1983-06-23-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu" nr. 2S (1738) 1983 Tv õukogudte spioone saadeti arvukalt välja Austraaliast, Prantsusmaaltr Iijiglismaalt ja Ühendriikidest. Nüiid ollakse juba uute spioonide jahil. Lääne-Saksamaal tabati hiljuti nii tähtis KGB agent, et tema niine ei ole seni avalikuks tehtud ja teda ei ole karistatud- Teda ön kavatsus Lääne- -Saksamaa valitsusel välja vahetada N. Liidus ja leistes kommunistlikes ; maades kinnipeetavate saksa agentide vastu. Lothar Lutze, Ida-Saksa-maa tähtsamaid agente kannab Laä-ne- Saksamaäl 12 aastast karistust spioneerimise pärast. Teda soovib välja vahetada Ida-Saksamaa valit- •sus.'' ',• ••' • Välja saadeti hiljuti Lääne-Saksa-maalt 4 N. Liidu diplomaati, keda süüdistati spionaazhis ja Tais vangistati N. Liidu diplomaat Barishev ühes kohvipoes kui temale anti üle salajasi dokumente ja fotosid^ Barishev hakkas arreteerijatele vastu. Valitsus tegi tema suhtes kortalduse maah lahkuda 48 tunni jooksul. JEesti Majas 958 Broadview Avenue, ruum 202, tpronto, Ontario M4K 2R6 telefon 461-0764 t ARAFAT'1 VASTASED MÕISTETI SURMA Tasser Arafat teatas, et PLO omavalitsus oli mõistnud surma 5 PLO liiget ja surmaotsuse viinud täide, kes Olid kriitikalised Yasser Arafati järal-andliku poliitika suhtes ning valmistasid ette atentaadi kahe Arafsti.lä- ,• hema abilise mõrvamiseks. PLO ra-dikaalserh osa soovib sõja jätkamist Liibanonis ja Iisraeli sõjaliste jõudude väljaajamist sellelt maalt. .'Olukord Liibanonis muutubpäev- • päevalt pinevamaks atentaatide tõttu, mida palestiinlased korraldavad Iisraeli esinduse ja väeosade vastu. Iisraeli kaotused elavas jõus suurenevad ja Iisraeli rahvas nõuab suurte demonstratsioonide korraldamisega Iisraeli .väeosade tagasitõmbamist Liibanonist,, vaatamata ^ellele, kas Süüria oma väeosad sealt välja tõm-. bab või mitte. 1 Il ' KAUBANDUSMINISTER EI HOOLI KRIITIKAST ; Kanad kaubandusminister Gerald Regan, keda parlamendis süüdistati selles, et ta on kasutanud oma ametlikeks reisideks kulukat valitsuse lennukit ja võtnud nendele lendudele . kaasa oma perekonnaliikmeid, selle asemel j et lennata tavalisel reisilennukil ja säästa maksumaksjate raha. Regan oli kasutanud valitsuse era-^' lennukit 25 korral ja 15 korj-al qlid temal kaasas olnud mõned perekonnaliikmed. . - •Göral Regan, kes on Moskvas sõlmimas kaubanduslikku kokkulepet N. Liidu valitsusega teravilja müümiseks, seletas seal CBC reporterile, et tema jätkab ametlikke leiide vaiit-. suse eksklusiivses lennukis „Jet-stär" ja võtab kaasa oma perekonnaliikmeid, kuna see annab temale ainulaadse võimaluse olla koos segamatult omaperekonnaliikmetega. Ta ei tundnud muret, et maksumaksjad peavad maksma selle ,,ainulaadse" võimaluse. • r „Meie Elu" nr. 25 (1738) 1983 H E L I A P Ä E V A L ; 2 3 : J U U N U ^ T H U K S D Ä Y , fUNE 23 Vastuvõtt „Karavani juhtkonnale Queens Pargi Käesoleva aasta „Karavan" ; Torontosse reedel, 17. juunil ja jä , siia kuni laupäevani, 25. juunil. Ka. ravanis on esindatud 46 rahvusgrup. \ pi oma kodumaa linnade nimeliste paviljonfdega. PIISKOP KARL R A U D S E P P Põhja-Ameerika kogudustes ja em ristimistes Piiskop Karl Raudsepa jutuajamine „Meie Elule'' Peame tunnistama/ei oleme vanaBiev ja surma läbi kahanev ähiskohd, ütles EELK piiskop Karl Raudsepp „Meie Elule" antud jutuajamises. Koguduste statistika näitab, et möpdunud aastal oli Põhja-Ameerikas matuste arv kaks ja pool korda suurem ristimistest. Võib üte^lda ka, et Kanadas elab sed on olnud päevakorral nii New l-ohk^ni noori eestlasi, kuna siin lau- Yorgis kui Chicagos ja Baltimores. latati 54 paari (USA-s 22) ja ristiti 72 Seejuures ühendamise all ei oleks last (USA-s 25). Kaasmaalasi maeti vaja mõtelda kokkusulatamist, vaid ÜSA-s 132 jä Kanadas 122. Kuigi võimalus ön jääda ka eraldi, kas või mitmed tegurid vähendavad kogu- pihtköndadena, kuid ühise õpetajaga, duste statistika väärtust, on see siis- Need küsimused arenevad tasa oma-ki suunda näitav. ette, ilma välissurveta. Aastad teevad oma tööd mitte ainult koguduse liikmete vaid ka õpetajate hulgas, EELK kogudusi teenis USA-s 20 ja Kanadas 12 ordineeritud vaimulikku. Mitmed nendest on kõrges vanaduses, eriti USA-s. Tartu ÜlikooJ ei valmista meie jaoks ette teolooge, seepärast juba kuus aastat tagasi alustas tegevust Usuteaduslik Instituut Torontos ja hiljem Stokhol-mis. Praegu on osavõtjaid 17, neist kõige kaugemalt