Meie Elu = Our life, January 4, 1979

              MEOÄPÄEVÄt, 4 JAANUARIL —
tööstusesse mi
Perenaine, kes Boiminioni kaubamajas tõstab ostukärasse . JBcMrth" kau­bamärgiga
kalasäadusi, ei tea aimatagi, et neid toodab Suur-Toronto põh­japiiril
toiduainetetööstus Grimm's Foods limited, mille presidendiks ja
peamäneäzheriks on Lembit Jänes. Juba mõnda aega on selle ettevõtte
erakordne edu olnud aga kõneaineks meie majandusmeestele, kes selles
võisid nüüd veenduda äsjasel külaskäigul tööstusesse.
„Viis aastat tagasi kui siin viibisi­me,
oli GrimmV Foods 'i läbikäik
700 000 dollarit — 1977. aastal juba
kaks ja pool miljonit, ütles Eesti Ma-jandusklubi
Kanadas esimees Alfons
Pajuste enam kui kuuekümnelisele
grupile, kes tegi ringkäigu tööstuses,
mille põrandapind on 6000-delt ruut-jalalt
suurenenud 26.000-le.
. KALAPLÄABIB
Alustati hiigelsuurest, külmutus-ruumist
kus ' hoitakse keskmiselt
enam kui 200 000 naela toormaterjali
— Kanada, Argentiina, Uruguai,
Ishiili, Mehhiko ja Löuna-Korea?me-resaadusi.
tursk, merikeel :\ (sõle),
pollock, haddock, scallops, shrimp
. jõuab tööstusesse külmutatult. Kala
liha on pressitud plaatideks, mis sar­nanevad
marmorile. Need saetakse
ribadeks ja siis omakorda tükkideks,
mis kaetakse maitsestatud jahusegu
ga ja Juguvad lindil läbi keeva õli,
mis küpsetab välispinna, Siis uuesti
sügavkülmutusse, pakkidesse ., ja
edasi suiirmüügifirmädele. Nende
kaudu poolvalmis tooted müüakse
nii Kanadas kui USArS.
Oma nime all Grimm's Foods Ltd,
oma saadusi ei turusta: Tööstus' töö
tab praegu kahes vahetuses ja raken­dab
üle 60 inimese nende hulgas
mitmed- eestlased. Isa jälgedes sam-
: muvad ka Lembit Jänese kaks poega,
kes töötavad ettevõtte administratsi-
, oonis. .
„Meie
Prohvetid
Millest see edu?
Kindlasti oskuste- ja soodsa kon
juktuuri kombinatsioon. Lembit Jä­nes
alustas Tartu Ülikoolist saadud
teadmistega, täiendas neid Rootsis ja
lisas kogemused Kanada idarannikul
kalatöötlemise alal. Ta on oma ret­septidega
tabanud tarbijate maitse
kelle hulk üha kasvab.
Kalatoidud on muutunud viimastel
aastatel populaarseks nii restorani­des
kui kodude toidulaual. Kiirtee
nindus sööklad on omakorda suuren­danud
nõudmist poolvalmis toodete­le.
.Kuigi kala ön kallis jõuavad liha-,
hinnad järele. Pealegi on immigran­did
toonud kaasa suurema huvi kala-toitude
vastu. Kui kümmekond aas­tat
tagasi Kanadas kala tarbimine oli
aastas umbes 12 naela elaniku kohta,
siis 1977. a. oli see juba 16 naela.
KALA JÄTKUB
Äsja'Lembit Jänes kais Monacos
esimesel rahvusvahelisel kalandus-konverentsil,
kus kõneldi maailma
kalavarudest, mis ei ole ammenda­matud,
kuid siiski piisab veel kauaks
ajaks küi%akatakse käsutama senini
alahinnatud kalaliike. Otsingul on
kogu aja ka Lembit Jänes, kelle rei­sid
ulatuvad mitmesse maailma j ak-ku
sobiva toormaterjali saamiseks I
oma tööstuse produktidele millede
järgi nõudmine üha suureneb.
