Meie Elu = Our life, June 23, 1983

              M E L J A P Ä E V Ä L , 23. J U U N U T H U R S D A Y , J U N E 23 „Meie m. 25 (1738) 1983
„Meie Elu" nr. 25 (1738) 1983
BCCEa
„mm ELU V ~ „OUR LIFE" - r
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel. f66-0951 •
Toimetajad: H . Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA.
• ; Tel. (201) 262-0773/ ;
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Äsut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Oilt. M 4 K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine Igal tööp. kl. 9 hm.—
, I 5p.l.,esmasp. janeljap. kl. 9 hm.—8 õ.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. ^40.00,6 k. $22.00,
3 k. $1^.50. USA-sse - 1 a. ^44.00,6 k. $25.00,3 k. S17.00. Üle-meremkadesse
- 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. 128.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: .1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemerqmaadesse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00.
, : Üksiknum^^^
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50,
tekistis $5.00, kuul|utuste küljel $4.75.
[c^:(^:<^:(^;(^!(^l<?:t^!(^!(^iiG^:(?;(^:(^:(^;(^^c^:(^:^^ .Liidu spioonid
rind^
iiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiutuiiiiiiitiiiiiiiiiiiititiiisiiiiiiiisiiiiiii^
Võidupüha proklameeritiE.V. va- kohta vastu võtta ja nad ütlevad ise,
litsuse poolt nende võitude kest- et nad ei oska eest keelt kirjutada,
vaks tähistamiseks, milliste jõul ja See ei ole muinaslugu, vaid tõde,
toimel sai võimalikuks eästi rahva sest see on juhtunud meie noortega
isäseisvus ja kerkimine iseseisvate ja meie noortele,
rahvaste perre. Kuigi juba paari- Üks neist oli oma seletuse järgi
kümile aasta pärast kaotasime ise- õppinud isegi eesti täienduskoolis
s^isvuse meile vaenuliku idanaab- ja veel ei osanud lugeda ega kirju-ri,
survel, oleme siiski neist võitu- tada. Kuid küsime siis, kes kirju­dest
elanud Välismaal kuni tänase tab mõne aasta pärast need eesti-päevani.
keelsed raamatud ja ajalehed, kui
Kuid see ei tähenda seda, et kio- vanad kaovad ja uue generatsiooni
dümaal kogutud kapitalist saaks emakeel on määratud kadumisele,
eesti rahvas välismaadel elada iga-jvMeie uus generatsioon on juba ühi-vestt.
Meie võitlus kodumaa vabaV nenud muude rahvastega ja kanna-duse
ja meie tuleviku eest valis- vad oma kultuuri edasi seal. Mil-maadel
peab kestma edasi. Ilma leks veel peame meie selleks oma-selleta
hääbume paratamatult ja poolseid soodustusi tegema? '
kaome teiste rahvaste sekka. Vaadake, siiira on meie tänapäeva
Vabadussõda ei oimud ainuke Võidupüha, kuid ainult siis kui sel-võit
maie kontos, kuigi üks suuri- lele lisame järjest jätkuva võitluse
maid ja heroilisemaid. Meil oli teisi oma inimeste olemasolu eest eest-võite
järgnevate aastate jooksul, lastens ka tulevikus. Ilma selleta
Nimetame ainult mõnda neisf: oleme hääbumas. See võitlus ongi
maareform, majanduse areng, kuid juba hilinenud, sest emakeel on ka-üle
kõige vast koolisüsteem ja kõr- dumas. sellega koos kaob eesti-gem
haridus. See viimane oli varn, keelne raamat ja kirjasõna. See
mida ei riku koi ega rooste ja mille . viib meid niidult padrikusse, kust
tõime endaga kaasa ja rakendasi- kaob eestlase edaspidine rada.
