Meie Elu = Our life, June 23, 1983

              ^Meie E k " nff. 2S (1738) 1983
•i
jujad ja masterid
M/f :
Guelph'i8 asuva Marlin Aquatic
;iubM poolt 5. juunil korraldatud
ujumisvõistlustest võtsid osa Ma­ia
Lember Markhemist võites 1
(üld- ja 1 hõbemedalit |a Graig
*otsep Wnitbysl võites 2 hõbeme-lalit
ja 2 neljandat kohta.
lj Maria Lemiber saavutas esikoha
/õites kuidmedali 200 mliblikujumi-
;es ajaga Ž.31,:77, tüli teiseks võites
ijõbemedallid: 100 m, vabalt --1.05,11,
joo m vabalt - 4.47,38 ja 4x5(^ m va­balt
teateujumise naiskonnas ujudes
iolmandaha. Aeg jäi teadmatuks.
Graig Pptsep'al, '9-aastasel poisil;
^es võistleb 10 ja nooremate grupis,
n palju tegemist 10 a. poistega, kes
ivaliseltpn selle vanusegruiDl võit-id,
Tuli siiski teiseks saavutades
jõbemedajid 100 m liblikujumises —
.25.04 ja 1200 itt rinnuliujumises,
[jisjuures aeg jäi teadmatuks. Saavu-as
neijan(Jad kohad 100 m vabalt —
.13,07 ja 400 m vabalt - 5.26,0.
q
Kuus Tpronto eesti vanema gene-atsiooni
sportlast: Ermo Kulmar,
an Lents, Uno Limit, Jaan Roos,
arl Jrei ija Antoni Truuvert võtsid
sa Ühendriikides Põhja Carolina
ealinnas; Raleigh'is 6—8. mail toi-ünud
,Lpuna-Ida USA Masterite
oistlusteät, vastavalt oma vanuse-ruppidesi.
Edukam nendest oli Jaan
ents võites esikohad saavutades
uldmedalid: teivashüppes — 2,84
.kuulitõukes (12 n.) — 11,54 m ka
ettaheitös (1,6 kg) - 33,08 m.
Jaan Roos võitis esikohad saavu-ilades
kuldmedalid 5 kn) kõndimises
-r 23.39,3 ja 20 km kündimises —
li40.45,3. Uno Limit võitis esikoha
saavutas kuldmedali 5 km kõndimi­ses
— 32.07,6, tuli teiseks saavutas
hõbemedali 1500 m jooksus — 5.51,2,
tuli kolmandaks võites pronksmedali
3000 m jooksus ^ 12.43,4. Karl Trei
tuli teiseks; võites hõbemedalid kol-i
mikhüppfis — 8,15 m ja kuulitõukes
8 n.) ~ 9,65 m, tuli kolmandaks
võites pDnksmedalid kaugushüppes
— 3,74 ra, kõrgushüppes —1,22 m ja
kettaheitBS (1 kg) 29,34 m. Antoni
Truudertl tuli teiseks võites hõbeme-dallküulitõukes
(8 n.J —14,00 m, tuli
kolman(Jaks võites pronksmedali
kettaheites (1 kg) — 38,36. Kõige
v^hem e!du oli Ermo Kulmar'il, kes
saavutas- teise koha võites hõbeme­dali
odaheites (0,6 kg) - 20,04 m..
aavutati ka mõningaid rekorde,
kuid neiidest siis, kui need on kin­nitatud.
;
: HARALD RAIGNA
taimo Ilves E.^
Kalevi esimeheks
Spordiselts Kalevi korraline pea­koosolek
toimus 14. juunil kell 8
õhtul Eesti Majas. Koosolek oli väl­jakuulutatud
algusega kell 7, kuid
kvoorumi puudumisel toimus see
üks tund hiljem ja vastavalt seltsi
põhikirjale oli otjustamisvõimeline.
Koosoleku avas seltsi esimees Arvo
Oiling olles ühtlasi ka koosoleku ju­hatajaks.