Vanematele kodude omanikele-ma j an on City Council volitanud
City Treasurer i lubada elamute oma nikele 100 dollari suurust maksusoodustust 1979.
aasta maksude arvel sellistele kinnisvaradele; millede omanikud vastavad järgmisele
kvalifikatsioonile:
Õpetaja Andres Taul kõneleb kol­mapäeval,
10. jaanuaril Tartu Colle-ge'is
teemal: ,/Prohvetid, nende isik­suse
müsteerium ja originaalne pa-misi
Jumala mõtte arendamisel.":. Et­tekanne
on peamiselt Iisraeli proh­vetitest
keda ei saa võrrelda Egiptu­se
prohvetitega, kuna prohvet seal
tähendas peamiselt preestri seisust.
Keeleliselt seisukohalt sõna „proh-vet"
ei ole päris selge. Kas see tähen­dab
kedagi, kes ..kõneleb välja"-või
kedagi kes „kõneleb ette" — s.o. en­nustab
tulevikku? Prohvetid kuulu­tasid
tavaliselt halbu uudiseid, vahe­tevahel
ka häid ja mõnikord oliä
lihtsalt ilmateadete toojad. Mida
prohvet räägib on rohkem kui teab
tavaline inimene. j .' '
Loeng prohvetitest algab kl. 7.30 õ.
LONDON
© o ©
Ä. 65 aastat vana või vanem 31. märtsil 1979, mis on viimaseks sooviavalduse .
sisseandmise tähtpäevaks.
B. Peab saama igakuiset GARANTEERITUD SISSETULEKU LISANDIT, mis •
antakse Oid Äge Security Act'i (Cc.nada) alusel. v
C, Elama kinnisvaras, millele ori määratud omavalitsuse maksud ja
1 D. Peab olema olnud pidevalt Toronto linnas mitte vähem kui viis aastat hin­natud
kinnisvara omanik enne 31. märtsi 1979. aastal.; v
Kui te kvalifitseerite sellele abile ning eiole veel saanud sooviavalduse formulari, siis
palutakse helistada CITY CLERK'S OFFICE'isse 367-7036 ning teile saadetakse Välja
sooviavalduse formular.
Sooviavaldus selle abi saamiseks tuleb esitada igal aastal. See soodustus, kui see garan­teeritakse,
on otsene toetus linna poolt ning ei võimalda mingisugust tagantjärele maksu.
Lähema infonnatsiooni ja abi saamiseks tuleb helistada 367-7036.
ROY V^HENDERSOM,.
•• : C i t y Clerk.
.MÄRTSIL 19?
Ma tean, et meie lehtede leidmine
postikastist oh rõõmus silmapilk ala-ü,
ükskõik kui hilinenult nad ka ei
saabu ja kui hilinenult nad ka ei kõ­la.
Ometi mu: uue-aasta soovi&s
oleks, et meie lehtede kirjasaatjatel
Ja kaastöölistel ja reporteritel ja ko-
Isapealsetel toimetajatel oleks kasu­tada
ja toimetustes olemas sellised
computer-taolised seadeldised nägu
„teletyper" näiteks; et meie lehed il­muks
iga päev — vältides sõnumite
hilinemist omakorda; ja et meie le­hed
jõuaks pärale mingisugusel „spe-cial
home-delivery" viisil, et me ei
likult edasi. Liigutav oli kuulda õpe- n a akadeemikut, McGill'i ülikooli
taja Heino Laaneotsa teadaannet inglise keele fakulteedi professorit
jõulu-jumalateenistusel tema täna/ dr. Martin Puhvelit CBC Montreali
vuse leerilaste grupi ja nendega koos
ühe Rootsi külalise, jõülutervituste
viimisest nendele Montreali eestlas­tele,
kes haiguse või mõne muu põh­juse
tõttu ei olnud võimelised veet­ma
jõulusid koos teistega. Marika
Paul, Karen Must, Krista-Ülle . Leit-ham,
Linda-Kai Lestal; Linda-Ann
Kukk, Carol Piibe, Allan-Ivar Läng-vee
ja Rootsi külaline Reet Kotkas
— saadetuna nende autojuhtidest"
Mark Teose, Andres Aadoson, Ain
pruugiks sõltuda tänapäeva ajast-ja-1 Vaus, Toomas Altosaar^ Heino Alto-arust-
läinud postiteenistusest. Nii et : saar, Voldemar Niilend ja Eduard
meie kirjasaatjatel^ ühtekokku
reporteritel oleks veidi mõnusam
enesetunne Ja ameti-uhkus. Ma tean,
need on võimatud soovid, kuid ma
panen need paberite [sellegi pärast.
