiteet" Avalikud üldvalimised W ju ainu-päämiseks eelduseks, et ühiskonda aasta... Praegusel EKN X- koosseisu valimistel esineb 53 kandidaati ja keskmine vanus on vahein kui 50. Ma kordan veelkordselt^ mida on märgitud ka koosoleku kirjeldamisel, et praeguses olukorras põlvkondade kontinuiteet teostub päris sujuvalt ja evolutsioonilisel printsiibil. „Trummipõrinale kaasajooksjad" pole seega mitte meie noored, vaid üksikud mehed, kes ei saa eimast enam noorteks lugeda (R. K. — 55 a., E.;A.;--'72a.). '^^^^ , Et minu vastus oleks täielik, siis ma pean taipama, mis õieti põhjustas E. Aseri kirjutuse. Piltlikult väljendades — tema küsimused mulle olid nagu see osa jäämäest, mis on veepmnal nähtav. Üks üsna vaga vaike osa „liberaal-selt meelestatud" seltskonna tegela:- sist näevad rahvuse teostusena primaarselt kultuuri yiljeldamist. Nende arvates on riiklik iseolemine sekundaarne või hoopiski mitte vajalik. Niisugune sihiasetus ösaa tervi-kus on kaugemas perspektiivis „va basurma" minek. 4. märtsil s.a. toimus Eesti Noorema Põlvkonna Nõupäevad Torontos Simcoe Hotellis. Selle korraldajaks oli ELK, kelle kaasabil teostus ka sümpoosion Montreali?. Seal ei valitsenud „ranged. ja sageli aegunud põhimõtted ja olukordi: nähti erinevalt ning Eestimaa ja eesti rahvas kõikjal on neile üks realiteet". Realiteedi mõiste sisaldas neile ka selle •kontseptsiooni, et okupatsioonivõimudega tuleb suhelda ja eestluse viljelemise mottoks olgu: ubi bena, ibi patria. Vabadusvõitkise probleeme ei käsitletud üldse, sest EKL esimees ütles, et liit ei tegele välisvõitlusega („Meie Ehi/' nr. 13,: 1977). Kogu eesti ajakirjandus avaldas põlglikku imestust ja õigustatud rahulolematust selle ürituse rkbhta. i E. A. märgib oma ettekandes, et „noorem põlvkond on loonud uued ühiskondlikud vormid/mis taotlevad meie valisvõithise sihte", üks neist olevat Metsaülikool Kanadas. Metsaülikooli juhtkond on aga avalikult deklareeriiiud, et nad ei tegele vaba-dusvõitluslike probleemidega. Iga meie kultuurilme ja vaimu loominguline tegevus oma mitmepalgelisuses on otseselt või kaudselt seotud meie vabadusvõitlusega. Kui selles kas teadlikult või lühinägelikku-ses välditakse vabadusvõitlusliku aspekti kasutamist, siis killustume, millest tunneb rõõmu okupatsioonivõim. Igale rahvusteadlikule eestlasele oh see reaUteet, et suveräämje Eesti Vabariik eksisteerib, mille anasta-mist suuriigid pole tunnustanud. Ja lõpuks — kes protesteerib („Meie Elu" nr. 22, 2. juuni 1978)? Kas t^ad seda rahvuslikud tõelised Montreali noored või loeb 72 aasta; m Evkk Aser ennast veel nooreks? bastada onia kodumaad? Kas ei oota kodumaa orjastuses eesti rahvas meilt täna sama, mida ta ootas toona välisdelegatsiooiiilt? Aga kas meie oleme kompromissidesse laskudes ja öma rahva ajaloo tõest kaugenedes võimelised neid lootusi ja ootusi täitma? On kõige parem kui igaüks' lugejaist katstib; Võidupüha mõistega seoses leida endale tänapäevas ja siit edasi samuti ühe kindla koha, nagu see oli olemas igal rahvuslikul ja vabadust armastaval eestlasel siis, ku loodi meie jaoks Võidupüha. Konstantin Päts ei olnud kõhkleja ega kahtleja. Ainult sügav vastutus ja armastus oma rahva vastu sundis teda peidetud suurjõudu tundes ühe korral hoiatavalt sõna võtma. • Ajalugu ise kõneleb sellest, kuidas sündis Võidupüha julge, väljaspoolt nähtuna lootusetu rünnaku tulemusel. Mitte kaitse tugevus, vaid ülemjuhataja selgepilguline otsus asuda kõike kaalule pannes rünnakule, tõi rahvale võidu jä vabaduse. See oli sihiteadvuse võit. Oli' • otsustavuse kindlus. .. Selles seisab Võidupüha vaim ja väärtus : tänapäevas, ükskõik siis, missuguse nime .all esineks ja kus asuks. meid ründav vaenlane. See vaenlane- on teinud ümber kogu Eesti ajaloo ja levitab seda mitmesugustes keeltes üle kogu maailma nõnda, et selles ei leidu enam ühtki sõna eesti rahva õigustest, tahtest ja pürgimustest vabadusele, enesemääramisele ja/ sõltumatusele. Umbes 25 miljonit rubla oli omal ajal Eesti aastane kasum Vene tsaaririigile. Praeguse indusrealiseerimi-se ja viimistletud väijakurnamisteh-nika juures tohiks olla see igaaastane summa 20—50-kordne — fakt, mis meie kodumaa sõjalisele tähtsusele lisaks selgitab juba iseendast punase polüübi haarde lakkaniatust selle ala suhtes.. ::' . • Seda tõika ühelt poolt tundes, peame ometi oma mugavustes paljuks tõmmata isegi vahejoont meie ja vaenlaste vahel. Korraldame veriste kätega maa okupeeri j aile luksuslikke vastuvõttusid oma vaba maa külluslikes kodudes, sõidutame neid ringi autodes — ja nimetame endid rah- Kuuba omab ainult 