Andis ülevaate senisest te­gevusest
jä teatasl et suurima ürituse­na
on seltsil ülesandeks korraldada
septembris Balti kergejõustiku võist-^'^
lused. Täpne aeg ja selle korralda­mise
koht selgub hiljem.
Tähtsamateks küsimusteks sel
koosolekul oli seltsi esimehe ja juha­tuse
valimine ning Udora Laste Su­vekodu
maaalalt 1953. a. ostetud
krundi korrastamise küsimus.
Seltsi esimeheks valiti tegevsport-lane
Taimo Ilves võrkpalliklütist. Ju-natuseliikmeteks
valiti Allan Luiker
ja Vivian Holmberg võrkpalliklubist
ja Arvo Oiling ja Harald Raigna suu-saklubist.
Valitud juhatusliikmed ja­gavad
ametid hiljem omaf^ahel. Re­visjonikomisjoni
esimehšks valiti
Raiyo Remmel võrkpalliklubist. Tei­sed
liikmed valitakse hiljem.
Udora krundi korrastamise küsi­mus
tunnistati kiire iseloomuliseks ja
sellšgä tuleb alustada ja see lõpule
viia juba sel suvel. Täpsete piiride
kindlakstegemiseks tuleb krunt lasta
maamõõtjal mõõta. Sellejärele maa­ala
puhastada talgute: korras võsast
ja prahist. Samuti otsustati, et Eesti
Spordiselts Kalev tuleb inkorporeeri­da,
et kinnisvara saaks kinnitada Ka­levi
nimele. '
HARALD RAIGNA
lipade ja mööbli
PUHASTUS
auruga (steamcleaning)
Helistada ERIK LOKBIK
tel. 447-9^34
• I
95* " nr. 2S (1738) 1983 NELJAPÄEVAL, 23. JUUNIL - THURSDAY, j U N E 22
loob õppefondi
it siselaenu eestiainelise uurimiskeskuse
finantseeriöiiseks
eesti
üldvaade hõlmab Eesti Arhiivi Austraalias
gevust 1982. kaledriaastal, mis oli arhiivi Icolmekümne esimeseks
tegevusaastaks. ^ *
EAA asub Sydney eesimnas Lidcombeis eriti arhiivi Jaoks ehita­tud
tule-, niiskus- ja valguskindläs kivihoones, postiaadressiga:
Estonian Archives, c/o Dr. H. Salasoo^ 2 Water St., Lidcombe)
NSW;2141, Australia.
. Sel aastal arhiiv sai ostu teel juurde 355 tööd, Arthur Võõbus (USA) 240,
ca 60 jooksvat meetrit uusi teras- Felix Oinas (USA), 200, Jüri Kaude
riiuleid ja nüüd on arhiivis riiuleid (USA) 183, Rein Silberberg (USA)
üle 250 jooksva meetri, mis võimal- 173, Indrek Martinson (Rootsi) 171,
dab mõlie aasta jooksul veel küllal- Ernst Õpik (Põhja-Iirimaa).151, Vello
daselt uusi materjale vastu võtta ja Helk (Taani) 118, Jaan Pühvel (USA)
paigutada. 108, Heldur Meema (Kanada) 99, E l -
Kui arhiivi asutamisel Austraalia mar Järvesoo (USA) 93, Matti Annik-
Eestl Seltside Liidu poolt 1952. a. ko (Rootsi) 90, Rein Taagepera (USA)
oli kavas koguda ainult väljaspool 86, Hans Kauri (Norra) 85, Ilse Lehis-
Eestit ilmunud eestikeelset kirjavara (USA) 84, Henn Kütt (USA) 79,
alates 1944. aafStat, siis ajajooksul Einar Hinnov (USA) 75, Peep Alg-arhiivi
.ülesandeid ja kogumisala lai- vere (Rootsi) 75, Arnold Kivimäe
endati ja praegu kuuluvad arhiivi (Rootsi) 74, Gustav Ränk (Rootsi) 74,
kogumisalasse kõik väljaspool Eestit Lauri Vaska (USA) 71, Teodor Kün-ilmunud
eestikeelsed ja muukeelsed napas (Rootsi) 70, Alo Raun (USA)
eestiainelised trükised, kõik eestlas- 68, Ilmar Arens (Rootsi) 61, Johannes
te kirjutatud trükised ükskõik milli­sel
teemal ja rriillises paljundustehni-.