Austraahast, Los AngiBles'ist, Floridast j.m. Kaks lõpetajat on ordineeritud õpetajaametisse, kandidaate on viis. Sügisel algab . Rootsis neljas õppeaasta. — Kas vajadus vaimulike järgi pü- — Kõik kogudused on teenitud, kuid olukord muutub iga aastaga. Kui Kanadas on praegu nooremad õpetajad, siis pSA osas on vajadus uute vaimulike järgi suurem. Meie — Kuidas kogudused end majandavad? — Võib ütelda/ et seal kus kogudusel on täistööjõuga vaimulik, ei ole muret. Koguduse liikmed võtavad osa kirikutööst ja kannavad seda ka majanduslikult. Kus aga vaimuliku töö jaguneb mitme koguduse vahel mitmes keskuses on probleemid olemas. Aga.on ka erandeid. Näiteks Kingstonis, kus viis eesti perekonda kannavad usulist tööd. Aga ka kau: gemäl, Vancouveris, pandi ainult ühel kohviõhtul kokku $1000 Usuteadusliku instituudi toetamiseks. Kui kohalik õpetaja nägi Torontos meie tööd, korraldas ta abikaasa kokkutuleku, kus seda selgitati seals"ete-le koguduse liikmetele. — Ja kogudusiiikmete järelkasvu kirikul oli m.a. USA-s 23 kogudust küsimus? ikokku 7995 liikmega ja Kanadas 13 — See on korras kogudustes, kus kogudust^7503 liikmega. Neid teenib täistööjõuga õpetaja saab korraldada USA-S20 vaimulikku ja Kanadas 12. noortetööd, pühapäevakooli, jne. Mitmed vaimulikud.Jeenivad oma Näiteks Toronto Vana Andrese ja kogudusi olles jõud ad üle pensioni- Peetri kogudustes käib mitmepalge-ea. line tegevus, mis hõlmab nÜTioori.kui vanu. Meie inimeste laialipillatus, ÜHENDAMINE kauged vahemaad takistavad palju- ^ Kas olukorda ei parandaks ko- des keskustes kooskäimisi ja tihe-guduste ühendamine, millest juba damat usutööd. mõnda aega kuulda on? Meie sihiks on tugevad kogudused P Kirikuvalitsus on selle küsimu- täistööjõuga vaimulikega, niipalju sega tegelenud. USA-s on keskusi kui olud seda võimaldavad, ütles kus kaks kogudust pensioniea ületa- piiskop Karl Raudsepp andes üle-nud õpetajatega. Nende ühendamine vaadet ELLK koguduste tegevusest oleks probleemi lahendus. Küsimu- Põhja-Ameerikas. v , 1 8 . juunil korraldaj vastuvõtu Ontario parlamendihoo. nes kultuuriminister George McGaf. frey. Sinna olid kutsutud iga, pavi!. joni iluduskuninganna ja paviljoni juhataja või linnapea. Tallinna pavij. jonit esitas „Miss Tallinn" — Anne Kriisa ja linnapea Allan Liik. Peale päviljonite esindajate olid vastuvõtul , ka mitmete Kanada linnade iluduü», kuningannad. Kaugemaks külali^ seks oli Los Angelesi iluduskunin-gannä. Parlamendihoone esisel väljakul tervitas külalisi Karavani üldjuht Z. Kossar ja kultuuriminister McGaf^ frey. Ilusa ilma tõttu oli Queens Parki kogunenud palju rahvast, kes nautisid paviljonite esindaja rahvuspära te kostüümide värviküllast pilti par lamendihoorie ees. ESIKÜLJE KAUNISTUS-KUNSTNIK J. SAARNIIT Esto'64 registreerimise tähtiJäeva pikendati Esto '84 kujutavkunsti näitusele registreerimine on edasi lükatud kuni 1. augustini r983, et võimaldada suuremat osavõttu. Kutsume kõiki välis-eesti elukutselisi kunstnikke osa võtma Esto '84 kujutavkunsti valiknäitusest, maalikunsti või skulptuuri alal. Kavas on teha kõrge kunstilise tasemega esinduslik näitus. Tööde valiku teeb zhü-rii diapositiivide põhjal. Näitus, tuleh Toronto 0'Keefe Centre eeWuumides kus on võimalus esitada kuni 150 tööd ja näitusest on võimalik osa võtta terve juuli kuu. Siiamaani on toimkonnale vastanud umbes 30 kunstnikku ja nendele illllllillllltiiillllllllllllilillliillllillitlllllllltllllllllin Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testämendi-pärandused Ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organisatsioonidel® Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- Biüseks. - Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2U "••>>>lll>llllllltlilllliililllllllilillillllllllllllllllllllllllllH^^ on saadetud täpsem näituse raamka-va ja Vajalikud juhised. Palume kõiki kunstnikke, kes veel soovivad osa võtta teatada hiljemalt 1. augustiks 1983 aadressil: Lia Holmberg 53 Wmterton Drive lslington,OntarioM9B3G8 •itme rahvuse pidustused Ottawas Toronto Karavani eeskujul toimuvad Ottawas mitmerahvuste pidustused 24. juunist — 26K juunini Ottawa Folk Arts CounciVi korraldusel, millest ka^estlased osa võtavad. Kava üldkorräldaja D. Taada ja abilised E. Shewchuck, A. Nippak, hr. ja pr. Toberlets, pr. Otson, pr. Silvonen ja dr. Kasvand on pannud kokku kava, nii et OttaWa rahvas ja turistid saavad tutvuneda eesti kuhuuriga. . Kunsti ja