Meie Elu = Our life, August 26, 1982

              •^Ottawa» "
'Il
PASSIIYSUSELI
Secohd Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 34 (1695)'1982 NELJAPÄEVAL, 26. AUGUSTIL ~ THÜRSDÄY, AUGUST 26 XXXIII aastakäik
300 skautliku noore Ja juM kogunes jnpödumd nädalal Foto — Ervin Aleve
Gaidlaagri juht ngdr. Aüme-Mai. Kaunismagi toob skaudivelledele
ija diplomL . Foto ~.:Ervin
§uurlaageri„Hõbejärve" trotsis külma ja vihma ehtsas skautlikus vaimus. Vaevalt olid avaparaad
ja jumdlateenistus pühapäeval peetud, kui algas sadu. Lisaks vahelduvale vihmale, langes nädalava-lifetusellkä
iempmtuun Vaatamata ebasoodsale ilmstikule kulges tegevus telklinnas sujuvalt.
Juba laupäm^^
Torontos vilima.rEelmise an­tud
; pikaajaline ilmaerinustus oli
järsku n^t^utühud ilusast, kahtlaseks.
^^empetMu}ir^-piMi^^^ .alla au­gustikuu
jkeskmise. Sellise ^ebameel­diva
teatega hoiatatult pakiti auto­sid
ja ppÖräti rattad Musköka poo­le;
kus asub kolm aästakii eest­lastele,
teik^es maailmas tuntud gaidi­de
ja gäudide laagrialaiCoitkajärve.
Viiniane, šuuriiritus Kotkajärvel
toimus^viis aastat tagasi:: malevate
suurlaäger,,Kotkajärve '7?'*. Ja nüüd
pikka 'aegai ettevalmistusel olnud
suurlaager : „H.õbejärve''., Mida kau­gemale,
põhja suunas jõuti, seda ilu­samaks
muutusa ilrti. Kotkajärve oli
kujv: ja is'egi päike vaheldus pilvitu­sega,
kuigi jahedam kui peaks olema.
Juhtkond hakkas saabuma juba
reede õhtul. Nii staap peamajas kui
aiWaagrite juhid maastikul oli val­mis
noorte vastuvõtuks. Üksused ju­hatati
kohtadele. Keskpäeval oli töö
täies :hõos. Kotkajärve mets kõlas
kirvelöökidest, ja naerust. Gaidid ja
skaudid ^püstitasid ise onia^ telke„
nooremad vajasid aga abi, Hellakes-te
ja hundude vanemad koos juhti­dega-
olid usinasti ametis, et saada
väikesed poisid jä tüdrukud ööseks
ulualla. • '
väga hilised registreerimised olid
tõstnud tunduvalt laagrielanike ar­vu,
Vanemgaidid ja -skaudid olid
sunnitud: varem Väljavalitud laagri-platsi^
Uudismäal maha j^tma ja otsi. :
ma; suuremat, samutij Üudisnjaal.:;
Laager önmuiftunud m^a-alalt palju :
suuremaks, j
; 81 DHENDRIIKIDEST r
Elevust .tekitas laagris keskpäeval
kohalejõudnud buss New Yorgist,.
mis koos eraautodega puistas Kotka­järvele
kanada jõududele lisaks 81
noortühendriikidest, neist 40 skauti
ja 41 gaidi, väga: tasavägine jaotus
poiste ja tüdrukute vahel, USA esin-düsiiksuse
gaidid^ juhiks on rigdr.
: Sel ma Reinpõld, skaute juhib nskm.
Peep Rebane.
Pärast väsitavat päevatööd :ütles
suurlaagri juht skm. Silver Kask, et
..Hõbejärvc" 325 elanikku on majuta­tud.