kas ning igasugused eestlaste elu ja
,Mein Kampfrv kordus­trükk
ei ilmu Soomes
HELSINGI (M.E.) - „Mein
Kampf" ei meeldi venelastele. Kas
see Hitleri teos oleks meeldinud
soomlastele, pole teada, kuna ida­naabri
poolt takistati raamatu kor­dustrükki
ilmumine. Soome kirjastus
Werner Söderström Oy.jWSOY) ka­vatses
„Meiri Kampfi" ifuesti välja-^
andiiiist, sest esitrükist on möödunud
43 aastat ning raamat pn juba kaua
tagasi väljamüüdud. .
Kui uudis teose kavatsetust kor­dustrükist
sai teatavaks, ruttas APN
kommentaator VladimirMoltshanov
kirjutama, et see kavatsus on läbi-kaalumata
ja küsis, kas WSOY on
endale selgeks teinud, et küsimuses
on ohtlik natsismi ideede tutvustami­ne.
APN ei ole rahul soome kirjastu­se
motiveeringutega, mille järgi noo­rem
põlvkond peab ka saama doku­mentaalseid
teadmisi Hitleri ideoloo­giast.
Ja WSOY andis järele. Natuke hil­jem
anti kirjatusa poolt ajalehtedele
teade, mille järgi ,,autoriõigused ta­kistavad
, uute kordustrükide aval­damise
kuni aastani 1995 ehk sinna^-
maani, kUni Adolf Hitleri surmast on
50 aastat möödunud.
Tartu College'i juurde on
ühiskonnalt, et finantseerida eesti
Keemiainseneri-teaduskõnna pro­fessor
ja end. fakulteedi nõukogu
juhataja Olev Trass, psühholoogia-teaduskonna
professor ja end. de-
Icaan dr. Endel Tulving ja Tartu Col-
.!ege'i esimees arhitekt-Elmar Tam-liõld,
kes tegid avalduse ülikoolile,
^ndsid'möödunud nädalal lähemaid
seletusi eesti ajakirjandusele õppe­tooli
tähtsusest eestlusele kogu
^inaailma ulatuses.-.
^ Professuur hõlmab eesti keele kir­janduse,
ajaloo ja rahvateaduse õpe­tamist,
eestiainelist uurimistööd nii
kodu- kui väliseesti osas. Keskus
l^oondah materjale, töötab need läbi
la teeb kättesaadavaks uurijatele,
istab eesti ja muulastest teadlasi
ne. •
ESIMENE TORONTO ÜLIKOOLIS
Praegu on professuurid ungarlas­tel
ja ukrainlastel keele õpetamiseks,
kuid taotletav laiema haardega eesti­aineline
õppekeskus oleks esimene
taoline akadeemilisel pinnal kõrgelt
hinnatavas Toronto ülikoolis. Selle
asutamine pole mitte lihtnk „Ma-jandusliku
tagatisega õppetooli loo­misel
võiks oletada, et raha avab kõik
uksed", ütles arhitekt Elmar Tam-põid
ja rõhutas, et see pole just nii.
j.Meie inimeste tunnustatud tÖö aka-õppefond
annetustest ja teliakse $^00.000 suurune siselaen eesti
ainelist õppekeskust Toronto üikoolis, mis maksab miljon dollarit.
tegevust käsitlevad materjalid. Seega
kuulu>yad kogumisele raamatud,
brosüürid, teaduslikud tööd ja kirju­tised,
ajalehed, ajakirjad, organisat­sioonide
ringkirjad, aruanded, üles­kutsed,
eesti ürituste kavalehed, kut­sed
ja pääsmed, fotod , helisalvestu­sed,
dokumendid, käsikirjad, eraisi-
Lepiksaar (Rootsi) 61, Herbert Salu
(Rootsi) 59, Endel Tulving (Kanada)
58, Hinrek Neuhaus (Rootsi) 58,
Hans Nõmmik (Rootsi) 58, Kristjan
Joost (Rootsi) 58, Mart Männik (USA)
57, Tõnis Kasvand (Kanada) 51 tööd.
