Meie Elu = Our life, October 6, 1983

              A
1- NELJAPÄEVAL, S. OKTOOBKIL - THURSDAY, ÖCTOBER 6
„SViEIE ELy'V~ „OUR UFE"
Published by Estonian Pyblishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
• . ; TeI.466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidönbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 LuhmannDr., New Milford, N.J.,USA.
Tel. (201) 262-0773..
„Meie Elu" väijaandjalcs on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A.Weileri algatusel 1950.
nMeie Ellu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Önt. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.L, esmasp. ja neljap. kl. 9 hni.—8 õ., laup. kl. 9 hm.—1 p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00, 6 k. $22.00,
3k.$15.50. USA-sse - iä.$44.00,6k.$25.00,3 k.$17.00. Üle-meremaadesse
- 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa, Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k.'$15.40. Õhiipostilisa .
ülemeremaadesse: l..a. $58.00^ 6 k. |29.00.
Üksiknumber— 75$
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, '
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75. • •
»Meie Elu" nr. 40 (1753) 1983
„Mei8 Ek" nr. 40 (1753) 1983
Musta kasti" otsimine
Schamir „suure juhi" jäigedes.
i!iii)iiiiiiiii!)iiiiiiiii!uiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii)niiiiiiiiiiiiiii^
Maailmas on alati olnud türanne, kes
tahavad allutada teis|i. Nende vastu
aitab vaid jõud. Kas nende vöi.teis­te
mõtete^ pärast leiti Briti peami­nistri
sõnavõttude puhul, et see
„Taudnedaani" on võimeline juhti­ma
mehi. See hini^ang on õige, eriti
päraöt Kanada peaministri P. E.
Trudeau sõnavõttu samalaegselt va-ialikest
läbirääkimistest ja nõupi-damistesi
Nõukogude Liiduga, et
rePvastust vähendadada.
Trudeau on kümneia kordi kuul-liüd
sõnu Moskvalt, et N. Liit ei lähe
välja oma relvastuse vähiendamisele,
kuid nõuab seda vaid vastastelt.
Kas loodab Kanada peaminister ikka
veel Kanada sõprušpaktile Nõuko­gude
Liiduga, mille ta nii mõtlema­tult
sõlmis omalajal Moskvat kü­lastades.
Kuid ka sõpruspaktj ei
suutnud säilitada sõbralikke vahe­kordi
ja kultuurilist suhtlemjsf,
millist nii osavalt on kasutanud
Nõukogude Liit. Nõukogude tsir­kusele
üteldi kohtade! „ei" ja sun­niti
koos hobuste ja vjie karuga
maalt lahkuma.
Samuti pn ära üteldud nõukogu­de
riiklikule sümfooniaorkestrile,
kes pidi Torontos esinema selle
linna 150^ aastapäeva piöuslustel.
Meile tundub, et peaminister on
oma sõpruslepinguga vahele jäär
nud ja aeg oleks selle ülesütlerhi-seks.
Võibolla ön peaministri sor­diini
all hoiak rohkem tähelepan­dav,
kui Märgaret Thatcheri kind­lad
sõnad. Kuid ometi. Valitsus ei
pääsenud, ei vene Aeroflotile kee­lustada
kasutamast MiräbcPi len-
Muvälja kahe kuu jooksul ja välis­ministri
esinemisest UN-i täisko­gus
venelaste hoiaku pärast Korea
lennuki ja 269 reisija ja meeskonna
Jaapani merre uputamise osas. Ka
peaminister Thatcher ei saanud
oma sõnavõttudes mööda minna
sellest asjaolust, märkides et kom­munistidele
ei tähenda midagi ini­melud.
Thatcher meenutas uuesti Lää­nes
unustusse minevat tõtt, et Nõu­kogude
Liidu eesmärgiks 'on kogu
maailm kommunistlikuk&^muuta ja
läänemaailmalikku eluviisi hävita­da.
Briti praegune peaminister on
selgem ja tugevam isegi kui Wins­ton
Churchill, kes aitas küll hävi­tada
natsistliku Saksamaad, kjuid
ometi istus koos Stalini ja Roose-veltiga
Jaltas ja jagas muud maail­ma.