me välismaadel. Oma haridust ra- See viib meid Tartu Gollege'i
kendasime siin küllalt edukalt ja ringides kerkinud mõtte juurde
teenisime vanaduspäevade kapita- asutada Toronto ülikooli juurde
Ii, millest me elame ka pensioni- eestikeele professuur. Kui selle
eas ikka veel. teostumisel tekib uus eesti keele
Kuid üks suurim põhivara oli edasiviijate tuumik, siis tuleb seda
meie emakeel, mis kodumaal are- ainult toetada. Kuid vajame eesti
les tohutu kiirusega, modetnisee- keele teaduslikke tõlgendajaid, kes
ms ja rikastus uüte sõnadega, kui peavad kasvama eesti tavalise kee-ainult
vaadata tagasi eelmise sa- le oskajatest. Ülesanne on raskem
jandi eesti keelele, mis oli peagu kui vajaliku miljon dollari hanki-tundmatuseni
erinev. Selle uue mine, milleks nähakse võimalusi,
emakeelega oleme kirjutanud ja Kuid meie rahvas peab ka oma
Srükkinud välismaadel tuhandeid panuse andma,
laamatuid ja väljaandeid. Oleme Meil liigub küllaltki kulukaid
publitseerinud siin massiliselt oma projekte. Kuid. iga projekti juures
ajalehti ja teisi trü^seid. Rääkima- tuleb küsida otstarvet ja eelist. Kui­ta
sellest, et oleme üksteisega sidet gi meie rahva ressurssid 6n silma-pidanud
igapäevases elus, aktuse- paistvad nii iseenda elupäevade
kõnedenäoljne.Olemearvanud,et lõpetamiseks kui ka ühiskonda
meil emakeele pärast ei tarvitse andmiseks, siis ometi ei ole need
muretseda, see läheb põlvest põlve küllaldased igasugusteks projekti-:
edasi. deks, mis aga pähe tuleb.
Kuid siis ärkame nagu unest ja Kui meie oma Võidupühaga kaa-ihirmüga.
Meie emakeelse kirjan- suvaid võitlusi tahame otstarbelkalt
düse trükised kahanevad arvuli- jätkata, siis peame alati küsima
selt. Tõsi, osa meie vanemaid on prioriteedi järjekorda meie ü^is-kadunud
manalasse. Kuid uus ge- kondlikust seisukohast, et nieie
neratsibon ütleb, et nad eesti keelt võitlus saab edasi minna. Emakee-lugeda
ei oska, kuigi silmnähtavalt le puudulikkus või selle valitse-räägivad.
Eesti keelt rääkivad üH- mine on esimene prioriteet,
kooli lõpetanud ^i saa eestifirmas v
fliilllltlilllllllililiillllllllllilllllililillilllllillllH^
Nõukogud© Liidu saatkonna esi­mese
sekretäri Valeri Ivanovi eb-pulsioon
Austraaliast värske va­sakpoolse
valitsuse sammuna tuli
üllatusena, sest vaevalt võis oodata
sellelt kõva kätt Nõukogude Liidu
vastu.
Kui välisminister tegi otsuse, et V."
Ivanov peab lahkuma Austraaliast
seitsme päeva jooksul, Viibis se&
Adelaide'is.
Adelaide'! tuli ta, et võtta kutsu­mata
külalisena osa liberaalide kon­ventsioonist.
Noorliberaalid pöördu-sidnimelt
Nõukogude Liidu saatkon­na
poole palvega saata nende kon­ventsioonile
kedagi, kes kõneleks
neile teemal „Nõukogiide Liit 80-tel
aastatel'\ Saatkonnast saadeti neile
kõnemeheks nõunik E. F. Rogov.kes
pidas ka vägeva propagandakõne.
Koos Rogoviga aga tuli ka V. Iva­nov,
kelle ülesanne näis olevat vaik­selt
kuulata pealt, mida Rogov ütles.
Noorliberaalid küll imestasid, miks
see teine Nõukogude Liidu saatkon­na
ametnik tuli kaasa, kuid' asi sai-kõigile
selgeks, kui kuuldi, et tege­mist
oli sama KGB mehega, keda
kästi Austraaliast lahkuda..
Väljasaatmise käsu teatavaks
saamise järele ei olnud mitu päeva
teada, kus V. Ivanov asub, mis põh­justas
igasuguseid kuuläusi tema ka­vatsuste
kohta. Kui ta viimaks tuli
päevavalgele Canberras, ütles ta, et
Nõukogude Liit tasub Austraaliale
tema eest kätte. Edasistes intervjuu­des
aga enam sellega ei ähvardanud,
kinnitas vaid, et ta ei ole KGB agent.