käsitööde müügi on korraldanud Eesti Abistamiskomitee. Pr. Komi on muretsenud rahvarõivaid eesti tutvustajaile. Endel Ruberg näitab naha ja vesivärvide kunstitehnikat ja pr. Olson ja pr. Silvonen korraldavad, pirukate ja kohupiimäkoogi müügi. Ottawas on eriti tähtis eesti" kui-tuuri välja tuua kuna multikultuuri Vaim ei ole seal nii tugev kui Torontos. Pidustused toimuvad Landsdowne Park'i hooneis. Reedel toimub avamine kell 7.00 p.l. ja International Bistro, Kahel päeval toimuvad pidevad erirahvuste esinemised, millest võtavad osa üle 11 rahvuse. Lisainformatsiooniks pöörduda D. Taada poole, tel. 1-613-722-7258.. Toimetaja Erich Ernitsa mälestusteenistus NEW YORK (M.E.) - Iisraelis 26. mail turismimatkal surnud „Vaba Eesti Sõna'"' toimetaja E. Ernitsa lei-n^ teenistus tõi New Yorgi Lexing-toni Ave. kirikusse 5. skp-1 150 lei- . nalist. teenistuse ajaks ei olnud aga veel tema põrm Iisraelist kohale saabunud. Selgus; et kohapeal sumu tuhastamine ei olniid võimalik. Muretseti koheselt metallist puusärk ja korraldused olid tehtud surnu lennuteel USA-sse saatmiseks, mis pidi mõne päeva jooksul sündima. New Yorgis ei teatud põhjust, miks see toiming viibis juba nädalapäevad. Leinateenistusel oli kiriku altari ette puusärgi asemel asetatud suur kevadlilledest rist, selle ees abikaasa ja omaste lilled. Kõik teised tegid pär-gade- lillede asemel vastava annetuse N.Y.E. Haridusseltsi heaks, kus kadunu oli. auliige ja pidi just pärast matka asuma seltsi vanematekogu esimehe ülesannetesse. Praost mag. R. Kiviranna omas sõnavõtus rõhutas, et eesti vanade kutseliste ajakirjanike pere on äärmiselt hõredaks jäänud ja E. Ernitsa lahkumise näol kaotas nüüd järjekordselt eesti ühiskonnas lugupeetud töömehe, kes ajakirjandusliku tegevuse pinge all oli kohusetruult tegutsenud palju aastakümneid. Kadunust kõneles hindavalt kirjastus Nor-dic Pressi esimees P. Saar. Kolleegide nimel ütles järelhüüde toim. H. Raudsepp. Veel olid sõnavõtud Haridusseltsi esim. V, Vaherilt ja eesti peaskaudilt vabas maailmas skm. E. Reinpõldih."Leinatalitusele järgnevalt olid kadunu lesk, omaksed ja lähemad sõbrad-kaastöölised ko-. gunenud peiedele Eesti Maja suures saalis.„V.E.S.'' juures on toimetust esialgu täiendatud Ameerika Hääle teenistusest hiljuti pensionile naasnud ajakirjanik mag. Ev. Roosaarega, kes töötas seal ka lehe esimestel aastatel: «Esivanemate hääled" Tallinna Payiljoms Eesti Maja laval. Stseeni-demonstratsioon New Yorgis. All osalised: HeiIyNiidas;EppNaelapeä;£lmar Maripuu Norheim, Linda Lõhmus, Rein tammisto, Andres Truuvert, Heli Kivilaht, Alan teder. Foto — 0. Haamer Vancouveris pandi ametlik alus soome-ugri õppekoondisele TalHnna S D 0 )uba mõni aeg tagasi kestnud soome-ugrlõppekoondise asutamise mõte sai teoks Vancouveris Briti Columbia ülikoolis aset leidnud Learned Society konverentsi raames i, juunil. Õppekoondise ametlikuks nimeks on Finno-Ugrian Studies Association of Canada (FU-SAC). Eestlasi esindas Harri Mürk Torontost. FUSAC asutamise idee sai alguse 1980 aastal väikese rühmakese poolt, mis koosnes peamiseh soomlastest ja ungarlastest. Idee rakendamise eestvedajaks oli ungarlanna Zita McRob-bie Winnipegist. Moodustati organiseerimiskomitee, kuhu kuulusid Zita McRobbie, Tellervo Kähärä, Ken-neth McRobbie ja Maisa Martin. Esimene koosolek peeti Koivukalliös, Thunder Bays, Ontarios 1982 aasta augustikuul. Esimene teadeteleht anti välja 1. oktoobril 1982 60 eksemplaris. Vastukaja esimesele teadetelehele oli ootamatult positiivne nii Ungarist kui ka Soomest, Professorid Peter Hajdu {Ungari] ja Mikko Korhonen (Soome) suhtusid asutamiskomitee töösse väga positiivselt, ergutades komiteed agaralt tegutsema, ORGANISEERIMINE Teine organiseerijate koosolek leidis aset Cariton Inn'is, Torontos 9. oktoobril 1982. a. Kohal olid Anna Annala, George Bisztray, Ellen HulJ, Silja Ikäheimonen-Lindgren, Tellervo Kähärä, Varpu Lindström-Bekt, Maisa Martin (sekretär], Zita McRobbie (esinaine], Harri Mürk, Matti Myyräja Anja Vyyryläinen. Peale liikmete otsimise, otsiti ka võimalusi kuidas saada majanduslik alus ja permanentne büroo. Moodustati komitee organisatsiooni pc hikirja väljatöötamiseks (Y. A. Guorge Hynna, Silja Ikäheimonen ja Mauri A. Jalava]. Kuna majanduslikku toetust ei tulnud kusagilt, siis otsus tati tegutseda omal jõul (majanduslijkult] ja katta paratamatuid kulusid ettetasutud liikmemaksudega. Kuna leiti soodus võimalus Learned sAciety konverentsi raames pidada FUSAC asutamiskoosolek, siis pühendati selle organiseerimisele, otsides kõnelejaid, koostades programmi jne. FUSAC asutamiskoosolekul 3.