Väiketrükiseid (võõrkeelsed ajale-heloigendid;
ürituste kavalehed,
lendlehed jne.) oli aasta lõpul üle
35 OOO.Edasi leidus arhiivis veel nel­jasaja
kuuekümne viie paguluses i l -
kute kirjavahetus, organisatsioonide munud ja saja kaheksakümne kuue
arhiivmaterjalid jne. Kogumisele enne 1944.a. ilmunud eestikeelse pe-kuuluvad
ka kõik enne 1944.a. Eestis rioodilise väljaande aastakäike või
ilmunud raamatud, brosüürid, aja- numbreid, üle 670 muukeelse perioo-iehtede
ja ajakirjade numbrid, vanad dilise väljaande aastakäike või num,-
dbkumendidjamuud. : breid eestlaste kirjutatud või eestiai-
Arhiiv sai aasta jooksur juurde nelise sisuga, üle 18 500 ülesvõtte,
hulga väärtuslikku kirjavara ja muid negatiivi ja pildiku, üle 1200 eksliib-arhivaale
paljudelt ideelistelt rah- rise,'siis veel noote, heliplaate, heli-vuskaaslastelt
nii Austraalias kui ka linte, kassette, filme, dokumente, kä-teistel
mandritel ja Kodu-Eestis. Pai- sikirju, üle 450 arhiivkausta organi-jud
eesti kirjastused, väljaandjad ja satsioonidelt, asutistelt ja eraisikuilt,
autorid eelmiste aastate eeskujul' ning muid materjale,
saatsid arhiivile tasuta oma väljaan- Olude sunnil, kuna Austraalias
deid: ajalehti, ajakirju ja raamatuid, puudub eesti muuseum, on arhiivi
vastu võetud ja säilitatakse ka ese-,
meid, mis õieti ei kuulu arhiivi, nagu
aumärke, medaleid, ürituste rinna­märke,
laagrite vimpleid, eesti linna­de
ja maakondade vappe, Eesti Vaba­riigi
maa-alal valmistatud puust ilur
asju ja muud.
TRÜKISED TERETULNUD!
Arhiivist päriti ja anti kirjalikult,
telefoni teel ja suusõnal mitmesugust
informatsiooni arhiivis leiduvaist
allikmaterjalidest. Informatsiooni ja
dublette vahetati teiste eesti arhiivi­dega,
raamatukogudega ja jüksikisi-,
kutega mitmel mandril.
Aasta jooksul külastas arhiivi 54
oli rohke ja sellele kuulus arhivaari huvilist, neist Austraaliast 42, Eu-ajast
suurema osa. Aasta jooksul saa-, roopast kaheksa, Kanadast kolm ja
tis arhivaar väljaüle viiesaja kirja ja Argentiinast üks.
saadetise, saades sama aja jooksul üle Autoreid palub arhiiv saata oma
ÖOO kirja ja saadetise, lisaks veel üle väljaspoo Eestit ilmunud töid ja väl-
600 saadetise, mis tõid eesti- ja muu-, jaandeid,samuli fotosid, dokumente,
keelse perioodika numbreid. . mälestuskirjutisi, . kirjavahetust ja
Aasta jooksul saadi juurde suure- muid materjale. .
, TRÜKISED 42 KEELES;
Trükiseid leidus arhiivis aasta lõ­pul
42 keeles, nimelt peale eestikeel­sete
veel eestlaste kirjutatud või ees­tiainelisi
kirjutisi sisaldavaid trüki­seid
afrikaani, alamsaksa, araabia,
birma esperanto, heebrea, hiina, his­paania,
hollandi, inglise, islandi,
itaalia, jaapa-ni, korea, kreeka, kro­aadi,
ladina, leedu, liiyi, läti, marat-hi,
norra, poola, portugali, prantsuse,
rootsi, rumeenia, saksa, serbia, slo­veeni,
soome, süüria, taani, telugu,
tšehhi, türgi, ukraina, ungari, usbe­ki;
vadja'ja vene keeles.