Mindii esimesele lõkkele, mis
päevakavas oli ettenähtud tutvumise
suurlõkke nime all. Lõkkfeyahäks oli
skm. Egbert Runge. Lõkke süütas
suurliiagri juht skm., Silver Kask,
nagu see on tavaks kujunenud kõikif
. des laagrites. •. I
Kuna see oli suurlaagri esimene
kohtamine, s|is oli loomulikult palju
• Vastastikku itÜtyustämist. Lykkevana
'tutvustas laagrile juhtkonda. All-laagrid
tutvusUsid^ endid üksteise­le,
skautliku kombe kohaseU miuidu-gi
—i hüüetega. Õpiti skm. öunnar
Mitti pööU loodud laagrilaulu autori
. juJVtimisei; ya:adati isegi nrjõningaid
!\'alguspilte suurel• ekraanil varem
Kotkajärvel toimunud laagritest ja
lauldi tuntuid laagrilaule.
'Teatavasti pühitseb cGsti skautlus
valiti Liibanoni
priSEderi4iks
Liibanoni uueks presidendiks vali­ti
kristlaste kaitseliidu ülem Beshlr
Genläyel, kes sai sooja tervituse lis-
\^eUst, kuid kiuhämeedlased ennus^
tavad uut ikodusõda. Ta valiti parla­mendis
li^hääleenamusega. Begln
ütles oma tervitustelegrammis: Olgu
luaial sinuga, mu armas ^õber.
» 00
Maailma poMtilises ajaWrjan.
duses arutatakse praegu agaralt
N. Liidu polUtilisi väljavaateid
ja tulevikuperspektiive. Ollakse
ühisel arvamisel, et Moskva po­liitika
on viimasel ajal surutud
passUvsusse. üks suur põhjus
selleks on N. liidu vaesus. Mosk­va
ei suuda oma uusi satellUte
või šatelliidikandidaate tehnili­selt
varustada. Ainult sõjavarus.
tust või Kuuba palgasõdureid
saadetakse, aga sellest ei piisao
Lähis-Ida konflikti puhul pole
Moskval praegu midagi öelda,
keegi ei^kuula teda. Iraagi-^Iraa-ni
konfiifctis oli Iraak' endine
Moskva Iritlaiie, nüüd aga Mosk­vast
kaugenemas, kuna Moskva
, annab Iraagilšt vaenlase ja Iraa-nist
väga kahtlasi naabri, kelle
islami revolutsioon võib natata»
da raltvaidN. Lndüs.
N-Lüdümetlik,,sõber*' India
on korduvalt teiriud Mosikvale et­teheiteid
Afganistani invasiooni
pärast. Ämult India vastuolud
Pakistaniga takistavad Indiat
• avalikult protesteerimast; Afga­nistani
operatsioon on muutnud
tõik Araabia riigid palju jaheda­maks
U. Liidu sõites.
Kaüg-Idas on Vietnam sunni­tud
otsima kaubandussuhteid
läänega. Vietnam taotleb tõehst
iseseisvust, see ei taha olla N.
Liidust rippuvani kui omal ajal -
Prantsusmaast. Pealegi oai vene­lased
— see kehtib globaalses
ulatuses -r^piria Ülbusega ja ko­halike
tinghnušte mittearvesta-
. misega kõikjal pahandanud rah­vaid
ja ametnikke. „Nagu amee-
• riklased", öeldakse. ,^nult neil
ei ole raha." Vietnami vägede
okupatsiooii Kambodzhas oh
Hiina väeMiklkuse peamiseks
põhjuseks l^.iLnduyastu. j
Marksistlikud rezhümid Äaf-
.ia, Angoola, Mo-tunjiustavadl
avali­kult,
et nad peavad ma'jandus-likku
äbi otkima läänest, kuna
N. Liidul pole neile midagi anda.
Angoola loob sidemeid lääne
multinatsionaalsete- õlifirmade­ga.
Namiibiias on, võimalik, et
lääneriikide toetusel saavutatak­se
lahendus, mille järel vastupa-nu^
ükumiselŠWAPOL pole enam
vene abi vaja. Zirnbabwes (Ro-deesias)
on Mügabe rezhiim ot­se
vaenulik venelaste vastu, ku-na
need toetavad ta võistlejat
Nkomot.
Ladma-Ameerikas kordub sa­ma
olukord. Nikaraagua poliiti­kuid
võeti MoskvasJsuure hiilgu­sega
vastu, peeti neile kõnesid,
aga reaalset abi polnud anda.