— 5-"juunil 1983. aastal ;oli valmis soliidne programm., Esinesid Raimo Anttila (los Angeies lULCA], Eeva Uotila (Naplesj, Tellervo Kähärä (Thunder Bay], Maisa Martin (Lake-head University], Silja Ikäheimonen (Ottawa], Zita McRobbie (Winnipegi, Harri Mürk (Toronto], Stacy Churc-hill (OISE] ja Janos Bak (UBCj. Koos oli 15 liiget. ^ ärgnisel päeval leidis aset asutamiskoosolek. Vastsündinud FUSAC juhatusse valiti: Zita McRobbie — direktor, Stephane Sarkany — abidirektor, Tellervo Kähärä — sekretär, Osmo Lahti — laekur, Harri Mürk, Juta Kitching, Otto Sodorowszky (juut], George Bistray ja Y. A. George Hynna — kandidaadid. Juhatusse jäid Harri Mürk ja Juta Kitching. Kohal oli It liiget. VESTLUS HARRI MÜRK'IGA Meie Elu" küsitles Harri Mürki: Mis on teie mulje FUSAC asutamisest? ,,Väga positiivne asi. Sellest võib' välja areneda väga kasulik asi. AABS tegutseb edukalt just sellepärast, et neil on koostöö teiste Balfi rahvastega. Ühenduses on jõud. Eestlastena tunneme end siiski lähemal FUSAC-le, kuna siin on tegemist ikkagi meile südamelähedase asjaga." ,,Ja meil on moraalne toetus praegu kahelt riigilt — Soome ja Ungari. Peale k^õige veel välismail elavad Soome-ugri sugurahvad. JaFUSAC-1 on sajaäastane internatsinaalse kuulsusega sõsarorganisatsioon „Suomalais-ugrilainen Seura" Hel-sings, kes tunneb huvi FUSAC, käe- .käigu üle ja ongi juba kutsunud eelolevaks detsembriks FUSAC esindajat Soome i|iende saja-aastasele juu-be- lipidustusele." Kuidas suhtud Torontos praegu kõne alj olevasse õppetooli asutamisse? ,,See oli mulle uudiseks, kuigi õpetasin Torontos eesti keelt. See on väga positiivne algatus ja võib kujuneda ülimalt väärtuslikuks meie noortele. Ja ka kõige loogilisem koht sellise õppetooli jaoks. Kahjuks arvestab Kanada valitsus ainult numbrite ja dollaritega ja nad ei saa aru, et asi on väärtuslik ka ilma numbrite ja dollariteta." Mis on teil tulevikuplaanis? „Ikka sama rada edasi. Olen selle ala inimene. Õppisin kaks aastat Soomes Helsingi ülikoolis soome keele ja kultuuri alal (approbatur] ja Jcavas on edasi õppida Ural-Altai , (Algus esii<üljol] MAITSEKALT DEKOREERITUD Möödunud laupäeval külastas Eesti Maja palju Kanada publikut, kes jälgisid huviga ettekandeid ning lugesid soome ugri mütoloogiat selgitavaid seinailustusi. Paljud seisid kaua aega ekraani ees mis näitas meie kodumaad ja rahvast käsitavat valguspiltide programmi koos ingliskeelsete kommentaaridega. Tallinna Paviljon on maitsekalt dekoreeritud Lia Holmbergi ja Elva Palo poolt. Keskmises saalis kasutusel olevad seinailustused ja noored kasepuud loovad aiakohviku õhkkonna. Alumisel .korrusel loovad soome-ugri mütoloogia ainestikul seinailustuged sobiva mõistelise tagapõhja näidend ,,Ancestral Voices" teemaga. Rahvusvärvili'^od nöörlipud tänaval ja sissekäikude juurestekita-vad piduliku meeleolu. ' Väikeses saalis a.suv kodukäsitöö näitus on huvitavalt välja pandud Eneri Tauli kaasabil. Näituse korraldajaks on Pensionäride-Klubi Frieda Tertsi eestvedamisel. Alumisel korrusel on eksliibriste näitus Emil Eer-me korraldusel ja teises toas gaidide kinkesemete müügilaud. Kohviku ruumis on Kohvik Bistro kus laupäeval programmi täitis Andres Tamme populaarmuusika ansambel. Vaheaegadel võis aga samas^näha vanemaid inimesi jälgimas Rogers TV programmi meie võimlejatest ja rahvatantsijatest — eemal suure saali' kärast. Kolm baari ja aiakohvikus asuv toidulaud töötasid palavlikult et külaliste nõudeid rahuldada. HEA KAVA Kirev kava suure saali laval oli hea tasemega ja kulges sujuvalt. Sellele aitasid kaasa tehniliselt korralikud valgustuse ja hääle süsteemid ja kutselised operaatorid. Teadustaraine Indrek Koopi ja Anne Tülli poolt näidendile ja kirevale kavale oli laitmatu. Kokkuvõttes jättis Tallinna Paviljon laupäeval meeldiva mulje, olles kõrvaldanud reedeõhtusel avamisel esinenud puudused. Tugev eeskava-line osa hep kireva kaVaga ja kõrgetasemelise näidendi näol pälvivad kahtlemata tähelepanu Karavani pidustustel. ^ keeli. Peamine rõhk mu õpingutel on siiski soome-ugri keeled. Eriliselt südamel on mul muidugi eesti keele õpetamine." i
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 23, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-06-23 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830623 |