Tema viimaseis sõnaks lennuväljal,
enne ärasõitu oli „do svidania". '
Nagu kuulda, on.V. Ivanovi välja­saatmine
seoses informatsiooniga;
. mida andis läänele major N. Kuzikin,
kes teenis enne oma deserteerimist
N.L. saatkohnas Teheranis.
Rahvusliku vaimustuse ja kultuu­riliste
kõrgsaavutuste pikast reast
võiks pisteliselt mainida Lingiaadi
valguspidu ja Ömmerni suurlaagrit
Rootsis, teatrietendusi Toronto Eato-ni
saalis ja noortejuhtide nõupäevi
Rodose saarel Kreekas. Kõik need
kinnitavad, et ürituste õnnestumine
ei nõua nende toimumist eestlaste
majades ja maaaladel. Seda ja, eest­luse
praiegust olukorda arvestades
tuMb ketseriik mõte: müüa kaks
Lõuna-Ontario kolmest „tükikesest
Vaba Eestist" ja saadud raha Jnves-teerida
nii, et järeljäänus saaks suu­remat
l u l k a noori ajahselt palju
kauem eestlasteks kasvatada. Kuna
üli- ja keskkooliõpilaste suurearvu­line
osaleniine kasvatajatena või
kursuslastena on mõeldav väid siis
kui see moodustab paarikuulise töö­perioodi,
siis on esitatud koondami­ne
praktiliselt põhjendatav.
Selle koondamise mõtte kõrval on
üllata;v kuulda, et meil on küllalt raha
ja vaimujõudu uue ning suurejoone-se
kunsti- ja spordikeskuse rajami-leks.
Juba lihtsamat liiki kunsti ja
ordi viljelemiseks vajalik hoones-?
0 0 ü)
tik on äärmiselt kallis ehitada ja ma­jandada.
Teades, et isegi üdtuntud
Kanada kultuuritemplid ei saa riigilt
kõiki kulusid katvat toetust on utoo­piline
oletada, et „Esto org" saaks,
eksisteerida ilma täisajaliselt kasu­tusel
olemist võ; pideva eraviisilise
toetuseta. Eestlastest kultuuritegi-jaid
ja sportlasi ei ole küllalt ükskõik
millise keskuse pidevaks kasutami­seks.
Sellise arvulise vähemuse juu­res
ei saa kuidagi nõuda, et täiskoor­musega
ettevõte meid ruumide kasu­tamisel
saaks eelistada.^Teisejärgu
üürilise staatus võib juba mõne aasta
jooksul tekitada olukorra, kus „Esto
orus" on niisama palju eestlasi kui
võidukas „Estonia" korvpalli mees­konnas.
Kui „Estö orgu" on kavas rajada
üldrahvusliku ja mitte mõne kitsama
kultuuri- ja majandustegelaste ette­võttena,
KAS VÕIKS siis avaldada
üldsusele tutvumiseks üksikasjali­sema
kasutamise ja majandamise ka­va?
Suurte sportlike ja kultuuriliste
saavutuste jõudlusvõimele vaatama
ei sünni ühtki põrsast kotis ost^..
UUS VALITSUS
Uus valitsus Bob Hawke'iga ees­otsas
tuli võimule 5. märtsil aset
leidnud parlamendivalimiste tule­musena,
kus tööerakond sai suure
võidu osaliseks.
B. Hawke lubas rahvale oma vali­miskampaania
kõnedes suuri muu­datusi
paremuse poole, nagu majan­dusliku
olukorra leevendamist, tööta
tööliste probleemi lahendust, hinda­de
japalkade kontrolli ja — üle kõige
— valitsust, mis on rajatud leppimise
poliitikale. Selle leppimise poliitika
esimeseks sammuks pidi olema vas­tav
„summit", mis töötaks välja va-'
litsuse tulevase poliitika põhialu­seid.