Lääne vaatlejad ütlevad kõige
selle kohta, et Moskva on prae ju
surutud passiivsesse olukonla,
aga et Moskva poliitika on ai üi
olnud pikäperspektiiiviline. Ooda­takse
paremaid aegu.
Oodatakse ka juhtkonna vahe-.
tust. Suur osa praegusest pas­siivsusest
tuleb kanda vanane­nud
juhtkonna ja eelneva vahe­tusega,
seoses oleva ebakindluse
samblik
, Mõiielpool avaldatakse sel pu­hul
ka arvamist^ kas ei hakka N.
Liidu sõjavägi etendama suure­mat
osa riigi poliitikas. Selle
juhtkond oji keskmiselt noorem
Ij^ui partel oma^ Sõjavägi on ee­listatud
olukorras, selle organi­satsioon
on tugev — kuigi sõja­väel
on ka probleeme, muuhul­gas
dists^liini langusega,ja ko-,
guni „patsifismiga" noorema oh­vitserkonna
hulgas.
Kõrgeniad^
juhul vümasel ajal avaldanud
oma arvamist ka poliitilistes kü­simustes.
Ja tekib küsimus, kas
N. Oidu polütikaeii^iuiijtu sõja­väe
domineerimise puhul agres­siivsemaks,
kuna sõjaline varus­tus
ori viimasel ajal N. Liidu ü-pus
i,välispo'lnti'iine" trumpv
Mõned teised motiiVid räägi­vad
vastu võimailikule „sõjaväe-diktatuurile"
N. Liidus või isegi
sõjaväelaste domineerivusele.
Venemaal pole sõjaväelased iial­gi
poliitilist rolli mädginud. N.
Liidus on kõik liiga esile kippu­nud
marssalid ühel või teisel vii­sil
kas likvideeritud või alla su-rutud.
: , "'^....•^ •
Pealegi on N. Liidus sõjaväele
kardetav võistleja võimu pärast
KGB, kes iialgi ei säiliks sõja^
väelist donüneerivust. ka nende
kahe välispoliitilised meetodid
erinevad. KGB loodab vallutada
maailma poliitilisel teei| ainult
. väikeste ohutute sõjaliste ope­ratsioonidega.
I '
Esialgu näib pärast Juri And-ropovi
tõusmist Kremli karjääri-
, redelil, et jäme ots on KGB käes,
aga üllatused pole selles sektoris
võimatud.
: •v'^Ai./(EPL)
Maailm näeb kõige lähemas tu­levikus
aktsioone okupeeritud ala­des,
mis lõpuks ajavad Begini juuk­sed
püsti, ütles PLO iir. 2 juht Sa-lah
Khalaf Lõuna-Jeesneiüs, (kuhüi
saabus tuhat PLO võitlejat. Yasser
Arafat ütles Lääne-Beirütis, et kül­gi
ön r^ske kaheksa araabia riigi va­hel
jrfgatud ?mi rünnata Iisraeli,
meie oleme valmis võitlema ja sure­ma
ema rahva eesti : •
* . •) •
käesoleval aastal 70-dat sünnipäeva.
Sel puhul andsid gaidid poistele kaks
küünaldega dekoreeritud kringlit ja
laulsid sünnipäevalaulu. Lõkkeõhtu
lõppedes olid kõik kutsutud mäe
peal asuvasse vabaõhu sööklasse. Pe­renaised
olid keetnud kringli juurde
teed, mis maitses eriti hästi jahe­dal
õhtul.
Pühapäeva hommikul riietuti ees­kujulikkudesse
vormidasse, oli tul­nud
aeg laagri avamiseks. „Hõbejär-ve"
suurlaager. rivistati Kaljuvalla
teele, kust toimus marss Anton Öix- i
näpuu väljakule. Ees liikus riigi- ja
üksuste lippude kolonn, järgnes kü-.
Halisüksus '(gaidid ja sSkaudid)
ühendriikidest ning siis kanada ma­levate
gaidid ja skaüdidi/ I
Ilm oli vahelduva pilvitusega ja
ilmateade lubas vihma. '
Mitmesuguste lippude heiskami^
seks on väljatitenitud gaidide ja
skautide meeskonnad. Peamasti ker­kib
eesti sini-must-välge. Lauldakse
- ..Kaunistagem Eesti kojad". Sama­aegselt
kerkivad kahte lühemasse li­puvardasse
kanada vahtralehe ja
ühendriikide tähelipp. Suurlaagri
avatseremoonia : on Jlühike, kuid
võimsalt kõlav.