9,6 miljonit elanikku, kuid arendab nii- öelda otse USA tagaõue kapsaaias revolutsioonilist tegevust ja terrorit ning vägivalda, mis vapustab praegu kogu maailma.» Fidel Castro Kuuba on muutunud Kremli kuulekaks tööriis-aks, kes sooritab kõik Moskva mus-a4 ja^verised teod kuulekalt. ; Kuuba on lammutanud täielikult kuulsa USA presidendi James Mön-roe doktriini (1823), et Washington ei talu ühegi Euroopa riigi sekkumist ci Põhja- Kesk-, ega Ladina Ameerikas ja võtab sekkumisi neisse piirkondadesse, kui otsest rünnakut USA vastu. Nüüd on N. Lnt sekkunud oma revolutsioonilise ja terrorit levitava tegevusega kõikjal Ameerika mandril ja USA on võimetu midagi /selle vastu ettevõtma. Kuuba rakettide kriisi ajal president J. F. Kennedy isegi andis pühaliku lubaduse, et -USA ei võta midagi ette F. Castro kommunistliku rezhiimi kukutamiseks Kuubal. Selle taustal N. Liidu. relvade, nõuandjate ja Kuuba sõdurite ühistööl kuubalased on peremehe seisundis juba paljudes Aafrika riiges. Moskva ähvardab äralõigata USA-d ja Euroopa riike m-itte ainult Aafrika toorainetest, vaid ta sulgeb ka'Pärsia lahe õliteed Euroopasse ja USÄ-sse. Praegu on Aafrikas vähemalt 42.000 Kuuab sõdurit ja rohkesti tsi-viilisikuid, kooliõpetajaid, arste, tehnikuid jne. Kuubalast oh 14 Aafrika riigis ja väike Kuuba on kujunenud Aafrika uuskolonialiseerijaks. F. Castro seiklused Aafrikas on niisama vanad kui FidelXastrorezhiim. Kohe kui F. Castro oli saanud võimule/ saatis ta 1964. a; kuubalased Alzheeriasse, kes võitlesid Älzheeria jä Maroko vahelises piirisõjas. Kuuba terroristid kukutasid 1964—65 du Angoolas, Liibüas, Somaalimaal ja. mujal Aafrikas, et inspekteerida oma terroristide vägitegusid. Kuid : N. Liidu ja Kuuba. rünnakud on saanud Aafrikas ka suuri tagasilööke. Nii ei ole oma-aegf ed Moskva satelliidid Egiptus, Sudaan ja Somaalimaa enam KremU ja F. Castro ree peal. Kuubalased ja abessiinlased sooritasid küll vene kindrali juhtimisel suure rünnaku Ogadeni kõrbes Somaalimaa vabadusvõitlejate vastu ja kuulutasid suurest võidust. See rõõmit-šõnum osutusi ^ga hõiskamiseks enne õhtut. Nüüd teatas Somaalimaa, et Ogadeni vabadusvõitlejad sooritasid ilmselt USA relvade' ja toetusega suure vasturünnaku, milles nad tapsid k:(}^uni üle ' 1000-de abessiinlase ja kuubalase. Nad hävitasid 12 tanki, mis kuulus ühe miljardilise sõ j a-relvastusc hulka, mis Moskva Abes-siiniasse saatis alles sel aastal. Hiljem hävitati veel 26 tanki ja 27 soo- • (Järg lk. 3) r /W « vuslikeks haritlasteks! Ehk mäletab mõni neist „rahvuslastest", mida kõneleb ajalugu K. Pätsi elulaadist ajutise valitsuse juhina. See kõlab nõnda: .'; • \ -. „Ise elas Päts kõige lihtsamat elu. Käis anietis jala — niisugust luksust nagu auto Eesti peaminister endale siis lubada ei saanud,. Liikus tänavail kaitseta k,a suurima ärevuse päevadel ja ajas tuttavatega juttu, kes teda teel peatasid, pärides kuidas asjad lähevad. Kandis oma venna palitut, sest oma korteri oli ta tallinna naastes leidnud varaste poolt paljaks tehtud olevat Vahel kadus ootamatult rindele, sus ei teadnud kodused päevade kaupa temast midagi. Šäihtas optimismi ka kõige raske-mais olukordades ja nakatas sellega kaastöölisi." : • " Rahvas, kelle vabadust ja jõukuse muretust nautiv haritud noorus ei suuda leida rahvuslikku nägu iseendale, ei suuda nakatada ega juhtida teisi, — selline rahvas on muutumas õnnetuks rahvaks jä sammumas vastu oma kadumisele. Meid ei suuda aidata sentimentalism ja unelev mineviku meenutamine, mis andis kord võidu nii vene pu-namasside kui ka landesväri üle. Või dupiiha vaimuks ei ole pillav jõukus, vaenlasega mehkeldamine, enda näo kaotamine ega Lembitu-aeigade mee nutamine. Võidupüha loojaks oli Zanzibari valitsuse ja see on nüüd üks osa marksistlikust Tanzaniast. 1964. a.Guevarra ässitas mässu Kon-' go Kinshasas, mis nüüd kuulub Žai-rešse. Kuuba väed mängisid peamist rolli kommunistliku rezhiimi kchti-mapänekul Kongo-Brazzivilles, mis nüüd moodustab marksistliku . Kongo. Kõik Rodeesia terroristid on kuubalaste treenitud ja juhitud. 