1986-03-06-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
la
395 l-/sllinston s
Ottawa, 0-—^-^^
Second Class Mall Registration Mo. 1354.
Nr. 10 (1879) 1986
• " - " " ^ " ^ i Illil
NELJAPÄEVAI,, 6. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 6 XXXIII aastakäik
New Yorgi aktuselt
KinEitame oma valmis-olekiit
Yõidelda edasi
Hukkamõistvad seisukohad „sõjakuritööde*'
ja deporteerimiste küsimuses
NEW YORK (M.E.) - Eesti Vabariigi 68. aastapäeva aktusele
kogunes üle 400 kaasmaalase, kes elasid kaasa vaheldusrikkale
ja uudsustega kavale. Suur osa sellest lasus noorema
põlvkonna täita. Aktusekõne oli Eesti peaskaut E. Reinpõllult,
mille reljeefsem osa oli pühendatud eesti sõduri panusele
Eesti maa ja rahva vabaduse eest võitluses, ja meie kohustusele
hoida kokku ning rakendada enamalt nooremaid eesti
rahvusliku tegevuse juhtimise tööle.
Pärast vaimulikku saadet õp. Eesti noori mobiliseeritakse pu-m
liiiÄüli
Toronto Eesti SeltsiTäienduskooli õpilased Ja õpetajad E.V. 68.- aastapäeva tähistamisel. (Lähemalt Ihk. 3) Foto — 0. Haamer
Küsimus
OTTAWA — Eesti Vabariigi 68. aastapäeval, esmaspäeval 24. veebruaril kõneldi Kanada
kahel korral Eestist. Aisdrew Witer (Parkijale - High Park) täitis oma Toronto Ülikooli
aktusel antud lubaduse — ta meenutas Eesti iseseisvuspäeva ja tõstatas Kaisa Randpere
Eestist väljasaamise küsimuse.
peetud
Ta ütles (tõlkes):Hr. Spiiker. 24.
veebruaril 1918 kuulutati Eesti iseseisvaks
demokraatlikuks riigiks.
Järgnevad aastad olid sellele väiksele
rahvale karmid, elades üle laastava
sõja ja majandusraskused. Eestil lühiajaline
vabadus lõppes juunis 1940,
kuiN. Liit anastas kolmBaiti riiki ja
annekteeris nad N. Liitu. Soveti populaarne
variant on, et fialti riikide
rahvas liitus vabatahtlikult. On ajalooline
fakt, et see revideeritud ajalugu
nõukogude raamatutes pole
midagi muud kui pettus.
Eesti päritoluga kanadalastele
meenutab see lühikest perioodi, mil
nende kodumaa nautis demokraatiat.
See on ka põhjuseks kõigile
kanadalastele tuletada meelde, kui väärtuslik
ön demokraatia ja kui kiiresti seda
võib kaotada. Täna ühinegem Eesti
päritoluga kanadalastega, et tähistada
seda päeva ja avadada kiitust 'nende
rahvusliku uljuse ja kerkuse eest.
Vabadus ja demokraatia ei ole kaubeldavad,
vaid tuleb taastada, kus
neid eitatakse. (Spiiker katkes sõnavõtu,
kuna ettenähtud 60 sekundit oli
läbi.)
MIDA TEEB KAMADA?
Parlamendiistungi küsimuste perioodil
Andrew Witer tõusis uuesti
ja suunates oma küsiinuse välisministrile,
ütles (tõlkes): „Hr. Spiiker.
Viimane poolteist aastat qn kaks
noort eesti põgenikku, Leila ja Valdo
Randpere, asjatult taotlenud väljapääsu
oma kahe ja poole aastasele
tütrele Kaisale,keda hoiavad Nõukogude
võimud Eestis. Mida valitsus
kavatseb ette võtta selleks, et nõuda
selle noore poliitilise vangi vabastamist?"
E. Kuuslerilt, ütles lühidad sisukad
tevitussõnad E.V. saadiku
ülesändeis olev peakonsul E.