Olgu siis ainult vabanduseks ja sel­gituseks,
kui ka alljärgnevad read
kõlavad jälle veidi hilinenult. Kuid
85 kaäsmaalast Montrealis. Hilisemal
j õuluõhtu teenistusel õpeta j a Laane­ots
oma jõulukõnes apelleeris Mont­reali
eestlaspere poole- südamliku
üleskutsega Eesti Kodu loomiseks
Montrealis.; Tõstes Montreali eestlas­pere
t esile eriliselt hormooriilise rah-kui
ka hilinenult veidi — head uut • vusgrupina, õpetaja Laaneots' aval-aaštat
Montrealist! ^ ; das optimismi selle jõulude meele^
\ ' olus ja vaimus alustatud mõtte
• . I teokssaamises. Sellel jõulu-jumala-
Mõnus on repprteerida, et .pühad | .teenistusel, kus kirikus kippus ruu-meie
grupi hulgas! Montrealis möö- j m i s t p u u d u t u l e v a t y kaunistas meele-dušid
vanas kodus vaimus-ja meele- • o l u Montreali Segakoor X. Raudsepa
° ' u s - ^' juhatusel.
Pühad, nagu jõulud-ja uus aasta, j Montreali eesti täienduskooli noor-
•? toovad teadagi alati kokku suuremad t e jõuluõhtu pühade eel kandis oma-rmgid
perekondi ja sõpru kaugema-. k o r d a e d a s i k õ i k i m e i e jöulutradit-te
distantside takka. Nii ka Montreal , s i o o n e Arvukas grupp noori pakkus
sedapuhku©.. Olenevalt siin valitse- o m a ettekannetes • meeleoluka pildi
vast poliitilisest olukorrast - suur; n e n d e annetest ja talendist. Eriti sil-osa
pühadeaegsest jutpjamisest j a l m a p a i s t e v . o l i seekord muusikale
vestlusest külalistega .-! siin keerles: osutatud tähelepanu. Isesi träditsi-paratamatult
olukorra ja tuleviku-; ü o n i l i s c d jõuluvanale kingituste vas-valjavaadete
umber Montrealis ja Itüvõtmisel öeldud salmid olid suure-
• Quebecis, Ühel reporteril on peagu m a s osas asendatud muusikaliste et-voimatu
leida üldist pilti ja teha tekannetega klaveril, viiulil Või ak-
'uhist kokkuvõtet nendest meeleolu- kordeonil. Kõik noored üheskoos -
dest ja arusaamistest, kuid minu, ai- Tarmo Ainsaar, Mait Ainsaar, Krista
•Kadai, John Kadai, Henry Kannel-mäe,
Jaan Kukk, Leino Ole, Christian
Paabo, Eric Paabo, Mark Piibe, Too­mas
Pühvel, Allan Sutt, Karin Tae,
Mari Tae, Mihkel Tae ja Heiki Viita
esinesid samuti j õulukoorina.1 Õpeta­ja
Heino Laaneots jutustas noortele
oma jõulumälestustest ja ütles jõu-lupalve,
Toomas Pühvel luges jõulu-
. . . . , . evangeeliumi. Jõulukingituste osali-ka
Uinnistuse^sellest;andsid jõulud| Seks sai nöortegaköosn^ende õpeta­nult
isikliku mulje järele, otsustades-
- enamik Montreali eestlasi ei näe sil­mapiiril
maailma lõppu. Oo jah —
Montrealist on inimesi lahkunud ja