Arhiivi kirjavehetus ka sel aastal
deemilisel pinnal, positsioonid ja tut­vused
on heatahtliku suhtumise pea­mised
põhjused. Samuti aitab kaasa
Tartu College'i hea nimi jä kõrge tase
ülikooli majutusprobleemi juures."
Teatavasti Toronto ülikool soovib
saada miljon dollarit õppekeskuse
majandamiseks, mis toimub peami­selt
intressidest. See võimaldaks täis-tööjõuga
õppejõu rakendamise ja ka­taks
muud kulud. Jutuajamisel mär­giti,
et kandidaati õppejõu kohale
veel pole, kuid meiepoolselt soovi­takse
kaasa rääkida vastava otsuse
tegemisel ülikoolis.
KÕRGE TASE OLULINE'
Prof. dr. Olev Trass, kes on pidevas
ühenduses nii ülikooliga kui Otta-waga,
ütles, et 300.000 dollari suuru­se
summa saamiseks valitsuselt on
head väljavaated, kuigi aastas taoli­seks
otstarbeks antakse toetust vaid
'paaril juhul. Prof. dr. Endel Tulving
märkis, et olulise tähtsusega on tea­duslik
kvaliteet, aga ka meie rahva
üksmeelne tõhus toetus. Märgiti, et
uurimiskeskuse tähtsus ulatub üle
Kanada piiride teistesse eestlaste
keskustesse, ka kodumaale.
„Meie diplomaatiliste, poliitiliste
ja välisvõitlus-organisatsioonide in-formatsioonikeskusi
võidakse pida­da
ühekülgseteks ja mitte-erapoole-tuteks",
ütles arh. Elmar Tampõld.
„Materjalide kogumine erapooletus-,
se Toronto ülikooli õppekeskusesse
oleks meile suur võimalus neid teha
kättesaadavaks teaduslike ja ajaloo-
Eesti lipu
00 aasta juubel
Soome-eesti-soome sõnastik sirbi ja vasaraga, mis ilmus Werner
Söderströmi kirjastusel häirib paljusid hõimuvendi kahel pool lahte.
Sõnaraamatu kaant katab punalipp Moskva võimusümbolitega. Kas
vabas Soomes on selline kummardamine tõesti vajalik?
maid trükiseid ja eesti autorite tea­duslikke
töid 686. Neist 43 tuli osta,
Ülejäänud 643 saadi tasuta. Aasta
lõpul oli neid registreerituha arhiivi
üldkart-oteegis 15 936, neist eesti-
Kõiki, kes seda ülevaadet loevad,
paiub arhiiv tungivalt läbi vaadata
kõik panipaigad, kus leidub mõne­sugust
kirjavara, eriti enne 1944.a.
ilmunud raamatuid, ajalehtede ja aja-Ühissaade
Turust
,,Eesti—Soome puder'
keelseid 5060 (699 00 lehekülge), kirjade numbreid, fotosid, dokumen-muukeelseid
10 876 (639 000 lk.) Väi- te jne., niida enam ei vajata. Iga üksik
jaspool Eestit aastaiM945-1982 ilmu- ajalehe või ajakirja number endisest
nud enam kui 2400 eestikeelsest raa- ajast, iga tühisena näiv vana ärika-matust
oli aasta lõpul arhiivis ligi lender on arhiivis teretulnud. Ei mak-
.98%. Enne 1944.a. ilmunud eestikeel- sa peadmurda selle üle, kas trükis on
seid raamatuid oli 1595, neist möö­dunud
sajandil ja varem ilmunuid 93,
neist vanimaks ,,Meye Kõige armo-
~ lisemba Kunhinga Soddaseaduset",
aastast 1697.. •
väärtuslik või mitte. Jäetagu see arhi­vaari
mureks.