1968. a. alanud Eritrea separatistide võitlus Abessiinia vastu on kuubalaste algatatud, juhitud ja sealsed ge-riljad nende treenitud. Kuid sellega juhtus nii, et Abessnnias õnnestus Kremlil võimule upitada Moskva meelne kommunistlik valitsus ja nüüd võitlevad kuubalased Eritreas nende endi poolt treenitud separatistide vastu. Kuna Eritrea rahvas on moslemi usku, siis toetavad Eritrea separatiste mitte' ainult Saudi Araabia jt. Pärsia lahe õliriigid vaid ka Moskva senine kuulekas satelliit Iraak. Viimane on nüüd vangistanud Moskva kommunistliku: partei juhtkonna, sest: praegused võimumehed on avastanud, et Kreml taotleb samasugust veresauna' Bagdadis, nagu toimus Afganistanis äsja. F. Castro saades 1977.' a. teada, et N. Liidu peaminister Kossõgin tuuritab Aafrikas, sooritas ka ise rinssõi- Ratsudena mälestused kihutavad — läbi südame ja mureraske pää. • Ammumöödund elamused uueks saavad, j elu tundub jälle imekerge hää. Selle südasuve õhtus ainsas, kauges, meeles mis, kui kõigekaunim ' muinasjutt. Tänapäeva valu aegamisi rauges — mineviku sõrmimisegä on rutt. '' Sulen silmad, kaovad mustad , mäetipud, . enam oru sügavus ei lämmata ... Kuskil varrastesse tõusvad armsad lipud — Kolmevärvilised, — tahaks lennata! Viirastub, — näen mäele kogund rahva hulka — : elevus ja õnneUkud naerunäod. Astun märkamata vari, teiste hulka — õhtütunml, mil ju metsas vaikind Tõrvatünn on kõrgel pika vaia otsas maha hunnikusse laotud kuivad haod. ^ Sõnajala õis löÖb varsti lahti metsas, — sesse kõigisse kui unenäkku kaod. Suures linnas auväärt mehe . käsi kindel loidab lossieelsel platsil tõrvikud. : Kaugel, kaugel võitluspäevad ^ lõunarindel, — olgu rahvameelde jälle kutsutud. Mäletage rahvapojad rasket võitlust, purustati pääletungiv landesvehr, •— pühitsege võidurikast verist' võitlust, hävitaU surmavaenlase,suur leer. Kümned uljad mehed mootorrattal sõites> kihutavad kiirelt läbi kodumaa. Leegitseva tõrvikutel kõrgel loites, kalli läkitusega peab ruttama. Vuhisevad mööda tulbad; metsad, meele- ja tahtekindlus, viletsuse ja nälja talumine; sihiteadlikkus,, ohvrimeel ja endast lugupidamine inimesena jä rahvana, oma õiguste jäägitu tunnetamine ja nende teostamine. V;". Kui meenutame nüüd toonaseid olukordi Võidupüha alusena, siis vajame mitte mälestusi, vaid neid vaimseid omadusi; ja teeviitasid tänapäevas ja edasi. Rohkem kui kord on. arftud meüe viimasel ajal väi j as-poolt kindla sõnaga mõista: ärge unistage, almutsege ega haletsege! Tõuske, sirutage selg, ühinege jõuks, rakendage sihikindel tahe ja nõudke! - Ehk saabub ükskord Võidupüha ja moodustub selliste kirja- ja sõnameeste kaader, kes läheb välja selgitama ja viib seniselt t^ed juhtiva suure ning elava sõna rahva sekka, äratades seda nooremate juhtimisel tegudele, mis kehastavad Võidupüha võltsimatut ja võidule viivat vaimu. Ehk muutub koguni seekordnegi Võidupüha kõnede osa tühjast sõnade tulevärgist mõnevõrra juhendavalt reaalsemaks, elulähedasemaks ja tegudele õhutavamaks. Aidaku selleks kaasa kõik meie ajaloo head vaimud! See ühendaks meid kindla sihi ümber ja juhiks otsustavamasse või-durünnakusse. ninna hoovab õitsva jasmiini hõng. Seljataha kaovad jäbisõidet rajad valge, siletee kui ema kedrat lõng. Veere, veere, lenda mootorratsu — tead, et vnme uhket vabaduse tuld. Kõigist, kõigist kiirelt, mööda jõuda katsu tunned Sa, kuis kutsub kodu lõhnab muld. Varsti võidutuled kinkutel ju loitsid, pidutsedes laulis rõõmus rahva : • parv. ' Kuni hominiktaeva kaared jälle köitsid, puhus viimaks niidult peo lõpu sarv. Tütarlaste roosipalged õhetasid — Võidutule peolt tulles koduteel Poisid viimseid pillilugusid veel lasid — päike tõusis metsatagant nende eel Pühin une silmilt, oli ainult uni veetlev, — meelespüsiv, — kadund muinasjutt... Hetkeline õnn kaob nagu sulav lumi, kustund kõik, r~ on kurb ja kurku tõuseb nutt.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 16, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-06-16 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780616 |
Description
Title | 1978-06-16-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 2 . JUUNIL-ÄII>ÄY, JUNEIS Jieie EW' nr. 24 (1479) im KaliforMa elanikud hääleta neil kuluvad bürokraadi päevil seadluse poolt, mis legaUsee- välismaistele konverentsidele, sõidu-ritult vähendab 57 protsendi Võrra kulu postidele, pooltühjadele kooli-kinnisvaramakse; Selle rõhuva poo- majadele, laste suvekursustele, tar-leboiuga bürokraatia poolt peajelao betuile projektidele ja paljule muule, tud maksukoorma vähendamine nä^ Sellest otsast tuleb kuhitušivähen-tas ,et valitsusašutised on ületanud dada ja jätta tuletõrje ja haiglad ra^ igasuguse tolerantsi piiri maksu- hule. maksja suhtes. ' Kuid Kalifornia hääletusega ei ole Eelnenud informatsioonid tõenda- tahetudki teostada drastilisi kärp^ sid, et kinnisvaraomanik oli maksu- misi omavalitsuste eelärveis. Ees-koorma all sattunud olukorda, küs märgiks on maksukoormuse selline oma elamu pidamine oli muutumas jaotanüne, et mitte auiult kinnisva-võimatuks, sest nõuetavaid makse ei raömanik ei kanna