Description
Title | 1983-06-23-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „Meie Elu" nr. 2S (1738) 1983 Tv õukogudte spioone saadeti arvukalt välja Austraaliast, Prantsusmaaltr Iijiglismaalt ja Ühendriikidest. Nüiid ollakse juba uute spioonide jahil. Lääne-Saksamaal tabati hiljuti nii tähtis KGB agent, et tema niine ei ole seni avalikuks tehtud ja teda ei ole karistatud- Teda ön kavatsus Lääne- -Saksamaa valitsusel välja vahetada N. Liidus ja leistes kommunistlikes ; maades kinnipeetavate saksa agentide vastu. Lothar Lutze, Ida-Saksa-maa tähtsamaid agente kannab Laä-ne- Saksamaäl 12 aastast karistust spioneerimise pärast. Teda soovib välja vahetada Ida-Saksamaa valit- •sus.'' ',• ••' • Välja saadeti hiljuti Lääne-Saksa-maalt 4 N. Liidu diplomaati, keda süüdistati spionaazhis ja Tais vangistati N. Liidu diplomaat Barishev ühes kohvipoes kui temale anti üle salajasi dokumente ja fotosid^ Barishev hakkas arreteerijatele vastu. Valitsus tegi tema suhtes kortalduse maah lahkuda 48 tunni jooksul. JEesti Majas 958 Broadview Avenue, ruum 202, tpronto, Ontario M4K 2R6 telefon 461-0764 t ARAFAT'1 VASTASED MÕISTETI SURMA Tasser Arafat teatas, et PLO omavalitsus oli mõistnud surma 5 PLO liiget ja surmaotsuse viinud täide, kes Olid kriitikalised Yasser Arafati järal-andliku poliitika suhtes ning valmistasid ette atentaadi kahe Arafsti.lä- ,• hema abilise mõrvamiseks. PLO ra-dikaalserh osa soovib sõja jätkamist Liibanonis ja Iisraeli sõjaliste jõudude väljaajamist sellelt maalt. .'Olukord Liibanonis muutubpäev- • päevalt pinevamaks atentaatide tõttu, mida palestiinlased korraldavad Iisraeli esinduse ja väeosade vastu. Iisraeli kaotused elavas jõus suurenevad ja Iisraeli rahvas nõuab suurte demonstratsioonide korraldamisega Iisraeli .väeosade tagasitõmbamist Liibanonist,, vaatamata ^ellele, kas Süüria oma väeosad sealt välja tõm-. bab või mitte. 1 Il ' KAUBANDUSMINISTER EI HOOLI KRIITIKAST ; Kanad kaubandusminister Gerald Regan, keda parlamendis süüdistati selles, et ta on kasutanud oma ametlikeks reisideks kulukat valitsuse lennukit ja võtnud nendele lendudele . kaasa oma perekonnaliikmeid, selle asemel j et lennata tavalisel reisilennukil ja säästa maksumaksjate raha. Regan oli kasutanud valitsuse era-^' lennukit 25 korral ja 15 korj-al qlid temal kaasas olnud mõned perekonnaliikmed. . - •Göral Regan, kes on Moskvas sõlmimas kaubanduslikku kokkulepet N. Liidu valitsusega teravilja müümiseks, seletas seal CBC reporterile, et tema jätkab ametlikke leiide vaiit-. suse eksklusiivses lennukis „Jet-stär" ja võtab kaasa oma perekonnaliikmeid, kuna see annab temale ainulaadse võimaluse olla koos segamatult omaperekonnaliikmetega. Ta ei tundnud muret, et maksumaksjad peavad maksma selle ,,ainulaadse" võimaluse. • r „Meie Elu" nr. 25 (1738) 1983 H E L I A P Ä E V A L ; 2 3 : J U U N U ^ T H U K S D Ä Y , fUNE 23 Vastuvõtt „Karavani juhtkonnale Queens Pargi Käesoleva aasta „Karavan" ; Torontosse reedel, 17. juunil ja jä , siia kuni laupäevani, 25. juunil. Ka. ravanis on esindatud 46 rahvusgrup. \ pi oma kodumaa linnade nimeliste paviljonfdega. PIISKOP KARL R A U D S E P P Põhja-Ameerika kogudustes ja em ristimistes Piiskop Karl Raudsepa jutuajamine „Meie Elule'' Peame tunnistama/ei oleme vanaBiev ja surma läbi kahanev ähiskohd, ütles EELK piiskop Karl Raudsepp „Meie Elule" antud jutuajamises. Koguduste statistika näitab, et möpdunud aastal oli Põhja-Ameerikas matuste arv kaks ja pool korda suurem ristimistest. Võib üte^lda ka, et Kanadas elab sed on olnud päevakorral nii New l-ohk^ni noori eestlasi, kuna siin lau- Yorgis kui Chicagos ja Baltimores. latati 54 paari (USA-s 22) ja ristiti 72 Seejuures ühendamise all ei oleks last (USA-s 25). Kaasmaalasi maeti vaja mõtelda kokkusulatamist, vaid ÜSA-s 132 jä Kanadas 122. Kuigi võimalus ön jääda ka eraldi, kas või mitmed tegurid vähendavad kogu- pihtköndadena, kuid ühise õpetajaga, duste statistika väärtust, on see siis- Need küsimused arenevad tasa oma-ki suunda näitav. ette, ilma välissurveta. Aastad teevad oma tööd mitte ainult koguduse liikmete vaid ka õpetajate hulgas, EELK kogudusi teenis USA-s 20 ja Kanadas 12 ordineeritud vaimulikku. Mitmed nendest on kõrges vanaduses, eriti USA-s. Tartu ÜlikooJ ei valmista meie jaoks ette teolooge, seepärast juba kuus aastat tagasi alustas tegevust Usuteaduslik Instituut Torontos ja