Thatcher kinnitas küll, et tal ei
ole erilisi lahkuminekuid peami­nister
Trudeauga, kuid ometi tahab
ta avalikult toetada president JRo-nald
Reagani kavasid relvastuse
vähendamiseks, kui see on üldse
võimalik,või siis moodsa ja uue
relvaliigi andmiseks NATO vägede
käsutusse,kui see möödapääsema­tuks
osutub. Loodame, et Thatcheri
hoiatused Kanada valitusele ja rah­vale
sõnavõtus jparlamendi mõle-'
male kojale Kanada poliitikuile aj­ju
ja mällu sööbisid. ^
Peaminister Thatcher sai täie
austuse ja tähelepanu osaliseks
Toronto eliidi poolt kohalikes ho
tellides,kus la kõneles. Ka siin pais­tis,
et peaminister Trudeau jäi oma
sõnavõtuga tahaplaanile, olles
Thatcheri ametlikuks saatjaks.
Oma sõnade selguse ja seisukohta­de
kindluse poolest jäiThatchbr ka
siin briti „Raudseks daamiks." ,
Kujunenud rahvusvahelise kriisi
olukorras tohiksid need rahvad
õnnelikud olla,kellel on selgepäi-sed
ja kartmatud juhid. NATO
suurjõud on praegu õnnelikus olu­korras,^
sest USA-s on Reagan,
Lääne-Sakšamaal Kohi ja Prant­susmaal
omaette seisev ja kuigi
sotsialist^itterand. Nende seas on
peaaegu esireas Märgaret
Thatcher, kelle positsioon'on eriti
kindel temale hiljuti edukalt lõppe­nud
valimiskampaania tõttu. Rea­gan
peab eeloleval aastal alles hääli
püüdma. Thatcher saab juba prak­tiliselt
aktiivne olla.
USA ja N, Liit sõlmisid hiljuti
viieks aastaks kokkuleppe teravil­ja
müümiseks, mis toob sissetule­kuid
Ameerika farmeritele 10 mil­jardit
dollarit. See onesimene ostu-müügi
kokkulepe nende kahe maa
vahel pärast seda,kui president
Carter pani maksma yenelastele
osalise teravilja müügi keelu 1979.
aastal, mil Moskva alustas sõda
Afganistani vastu. Uus ostu-müügi
kokkulepe astub jõusse käesoleva
aasta 1. oktoobril ja venelased või­vad
siis igal aastal osta Ameerikast
9 kuni 12 miljoni toini ulatuses
teravilja ja maisi.
Kokkuleppe allakirjutamise juures
Moskvas iseloomustas USA põllu­majandusminister
John R. Block, kes
on ise tegelik farmer, Carteri tera-viljamüügi
keelu kui „üht vastikut-peatükki",
mis olevat kahjustanud
Ameerika farmereid ja viinud Vene­maa
teiste teravilja müüjate maade
juurde. Samuti kinnitas j . R. Block
venelastele: ,,Me isi taha olla Vene­maale
mitte ainult teravilja müüja,
vaid me tahame, olla kõige parem
Venemaa toiduviljaga varustaja."
President Carteri nõuandja Zbig-nievi?
Brzezinski. ütles kokkuleppe
kohta: ,,Vastik on selle juures mi­nister
Block'i roomamine Moskvas,"
Zygmunt Nagorski, kes juhatab
Aspeni Instituudis humanistlikke
uurimisi, Mrjutas New York TimesMs
venelastega sõlmitud kokkuleppe
kohta muuhulgas: „Selle kokkulep­pega
on Ameerika kõigist teravilja
müüjatest maadest kõige ees, Järgmi­se
viie aasta jooksul, vaatamata selle­le
mida venelased teevad, kes tungi­vad
kallale mõnele teisele riigile,
alustavad mõnd väikest sõda, karis­tavad,
dissidente, mõistavad kohut
juutide üle — kõike tähelepanemata
Ameerika valitsus jätkab Moskva te­raviljaga
varustamist!.
giiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniitiiiiiiiiiiiiin
Kauges minevikus sunniti eestlasi
mõisnike suuvoodriks olevate ja
puudulikku eesti keelt kõnelevate
saksa pastorite jutlusi kuulama. On
mõeldav, et ^elletõttu tänapäevalgi
veel paljud suhtuvad kirikusse jahe­damalt^
kui see neile endile kasulik
oleks. Usuleigus pole aga meil iialgi
olnud nii suur, et valdav enamus
vanemaid oma lapsi leeriõpetusest
ilma oleksid jätnud. Siira tõsidusega
suhtuvad nii vanad kui ka noored
sellesse tähtsasse ajajärku inimese
elus. Leeriskäimine ei mõjuta ju mit­te
ainult n(|)orte ai^usaamist usust,
vaid seal kristalliseeruvad tihti nii
mitmedki tõeks pidamised, millele
väärti^slik elu põhineb. Leer on ka
kohaks^kus moraalselt terves miljöös
nii mõnigi noormees, ja neiu võivad
teineteist leida. Selline eesti noorte
üksteise leidmise vajadus on praegu
0 0 ©
eriti oluline. Sellest oleneb suurel
määral mitte ainult meie rahvusliku
.tegevuse edasikestmine, vaid ka
emakeelse kiriku saatus võõrsil.