omavalitsuste olnud teatud inimestel kusagilt võt- kõiki kulusid. Näiteks on suureks ta. See sündis isiklikke elamuid koormuseks koolimaksud, mis tu^ müüma, et edasi eksisteerida või kas leb jaotada tulumaksu korras kõlM-riikliku vanadekodu korras. dele tulusaajaile nii, et osa kulusid Meid huvitab eehiimeta kantuks ka nende poolt, kes kinnis-hääletus sellepärast, et ka Kanadas vara ei oma. KooHmaksud ei ole ai-m ^kinnisvaramaksud ületanud tole- nukeseks omavalitsuste koormuseks rantsuse piiri ja eriti vanemaid nii- kinnisvaradel. Linnapargid, kanali n^sl ähvardab oma kodu kaotus, satsioon, veevärgid, transport jne. Kinnisvaramaksude pidev tõus on on samasugusteks koornmsteksy mis ülekohtune sellepärast, et eriti isiklt langevad sinna, kust arvatakse võtta kud elamud moodustavad paljudele olevat. ^ amukese inflatsioonikindla säästu ja Ka elanikkond Kanada suurlmna-edasise eksistentsi, sest väljamaks- des ägab samasuguselt kmnisvara" tud isiklik elamu ori odavaim peava- maksude all, nagu Kalifornia. Toron- 4 kõigi seniste Isalkulatsioonide^jär- tö on üheks kallimaks elämisrajoo^ ^ niks, kus kinnisvarad hinnalt on Nüüd on kinnisvaramaksud jõud- sariunumideesrmnas teistest kögu- Mid nii kõrgele, et nad moodustavad kondadest. See ei tähenda aga seda, tegelikult üüri oma maja eest. Mida et maksuamet peab kohe majaoma-paremuü isiklik elamu oh korras niku ukse taga luurama uue hinnan- Mtud ja ilustatud, seda kõrgemale gutõusuga, sest see hinnatõus on rea-läheb maks. Mida vähem on elamu liseeritav alles müügi korral, eest hoolitsetud, võib omanik loota Montreali linnapea raiskas palju ^roimalikule maksu alandamisele, nnljorieid dollareid Expo ja Olüm- See absurdne seisukoht on väljenda- piäadi elütustele ja puudujääkide tud isegi revisjonikohtuniku poolt ja katnüsel ägab Montreali majaoma-võtab ka siit otsast kodanikult õigu- nik veel praegu suurenenud maksu-se oma eravaranduse eest hoolitseda, koorma all. Kõik sellepärast, et üks Sest hoolitsemata elamu kõduneb jä linnapea Drapeaü põeb suürusmaa-kaotab turuväärtuses. Sarnarle seisu- niat ja dütab monumenti iseendale, koht on legaalne ikomii>tšioon ja Valitsuste ebakompetentsus, hooli-piirab kodanikuõigusi (oma erava- matus maksumaksja rahadega on mridusele). ' viinud olukorra ka Kanadas sama- Ms juhtub edasi Kaüfornias, näi- kaugele, nagu Kalifomias. tab ahiultiulevik. Bürokraatia poolt Kui Kalifornia maksualandus an-on juba välja toodud vastulöögid ela: tud ulatuses tõeliselt teostatakse, siis mkele. Ähvarduseks on politseikoos- kannatab adriiinistratšioon ja elariik-seisude, tuletõrje, haiglale jne. vä- kond. Selleks puudub tõeline vaja-hendamine, mis vastulöögina lõikab dus, kui mõistetakse olukorra oht^ otse kodaniku luusse ja lihasse. Kuid likkust. Loodame, et Kanada admi-ka need vastuabinõud on korrüptiiv- nistratsiöonid Kallfõmiast õppust sed, sest lokaalvalitsustel ei tarvitse võtavad, enda kulusid püraväd, efek-kaugeltki minna kõige hädalisemate tiivsuse mõõdupuud sisse seavad ja vajaduste piiramisel^e. Bürokraatia kodanike õigusi eraomandusele se-ei suvatse sõnagi rääkida suuremast nisest rohkem respekteerivad, kokkuhoiust ja efektiivsusest admi- Laönu vajaduse korral kasutase TORONTO EESTI • madalaid laenuintresshnäärasid mVAAlMlTEEm Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on laiitised % » o . o s a o a o « * o e * o « * o Persönaallaenud on laenuvõtja surma ja jääc va töövõimetuse puhul kiiicllustatud 110,000.00 ulatuses. . ; , : JOHANNES. KAUP nistratsiooms. Sest miljonid dollarid iitiiiiiiiiiiHiiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiJin LUGEJA KIRJUTAB 1' ,^eie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis eiiihtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada hohhu^^^^ vÕtlikült ja lisada omamimi ja imdress. Toimetus jätah md,aU õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. Mina esinesin Eestlaste. Kesknõukogu (EKN); koosolekul 5. niail s.a. ettekandega. 