hiljem Stokhol-mis. Praegu on osavõtjaid 17, neist kõige kaugemalt Austraahast, Los AngiBles'ist, Floridast j.m. Kaks lõpetajat on ordineeritud õpetajaametisse, kandidaate on viis. Sügisel algab . Rootsis neljas õppeaasta. — Kas vajadus vaimulike järgi pü- — Kõik kogudused on teenitud, kuid olukord muutub iga aastaga. Kui Kanadas on praegu nooremad õpetajad, siis pSA osas on vajadus uute vaimulike järgi suurem. Meie — Kuidas kogudused end majandavad? — Võib ütelda/ et seal kus kogudusel on täistööjõuga vaimulik, ei ole muret. Koguduse liikmed võtavad osa kirikutööst ja kannavad seda ka majanduslikult. Kus aga vaimuliku töö jaguneb mitme koguduse vahel mitmes keskuses on probleemid olemas. Aga.on ka erandeid. Näiteks Kingstonis, kus viis eesti perekonda kannavad usulist tööd. Aga ka kau: gemäl, Vancouveris, pandi ainult ühel kohviõhtul kokku $1000 Usuteadusliku instituudi toetamiseks. Kui kohalik õpetaja nägi Torontos meie tööd, korraldas ta abikaasa kokkutuleku, kus seda selgitati seals"ete-le koguduse liikmetele. — Ja kogudusiiikmete järelkasvu kirikul oli m.a. USA-s 23 kogudust küsimus? ikokku 7995 liikmega ja Kanadas 13 — See on korras kogudustes, kus kogudust^7503 liikmega. Neid teenib täistööjõuga õpetaja saab korraldada USA-S20 vaimulikku ja Kanadas 12. noortetööd, pühapäevakooli, jne. Mitmed vaimulikud.Jeenivad oma Näiteks Toronto Vana Andrese ja kogudusi olles jõud ad üle pensioni- Peetri kogudustes käib mitmepalge-ea. line tegevus, mis hõlmab nÜTioori.kui vanu. Meie inimeste laialipillatus, ÜHENDAMINE kauged vahemaad takistavad palju- ^ Kas olukorda ei parandaks ko- des keskustes kooskäimisi ja tihe-guduste ühendamine, millest juba damat usutööd. mõnda aega kuulda on? Meie sihiks on tugevad kogudused P Kirikuvalitsus on selle küsimu- täistööjõuga vaimulikega, niipalju sega tegelenud. USA-s on keskusi kui olud seda võimaldavad, ütles kus kaks kogudust pensioniea ületa- piiskop Karl Raudsepp andes üle-nud õpetajatega. Nende ühendamine vaadet ELLK koguduste tegevusest oleks probleemi lahendus. Küsimu- Põhja-Ameerikas. v , 1 8 . juunil korraldaj vastuvõtu Ontario parlamendihoo. nes kultuuriminister George McGaf. frey. Sinna olid kutsutud iga, pavi!. joni iluduskuninganna ja paviljoni juhataja või linnapea. Tallinna pavij. jonit esitas „Miss Tallinn" — Anne Kriisa ja linnapea Allan Liik. Peale päviljonite esindajate olid vastuvõtul , ka mitmete Kanada linnade iluduü», kuningannad. Kaugemaks külali^ seks oli Los Angelesi iluduskunin-gannä. Parlamendihoone esisel väljakul tervitas külalisi Karavani üldjuht Z. Kossar ja kultuuriminister McGaf^ frey. Ilusa ilma tõttu oli Queens Parki kogunenud palju rahvast, kes nautisid paviljonite esindaja rahvuspära te kostüümide värviküllast pilti par lamendihoorie ees. ESIKÜLJE KAUNISTUS-KUNSTNIK J. SAARNIIT Esto'64 registreerimise tähtiJäeva pikendati Esto '84 kujutavkunsti näitusele registreerimine on edasi lükatud kuni 1. augustini r983, et võimaldada suuremat osavõttu. Kutsume kõiki välis-eesti elukutselisi kunstnikke osa võtma Esto '84 kujutavkunsti valiknäitusest, maalikunsti või skulptuuri alal. Kavas on teha kõrge kunstilise tasemega esinduslik näitus. Tööde valiku teeb zhü-rii diapositiivide põhjal. Näitus, tuleh Toronto 0'Keefe Centre eeWuumides kus on võimalus esitada kuni 150 tööd ja näitusest on võimalik osa võtta terve juuli kuu. Siiamaani on toimkonnale vastanud umbes 30 kunstnikku ja nendele illllllillllltiiillllllllllllilillliillllillitlllllllltllllllllin Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testämendi-pärandused Ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organisatsioonidel® Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- Biüseks. - Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2U "••>>>lll>llllllltlilllliililllllllilillillllllllllllllllllllllllllH^^ on saadetud täpsem näituse raamka-va ja Vajalikud juhised. Palume kõiki kunstnikke, kes veel soovivad osa võtta teatada hiljemalt 1. augustiks 1983 aadressil: Lia Holmberg 53 Wmterton Drive lslington,OntarioM9B3G8 •itme rahvuse pidustused Ottawas Toronto Karavani eeskujul toimuvad Ottawas mitmerahvuste pidustused 24. juunist — 26K juunini Ottawa Folk Arts CounciVi korraldusel, millest ka^estlased osa võtavad. Kava üldkorräldaja D. Taada ja abilised E. Shewchuck, A. Nippak, hr. ja pr. Toberlets, pr. Otson, pr. Silvonen ja dr. Kasvand on pannud kokku kava, nii et