Rootsis on juba pikki aastaid eesti
noortele antud leeriõpetust ühises
suvelaagris. See moodus on eriti tere­tulnud
neile.kelle kodukoguduses on
vaid mõned üksikud leeriealised noo-jed.
KAS VÕIKS eesti kogudused
Kanadas ka anda noortele suuremaid
võimalusi sõprussidemete loomiseks?
Võib arvata, et ühine ülekanadaline
laagerleer esimese sammuna oleks
liiga julgeks-ettevõtteks meie tava­dega
harjunud ühiskonnale. Kõigi
Toronto koguduste ühisleer võiks
aga olla teretulnud teerajajaks;uuen­dusele,
millest kõik võiksid rõõmu
tunda, ' :
, HARRI KIVILO
Venemaa juba valgete tsaaride
ajast peale on täiesti olenenud Lää­nest.
Ka N. -Liit vajas kohe Lääne
tehnoloogiat, insenere ja kõige enam
teraviljal Venemaa juhid on alati ka-v.
alalt käsutanud Lääne agarust oma­le^
luua uusi turge ja saada suuri,
kasusid. Venelased aga nägid hoopis
teisi eesmärke. Juba enne kommu­nistide
võimuletulekut Moskva nägi
Venemaa välismaade abiga ülesehi­tamist
ja võimalust Läänest ette
jõudmiseks.
Kaks tsaari, Aleksander III ja Ni­kolai
II taipasid ' oma impeeriumi
mahajäämist. Elamine oli primitiiv­ne
ja maal puudus tööstus ning rah­vaarv
ei kasvanud. Nikolai II võttis
kuulda oma majanduse nõuandja Ser­gei
Witte soovitusi. (Witte esivane­mad
olid Hollandist omal ajal Balti­kumi
sisserpnnanud ja elanud Eestis
ja Lätis).
Witte soovitas Nikolai Il-sel kasu-,
tada Läänt Venemaa tööstuse üles-ehitamisek-
s. Aga kas Lääne hakkab
seda tegenia? Oma memorandumis
tsaarile Witte tõi esile kahtlevaid
mõtteid: ,,Miks peaksid nemad loo­ma
oma kätega veelgi juurde ühe
kohutava rivaali? Mulle on selge,:
andes meile kapitali, Läänemaad
teevad suure poliitilise vea ja minu
ainus soov on, et nende pimedus
kestaks nii kaua kui võimalik."
Välismaade kapital tungis vene
metallitööstusse, keemiatööstusse.
"T)uidutööstusše ja tekstiiltööstusse.
{Enne Esimest maailmasõda kõik
jlääne piirih Sise-Venemaale' suun­duvad
raudteed ehitati Prantsusmaa
ja Inglismaa kapitaliga.)
USA KAPITAL ^ ^
Kõige suurem välismaa kapital in­vesteeriti
Venemaa õlitööstusse, l(us
USA põllumajandusminister
John R. Bloqk
tulevik paistis olevat kõige roosili­sem.
See maksab ka bolshevike aja
kohta. Kohe pärast kommunistide
võimule tulekut Venemaal^Standard
of New Jersey ostis poole Nobefile
^uluvatest Kaukaasia õliväljadest
ja Standard Oil of New York ehitas
1927. a. uue õli rafineerimistehase
Venemaal, mis aitas kommunistidel
panna verie majanduse jälle kindlale
alusele. See oli Ameerika esimene
kapitali paigutamine Venemaal pea­le
kommunistide ivõimule tulekut.
Ford ehitas kommunistide õnnis­tuseks
Venemaal suure autovabriku.
Kui 1930. aastail Ameerikas depres­siooni
ajal jäid New Yorgis allmaa­raudtee
ehitajad insenerid-eriteadla-sed
tööta, siis nad palgati ehitama
Moskvasse vene esimest allmaa­raudteed.