'Selle täielik tekst on lisatud koosoleku protokolli juurde; Minu ettekande - tuumaks i oli ühtehoiu vajalikkuse rõhutamine meie rahvuspoliitilises boiakus, et tõhustada meie vabadusvõitlust. On üpris loomulik, et ajalehes koqsolel^'u kir- ; jeldahiisel ei ole yõimalik avaldada ettekannet terviklikult. „Meie Elus" nr. 19, 12. mail on avaldatud ainult osa sellest-ja kasutatud ^täpselt minu • • Sõnastust. Ma ei riivanud vähimalgi määral seika kas Montreali sümpoosionil 22. —23. okt. 1977 esinesid ettekannetega nooremasse või vanemasse põlvkonda kuuluvad. Küllap olin ülimalt liu- ' vitatud sellest, missuguseid seisukohti serveeriti meie noortele rahvuspoliitiliseks eneseteistuseks. Võtsin osa isiklikult Trenti Semi- 9. juunil aktsia hind 145 Kuig Street West, Süite Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131 õhtul td. 925-6812 siipide alusel. EKN on sellel viisil loodud keskorganisatsioon,, kes esindab kogu eestlaskonda Kanadas. „Ühe tee peale' minek" tähendaks eesti organisatsioonide liitu. Eesti Liit Kanadas (ELK) koosseisu kuulub 29 organisatsiooni (Ihk. 5). EKN korraldas Eesti Organisatsioonide Konverentsi 24. jaan. 1976. Sellest võttis osa 54 org. 133 esindajaga Olen isiklikult osavõtnud ELK kõr-geima organi esinduskogu koosolekuist 1977 j a 1978. Vähesest osavõtjaist /tingituna on olnud raskus kvoorumi kokkusaamisega („Meie Elu" nr. 13, L apr: 1977)., ^ Praegune EKN esimees.Udo Peter soo valiti-sellele kohale 38. a. vanuselt ja Läaš. Leivat abiešimeheks ja ühtlasi välispoliitilise komisjoni esimeheks 34 a.'vahuselt. Rotatsiooni-körras kahel viimasel korral on olnud Balti Ludu esimeesteks 36 a. vanused EKN liikmed. EKN korraldas 5. märtsil s.a. Sõ nasilla okupeeritud kodumaale. Esinejaid oli 31 isikut, kellede keškmi- Võib-olla johtub see aastate kasvavast arvust,, võib-olla on aga inimloomuse üheks põhiomaduseks kalduda rbmantikasse ja sentimentalismi. Igal juhul oleme võinud'aastate eksimatus järjestuses nii; Eesti Vabariigi aastapäeva aktuskõnedes kui ka Võidupüha sõnavõttudes ja kirjutistes märgata ülalnimetatud tundevir-- vendustest tulenevat tühjust. Meie elame nagu ja eksleme.äine minevikus, selles mis kunagi oli, mis kunagi tehti jä saavutati. Olime sangarid, võitlesime idariudel venelaste • ja hiinlaste segamasside ning: lõunas landes vari ja kauddiviisi 'Vastu. Sel-: les ilutsemises kaob tihti'^ küsimuse teine Mlg.. ; /' See teine külg aga ei asetse roosade prillide sõõris. Tarvitseb heita ainult paar' põgusat pilku ajalukku, et selles" veenduda. Alustagem ühe Konstantin Pätsi' kirjaga J. Poskale, milles muuseas seisab: „Sööme. Tallinnas juba kauemat aega kaeraleiba, mis kui kuivast saepurust tehtud, seepärast ei. ole sõjaväe hoostele kaeru. anda. Pärnus ja Narvas on vahel nälg kaes. Ka on tööpuudus, ehk küll ligi 60.000 meest on sõjaväe katlal. Põllutöö väljavaated pole roosilised, hulk mõisaid on laastatud, puuduvad tööhobussd seerhned,' inventar, isegi omanikud E i . saa ka kõike väge liinile saata puudub varustus, eriti saapad. Väi as ei võida aimatagi, kui suure põ nevusegä kogii rahvas, kõik sõjaväg ust välisdelegatsiooni tegevuse üle eateid ootab, kuidas see kohe rõõ must ärevust sünnitab, kui teated uusi lootusi äratavad. Praegu võide dakse iseseisvuse aate eest; veel tu gevam saab vastupanu, kui kinde eade tuleb, et meie,maa iseseisvaks on tunnistatud.";' Ühelt poolt oli jõudnud maad valutav vene punavägi 30 kilomeetri kaugusele Tallinnast, teisel pool seisis ta Võru väravate ees. Vaevalt oli. rahva ja sõjaväe ühises suures pingutuses suudetud sõjategevus Eesti piiridest kaugemale viia, kui iähenes läänest landesvär ja Räuddiviis. Ei ole päris täpne, kui meil ikka ja. jälle kinnitatakse, et rahva ürgne kättemaksüviha uue vaenlase purustas. Isegi Konstantin Päts kahtles hetkeks. See oli Asutava Kogu 1919. a. 17. juuni koosolekul, kus sõna võt tes ta sõja eest' iandesvärigä isegi Pariisis tounus Prantsusmaa eestvõttel USA, Belgia, Lääne^Saksamaa, ja Briti Aafrika konverents, et pidurdada Moskva ja Havanna Aafrika vallutamist. Kõne all oli Pan Aafrika sõjalise löögiüksuse moodustamine, mille ülesandeks' oleks nende Aafrika riikide abistamme, kes tahavad ennast^ Moskva ja Kuuba kommunistlikkude terroristide rünnaku vastu kaitsta. Kuuba on muutunud USA suurvõimu tagaaias revolutsiooni, terrori ja tülide tulepesaks, kust kavandatakse ja * viiakse täide KGB ülesandeid Aafrikas ja mujal. Kuna Inglismaa, Bonni Saksamaa on sotsialistlikud maad ja Prantsusmaal on pahempoolsete mõju väga suur iiingUSÄ-s on Andrew Youngi Aafrika poliitika veel suures aus, siis ei ole Pariisis kerge Moskva ja Kremli invasioonile vastu astuda. Esialgul pikdutakse vaid Zaire kaitsmisega, kuhu läksid USA transportlehnükitega Maroko ja teiste maade sõdalased. Vaatleme sellepärast siinkohal Kuuba aktsioone Aafrikas lähemalt." hoiatas, pidades võitlust kahel-rindel Eesti vägedele ülejõu käivaks. Asutav. Kogu, lähtudes selgest pilgust tulevikku sel: j uhul^: kui Iandesvärigä saavutatakse ajutine ' kompromiss; otsustas teisiti. Konflikt: plahvatas sõjategevuseks,: K. Pätsüe teada olevad kaugemal seisvad Saksa vaed aga ei saanud