Jaakson. Ta rõhutas, et eestlaste
kogunemised vabas maailmas
E.V. aastapäeva tähistamiseks
möödunud aastakümnete kestel
on alati olnud kõige tugevamaks
ja selgemaks tõendiks, et Eesti
riiklik vabadus ja iseseisvus on
meie rahva kindlad ja õiguslikud
nõuded,— mis ka tänase kogunemise
peamiseks mõtteks ja
-eesmärgiks. Kui Eesti, Läti ja
Leedu areng oli arenenud iseseisvuse
saavutamiseni, Eestil
Vabadussõja läbi, siis neil aegadel,
näit 1918.a., Lääne suurriikide
suhtumine Balti riikide ise-seisvusse
oli veel kaunis jahe.
Keegi ei kõnelenud meie rahva
enesemääramise õigusest ega
tulnud meile iseseisvust pakkuma.
Suurem osa praegustest iseseisvatest
riikidest maailmas ei
eksisteerinud siis üldse. Meie
rahva saavutused 1918-40 kestel
toimunud edus majanduse, hariduse,
kultuuri jt. aladel on üldiselt
kõigile teada. Eestlane oli
peremees oma põlisel maaL
Nüüd valitsevad Eestit Kremli
võimumehed kõige jõhkrama
imperialistliku korra kohaselt,
Inimõigused on maha tallatud,
venestamine võtab aina hoogu.
naVäes võitlema punase imperialismi
vastu võitleva Afganistani
rahva vastu. Eesti tööline
saab Moskvalt dikteeritud palga,
millest vaevah jätkub ta igapäevase
elu tarveteks. Protesteerijad
tembeldatakse riigivaenla-siks
ja saadetakse vangilaagreis-se
või vaimuhaiglaisse, nagu seda
tehti president K. Pätsiga, kus
nad hukkuvad. Meie siin protesteerime
Eesti rahvale niisuguselt
pealesurutud olukorra vastu.
Eesti rahval, nagu igal teisel rahval
maailmas, on põhiline õigus
elada vabalt ja iseseisvah omal
maal, — mida USA kui ka teised
Lääne suurriigid on korduvalt
kinnitanud. E.V. aastapäeval
seisame koos oma rahvaga Eestis
sini-must-valge lipu all ja kinnitame
oma valmisolekut võidelda
edasi meie rahva vabanemiseni
võõra ikke alL Selles vaimus
soovin teile kõigile jõudu ja edu.
OMA MAA JA VABADUSE
EEST VÕTLEMINE EI OLE
KURITEGU
Aktusekõneleja E. Reinpõld
tõi oma sõnavõtu alul esile mälestusi
nimedest marmortahvleil,
milliseid koos mälestusmonu-mentidega
leidus ja kõikjal üle
Eesti Vabariigi ja kuidas rahvas
•^1
(Järg Ihk. 3)
Olof Palme
lootsi peaministri
mõrvarit ei ole
Noorima N. Liidu poliitvangi
Kaisa vanemad Valdo Randpere ja
Leila Miller, kes saanud Ontario
ajakirjanduses ja TV-s suure tähelepanu
osaliseks, viibisid esmaspäeval
Ottawas, kus neil oli võima-
IMS kohata peaministriga.
Edasiste aktsioonide läbiviimiseks
moodustati Marta Kiviku ja
Epp Aruja algatusel ja juhtimisel
„Kaisa Randpere Vabastamise Komitee"
(Committeeto free Kaisa
ndpere), mille laiem koosseis
MOodustamiseL
Komitee aulnkmeteks on Ontario
peaminister David Peterson, senaatorid
Stanley Haidasz,,Guldas Mol-gat,
Andrew Thompson, Paul Yuzyk,
föderaalparlamendi liikmed Patriek
Boyer, Bob Hickš, David Kilgoür,
Fred King, Aideen Nicholson, John
Oostrpm, Andrew Witer, Ontario
parlamendiliikmed opositsioonijuht
Larry Grossman, min. Tony Rup-recht,
Earl Rowe, Yuri Shymko, Toronto
linnapea Art Eggleton, parlamendiliikmete
abikaasade ühing ja
eestlastest aupeakonsul Ilmar Heinsoo.