OttaWa rahvas ja turistid saavad tutvuneda eesti kuhuuriga. . Kunsti ja käsitööde müügi on korraldanud Eesti Abistamiskomitee. Pr. Komi on muretsenud rahvarõivaid eesti tutvustajaile. Endel Ruberg näitab naha ja vesivärvide kunstitehnikat ja pr. Olson ja pr. Silvonen korraldavad, pirukate ja kohupiimäkoogi müügi. Ottawas on eriti tähtis eesti" kui-tuuri välja tuua kuna multikultuuri Vaim ei ole seal nii tugev kui Torontos. Pidustused toimuvad Landsdowne Park'i hooneis. Reedel toimub avamine kell 7.00 p.l. ja International Bistro, Kahel päeval toimuvad pidevad erirahvuste esinemised, millest võtavad osa üle 11 rahvuse. Lisainformatsiooniks pöörduda D. Taada poole, tel. 1-613-722-7258.. Toimetaja Erich Ernitsa mälestusteenistus NEW YORK (M.E.) - Iisraelis 26. mail turismimatkal surnud „Vaba Eesti Sõna'"' toimetaja E. Ernitsa lei-n^ teenistus tõi New Yorgi Lexing-toni Ave. kirikusse 5. skp-1 150 lei- . nalist. teenistuse ajaks ei olnud aga veel tema põrm Iisraelist kohale saabunud. Selgus; et kohapeal sumu tuhastamine ei olniid võimalik. Muretseti koheselt metallist puusärk ja korraldused olid tehtud surnu lennuteel USA-sse saatmiseks, mis pidi mõne päeva jooksul sündima. New Yorgis ei teatud põhjust, miks see toiming viibis juba nädalapäevad. Leinateenistusel oli kiriku altari ette puusärgi asemel asetatud suur kevadlilledest rist, selle ees abikaasa ja omaste lilled. Kõik teised tegid pär-gade- lillede asemel vastava annetuse N.Y.E. Haridusseltsi heaks, kus kadunu oli. auliige ja pidi just pärast matka asuma seltsi vanematekogu esimehe ülesannetesse. Praost mag. R. Kiviranna omas sõnavõtus rõhutas, et eesti vanade kutseliste ajakirjanike pere on äärmiselt hõredaks jäänud ja E. Ernitsa lahkumise näol kaotas nüüd järjekordselt eesti ühiskonnas lugupeetud töömehe, kes ajakirjandusliku tegevuse pinge all oli kohusetruult tegutsenud palju aastakümneid. Kadunust kõneles hindavalt kirjastus Nor-dic Pressi esimees P. Saar. Kolleegide nimel ütles järelhüüde toim. H. Raudsepp. Veel olid sõnavõtud Haridusseltsi esim. V, Vaherilt ja eesti peaskaudilt vabas maailmas skm. E. Reinpõldih."Leinatalitusele järgnevalt olid kadunu lesk, omaksed ja lähemad sõbrad-kaastöölised ko-. gunenud peiedele Eesti Maja suures saalis.„V.E.S.'' juures on toimetust esialgu täiendatud Ameerika Hääle teenistusest hiljuti pensionile naasnud ajakirjanik mag. Ev. Roosaarega, kes töötas seal ka lehe esimestel aastatel: «Esivanemate hääled" Tallinna Payiljoms Eesti Maja laval. Stseeni-demonstratsioon New Yorgis. All osalised: HeiIyNiidas;EppNaelapeä;£lmar Maripuu Norheim, Linda Lõhmus, Rein tammisto, Andres Truuvert, Heli Kivilaht, Alan teder. Foto — 0. Haamer Vancouveris pandi ametlik alus soome-ugri õppekoondisele TalHnna S D 0 )uba mõni aeg tagasi kestnud soome-ugrlõppekoondise asutamise mõte sai teoks Vancouveris Briti Columbia ülikoolis aset leidnud Learned Society konverentsi raames i, juunil. Õppekoondise ametlikuks nimeks on Finno-Ugrian Studies Association of Canada (FU-SAC). Eestlasi esindas Harri Mürk Torontost. FUSAC asutamise idee sai alguse 1980 aastal väikese rühmakese poolt, mis koosnes peamiseh soomlastest ja ungarlastest. Idee rakendamise eestvedajaks oli ungarlanna Zita McRob-bie Winnipegist. Moodustati organiseerimiskomitee, kuhu kuulusid Zita McRobbie, Tellervo Kähärä, Ken-neth McRobbie ja Maisa Martin. Esimene koosolek peeti Koivukalliös, Thunder Bays, Ontarios 1982 aasta augustikuul. Esimene teadeteleht anti välja 1. oktoobril 1982 60 eksemplaris. Vastukaja esimesele teadetelehele oli ootamatult positiivne nii Ungarist kui ka Soomest, Professorid Peter Hajdu {Ungari] ja Mikko Korhonen (Soome) suhtusid asutamiskomitee töösse väga positiivselt, ergutades komiteed agaralt tegutsema, ORGANISEERIMINE Teine organiseerijate koosolek leidis aset Cariton Inn'is, Torontos 9. oktoobril 1982. a. Kohal olid Anna Annala, George Bisztray, Ellen HulJ, Silja Ikäheimonen-Lindgren, Tellervo Kähärä, Varpu Lindström-Bekt, Maisa Martin (sekretär], Zita McRobbie (esinaine], Harri Mürk, Matti Myyräja Anja Vyyryläinen. Peale liikmete otsimise, otsiti ka võimalusi kuidas saada majanduslik alus ja permanentne büroo. Moodustati komitee organisatsiooni pc hikirja väljatöötamiseks (Y. A. Guorge Hynna, Silja Ikäheimonen ja Mauri A. Jalava]. Kuna majanduslikku toetust ei tulnud kusagilt, siis otsus tati tegutseda omal jõul (majanduslijkult] ja katta paratamatuid kulusid ettetasutud liikmemaksudega. Kuna leiti soodus võimalus Learned sAciety konverentsi raames pidada FUSAC asutamiskoosolek, siis pühendati selle organiseerimisele, otsides kõnelejaid, koostades programmi jne. FUSAC asutamiskoosolekul 3.