Versailles'i rahulepingu kriisist paigalhoituna rutata lan-desvärile appi. Need kaks ajaloo tõde tõusetüvad meie tänases olukorras esüe erilise valguse te:ravuses. Kõigepealt meie ise selle pildi vai: guses, millise annab Ppskale -eelpool tsiteeritud K. Pätsi kiri. Kas oleme Valmis Sööma ka täna kaeraleiba ja ajama läbi ilma saabasteta, et — vaharist 1-977. Samuti pn minul kasutada MöntreäH sürtipoosibnil jjeetud' seks vanuseks oli pisut alla 30. elu-ettekannete tekstid.; Ma tsiteerin. Robert Kreemi ettekande Ihk. 6:„EKN on teinud üldvä- Irniisi. Noored on külmad sellis^ valimise vastu. Sellepärast arvan, et üldvalimisi ei saa enam kaua pidada. Peame siis kõik ijhe tee peale miiie • nia Erich Aseri ettekande Ihk; 13: >,1) ¥anem põlvkond — Eesti Vabariigi aegne elüt — ei ole senhii süiürt huvi näidanud nooremate rakendamiseks meie välisvõitluse kesksetes organisatsioonides. 2) Neis organisatsioonides valitse- •vad ranged ja sageli aegunud põhimõtted ei^n noortele olevat vastuvõetavad. Noored vajavad tegevuses rohkem vabadust, laiemaid perspektiive', tunnetavad tänapäeva poliitUises Õhkkonnas olukordi erinevalt nmg Eestimaa ja eesti rahvas neile üks realiteet" Avalikud üldvalimised W ju ainu-päämiseks eelduseks, et ühiskonda aasta... Praegusel EKN X- koosseisu valimistel esineb 53 kandidaati ja keskmine vanus on vahein kui 50. Ma kordan veelkordselt^ mida on märgitud ka koosoleku kirjeldamisel, et praeguses olukorras põlvkondade kontinuiteet teostub päris sujuvalt ja evolutsioonilisel printsiibil. „Trummipõrinale kaasajooksjad" pole seega mitte meie noored, vaid üksikud mehed, kes ei saa eimast enam noorteks lugeda (R. K. — 55 a., E.;A.;--'72a.). '^^^^ , Et minu vastus oleks täielik, siis ma pean taipama, mis õieti põhjustas E. Aseri kirjutuse. Piltlikult väljendades — tema küsimused mulle olid nagu see osa jäämäest, mis on veepmnal nähtav. Üks üsna vaga vaike osa „liberaal-selt meelestatud" seltskonna tegela:- sist näevad rahvuse teostusena primaarselt kultuuri yiljeldamist. Nende arvates on riiklik iseolemine sekundaarne või hoopiski mitte vajalik. Niisugune sihiasetus ösaa tervi-kus on kaugemas perspektiivis „va basurma" minek. 4. märtsil s.a. toimus Eesti Noorema Põlvkonna Nõupäevad Torontos Simcoe Hotellis. Selle korraldajaks oli ELK, kelle kaasabil teostus ka sümpoosion Montreali?. Seal ei valitsenud „ranged. ja sageli aegunud põhimõtted ja olukordi: nähti erinevalt ning Eestimaa ja eesti rahvas kõikjal on neile üks realiteet". Realiteedi mõiste sisaldas neile ka selle •kontseptsiooni, et okupatsioonivõimudega tuleb suhelda ja eestluse viljelemise mottoks olgu: ubi bena, ibi patria. Vabadusvõitkise probleeme ei käsitletud üldse, sest EKL esimees ütles, et liit ei tegele välisvõitlusega („Meie Ehi/' nr. 13,: 1977). Kogu eesti ajakirjandus avaldas põlglikku imestust ja õigustatud rahulolematust selle ürituse rkbhta. i E. A. märgib oma ettekandes, et „noorem põlvkond on loonud uued ühiskondlikud vormid/mis taotlevad meie valisvõithise sihte", üks neist olevat Metsaülikool Kanadas. Metsaülikooli juhtkond on aga avalikult deklareeriiiud, et nad ei tegele vaba-dusvõitluslike probleemidega. Iga meie kultuurilme ja vaimu loominguline tegevus oma mitmepalgelisuses on otseselt või kaudselt seotud meie vabadusvõitlusega. Kui selles kas teadlikult või lühinägelikku-ses välditakse vabadusvõitlusliku aspekti kasutamist, siis killustume, millest tunneb rõõmu okupatsioonivõim. Igale rahvusteadlikule eestlasele oh see reaUteet, et suveräämje Eesti Vabariik eksisteerib, mille anasta-mist suuriigid pole tunnustanud. Ja lõpuks — kes protesteerib („Meie Elu" nr. 22, 2. juuni 1978)? Kas t^ad seda rahvuslikud tõelised Montreali noored või loeb 72 aasta; m Evkk Aser ennast veel nooreks? bastada onia kodumaad? Kas ei oota kodumaa orjastuses eesti rahvas meilt täna sama, mida ta ootas toona välisdelegatsiooiiilt? Aga kas meie oleme kompromissidesse laskudes ja öma rahva ajaloo tõest kaugenedes võimelised neid lootusi ja ootusi täitma? On kõige parem kui igaüks' lugejaist katstib; Võidupüha mõistega seoses leida endale tänapäevas ja siit edasi samuti ühe kindla koha, nagu see oli olemas igal rahvuslikul ja vabadust armastaval eestlasel siis, ku loodi meie jaoks Võidupüha. Konstantin Päts ei olnud kõhkleja ega kahtleja. Ainult sügav vastutus ja armastus oma rahva vastu sundis teda peidetud suurjõudu tundes ühe korral hoiatavalt sõna võtma. • Ajalugu ise kõneleb sellest, kuidas sündis Võidupüha julge, väljaspoolt nähtuna lootusetu rünnaku tulemusel. Mitte kaitse tugevus, vaid