Alates 1945. aastat väljaspool Ees­tit
ilmunud, eestikeelsete ajalehtede
ja ajakirjade numbrid on arhiivis ena-
Peale ülalmainitute on arhiivis mikus olemas ja nende kohta on soo-veel
annetusena saadud 736 eesti- ja vitav enne saatmist arhiivist küsida,
muukeelseti raamatut, mis ilmunud kas neid vajatakse. Kõik muu aga
okupeeritud Eestis aastail 1945-1982. (raamatud, brosüürid, teaduslikud
Nende hulgas on väärtuslikke teo- tööd, fotod, kirjad jne.) on alati va-seid,
nagu eesti kunstiajalugu, eesti jalik.
rahvarõivad, eesti murded, eesti jär- Vana eesti kombe kohaselt võima-vede,
metsade, taimestiku ja looduse Ukult igale kirjale, saadetisele ja jä-koguteosed,
J.Weski, J. Aaviku, A. relepärimisele vastatakse.
Puksoo, A. Üksipi, P. Kerese j.t.
mälestusteosed, eesti linnade ja asu­late
kirjeldused, neli eriväljaannet
(Kalevipoega jne. Osa neist arhiivis
leiduvaist okupatsiooniaja väljaan­netest
on aastate jooksul Eestis muu­tunud
keelatud kirjanduseks ja on
käibelt ära korjatud.
HUGO SALASOO, arhivaar
ILMUNUD
TULIIVIULD
1983
fiesti autorite teaduslikke töid oli
aasta lõpul kokku 8463 tööd 685-lt
eesti autorilt väljaspool Eestit. Viie­kümne
ja enam tööga olid esindatud
järgmised praegu tegutsevad autorid:
Johannes Piiper jr. (Lääne-Sakšamaa)
Hind S6.50j .
Postiteel tellides saatekulu
$1.25
mmqil „Meie Elu" falifissss
Brbadvlew Ave., Tor^into,
2M '•
Ei saa öelda, et kahe hõimuriigi
raadio ja televisiooni ühissaade „Sä-velsuora"
ning eesti keeles vastavalt
, „Sõpruslinnade laulud" oleks eriti
meeldejääv olnud. Kui todp Turu
kontserdisaalis korraldatud 75 minu­tilist
programmi lühidalt iselpomus-tada,
võiks ütelda „Eesti—Soome
puder", kuna esinejate kava, eriti
soomlaste oma, oli täis tühja-lähja.
Kava tegijadki olid umbes samad kui
eelkäijal „Õhtutäher'. Sellest sõltus-ki
kava mittemidagi ütlevus. Lõpptu­lemus
oli sama hall, kui varemgi-
Praegust programmi nähti teist korda
— esimene kord leidis aset möödu­nud
aastal Tallinnas, kus see saavu-.
tahud toimetaja/teadustaja Ela ToiTi-soni
järgi väga suure edu Eestis. Ka
nüüd nähtud kava jälgis soome aj^^
lehtede teatel 2 miljonit inimest.
Ka propagandat kuuldi saates na­tuke,
kuna rõhutati YYA-lepingu 35-
aastapäeva ligidust ning juba 30
aastat kestnud sõpruslinnade tradit­siooni
Soome ja Venemaa vahel. Sa­mal
põhjusel oli Turusse esineiua
toodud pop-artist Anna Shirotshen-ko,
nagu öeldi. Puupüsti täis kont­serdisaalis
nähti suurte tähtedega
kolmes keeles loosung ,,Sävelsuora-
Sõpruslinnade laulud — Pesnidrusn-by"
(vene tähtedega).
Eesti artistidest astus estraadile esi­mesena
pop-laulja. Tarmo Pihl^P'.
kelle avanumbriks osutus slowfox
«.Õhtulaul" Manivald Kesamaa sõ­nade
ja Harri Kõrvitsa viisiga. Or­kestri
juhatajaks oli eestlaste osas
Eesti TV kapellmeister Paul Mägi.
Pihlapi teine laul oli vene rahvalaul
nTasa helise kelluke", vene keeles,
mida Soomes tuntakse ainult usklike
lauluna „Olen kuullut onkaupunki
tuolla".
Edasi esinesid Eestis väga tuntud
dzhässimehed, pianist Tõnu Naissoo
koos saksofonisti Lembit Saarsalu­ga.
Kuuldi Valter Ojakääru ,,Õhtu
rannal".