— 5-"juunil 1983. aastal ;oli valmis soliidne programm., Esinesid Raimo Anttila (los Angeies lULCA], Eeva Uotila (Naplesj, Tellervo Kähärä (Thunder Bay], Maisa Martin (Lake-head University], Silja Ikäheimonen (Ottawa], Zita McRobbie (Winnipegi, Harri Mürk (Toronto], Stacy Churc-hill (OISE] ja Janos Bak (UBCj. Koos oli 15 liiget. ^ ärgnisel päeval leidis aset asutamiskoosolek. Vastsündinud FUSAC juhatusse valiti: Zita McRobbie — direktor, Stephane Sarkany — abidirektor, Tellervo Kähärä — sekretär, Osmo Lahti — laekur, Harri Mürk, Juta Kitching, Otto Sodorowszky (juut], George Bistray ja Y. A. George Hynna — kandidaadid. Juhatusse jäid Harri Mürk ja Juta Kitching. Kohal oli It liiget. VESTLUS HARRI MÜRK'IGA Meie Elu" küsitles Harri Mürki: Mis on teie mulje FUSAC asutamisest? ,,Väga positiivne asi. Sellest võib' välja areneda väga kasulik asi. AABS tegutseb edukalt just sellepärast, et neil on koostöö teiste Balfi rahvastega. Ühenduses on jõud. Eestlastena tunneme end siiski lähemal FUSAC-le, kuna siin on tegemist ikkagi meile südamelähedase asjaga." ,,Ja meil on moraalne toetus praegu kahelt riigilt — Soome ja Ungari. Peale k^õige veel välismail elavad Soome-ugri sugurahvad. JaFUSAC-1 on sajaäastane internatsinaalse kuulsusega sõsarorganisatsioon „Suomalais-ugrilainen Seura" Hel-sings, kes tunneb huvi FUSAC, käe- .käigu üle ja ongi juba kutsunud eelolevaks detsembriks FUSAC esindajat Soome i|iende saja-aastasele juu-be- lipidustusele." Kuidas suhtud Torontos praegu kõne alj olevasse õppetooli asutamisse? ,,See oli mulle uudiseks, kuigi õpetasin Torontos eesti keelt. See on väga positiivne algatus ja võib kujuneda ülimalt väärtuslikuks meie noortele. Ja ka kõige loogilisem koht sellise õppetooli jaoks. Kahjuks arvestab Kanada valitsus ainult numbrite ja dollaritega ja nad ei saa aru, et asi on väärtuslik ka ilma numbrite ja dollariteta." Mis on teil tulevikuplaanis? „Ikka sama rada edasi. Olen selle ala inimene. Õppisin kaks aastat Soomes Helsingi ülikoolis soome keele ja kultuuri alal (approbatur] ja Jcavas on edasi õppida Ural-Altai , (Algus esii<üljol] MAITSEKALT DEKOREERITUD Möödunud laupäeval külastas Eesti Maja palju Kanada publikut, kes jälgisid huviga ettekandeid ning lugesid soome ugri mütoloogiat selgitavaid seinailustusi. Paljud seisid kaua aega ekraani ees mis näitas meie kodumaad ja rahvast käsitavat valguspiltide programmi koos ingliskeelsete kommentaaridega. Tallinna Paviljon on maitsekalt dekoreeritud Lia Holmbergi ja Elva Palo poolt. Keskmises saalis kasutusel olevad seinailustused ja noored kasepuud loovad aiakohviku õhkkonna. Alumisel .korrusel loovad soome-ugri mütoloogia ainestikul seinailustuged sobiva mõistelise tagapõhja näidend ,,Ancestral Voices" teemaga. Rahvusvärvili'^od nöörlipud tänaval ja sissekäikude juurestekita-vad piduliku meeleolu. ' Väikeses saalis a.suv kodukäsitöö näitus on huvitavalt välja pandud Eneri Tauli kaasabil. Näituse korraldajaks on Pensionäride-Klubi Frieda Tertsi eestvedamisel. Alumisel korrusel on eksliibriste näitus Emil Eer-me korraldusel ja teises toas gaidide kinkesemete müügilaud. Kohviku ruumis on Kohvik Bistro kus laupäeval programmi täitis Andres Tamme populaarmuusika ansambel. Vaheaegadel võis aga samas^näha vanemaid inimesi jälgimas Rogers TV programmi meie võimlejatest ja rahvatantsijatest — eemal suure saali' kärast. Kolm baari ja aiakohvikus asuv toidulaud töötasid palavlikult et külaliste nõudeid rahuldada. HEA KAVA Kirev kava suure saali laval oli hea tasemega ja kulges sujuvalt. Sellele aitasid kaasa tehniliselt korralikud valgustuse ja hääle süsteemid ja kutselised operaatorid. Teadustaraine Indrek Koopi ja Anne Tülli poolt näidendile ja kirevale kavale oli laitmatu. Kokkuvõttes jättis Tallinna Paviljon laupäeval meeldiva mulje, olles kõrvaldanud reedeõhtusel avamisel esinenud puudused. Tugev eeskava-line osa hep kireva kaVaga ja kõrgetasemelise näidendi näol pälvivad kahtlemata tähelepanu Karavani pidustustel. ^ keeli. Peamine rõhk mu õpingutel on siiski soome-ugri keeled. Eriliselt südamel on mul muidugi eesti keele õpetamine." i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-06-23-03