.eestlasi nende hulgas. Ometi ei ole
Montrealist lahkunud kõik. Ei mitte
kõik inglased ega mitte kõik saksla­sed
ega itaallased ega poolakad ega
ungarlased ega lätlased- Ja mitte
kõik eestlased kaugeltki,mitte. Ilme-
ITi :KN TEGEVUS
; ja jõulu-jumaläteenistused Montreali
' etniliste rahvusgruppide kirikutes,
kus märgati eriti, rohkearvulist ja
meeleolukat osavõttu. Montreali Ees­ti
Jaani koguduse jõulu-laupäeva
teenistused tõid kokku samad kiri-kutäied
nagu alati, ija perekondlikud
jõulu-kokkutulekud eesti kodudes
olid sama pidulikud ja külalisrohked
hagu alati. Meie jõulukombed -ja tra­ditsioonid
elavad ja kestavad ning
meie noored kannavad neid südam-jad
Mari Aser, Heino Laaneots, Mai-
Lill Nortman, Hilja Teose, Helle
Vaus ja Ains Vaus — pooled nendest
noored, kes ise, olid täienduskooli
Õpilased mitte just kaua aega tagasi.
Teatavaks uhkuseks meile Mont­realis
oli ühe meie tuntud hääle kõla
õige mitmel puhul Montreali raa
diojaamade jõulusaadetes. Nimelt
raadiosaadetes 19. ja 22. detsembril,.
CJAD poolt 20. detsembril ja GJFM
saates jõulupüha õhtupoolikul jõulu-traditsioonide
teemal. Martin Pühvel
on võitnud enesele laialdase tähele­panu
folkloristi ja medievalistina
(keskaja teadus) ja 1979. aastal on
oodata tema ühe selle-alalise;raama­tu
ilmumist. Ta ön mitmel korral va­rem
esinenud Montreali TV ja raa­diosaadetes
teistel puhkudel, .viima­ti
eriti seoses Halloween traditsioo­nide
teemal. Tema intensiivne esine­mine
ja tema ilmne teadmiste taga­põhi
on alati pakkunud meeldivat
kuulamist.
Nende ridade kirjutamisel seisvad
Montreali tegevuskälendris veel ees
Jõulupuu Lättemäel ja Jaani kogudu­se
jõulu-koosviibimine. Lättemäe
tähtpäevaks ilmajaam ennustab uut
lumetormi/mis võib seda traditsioo­nilist
sündmust segada; Varajasem
jõulupüha lumetorm andis Monlrea-liie
kodumaise jõulurüü ja Montreali
ümbruskohna suusamägedele võima­luse
reporteeridä suusatamisoltikor-da
harvajuhtuva „Excellent" hinnan
guga, Jä teadagi Montreali eesti suu-sahuviliste
pere kasutab seda olukor­da
täie rõõmuga/Eriti, kui õige pal­judel
jõulude ja uue aasta periood
oli töölt vaba. Montreali Eesti Selt­sile
oli saabunud järelepärimine To­rontost
ühise suusanädalalõpu kor­raldamiseks
kusagil Montreali ümb­ruskonna
suusatamiskeskuses. Kuid
nii meelitav, kui ettepanek ka pol­nud,.
Montreali Eesti Seltsil oli või­mata
seda mõtet sedapuhku edasi
kanda, kuna kõik suusatamistsent­rumitega
seotud hotellid on ette re­serveeritud
juba oktoobrikuust saa­dik.