; „Hõbejärve"^uht ^m-: Silver Kask
lööb suurt vaskgongi ja lausub:
„Avan„Hõbejärye"ysuurlaagri, kost­ku
kaugele meie suuriaagri hüüe: sü­dame
kuld Eestile, hinge hõbe Köt-kajärvele!"
^J- • ; •
Abijuht ;ngdr| • Tiia; Kütt lisab:
,,Teid teretan!] Eas kuulete? Mets
kajabr laul kõlal. Meil laager algab
ja südamed on fäis jällenägemisrõõ-
Gaiaiaagri jtUit ngdr. Anne-Mai
. Kaunismaa ütleb pärast gongilööki:
„Teid teretan^ gaidisõsar ja skaudi-veli!
Läheme matkama r- teerada
viib läbi Uudismaa Kotkajärve kal-^
dale."
Viiimäsena lööb gongi skautlaagri
juht nskim. Evald Oder öeldes: ,iTeid
teretan, Eestimaa tütred ja pojad!
Tulge kaasa -^kinnitame sõprust,;
kordame tõotust oma maa, rahva ja
kaasinimeste vastu." Suuriaager
„Hõbejärve" on avatud.
Lühikese palvuse peab õpetaja Üdo
Petersoo,-:/-.
. Kuna selles suurlaagris tähista­takse
eesti skautluse .seitsmeküm-;
nendat sünnipäeva; siis järgneb sel­lekohane
lühike tseremoonia. Laag­ri
juht skm. Silver Kask, kes on üht­lasi
ka Kanada Eesti Skautide Male­va
• juht loeb ette kõik Kotkajjärvei
toimunud suurlaagri te ja maailma-laagrite
nimed jä aastad. Iga; nime
nimetamisel kericibselldcš püstita-,
tud Hpuvarrastesse vastava laagri
lipp. Selliseid laagreid on Kotkajär­vel
aastate jooksul peetud kiimme.
Niisiis kümme lippui mis jäävad leh-;
virna köiu „Hõbejärve" kestvuseks.
Nägu alati niisugustel tähtpäeva­del,
poisse peab meeles gaidmalev.
Gaidlaagri juht ngdr. Anne-Mai Kau­nismaa
kahe gaidi saatel toob skaur
divellede^ kingituseks 'kepi ja^ diplo­mi.
Skaudipoiste sünnipäevatähista-mine
lõpeb .aupaukudega". Nskm. Tõ­nis
Nõmmik, kes on kanada sõjaväe
kapten, tulistab sõjapüssist paük^
padrunitega seitse lasku. 1 ,
Nüüd tervitavad suuriaagri vs^ne-mad
gdr. Alice Kullango ja skm. Er­mi
Soomet. Toronto Eesti Skaudi-sõprade
Seltsi esimees Lembit Fik-küv
soovib noortele head laagerda­mist.
:
ÜSA esmdusüjksuste juhid ngdr.
USA sõjalise väljaõppe eriteadla­sed
on tehiud järelduse viimastest
sõdadest, et otsustavaks teguriks ^^k
tänapäeva sõjas, kujs (kasutatakse
viinüstletud relvi, <m võitlejate vä^^^
jaõppe tase, moraal ija distsipliin.
Eriti oluline on juhtkonna professio­naalne
väljaõpe ja otsustamise ku­rus.
Falklandi sõjas olid inglased pa.
remini ettevalmistatud kui argentiin­lased
ja võitsid sõja iväheste käotus-
USÄ president Reagani poolt nõu­tud
relvarahu jä tema erivolhiiku
Philip Habibl poolt koostatud kava
kohaselt PLO liikmed hakkasid lah­kuma
lieirutist möödunud laupäeva
hommikul, mõned tunnid pärast se­da
kui sinna saabusid eshnesed
prantsuse leegionäärid, et palestiin-laste
korraliku evakueerimise järele
valvata. Esünese laevaga lahkus Bei:
rutist 397 PLO lüget. Mahajäänute
poolt saadeti neid ära kui kangelasi,
kes olid muutnud seisma jpahna juu­tide
katse väJ^utiada Lään&Bdrut.