Selle lubaduse täitmiseks kutsutigi
kokku 11. aprillil Canberras paria-mendi
hoones konverents, mis koos­nes
ainult Bob Hawke'i poolt kutsu­tud
isikutest, peamiselt ametiühin­gute
juhtidest, osariikide peaminist-riteöt,
töösturitest ja suurärimeestest.
Olle^ nakatatud „leppimise meele­olust",
kapitali esindajad ja ameti­ühingute
juhid võtsid vastu terve rea
otsuseid ja seisukohti, milledes töö­tati
edaspidi kinni pidada majandus­liku
tagasilöögiga seotud raskuste
jagamisel, eriti palkade ja kasumite
küsimuses. Need seisukohad avalda­ti
n.n. „Lõplikus kommünikees".
Üksmeel ja kokkuleppe vaim, mis
valitses tippkonverentsil ja mida häi­ris
vaid Queenslandi peaminister J.
Bjelke-Peterson oma skeptilise sõna­võtuga,
hakkas vahepeal juba haih­tuma,
peamiselt selle tõttu, et mõned
ametiühingud on hakanud esinema
töötasude kergendamise nõudega
ACTÜ (Australian Council of Trade
Unionsj poolt tippkonveentsjl enda
. peale võetud kohustuse ignoreerimi­seks.
Järgnevalt toimus Adelaide'is üle­liiduline
põhiseaduse muutmise säte­te
väljatöötamise konverents, mis pi­di
samuti toimuma kokkuleppe vai­mus,
nagu tippkohverentski. Kuid
ühist keelt sel konverentsil ei leitud
ja see ei qtsustanud.suurte-vaieluste
järele midagi. Mõõduandvaks oli siin
opositsiooni osavõtt konverentsist.
Muide esimene samm, millega pea­minister
on ennast avaldanud, oli
valimiskampaanias antud lubaduste
vastane dollari devalueerimine 10%
võrra, mis tõi hindade tõusu ja tõstis
inflatsiooni. Valimistel tehtud palju­de
lubaduste suhtes peaminister tea­tas,
et ta peab neid revideerima, kuna
riigi rahanduslik olukord on osutu­nud
halvemaks, kui ta seda arvas.
CHAMBERLAINI EDASIKAEBUS
LÜKATI TAGASI
Möödunud aastal mõistis kohus
Darwinis eluks ajaks sunnitööle Lin-dy
Chamberiaini, keda süüdistati
oma mõnekuise tütre Azaria tapmi­ses
Ayers Kalju juures Kesk-Aust-raalias.
Suuri laineid löönud protsess
lõppes L. Chamberiaini süüdimõist­misega.
Tema edasikaebuse tulemu­sena
tuli asi uuesti arutusele föde-raalkohtus
Sydneys k.a. veebruaris,
kus otsuse tegemine lükati huvitaval
kombel edasi määramata aja peale.
Reedel, 29. aprillil kohUs lõpuks tegi
teatavaks oma otsuse, millega eel­mise
kohtu otsus kinnitati. Samas
kohus tegi korralduse võtta kautsjo­nil
olev kaebealune vahi alla. Selle
otsuse peale- L. Chamberlaini advo­kaadid
kaebasid edasi kõrgemasse
kohtusse, paludes samal ajal jätta
kaebealune kautsjoni peale vabaks,
kuni asi tuleb selles kohtus arutusele.
See palve lükati tagasi ja L. Cham-beriain
saadeti Darwini vanglasse
oma karistust kandma, pöderaalko-hus
kinnitas süüdimõistva otsuse ka
Lindy Chamberiaini abikaasa, ad-ventisti
usu pastori Michael Cham­beriaini
kohta, keda leiti süüdi olevat
kaasteadmises ja keda karistati tingi­musi.