Plaanitseme seda kokkutulekut
varakult järgmiseks talveks! Vahe­peal
oli Montrealis süusakulalisi To­rontost
eraviisiliselt ja näib, et küla--
lised nautisid erakordseid suusatä-mistingimusi
kõige oma innuga;
Talv teadagi võib tähendada mida­gi
täiesti erinevat erinevatele inimes­tele.
Need, keda suusatamine pole
suutnud yõluda, teadagi naudivad,
kui nad pääsevad tahe ja kme küü­sist
lõunamerede randadele. Naou
Miami näiteks, või Hawaii või His­paania.
Ja neid ei ole mitte just vähe
meiegi hulgas Montrealis. Kui lubate
-v ma. ometi eelistaks suusamägesid
jä murdmaaradasid siin. Ornastko-hast
on kuidagi rahustav teada ja ko­geda,
et meile kõikidele siin. maail­mas
on erinevaid lõbusid ja meele­lahutusi
jagada ja valida. Eriti ilme-
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust on käesoleval
tegevusaastal, oktoobrist kuni 20. detsembrini 1978. a. oma panusega toeta­nud
alljärgnevad kaasmaalased:
Enn Aärend, A. Aasma, H. Aavik
abikaasaga) Therese Adler, M. Aer,
Kalju Akkerta abikaasaga, Maia Ala­ots,
Ervin ja Armuda Aleve, A. Alto-saar,
Heino Altosaar, B. Alvet, Milvi
Arnol ins, Friedrich Anderson abikaa­saga,
Adu Anelin, Aado ja Hilja An­nus,
J. Anton, Ida, Areneem, Nikoiai
Arget, Endel Aarro, S. Marianne Art-
•na, Aino Asor, Alfred Atka, J. Auksi,
P. Auksi, Hilja Aun, Rosalie Aus, He­lene
j ä Voldemar Avarlaid, J. Avi.:
•Maria Berendson, Anita Betzen,
Kersti Birö, Gertrude Blum, Evald
Blumberg. \. '„•/••',
Meta Dambe, W. Donald.
Joäsaare, A. Johanson, A. Jomm, El­la
Jostman, Juhan Juhanson, Liis
Juske, Priit Juuraiid, Bernhard Jõe,
Kalju Jõgi, Enno Järve, E. Järvis,
Gustav ja Aurelie Jürgens, Alfred
Jürma, Hans Jürman..
Dagmar Kaasik, Leonhard Kahro
abikaasaga, Asta Kaigas, Jenny Ka-ko,
V. Kalam-Ground, L. Kallas, A.
Kallasmaa, O. Kallassaar, Erik Kal­met,
Edgar Kalvik, Viiu Kanep,
Kristjan Kangro,. K. Kangur, Leo
Kann, Igor Kapsi, Leida Karin,' En­del
Kanno, Arnold Karu, August Ka­ru,
Heinrich.ja Fanny Karu, Karl Ka­ruks,
:D. ja M. Kase, Mihkel Kase, E
Londonis, Ont. peeti jõuluõhtu
Eesti Seltsi jä koguduse Äbistamis-toimkonna
ühisel korraldusel püha­päeval,
17. detsembril. Õhtu algas
ühislauluga „Nüüd kallid jõulupühad
käes", mille järele täienduskooli õpi­lased
esitasid Helle Reikmani poolt
koostatud jõuluainelise ettekande
„Jõulutunne".
Jõuluvana töötoas ootasid mängu­asjad
jõuluvana tulekut, kes neid
viiks lastele jõulurõõmuks. Mängu­karu
(Kadri Reikman) unistas, et ta
saaks mõne mudilase kaisus jõuluõh­tul
uinuda. Tinasõdur (Toomas Reik­man).
aga kartis, et.ta võib mõne pa­ha
poisi kätte sattuda, kes ta mund­rilt
kisub nööbid ja teeb uhke mütsi
mustaks. Kiikhobune (Peeter Terri)
mõtles ainult enesele jä ei tahtnud
üldse töötoast lahkuda. Isegi nukk
(Astrid Terri) arvas, et tema on män­gimiseks
liiga ilus ja lapsed on nii
hoolimatud. Üheskoos otsustati jät­ta
lapsed sellel jõulul kingitusteta ja
pidada jõuluõhtu jõuluvana töötoas.