Lenini uue majanduspoliitika
(NEP) ajal Moskva andis suured
kontsessioonid hiigel-kompaniidele
•nagu Barnsdall USA-s ja Lucey Ma-nufacturing
Company Inglismaal.
General Electric oli siiski üks esimesi
Ameerika kompaniisid, kes bolsbe-vikelt
sai suuri tellimisi ja ehitas
Venemaal jõujaamu. Järgnesid W. A.
Harriman Company, kes pidi üles ot­sima
Vene mangaanilademedja ava­ma
kaevandused. Järgnes American
Asbestos Company. Samal ajal trü­gis
Moskvasse suurtööstur Hammer,
muudetud nimega tsaari mereväe oh­vitseri
poeg, kellele Brezhnev vähe
aega enne oma surma kinkis kuldkel­la
pühendustega — tänuks Venemaa
abistamise eest. Samuti palju teisi
rahamagnaate, kes aitasid Punast
Venemaad üles ehitada. Nende seas
oli ameeriklane Harold Ware, kes
esimesena viis moodsa traktori .vene
põllumajandusse.
Autor GaryAlleni järgi Rockefel-ler'i
pank Ja sellega seotud teised
pangad finantseerisid esimese vene
viisaastaku ja professor Sutton oma
uurimustes tõendab, et 2/3 Sovjeti-
Venemaa tööstustest- on ehitatud
ameeriklaste tehnilise abiga.
Kadunud Adlai Stevenson hakkas
kahtlema, et kas on õige Venemaad
aidafa Ameerika tehnoloogiaga nii
suurel määral kui seni tehtud. Z. Na­gorski
lõpetab oma artikli hoiatuse­ga,
et seekord on teravilja Icokkülepe
palju hädaohtlikum Ameerikale, sest
sellega on USA jälle läinud päästma
Ve$iemaa põhja läinud põllumajan­dust.
Teravilja-kokkulepe jääb püsima
ka pärast Korea lennuki allatulista-mist
venelaste poolt, sest president
Reagan vajab tagasivalimiseks
Ameerika farmerite hääli ja 10 mil­jardit
dollarit Venemaale müüdud te­raviljast
oma negatiivse kaubandus-bilansi
vähendamiseks.
KAIKAS
Vene ja Ameerika laevad otsivad
Jaapani mere põhjapoolsetes süga­vustes
allatulistatud Korea lennuk!
„Flight recorderMt". „Must kast"
sisaldab andmeid lennusuuna koh­ta
ja samuti juhtimisruumis peetud
kõnelustest. Sellest „mustast kas­tist"
loodetakse saada vastuseid
mitmetele lahtistele küsimustele,
nagu miks lennuk kaldus oma ette­nähtud
kursist kõrvale ja mis juh­tus
lennukiga viimastel minutitel,
just enne hukkumist.
Algul arvati, et lennuk kukkus N.
Vene territoriaalvetesse, lääne pool
Sahhalin saart. Aga lennuki ^rusude
otsimine on koondunud'siiski alale
ümber väikese Moneroni saare, mis
asub Jaapani rannalinnast Wakka-naist
75 miili põhjapool.
19. sept. Jaapani vaatlejad panid
seal tähele 20-laeva otsimistöödel,
neist 16 õlid Vene omad ja 4 laeva
kuulusid Ameerikale. Need 20 laeva
olid lähestikku 8 millise raadiusega
veeväljal — asudes 25 miili põhja­pool
Moneroni saart. Paar päeva ta­gasi
olid seal otsimistöödel 24 vene
laeva ja arvati, et venelased on tõesti
avastanud mõne lennuki • suurema
osa. Selgus aga, et venelastel on ka­sutamisel
mõned kalapüügilaevad ja
suurte võrkudega traalivad merepõh­ja.
Venelased olid kätte saanud oma
võrkudega mingi 30 jalga pika len­nuki
osa — aga see osutus nende endi
lennuki vrakiks.
Järgmiselpäeval olid vene laevad
jälle tagasi „musta kasti" otsimas,
kaasas seekord ka suur päästelaev
väikese allveelaevaga.
Kuna nii venelased kui ka amee­riklased
on pisikesel alal,,siis arva­takse
see olevat Korea lennuki huk­kumiskoht.
Ameerika valitsus on teinud Korea
võimudega lepingu lennuki rusude
leidmiseks ja ülestõstmiseks. Vene­lastel
aga on mingi muu eriline huvi
võõra riigi hukkunud lennuki ja selle
„müsta kasti".leidmiseks.