VÄLISMINISTRI AKTSIOONID
^ Uus välisminister Bill Hayden, kes
oli alles hiljuti opositsiooni juhiks ja
-keda lühikest aega enne valimisi
asendati Bob Hawke'iga (kes määras
teda ta enda soovil välisministriks),
on kohe hakanud arendama märki­misväärset
aktiivsust. Ta on külasta­nud
terve rea maid Kagu-Aasias, et
selgitada Austraalia naabritele, miks
Austraalia valitsus soovib laas alus­tada
abiandmist Vietnamile. Põhjus­eks
olevat ta sõnade järele Austraalia
valitsuse soov vähendada Vietnami
olenevust venelastest, kes on hetkel
ainsad Vietnami abistajad ja omavad
seega suurt mõju Vietnamile. Aust­raalia
valitsus kavatseb vähendada
seda mõjuja seda võib teha vaid oma­poolse
abiandmisega Vietnamile..
Need seletused aga langesid kur­tidele
kõrvadele, sest Singapuri, Fili­piini
ja Tai valitsused ei taha midagi
kuulda Vietnami abistamisest enne-küi
see tõmbab oma väed Kam-bodzhast
tagasi. Kõige vähem aga
tahavad sellest midagi kuulda hiinla­sed.
Nii leidis välisminister, et ta
plaan osutus väga ebapopulaarseks,
ja ta teatas, et Austraalia lükkab
Vietnami abistamise küsimuse ot­sustamise
määramata ajaks edasi.
Selle asemel aga ta tegi teatavaks
plaani Kambodzha probleemi lahen­damiseks,
mis.on küll tingitud heast
tahtest, kuid mille aluseks on eeldus,
et asjasse segatud valitsuste näol on
tegemist aumeestega, kes on valmis
täitma sõlmitud kokkuleppeid ja kes
pealegi siiralt soovivad näha iseseis­vat
demokraatlikku kambodzhat.
Selle plaani läbiviijaks pakkus Bill
Hayden ennast.
L. TRETT
N. Liidu agent Stanislav Lev-chenko,
kes hiljuti palus asüüli
USA-s, märkis oma 'jutuajamises ,
et Andropovi agendid teotsevad
laial rindel ja tungivad lääne ühis­konnas
kõigisse eluavaldustesse.
Andropovi kohta ta märkis, et ta
on jõhker ja salakaval inimene. Jutt,
nagu oleks ta vaikseloomuline libe­raal,
on täiesti vale. See on tema
teene, et kõigis lääne aktiivsetes or­ganisatsioonides
on sees mõned
kommunistlikud aktivistid, kes nen­de
organisatsioonide tegevust mõ­justavad.
Sõja- ja tuumrelvadevas-taste
demonstratsioonid on organi­seeritud
nende kommunistlike akti­vistide
kaudu. N. Liit kulutab nende
demonstratsioonide korraldamiseks
tohutult raha. Kindlasti oli suur de­monstratsioon
möödunud aasta 12.
juunil New Yorgis organiseeritud
Moskva korraldusel.
Mõned kuud tagasi puistasid lää­neriigid
tugevalt KGB luurevõrku.
Nõukogude spioone saadeti arvukalt
välja Austraaliast, Prantsusmaalt,
Inglismaalt ja Ühendriikidest. Nüüd
ollakse juba uute spioonide jahil.
Lääne-Saksamaal tabati ihiljuti nii
tähtis KGB agent, et tema nime ei ole
seni avalikuks tehtud ja teda ei ole
karistatud. Teda on kavatsus Lääne-
Saksamaa valitsusel välja vahetada
N. Liidus ja teistes kommunistlikes
maades kinnipeetavate saksa agen­tide
vastu. Lothar Lutze, Ida-Saksa-maa
tähtsamaid agente kannab Lää--
ne-Saksamaal 12 aastast karistust
spioneerimise pärast. Teda soovib
välja vahetada Ida-Saksamaa valit-^
sus.
Välja saadeti hiljuti Lääne-Saksa-maalt
4 N. Liidu diplomaati, keda
süüdistati spionaazhis ja Tais van­gistati
N. Liidu diplomaat Barishov
ühes kohvipoes kui temale anti üle
salajasi dokumente ja fotosid. Ba-rishev
hakkas arreteerijatele vastu.
Valitsus tegi tema suhtes kori^alduse
maalt lahkuda 48 tunni jooksul.
Salakuulamise pärast Prantsusmaalt väljasaadetud vene dip­lomaadid
teel lennuväljale.