Igaüks tutvustas end lauluga ja ühi­selt
lauldi mitu jõululaulu. Siis aga
saabus ülem-päjcapikk (Melonie Pur-res)
teatades, et jõuluvana istub ju-ba
saanis ja aeg on teele asuda. Män­guasjad
hakkasid oma teos kahtle­ma.
Neil tekkis kahju lastest. /.Süda­mes
on rahutus", ütles kiikhobune,
„sest puudub jõulutunne". „Küünla-sära
pole kaugeltki nii soe ja ilus kui.
rõõm laste silmis)" lausus tinasõdur
ohates. Üheskoos otsustati ka sellel
jõulul viia lastele jõulurõõmu, et kõi­gil
oleks südames soe tunne — jõu-lutunne,
mis südant paitab, kui oled
teistele rõõmu valmistanud.
Sisukas ettekanne lõppes lauluga
„Tasa, tasa, jõulukellad kajavad".
Klaverisaatjana tegutses Vivian Ter­ri..
Järgnevalt ütles õpetaja E. Loots-ma
palvuse jä siis' lauldi ühislaulu
„Oh sa õnnistav". Saabuv, jõuluvana
paistis ka laste laulust- nakatunud
olevat, sest ta sisenes lauluga ning
tõmbas ka koosolejad enadga kaasa
laulma. Lastele jagati kingikotikesi
ja õpetajaid Helle Reikman'i ning
Valdek Lenk'i tänati kinnise ümbri­kuga.
•
Järgnes koosviibimine kohvilauas,
kus perenaised serveerisid ka sooje
jõuluvorste.
dä Eerme, Eesti'. Abistamiskomitee
Kanadas,. Eesti Organisatsioonide'
Liit Läänerannikul, Eesti Selts Kit-cheneris,
Sven Ehvert abikaasaga,
Johann Eilau, Joosep Eisträt, Jüri
Elken, B. Epner, Mati Epner, August
Erikson, Voldemar Ernesaks., Karin
Eschholz, Estoprint Ltd., Triinu
Estra..
Maret Frost. .-
H. Grossberg, R. Gutbach.
Johannes Haar- Ants ja Helmi Hal­jasmaa,'
Hamiltoni' Eesti Selts, Elsa
Hansen, Ida Hansmann, A. Havi,
Aleksander. Hein, Verner Heinar, E.
ja I. Heinmaa, Kalju Helenurm, El­mar
Hermann, Tarmo Heyduck, Rai­vo
Hiielo, A. Hi.mma, Marie Hindre,
Jaan Hion, Silver ja Livia Holmberg,
Erik Höppe, Erik Hääl, H. Höövel,
August' Hütt.
Endel Igarik, Erich ja Irene Ilmas,
Ella Ilmjärv,, Adele Ilves, H. Ilves,
Albert jä Ellen Irs, Kaarel Irs.
H. ja E. Jaaguste, W. ja E. Jaaku,
A. Jaanimägi, J. Jaek, E . ja L. Jakob­son,
J. Jakobson, Eerik Joasaare, M.
intervjueeriti meie noorema põlvkon- kalt paistis see silma mõni aasta ta
gasi, kui. asusime Montreali lennujaa­mas
grupi Montreali suusatajatega
teele Banffi. Selles lennukis, mis viis
meid alul Torontosse, olid poole rei­sijatest
ilmselt teel Miami — otsus­tades
nende riietuse ^ja golfivarustu­se,
j ä.rele. Nii, kuidas need kaks
gruppi inimesi üksteist vaatlesid ja
tunnistasid, tundus, et mõlemad
neist pidasid üksteist mõnelt teiselt
planeedilt saabunuks! Ometi — head
puhkust ja rohkesti lõbu Miamis Syl-vile,
Vellile, Teedule ja Hermanile ja
kõikidele .teistele. Ning. Hilmale ja
Arnole Hispaania randadel!