Marta Kivik ja Epp Aruja saatsid
möödunud nädalal välja esimese
pressi-informatsiooni- ärakirjadega
Miia Mulroney'le Leila Miller-Rand-pere
poolt saadetud kirjast abisaamiseks
Kaisa vabastamisel, samuti
kirjast, mille saatsid fialti Naiste
Nõukogu, Eestlaste Keskkomitee
Kanadas, Eesti Abistamiskomitee
Kanadas, Balti Liit Kanadas, N. Liidu
Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise
Keskus ja Kaisa Randpere
Vabastamise Komitee.
Välisminister JoeClark vastas:
Hr. Spiiker. See on väga erakordne
olukord, mille vastu auväärne parlamendiliige
huvi tunneb. See on kaks
ja pool aastat vana lapse olukord, kes
viiendik oma eluajast on olnud N.
võimude poolt eraldatud oma vanematest.
Meie vaatame igat võimalust
ja soodsat juhust, et Kanada saaks
aidata perekonna ühendamist."
„MEIE ELU"
, arge unustage oma
soQvitamast
,.MEIE ELU"
Lilled katavad koha Stockholmi
tänaval, kus peaminister Olof Palme
suri atendaadi ohvrina, ^ kuid
tema mõrvarit pole politsei senini
leidnud. Kaks vasakpoolset Lääne-
Saksa terroristide gruppi on kirjutanud
atentaadi oma arvele, kuid
politsei kahtleb selles.
Olof Palme tuli reede õhtul veidi
pärast kh 11 koos abikaasaga kinost,
kui teda tulistas suurekaliib-rilisest
revolvrist 30-40-aastane tumedajuukseline
mees. Peaminister
suri kohapeal, tema abikaasa sai
kergesti haavata. (Kuul, mille leidsid
inimesed, ei olevat pärit Rootsist.)
Atentaat Olof Palmele oli shokk
Rootsi rahvale. Maailma ajakirjandus
väidab, et mõrv tundus uskumatuna,
kuna Rootsi on vabadust-armastab
ja demokraatlikult valitsetud.
Riigitegelased liiguvad seal
ilma kaitseta ja sekkuvad rahva
hulka. Olof Palme oli sotsialist ja
tuntud rahusobitajana.Tema matus
on 15. märtsil.
Torontos toimus mälestusjumalateenistus
pühapäeval rootsi lute-riusu
kirikus Finch Ave. W., kus
teenis koguduse vaimulik õp. Tõnis
Nõmmik. „Toronto Star" kirjutab,
et pastor oma rootsikeelses mälestuskõnes
meenutas Palmet kui rahvusvaheliselt
tunnustatud rahu
heaks töötajat.
Koondis Torontos
KEVADNÄITUS
Northern District Library - Stairwell GalSenry
40 Orchard View Blvd., Toronto
(Yonge St. &-1 tänav põhjapool Egiinton Ave. W,
LAUP.Jl^ÄRTS 1./86 KUNI NEUAP. I^ÄRTS 27./8S
Avatud raamatukogu aegadel: esmasp. kuni reedeni 10.
h. - 8.30 õhtul, laup. 9.00 h. - 5.00 õ., pühap. 1.30 p.l^ - 5.00 õ.
Avab: Hr. L FOWLIE, Toronto Public Library peajuhataja
laup., märts 1./86 kell 2 p.L
KÕIK TERETULNUD ® S I S S E P Ä Ä S VABA
,1
EKN kuld-teenetemärk
majandusministrile
^ TOROMTO EESTI VORULA!
S>9
J S . märtsil kell 7.1
LÕBUS EESKAVA KOORlLUmElLT
•BAAR ©
jPyhapäGval 16. märtsil kGli 2 p.E
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kuld-teenetemärgi majandusminister
M. Wilsonile andis Eesti Vabariigi 68..aastapäeva tähistamisel
25. veebruaril Ottawas üle EKN abiesimees Walter Pent. Oma sõnavõtus
ta tänas ministrit huvi eest eesti ühiskonna vastu. Min. M.
Wilson märkis, et tema valimisringkonnas Torontos elab lembes 200
eestlast. Seetõttu ta on teadlik eesti rahvusgrupi muredest ja vajadus^-
test. - - -
SaBm® V®8B'I® tal. 255-3929 või Valter Pilgiro® - 766-225i.