Küüditamispäeva. ============^^
tähistamine Heinsoo Insurance
Hamiltonis
Eelmise\asta eeskujul toimus Ha­miltonis
küüditamispäeva jumala­teenistus
12, juunil kohalikus läti
koguduse kirikus. Seekord võtsid
sellest osa ka luteriusulised leedula­sed,
eesotsas Toronto leedu kogudu­se
õpetaja A. Zilinskasega.
Teenistuse alguses gaidid, skaudid
ja veteranid kandsid tulvil kirikusse
üheksa lippu ja asetasid need kiriku
esiossa reastatud heidikutesse. Muu­sikalises
osas Hilda Sepp esitas S.
Liddle loodud laulu: „How Beauti-ful"
ja läti koguduse koor laulis Alma
Skuda-Karklina juhatusel H. Berino
„Prayer of Martyr". Ingliskeelne
teenistuskäik oli jaotatud kolme õpe­taja
vahel: eesti — Tõnis Nõmmik,
läti — Kari Kuskevice ja leedu —
Algimantis Zilinskas, kusjuures pal­ved
ja teated öeldi vastavas rahvus­keeles.
',
Päevakohase jutluse pidas leedu
õpetaja inglise keeles. Jutlustaja
meenutas seda uuema ajaloo ulatus­likku
ja jõhkrat kuritööd, mis kom­munistid
toime panid balti rahvaste
kallal 42 aastat tagasi ja ütles, et
vaatamata ääretutele kaotustele ja
masendavatele elamustele, ta pole
kunagi kuulnud mingeid haletsemisi,
kaebusi või hädaldamisi nende ini­meste
seas, kellel õnnestus pääseda
NKVD hävitavast haardest. Kõikjal
võõrsil on baltlased julgelt, kindlalt
ja lootusrikkalt rajanud omale uued
kodud ja uue elu,' teades, et usk Loo­jasse
ja Igavesse Elusse on see jõu-allfkas
ja tugi, mis aitab üle ka suu­rimatest
hädadest ja ohtudest. Elu­probleemid
lahenevad kergemini
neil, kes oma kaaslaseks ja nõuand­jaks
on valinud Jeesuse Kristuse.^
Brokers Ltd.
Eesti Majas ,
958 Broadview Avenue, ruum 202,
Toronto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
46^1502
FLOWEflSTGiFtS
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA |s
LUUNIKERDUSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
.„MEIE ELU" talitus võtab
vastu ajakiri
tellimisio
• ^
ARAFAT'1 VASTASED
MÕISTETI SURMA
Yasser Arafat teatas, et PLO oma­valitsus
oli mõistnud surma 5 PI,0
liiget ja surmaotsuse viinud täide, kes
olid kriitikalised Yasser Arafati jörol-andliku
poliitika suhtes ning valmis­tasid
ette atentaadi kahe Arafati lä­hema
abilise mõrvamiseks. PLO ra­dikaalsem
osa soovib sõja jätkamist
Liibanonis ja Iisraeli sõjaliste jõu­dude
väljaajamist sellelt maalt.
Olukord Liibanonis muutub päev-
• päevalt pinevamaks alentaalide tõt-"
, tu, mida palestiinlased korraldavad
Iisraeli esinduse ja väeosade vastu,'
Iisraeli kaotused elavas jpus suure­nevad
ja Iisraeli rahvas nõuab suurte
demonstratsioonide korraldamisega
Iisraeli väeosade tagasitõmbamist
Liibanonist, vaatamata sellele, kas
Süüria oma väeosad sealt välja tõm­bab
või mitte.
U — ~ •
KAUBANDUSMINISTER
EI HOOLI KRIITIKAST
Kanad kaubandusminister Gorald
Regin, keda pariamendis süüdistati
selles, et ta on kasutanud oma ametli­keks
reisideks kulukat valitsuse len­nukit
ja võtnud nendele lendudelf!
kaasa oma perekonnaliikmeid, selle
asemel, et lennata tavalisel reisilen-nukjl
ja säästa maksumaksjate raha,
Reg^n oli kasutanud valitsuse era­lennukit
25 korral ja 15 korral olid
temal kaasas olnud mõned perekon­naliikmed.