Arvo
F.^Edur, Manivald Eelnufnie, H i l - J K a s e p õ l d i Alfred Kask, Leonida
Kask, Julius Kass, Peeter Kass, Olev
Kaunrsmaa, Aime Kaur, K, Kaur, H.
Kesker, Aleksei Kesküla, Arnold Kes-küla,
Nelly Kess, Joosep Kiik, Leena
Kiil; L. Kiima, K. Kilu,' Edgar Kink,
Herbert Kirves, Adele Kittask, Avo
Kittask, Niina Kivi, Jaak Kivik, O,
Kivioja, John Kivirähk, A. E. Kivis^
tik, Avo.Klaas, J. Klaas, Jaan Klaas;
Juhan Klaas, J. Klaassen, Vaike
Knuut, John Koha, Richard ja Sel ma
Kollina, Walter Kongats, A. ja H.
Kontus, Jaan Konze, L. Koobas, L.
Koost, M. Kopa, E. Kopli.mägi, Karl
Kpplus, Härm Kore, R. Korp, Fred
Kraav, Hans Kraav, F. Krabi, Lydia
Kreekman, Albert Krug, Linda
Krupp, Julius Kruuk, Evald Kruus,
J. Krüüsel, M. .Kruusement, Hans
Kukk, Helene Kukk, Hjalmar Kuld,
Salme Kuldkepp, Ida. Küll/ Linda
Kull/Eino ja Õie Kuris, August Kur-ley,
Karl Kürtz,; Jaan Kurvits, Krist­jan
ja Impi Kurvits, E. Kuuskne, R.
Kuut, Evald ja Salme Kuutan, Kalev
Kuutari, E. ja H. Kuutma, Hilja
Kuutma, A. Kõiv, Erich Kõiv, H.
Kõrb, A. Kore, August Kore, J. KÖr-gemaa,
Ella: Kõrgemets, K. Kõrge­saar,
Helvi Kõva, Maria Kägu, A.
Kängsepp, Veronika Köbler, Aleksan­der
Kübar, A.: Külm, K. Külmallik,
K. Küng, J; Künnapuu, Juhan Kütt.
A.-jLaaman, K. Laane, Heino Laane­ots,
H. Lahe, B. Laht, A. ja R. Laigar,'
Gustav Laigar, Guido ja õnne Laik-ve,
Ellen Lainevool, Edgar ja Viima
Landers, Amandus Lattik, , Edith'
Laur, Johanna Laviste, E. Lauri, M.
Leemet, Evald ja A. Leetmaa, E.
Leetmaa, Alfred ja Hella Leivat, Laas
Leivat, Mart Lepik; Martin Lepik,
Oskar Lepik, Osvald Lepik, Tiia Le­pik,
W. Lepik, Vassili Lepmets, Enno
Lepnurm, Helgi Leppik, A. Lepson,
Kohviehtu
¥ancouveri
• Vancouveri ja ümbruse• vanadeko­dudes
on umbes kaks tosinat eestlast
kodu leidnud. Vancouveri Eesti Rah­vatantsu
Instituudi noored, Elaine
Peek'i ja Silvia Värtina, eestvõttel
korraldasid neile „kohviõhtupooliku"
21. dets. pärastlõunal Banfield Pavil­joni
vanadekodu saalis. '
Rahvatantsijad ise tõid. kohale
neid vanu, kes omal jalal käia suut­sid,
kuna Lions Club'i sõidukid
transportisid ratastoolides viibijaid.
Kohal olid umbes 20 eestlast ning
hulgaliselt mitte-eestlasi.