ülemjuhataja selgepilguline otsus asuda kõike kaalule pannes rünnakule, tõi rahvale võidu jä vabaduse. See oli sihiteadvuse võit. Oli' • otsustavuse kindlus. .. Selles seisab Võidupüha vaim ja väärtus : tänapäevas, ükskõik siis, missuguse nime .all esineks ja kus asuks. meid ründav vaenlane. See vaenlane- on teinud ümber kogu Eesti ajaloo ja levitab seda mitmesugustes keeltes üle kogu maailma nõnda, et selles ei leidu enam ühtki sõna eesti rahva õigustest, tahtest ja pürgimustest vabadusele, enesemääramisele ja/ sõltumatusele. Umbes 25 miljonit rubla oli omal ajal Eesti aastane kasum Vene tsaaririigile. Praeguse indusrealiseerimi-se ja viimistletud väijakurnamisteh-nika juures tohiks olla see igaaastane summa 20—50-kordne — fakt, mis meie kodumaa sõjalisele tähtsusele lisaks selgitab juba iseendast punase polüübi haarde lakkaniatust selle ala suhtes.. ::' . • Seda tõika ühelt poolt tundes, peame ometi oma mugavustes paljuks tõmmata isegi vahejoont meie ja vaenlaste vahel. Korraldame veriste kätega maa okupeeri j aile luksuslikke vastuvõttusid oma vaba maa külluslikes kodudes, sõidutame neid ringi autodes — ja nimetame endid rah- Kuuba omab ainult 9,6 miljonit elanikku, kuid arendab nii- öelda otse USA tagaõue kapsaaias revolutsioonilist tegevust ja terrorit ning vägivalda, mis vapustab praegu kogu maailma.» Fidel Castro Kuuba on muutunud Kremli kuulekaks tööriis-aks, kes sooritab kõik Moskva mus-a4 ja^verised teod kuulekalt. ; Kuuba on lammutanud täielikult kuulsa USA presidendi James Mön-roe doktriini (1823), et Washington ei talu ühegi Euroopa riigi sekkumist ci Põhja- Kesk-, ega Ladina Ameerikas ja võtab sekkumisi neisse piirkondadesse, kui otsest rünnakut USA vastu. Nüüd on N. Lnt sekkunud oma revolutsioonilise ja terrorit levitava tegevusega kõikjal Ameerika mandril ja USA on võimetu midagi /selle vastu ettevõtma. Kuuba rakettide kriisi ajal president J. F. Kennedy isegi andis pühaliku lubaduse, et -USA ei võta midagi ette F. Castro kommunistliku rezhiimi kukutamiseks Kuubal. Selle taustal N. Liidu. relvade, nõuandjate ja Kuuba sõdurite ühistööl kuubalased on peremehe seisundis juba paljudes Aafrika riiges. Moskva ähvardab äralõigata USA-d ja Euroopa riike m-itte ainult Aafrika toorainetest, vaid ta sulgeb ka'Pärsia lahe õliteed Euroopasse ja USÄ-sse. Praegu on Aafrikas vähemalt 42.000 Kuuab sõdurit ja rohkesti tsi-viilisikuid, kooliõpetajaid, arste, tehnikuid jne. Kuubalast oh 14 Aafrika riigis ja väike Kuuba on kujunenud Aafrika uuskolonialiseerijaks. F. Castro seiklused Aafrikas on niisama vanad kui FidelXastrorezhiim. Kohe kui F. Castro oli saanud võimule/ saatis ta 1964. a; kuubalased Alzheeriasse, kes võitlesid Älzheeria jä Maroko vahelises piirisõjas. Kuuba terroristid kukutasid 1964—65 du Angoolas, Liibüas, Somaalimaal ja. mujal Aafrikas, et inspekteerida oma terroristide vägitegusid. Kuid : N. Liidu ja Kuuba. rünnakud on saanud Aafrikas ka suuri tagasilööke. Nii ei ole oma-aegf ed Moskva satelliidid Egiptus, Sudaan ja Somaalimaa enam KremU ja F. Castro ree peal. Kuubalased ja abessiinlased sooritasid küll vene kindrali juhtimisel suure rünnaku Ogadeni kõrbes Somaalimaa vabadusvõitlejate vastu ja kuulutasid suurest võidust. See rõõmit-šõnum osutusi ^ga hõiskamiseks enne õhtut. Nüüd teatas Somaalimaa, et Ogadeni vabadusvõitlejad sooritasid ilmselt USA relvade' ja toetusega suure vasturünnaku, milles nad tapsid k:(}^uni üle ' 1000-de abessiinlase ja kuubalase. Nad hävitasid 12 tanki, mis kuulus ühe miljardilise sõ j a-relvastusc hulka, mis Moskva Abes-siiniasse saatis alles sel aastal. Hiljem hävitati veel 26 tanki ja 27 soo- • (Järg lk. 3) r /W « vuslikeks haritlasteks! Ehk mäletab mõni neist „rahvuslastest", mida kõneleb ajalugu K. Pätsi elulaadist ajutise valitsuse juhina. See kõlab nõnda: .'; • \ -. „Ise elas Päts kõige lihtsamat elu. Käis anietis jala — niisugust luksust nagu auto Eesti peaminister endale siis lubada ei saanud,. Liikus tänavail kaitseta k,a suurima ärevuse päevadel ja ajas tuttavatega juttu, kes teda teel peatasid, pärides kuidas asjad lähevad. Kandis oma venna palitut, sest oma korteri oli ta tallinna naastes leidnud varaste poolt paljaks tehtud olevat Vahel kadus ootamatult rindele, sus ei teadnud kodused päevade kaupa temast midagi. Šäihtas optimismi ka kõige raske-mais olukordades ja nakatas sellega kaastöölisi." : • " Rahvas, kelle vabadust ja jõukuse muretust nautiv haritud noorus ei suuda leida rahvuslikku nägu iseendale, ei suuda nakatada ega juhtida teisi, — selline rahvas on muutumas õnnetuks rahvaks jä sammumas vastu oma kadumisele. Meid ei suuda aidata sentimentalism ja unelev mineviku meenutamine, mis andis kord võidu nii vene pu-namasside kui ka landesväri üle. Või dupiiha vaimuks ei ole pillav jõukus, vaenlasega mehkeldamine, enda näo kaotamine ega Lembitu-aeigade mee nutamine. Võidupüha loojaks oli Zanzibari valitsuse ja see on nüüd üks osa marksistlikust Tanzaniast. 