Korea lennuliinil on avatud ajutine
büroo Jaapani Wakkanai linnas ja
selle andmeil venelased ei olevat se­nini
kadunud lennukist või selle osa­dest
midagi tähtsat kätte saanud sü­gavast
merepõhjast. A^a nad ei või­vat
ka selles päris kindlad olla.
22. septembril USA päästelaevade
tegevust juhtiv aseadmiral William
A. Cockell, kelle juhtimiskeskus on
sõjalaeval Sterett, tegi ajakirjanduse
esindajatele teatavaks järgmist:
. Ameerika laevadel olevat üsna hea
võimalus „musta kasti" leidmiseks.
Kahel korral on otsimislaevad teatud
kohal kuulnud „musta kasti",piuk­suvat
signaali meresügavusest.
Häält teeb „must kast" patareide
abil ja see kestvat kuni 30 päeva.
Ameerika päästelaevad alustasid
otsimistöödega alles 15. septembril,
s.o. kaks nädalat parast lennuki huk­kumist.
Admirali teatel olevat kasu­tada
7 laeva, millised tulnud kohale
kutsuda kaugelt, nagu Filipiinidelt ja
Kaliforniast. Laevadel on erilised
kuulamisaparaadid ja ülesvõtteapa-raadidja
seadeldised.,,Musta kasti"
piuksumise kohal on mere sügavus
2500 jalga.
Otsitav.ala olevat 350 ruutmiili,
mis on 15% suurem kogu New Yorgi
linna alast. Otsitavad objektid olevat
,45x9x5 tolli suurused. Ameerika lae­vad
olevat fotogafeerimas kogu ala,
sõites pidevalt üles alla, kuni kogu
ala on pildistatud. Aga venelased
olevat takistamas ameerika laevade
tööd. Kui USA laev on pildistamis-käigus
jõudnud mõõtealä ääre juur­de,
et seal ümberpöörata ja tagasi.
sõita, siis seisab teepeal ees vene laev
ja USA laev peab vene laevast ümber
sõitma, mille tõttu merepõhjast jääb
teatud koht pildistamata. Või kui
ameerika laev kuulab „rnusta kasti"
. häälitsemist vastava aparaadiga, siis
vene laev sõidab nii lähedalt mööda,
et mootorite müra ja propelleri hää­led
teevad võimatuks kuulamise.
25. septembril äge torm katkestas.
„musta kasti" otsimise, Ainuh Jaa­pani
üks patrull-laev sõitis venelaste
kutsel Sahhalini saarele, kus venela­sed
andsid üle viis' kasti Korea len­nukist
pärinevaid esemeid, peamiselt
hukkunud reisijate isiklikke asju.
Üleantud esemete seas ei olnud
„musta kasti".
KAIKAS
„Musta kasti" otsijaid Jaapani merel. USA laevad„Narragansett"
(ees) ja „Badger" |taga). All N. Vene patrull-laev Moneroni saare
läheduses.
..MEIEELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
^
MÕTTESÄHVATUSI
oom
LUGEJA KIRJUTAB
Mört - Morningside Mall
Prescriptlonš Patient Rekord System for Senior Citizeii
- -^Kojutoomine^
T. GUDOFSKY ORUGS LTD
255 Momüigside Ave., West HUI, Ont. MIE 3E6 - TEL; (416) 281-3000
„Meie Elu" avaldjih meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetum jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Balti Vabaduse Päev
eiole „jääv"
,;Meie Elus" nr. 37 kirjutab S. soov­unelmast,
kui ta väidab, et k.a. juu­nis
kuulutati 14. juuni USA-s „jää-yalt"
BaltiVabaduse Päevaks. Ainult
14. juuni 1983: sai selle a*u. Edas­pidisteks
päevadeks tuleb asjaajaja­tel
otsast alata.
Mehed on kahtlematult rumala­mad
kui naised, Või on keegi kuul­nud,
et üks naine oleks abiellunud
mehega tema.ilusate jalgade pärast.
• P
. Inimene on ainuke loom, kes pu­nastab
või peaks punastama?
•
Mis on inimene? Armastuse praak-toodang.
, . n
Paljud kihlused lõpevad õnneli­kult,
aga mõned abieluga.