9 tundi hiljem need PLO liikmed
jõudsid Küprose säärele, kust need,
ke9 omasid kodakondsuse saadeti
edasi Iraaki ja Jordaaniasse. Üldse
kuuluvad Beirutist ja Liibanonist
evakueerimisele 7000 kuni 9000 PLO
lUget jä Süüria sõdurit. Evakueeri­mine
loodetakse viia lõpule kahe nä-
Sama kordus Üibanonl jsojas; kus
tulid võitjaiks väheste feap-poolt
kasutatud N. LUdu relvad ei
ole sugugi halvad, võrreldes ÜSA ja
Euroopa päritoluga relvadega ja
lennukitega, õhulahhigus Süüria
lennukitega Iisraeli kaotused võrrel:
öes Süüria • omadega olid !:20 vastu,
tänu juutide pareniale väljaõppele,
kõrgemale moraalile
Juhtimisele.
iTjem, tekkis arusaa­matus
Hsradi vaatlejatega, kes pi­dasid
kinni ühe transportlaeva põh­jusel,
et PLO liikmed tahtsid eneste^
ga kaasa võtta ka rasked relvad ja
autod, mis kokkuleppe kohaselt lu­batud
ei olnud. PLO liikmetel on lu­ba
kaasa, võtta nende isiklikud rel­vad
jä isiklik varustus. Küsimu^ la­hendati
ja PLO evakueerimine jätkus
ettenähtud kavade kohaselt. Kokku
evakueeritakse Beirutist sadama
kaudu umbes 2000 PLO liiget ja üle-jäänud
maantee kaudu Damaskuses­se,
kus nende vastuvõtuks on ehita­tud
tohutu telklaager. Jordaaniasse
jõudnud esimesi PLO iiikmeid oli
lennuväljal vastu võtmas Jordaania
kuningas ja kaelustas igatühte neist.
Ta loodab vastu võtta kuni 1000 PLO
liiget, lisaks ühele miljonile pales-tiinlasele,
jces ' on ajutiselt asunud
elama Jordaaniasse. Kuningas Hus-seih
avaldas lootust, et palestiinla-sed
saavad kord kätte oma kaotatud
Icodumaa diplomaatiliste läbirääki­miste,
mitte terroristliku tegevuse
. v k ä u d u . : ,
JAOTATAKSE: 8 RIIGI VAHEL • :
Süüriasse evakueeritavad PLO
liikmed, kellel kodumaad ei ole
Araabia rahvaste!. seas, jaotatakse
. hiljem 8 araabia riigi vahel. Need,
kellel on Liibanoni kodakondsus
. võivad jääda kohale, oma perekon­dade
juurde, kui häd lubavad hoidu­da
terroristlikust tegevusest ja ela-
: vad rahus. \ . • • :
PLO juhatus, koos Yasser Arafati-ga
kavatseb lahkuda koos viimlaste
PLO liikmetega Beirutist. Arvatak­se,
et nad asuvad Damaskusesse; ku6
PLO peakorter on juba olemas. Seda
ei likvideeritud, kui Arafat ^sus Bd-ruti.
^•••••• -1/
Selma Reinpõld ja nskm. Peep Re­bane
jooksevad korraga mikrofoni
juurde. Mõlemal on head ütelda oma
põhjapool asuvatel^ aatekaaslas-tele.
Nskm. Peep Rebane ütleb, et ta oli
viiinati Kptkajärvei laajgris^O aast^
tagasi Ja leiab, et ^sellest peale on
"^iin toimunud suured muudatused.
)araad on lõppenud. Suurlaa­ger
liikus rivikorras metsakirikusse,
'kuulata pühapäeva hommikul lü-hikest
jumalateenistust, mille pidas
Waja üdo Petersoo.
Ja siis algas vihmasadu.
I. M 12. SEPTEMBRIL
- • Kõik teretolemast
ÕHTUSÖÖK * TANTS ^ BAAR : Sissep^ $3.00