Soomes esinemisturniiril olev ees­ti
nporema põlvkonna rockstaar Tõ­nis
Mägi tuli kohale kaugelt Lapi­maalt,
et esitada rock'n roll number
MÜksindus". Laulja oli suurepäraselt
istuvas vestiülikonnas, millega Lää­ne
vaataja pole harjunud..
' Teiseks Mae lauluks oli,,läänelik"
pala „Kuri paps", mille autoriks El­mo.
Värk.
Eesti külalisi tutvustati positiivselt
Soome ajalehtede, raadio- ja tv-prog-rammides.
Õhtulehes „Ilta-Sano-mat"
andsid seletusi kapellmeister
Paul Mägi koos Ela Tomsoniga.
Mägi rääkis, et „Eestls on muusika
viimastel aastatel mitmekülgsemaks
muutunud. On tekkinud uued an­samblid
nind muusikalised erisuu-nad
on hästi esitatud. Puhast rock'i,
puhast dzhässi, puhast dzhäss-rock'i,
tavalisi lööklaule, blues'i jne."
. • I.M.
. ÜLESKUTSE AUHINNATOODE
ESITAMISEKS
Käesolevaga kutsutakse üles kõiki
eestlasi vabas maailmas esitama uus-loomingulisi
auhinnatöid eesti lipu
100 aastase juubeli puhul.
Auhinnatööde teemaks on: „Mida
on tähendanud ja mida tähendavad
sini-must-valged lipuvärvid meile
kui eestlastele."
. Võistlus toimub kolmes eriklassis:
1. Kirjanduses (luule, proosa, näi­tekirjandus).
1.a. Luule. Värsimõõt, luuletuse
pikkus ja vorm on võistleja otsus­tada.
l.b. Proosa. Siia kuuluvad nii es­see,
novell kui ka romaan.
1. c. Näitekirjandus. Lavatüki
vorm ja laad on võistleja otsustada.
2. Muusikas (kõik heliloominguli-sed
vormid).
3. Kujutavas kunstis (maal, skulp­tuur,
graafika).
A. Igas ülalnimetatud kategoorias
on: Esimene auhind Kanada $1,000,
teine auhind Kanada $500, kolmas
auhind Kanada $300.
B. Võistlustööde esitamise tingi­mused;
Tähtaeg: 23. aprill, 1984
Aadiress: ESTO 84 Sini-must-valge
uusloomingu võistlus, c/o Estonian
Housä, 958 Broadviev^ Avenue, To-
.ronto,'Ontario M4K 2R6, Canada.
Märgusõna: Esitatud töö peab
kandma, märgusõna ja tööle peab
olema juurde lisatud sama märgu­sõnaga
kinnine ümbrik, mis sisaldab
autori nime ja aadressi.
C. Auhindamist teostab igas ülal­nimetatud
kolmes kategoorias eraldi
asjatundjatest koosnev zhürii.
— Auhindu võib välja andmata jätta
kui ei leidu vastavale auhinnale
väärilisi töid.
— Teist ja kolmandat auhinda võib
välja anda rohk^^m. kui üks, kui
leidub vastava väärtusega töid.
— Auhinnale mittetulnud töödele
võib zhürii ettepanekul anda er-gutusauhindu
vähemas suuruses.
D. Auhindamiste tulemused kuu­lutatakse
välja ESTO 84 ajal.
— ESTO 84 Lipujuubeli Komiteel
on auhindadele tulnud tööde ka­sutamise
õigus ESTO 84 ajal.
Auhinnale mittetulnud töid an­takse
tagasi autori sellekohasel
nõudel kuue kuu jooksul peale
auhindamiste tulemuste välja­kuulutamist.
Selleks päevaks ta-gasinõudmata
tööd ja kinnised
liste teoste ja artiklite algmaterjali­na."
TARTU COLLEGE TAGAB.