Valitsuse teadustaja oh eriline se­gu
uduheitjast ja tuuleklaasi puhas­tajast,
i
Kogimud mmTS
m
li
Eksiilkirikute konverentsist 08avõtjni(
praost E. Rozitis ja praost T. Põld. All
Eksiilkirikute 23
Saksa
GEISUNGEN {„Meio Elu" kaastöölisi
Saksa Rahvuskomitee poolt korrnldni
konverents eksiilkirikute vnimiilikelu
Esindatud olid eesli, läti, loodu
poola ja ungari oksiilkirikud. Eesli
eksiilkirikul esindasid praost T.
Põld, Margarcte ja Johannes Põld,
abipraosi dr. E: Kilgi, Klmiiro Kagi, L.
Kingsep, E. Ja \L Nurmik, H. Kangur,
P. ja E..iDOoväli ning A. ja H. Kokk.
Konverentsi juhatajaks oli kiriku-nõunik
E. Ratz Stuttgardist.
Konverentsi kava.s oli pilbliselotu-si,
tuumakaid referaate nimekatoU
teoloogidel!,peamiselt toomal refor­matsiooni
mõjudosi kultuurielus Bal­tikumis
ja Ida-Juiroopas, Mm aruta­ti
aktuaalseid küsimusi, näidati dia­positiive
ja üksikud oksiilkirikud
arutasid omi intornsoid probloomo.
Kohati ägedaid vaidlusi kutsus esi­le
saksa ovangoolsel kirikut ülimal
määral kahjustav ,,rahuliikumino",
millega paljud paslorid on loinud
endid Moskvale kasulikeks idiooti­deks.
Selles osas on eksiilvaimuliko
hoiak vool lorvo, viiija arvatud kaks
äsja ülikooli lõpetanud noort, kollol
puudub vool isosoisov mõtlomisvõi"
me. Õnneks oi kuulu nood noored
eestlaste j)orro.
Loomulikult hakkas niurottokita-valt
silma ka oksiilvaimuliko väga
kõrge vanus, mis võib seada kirikute
edasise püsimise suuro küsimärgi
alla.
Konverentsi raames pooli ka Sak­samaa
praostkonna konverents, kus
praostkonna togovusosi andsid üle­vaate
praost T. Põld ja abipraosi dr.
E. Kägi. Viimano jutuslas ka Tallin­na
Üksi
aru J
dusj
mai
elavl
kiril
punj
laad
..hal
abif
1.)
soil
i\k I
vaal
kirel
noK
Ha.:i
lõpol
luloj
va(iij
holH
Sll
fäär
lihu
nv.m
kirill
novi
Pi
lasi
(Midj
on
hool
aset
l-ndj
kon
a s
Ralli muutus käs
Venelasilt sooritatud massimõrv
Korea reisilennuki ja selles olnud
269 inimese hävitamisega ning eriti
ka neilt järgnenud ülbe käitumine
on paljudes kohtades üle USA rah­va
meeled ärevile ajanud. On kor­raldatud
loetlematu arv avalikke
meeleavaldusi, kus .siunatakse ve­nelasi
ja nõutakse karmimate va­hendite
kasutamist nende vastu kui
seni seda on tehtud. Mõni päev
tagasi oli lir.emalc tuhande osale­jaga
vastav ralli New Yorgis Colum-bia
Ülik. campuses.- Üliõpilaste
hulgas oli palju naisperet. Peeti
ägedaid kõnesid ja karjuti kommu­nistid
maha. Oli valmistatud inime­se
suurune nukk Andropovist, mis
pandi põlema, jõuk punaste pool­dajaid
karjusid põletajate peale:
„mõrt8ukadl" ja kui süüdati suur
N. Liidu punalipp, siis sama jõuk
haaras põleva lipu, püüdes seda
murul kustutada. Üliõpilaste mass
tormas neile peale, tekkis rusikate-,
ga käsikähmlus, lipp tõmmati uues­ti
ära ja süüdati taas kälcplaksutu-se
ja valjude hüüete saatel, kuni
see hävis tules. Kui Ikestatud Rah­vaste
Komitee esindaja oma tabava
sõnavõtuga valgustas venelaste
„vägitegusid" ukrainlaste, balti-maalaste,
afgaanide ja ka venelas­te
endi massimõrvamisi, siis pa­hempoolsete
ilmselt maksuline
agitaator karjus vahele: „lkestatud
rahvad -r- fashistid!" Maruline ap-lauJ
üli(j
hüij
gruf
ni \|
kull
nerl
rasi
gö,
mil
n('
Nei
nu^
tas
las(
seti
mai
isti
TO