Vanimaks kohalolijaks oli 96-ä. hr..
Fellenius. Temale järgnesid 91-a. pr.
Siinmaa ja hr. Miller. Kohalviibijaid
tutvustas Elaine Peek:
Teadustajaks oli Mart Laanemäe,;
kes ka luges jõuluevangeeliumi jä
(palve, kuna õpet. Thomas Vaga gripi-haigena
kohale ei saanud tuha.
Jõululaule; lauldi Silvia Värtina
klaverisaatel. j -
Pärast kohvi jä suupistete servee­rimist
noorte poolt, esitati valik rah­vatantse
Mikk Peek'i juhatusel.
lllilllllllBIIlllIlBlIIltlllllllllllllllliittlllllUIIIIllBIIIIIIIlllllliiifni
„MEIE ELU* 'talituses on
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va­likus
heliplaadid.
iiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiniiiinuiiitiiiiiJiiiiiii
E. Liigand, Kustas Liivamägi, V. Lil-leberg,
Herbert Lilles, B. Lhidre, Ar-manda
Linnamägi, Osvald Lokk abi­kaasaga,
A. Loo, Ed. Loo.' Walter
Lood, H. Loorits, Elfriede Loosbergi
Ernst Lootsma,' Hilda Lootus, Jaak
Lupp, Hans Lupp, Hilda Luukas, Ju­han
Läte, Ene ja Mait Lüdig.
(Järameb) :-
RA,
Äri
Lundis
jastusel siij
no Raagi
mitte arve*
tema 1938
dalat punal
remete" tõu
käsituse ml
muaarleosli
Arno Raag
algaegadest|
1950. a-1
juhtivalt \\
gev nii eestj
ajakirjandi
muude aku
rite ja üldse
kaasa arval
duses, koolil
ima. teos dl
seim ja täjl
kute psatähl
ge laiema ül
USA tsooni [
riteajastu S|
• ' Allakir
tutvuda kai
kolm aastal
autor scllai
gcpealt küsi
kuidas os|
mäletada
sündmusi]
tat tagasil
pidanud s|
,*Minu ar
lestused nai
lav. ;,Jah, IK
mat kääriml
tantsi sündi
neku vahel,
tarkusi: eni|
langetad ott
öö., :.Miiidiig|
juures, mis
.selline disll
• küll aga mai
ne, teatud u|
va väljend
sellele, et p]
muse juuicU
te priuh-prai
tuste puhul
üksikasjad
mõni üksikaj
di kujukaks
ununemist
minu arva nr
hull, Olulise)
asjad harilil
mällu ja ei
tuda mõniii[
kumisi. Kuii
meneli sageli
lika kaudu.'*'
— Autori
sündmustel
„Ei, mulle
• ga palju kõil
memuaar on)
. subjektiivne,I
tuleb haaral
• kui vähegi
kell 8 ma tõi
kclf 9 jõin koi
kusaaminc sel
. varaamalulik
bätav, kui seij
mälu. üllatusi
ses, millest at
na aimugi, cl
mõeldagi. .Agij
toimingu pis
•.' sõltu, see on
vilamine. Men|
andma ikka
— Olen nõul
ka '.scllelaadilij
ütleme — kirje
'. hialustest vcicl
. res aga mittel
ajal avaldan.u
• .väärtuslikke 11
duses, eriti Nii
Sõnas", kas kai
kunagi ka raa
„Pisiki:lIud iil
elust ja käilui
huvitavad, sai|
test sündmustel
ajalehes avaldi
mingiks raami
tasu kirjastusel
dest tehakse ml
' sed, kes teatud)
talud, saavad
Mul on veel rj
mis juhtus Eel
Tartus, kus cil
aastat tagasi. N |
ja panna ajalen
oleksid ,jäädvus|
•.—• Kas nõusti
nerealist näi^
sealt oodata?
, „Lugesin :näit
propagandalehej