1964. a.Guevarra ässitas mässu Kon-' go Kinshasas, mis nüüd kuulub Žai-rešse. Kuuba väed mängisid peamist rolli kommunistliku rezhiimi kchti-mapänekul Kongo-Brazzivilles, mis nüüd moodustab marksistliku . Kongo. Kõik Rodeesia terroristid on kuubalaste treenitud ja juhitud. 1968. a. alanud Eritrea separatistide võitlus Abessiinia vastu on kuubalaste algatatud, juhitud ja sealsed ge-riljad nende treenitud. Kuid sellega juhtus nii, et Abessnnias õnnestus Kremlil võimule upitada Moskva meelne kommunistlik valitsus ja nüüd võitlevad kuubalased Eritreas nende endi poolt treenitud separatistide vastu. Kuna Eritrea rahvas on moslemi usku, siis toetavad Eritrea separatiste mitte' ainult Saudi Araabia jt. Pärsia lahe õliriigid vaid ka Moskva senine kuulekas satelliit Iraak. Viimane on nüüd vangistanud Moskva kommunistliku: partei juhtkonna, sest: praegused võimumehed on avastanud, et Kreml taotleb samasugust veresauna' Bagdadis, nagu toimus Afganistanis äsja. F. Castro saades 1977.' a. teada, et N. Liidu peaminister Kossõgin tuuritab Aafrikas, sooritas ka ise rinssõi- Ratsudena mälestused kihutavad — läbi südame ja mureraske pää. • Ammumöödund elamused uueks saavad, j elu tundub jälle imekerge hää. Selle südasuve õhtus ainsas, kauges, meeles mis, kui kõigekaunim ' muinasjutt. Tänapäeva valu aegamisi rauges — mineviku sõrmimisegä on rutt. '' Sulen silmad, kaovad mustad , mäetipud, . enam oru sügavus ei lämmata ... Kuskil varrastesse tõusvad armsad lipud — Kolmevärvilised, — tahaks lennata! Viirastub, — näen mäele kogund rahva hulka — : elevus ja õnneUkud naerunäod. Astun märkamata vari, teiste hulka — õhtütunml, mil ju metsas vaikind Tõrvatünn on kõrgel pika vaia otsas maha hunnikusse laotud kuivad haod. ^ Sõnajala õis löÖb varsti lahti metsas, — sesse kõigisse kui unenäkku kaod. Suures linnas auväärt mehe . käsi kindel loidab lossieelsel platsil tõrvikud. : Kaugel, kaugel võitluspäevad ^ lõunarindel, — olgu rahvameelde jälle kutsutud. Mäletage rahvapojad rasket võitlust, purustati pääletungiv landesvehr, •— pühitsege võidurikast verist' võitlust, hävitaU surmavaenlase,suur leer. Kümned uljad mehed mootorrattal sõites> kihutavad kiirelt läbi kodumaa. Leegitseva tõrvikutel kõrgel loites, kalli läkitusega peab ruttama. Vuhisevad mööda tulbad; metsad, meele- ja tahtekindlus, viletsuse ja nälja talumine; sihiteadlikkus,, ohvrimeel ja endast lugupidamine inimesena jä rahvana, oma õiguste jäägitu tunnetamine ja nende teostamine. V;". Kui meenutame nüüd toonaseid olukordi Võidupüha alusena, siis vajame mitte mälestusi, vaid neid vaimseid omadusi; ja teeviitasid tänapäevas ja edasi. Rohkem kui kord on. arftud meüe viimasel ajal väi j as-poolt kindla sõnaga mõista: ärge unistage, almutsege ega haletsege! Tõuske, sirutage selg, ühinege jõuks, rakendage sihikindel tahe ja nõudke! - Ehk saabub ükskord Võidupüha ja moodustub selliste kirja- ja sõnameeste kaader, kes läheb välja selgitama ja viib seniselt t^ed juhtiva suure ning elava sõna rahva sekka, äratades seda nooremate juhtimisel tegudele, mis kehastavad Võidupüha võltsimatut ja võidule viivat vaimu. Ehk muutub koguni seekordnegi Võidupüha kõnede osa tühjast sõnade tulevärgist mõnevõrra juhendavalt reaalsemaks, elulähedasemaks ja tegudele õhutavamaks. Aidaku selleks kaasa kõik meie ajaloo head vaimud! See ühendaks meid kindla sihi ümber ja juhiks otsustavamasse või-durünnakusse. ninna hoovab õitsva jasmiini hõng. Seljataha kaovad jäbisõidet rajad valge, siletee kui ema kedrat lõng. Veere, veere, lenda mootorratsu — tead, et vnme uhket vabaduse tuld. Kõigist, kõigist kiirelt, mööda jõuda katsu tunned Sa, kuis kutsub kodu lõhnab muld. Varsti võidutuled kinkutel ju loitsid, pidutsedes laulis rõõmus rahva : • parv. ' Kuni hominiktaeva kaared jälle köitsid, puhus viimaks niidult peo lõpu sarv. Tütarlaste roosipalged õhetasid — Võidutule peolt tulles koduteel Poisid viimseid pillilugusid veel lasid — päike tõusis metsatagant nende eel Pühin une silmilt, oli ainult uni veetlev, — meelespüsiv, — kadund muinasjutt... Hetkeline õnn kaob nagu sulav lumi, kustund kõik, r~ on kurb ja kurku tõuseb nutt. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-16-02