Tulles õppekeskuse finantseerimi­se
juurde ta ütles: „Tartu College on
võimeline ajajooksul katma kõik ma­janduslikud
kohustused. Meie ühis­konna
teised kohustused ei lubaks
õppetooli ülalpidamist ainult anne­tuste
kaudu, kuid Tartu College'! alg­kapitali
uuesti kasutamine ja suure­nevad
sissetulekud annavad meile
täieliku majandusliku tagatise. Va­jame
ainult mõneaastast siselaenu
Tartu College'i võlakohustuste müü­mise
kaudu, mis maksaksid intresse.
Annetuste ja pärandite laekumiseks
kasutame Tartu College'i õppefondi,
millel on lõivuerandi õigused."
Küsitavast miljonist dollarist saa­dakse
kava kohaselt valitsuselt
$300.000. Puudujäävast osast Tartu
College annab oma tagavarast
$300.000 ja 400.000 dollarit laekub
•siselaenuna eesti ühiskonnalt. An­takse
välja 1000-dollarilised 10 a.
tähtpäevaga võlatähed mis annavad
7% intressi aastas. Intressid maks­takse
välja igal aastal. Vajaduse kor­ral
on laen tagasi maksetav ka varem.
Lõpuks Tartu College'i esimees rõ­hutas,
et eestiainelise õppetooli asu­tamine
Toronto ülikooli juurde ei ole
mitte teiste projektidega võistlemi­seks,
vaid kasutab majandusreserve,
mis on saadud kanada ühiskonnaH ja
ei oleks muidu saadavaFmeie prog­rammideks.
Dr. Alvine Pärna
usutöö käsiraamat
Chicago praostkonna ja New Yorgi
koguduse koostööl ilmus lisulise töö
käsiraamat, mis on praktiliselt kasu­tatav
isiklikuks süvenemiseks Uue
Testamendi väärtusisseja ka abiks
eriti neile eesti kogudusile, kel pole
enam oma õpetajat. Käsiraamatu on
koostanud dr. Alvine Pärn, kes on
olnud aastakümneid Lexington Ave.
koguduse vabatahtlik usulise töö abi­line,
piibliringi ja piiblilaagrite suur­te
usuliste' kogemustega aktiivne
kristlane. Oma sisukate piiblitundide
ja loengute kaudu ta on tuntud ka
Torontos, Lakewoodis ja mujal.
Käsiraamat käsitleb Uue Testa­mendi
üht usulist ja eetiliselt täht­saimat
raamatut, milleks on apostel
Pauluse kiri Rooma maailmariigi
pealinnas.asuvale väikesele kristli­kule
kogudusele.
Käsiraamat läheb praostkonna ja •
New Yorgi koguduse poolt kingitu­sena
Usuteadusliku Instituudi õpila­sile
Ameerika kontinendil, aga ka
neile, kelle õppekursused toimuvad
Stokholmis.
Käsiraamatut on isiklikuks tarvi­tamiseks
võimalik tellida aadressil:
Estonian Ev. Lutheran Church of
New York, P.O. Box 481, Gracie
Station, New York, NY 10028.
Trüki- ja. saatekuludeks palutakse
lisada $3.— rahas või tshekiga Esto­nian
Ev. Lutheran Church of New
York nimele.
ILMUNUD
B. KANGRO
ARBUJATE
KAASAEG
Märkmeid, mälestusi, mõtisklusi
(B)
280 Ihk. Hind $25.00
Postiteel tellides saatekulu:
Kanadas $1.80, USA-sse $4.50
müUgil „Meie Elu" talitusds
958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario, M4K 2R6
ümbrikud märgusõnaga hävita-,
takse ilma avamata,
Võistluse läbiviijaks 01) ESTO 84
Sini-must-valge lipu 100 aasta juu-belikomitee,
kes hoolitseb vastavate
zhüriide ellukutsumise eest. Zhüriide
koosseisud teatatakse eesti ajalehte­des
hiljemalt 1. mail, 1984.
SINI-MUST-VALGE LIPU
100 AASTA JUUBELI KOMITEE
ILMUNUD LEONORA PEETS
aa
§8 MAROKO TAEVA ALL
256.Ihk. Hind $20.00
Postiga tellides saatekulu Kanadas $1.80, USA-sse $4.50
Müügil „MEIE ELU''talituses
958 Broadview Ave. Toronto, Ont., M4K 2R6
aun