Geral Regan, kes on ^loskvas sõl­mimas
kaubanduslikku kokkulepet
N. Liidu valitsusega teravilja müü­miseks,
seletas seal CBC reporterile,
et tema jätkab ametlikke lende valit­suse
eksklusiivses, lennukis ..Ifil-star"
ja võtab kaasa oma perekonna­liikmeid,
kuna see annab temale ai­nulaadse
võimaluse olla koos sega­matult
oma perekonnaliikmetega. Ta
. ei tundnud muret, et maksumaksjad
peavad maksma selle ,.ainulaadse"
võimaluse.
t r .
PIISKOP KA
Põhja-Ameerika kogudus]
Matuseid kaki
rohkem r
Piiskop Karl Raudsepa ]|
— Peame tunnistama, et olei
ühiskond, ütles EELK piiskop K|
jutuajamises. Koguduste statisti^
Põhja-Ameerikas matuste arv kaJ
Võib ütelda ka, et Kanadas olab|
robkem noori eestlasi, kuna siin lau-latati
54 paari [USA-s 22) ja ristiti 72|
last (USA-s 25). Kaasmaalasi maelil
USA-s 132"ja Kanadas 122. Kuigf
mitmed tegurid vähendavad kogu­duste
slatislika väariusi, on see siis­ki
suunda näilnv.
Aastad teevad oma iÖöd mille ni-I
nult koguduse liikmete vaid ka ^p(^|
tajate hulgas. ElüLK kogudusi leeiiisl
USA-s ;20 ja Kanadas 12 ordineeri-|
tud yairiiulikku. Mitmed nendest onl
kõrges ('anaduses, eriti USA-s. Tartul
Ülikool ei valmista meie jaoks ette|
teolooge, seepärosi juba kuus aastal
tagasi alustas tegevust Usuteaduslik|
Instituut Torontos ja hiljem Stokhol-mis.
Praegu on osavõtjaid 17, neist
kõige kaugLMualt Austniuliust, LofJ
Angcles'ist, Floridast j.ni. Kaks lo))!!-
tajat on ordineeritud õpetajaametii^i
se, kandidaate on viis. Sügisel algalj
Rootsis neljas õppeaasta,
— Kas vajadus vaimulike jllrgi pü|
sib?
— Kõik kogudused on teenitud!
kuid olukord muutub-iga aastaga
Kui Kanadas on praegu noorematj
õpetajod, siis USA osas on vujadu,'!
uute vaimulike järgi suurem, M ( M (|
kirikul oli m.n, ÜSA-s 23 ' dus
kokku 7995 liikmega ja KM • dus i;j
kogudusi 7503 liikniega. Nui .Miil|
USA-s 20 vaimulikku ja Kanux.is 12|
Mitmed vaimulikud teenivad onul
kog-udusi' olles jõudnud üle pensioiii|
ea. i
KOGUDUSTE ÜHENDj\MINE
— Kas olukorda ei parandaks ko|
guduste ühendamine, -millest jubj
mõnda aega kuulda on?
— Kirikuvalitsus on selhti küsimul
sega tegelenud. USA-s on kesku.sf
kus kaks kogudust pensioniea ületa
nud õpetajatega. Nende ühendaminf
oleks probleemi lahendus. Küsimul
Esto '84 kunstinäituse
registreerimise
tähtpäeva pikendati
Esto '84 kujulavkunsli näilusoj
registreerimine on edasi lükatud ki
ni 1. augustini i9|)3, et võimaldac'
suuremat osavottij.
Kutsume kõiki väJis-oesti eluku]
selisi kunstnikk(; osa volma Esto 'I
kujutavkunsti valiknäitusest, ma.il
kunsti või skulptuuri alal. Kavas
teha kõrge kunstilise tasemega e.sij
duslik näitus, Tööde valiku teeb '/Jij
rii diapositiivide põhjal,
Näitus tuleb Toroiüo 0%M
Centre eesruumides kus on võimalf
esitada kuni 150 tööd ja näitusest
võimalik osa võtta terve juuli km
Siiamaani on toimkonnale va,-^
nud umbes 30 kunstnikku ja nendf