KÖBIC T E R E T U t ^ y p
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, March 6, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-03-06 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860306 |
Description
| Title | 1986-03-06-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | la 395 l-/sllinston s Ottawa, 0-—^-^^ Second Class Mall Registration Mo. 1354. Nr. 10 (1879) 1986 • " - " " ^ " ^ i Illil NELJAPÄEVAI,, 6. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 6 XXXIII aastakäik New Yorgi aktuselt KinEitame oma valmis-olekiit Yõidelda edasi Hukkamõistvad seisukohad „sõjakuritööde*' ja deporteerimiste küsimuses NEW YORK (M.E.) - Eesti Vabariigi 68. aastapäeva aktusele kogunes üle 400 kaasmaalase, kes elasid kaasa vaheldusrikkale ja uudsustega kavale. Suur osa sellest lasus noorema põlvkonna täita. Aktusekõne oli Eesti peaskaut E. Reinpõllult, mille reljeefsem osa oli pühendatud eesti sõduri panusele Eesti maa ja rahva vabaduse eest võitluses, ja meie kohustusele hoida kokku ning rakendada enamalt nooremaid eesti rahvusliku tegevuse juhtimise tööle. Pärast vaimulikku saadet õp. Eesti noori mobiliseeritakse pu-m liiiÄüli Toronto Eesti SeltsiTäienduskooli õpilased Ja õpetajad E.V. 68.- aastapäeva tähistamisel. (Lähemalt Ihk. 3) Foto — 0. Haamer Küsimus OTTAWA — Eesti Vabariigi 68. aastapäeval, esmaspäeval 24. veebruaril kõneldi Kanada kahel korral Eestist. Aisdrew Witer (Parkijale - High Park) täitis oma Toronto Ülikooli aktusel antud lubaduse — ta meenutas Eesti iseseisvuspäeva ja tõstatas Kaisa Randpere Eestist väljasaamise küsimuse. peetud Ta ütles (tõlkes):Hr. Spiiker. 24. veebruaril 1918 kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks riigiks. Järgnevad aastad olid sellele väiksele rahvale karmid, elades üle laastava sõja ja majandusraskused. Eestil lühiajaline vabadus lõppes juunis 1940, kuiN. Liit anastas kolmBaiti riiki ja annekteeris nad N. Liitu. Soveti populaarne variant on, et fialti riikide rahvas liitus vabatahtlikult. On ajalooline fakt, et see revideeritud ajalugu nõukogude raamatutes pole midagi muud kui pettus. Eesti päritoluga kanadalastele meenutab see lühikest perioodi, mil nende kodumaa nautis demokraatiat. See on ka põhjuseks kõigile kanadalastele tuletada meelde, kui väärtuslik ön demokraatia ja kui kiiresti seda võib kaotada. Täna ühinegem Eesti päritoluga kanadalastega, et tähistada seda päeva ja avadada kiitust 'nende rahvusliku uljuse ja kerkuse eest. Vabadus ja demokraatia ei ole kaubeldavad, vaid tuleb taastada, kus neid eitatakse. (Spiiker katkes sõnavõtu, kuna ettenähtud 60 sekundit oli läbi.) MIDA TEEB KAMADA? Parlamendiistungi küsimuste perioodil Andrew Witer tõusis uuesti ja suunates oma küsiinuse välisministrile, ütles (tõlkes): „Hr. Spiiker. Viimane poolteist aastat qn kaks noort eesti põgenikku, Leila ja Valdo Randpere, asjatult taotlenud väljapääsu oma kahe ja poole aastasele tütrele Kaisale,keda hoiavad Nõukogude võimud Eestis. Mida valitsus kavatseb ette võtta selleks, et nõuda selle noore poliitilise vangi vabastamist?" E. Kuuslerilt, ütles lühidad sisukad tevitussõnad E.V. saadiku ülesändeis olev peakonsul E. Jaakson. Ta rõhutas, et eestlaste kogunemised vabas maailmas E.V. aastapäeva tähistamiseks möödunud aastakümnete kestel on alati olnud kõige tugevamaks ja selgemaks tõendiks, et Eesti riiklik vabadus ja iseseisvus on meie rahva kindlad ja õiguslikud nõuded,— mis ka tänase kogunemise peamiseks mõtteks ja -eesmärgiks. Kui Eesti, Läti ja Leedu areng oli arenenud iseseisvuse saavutamiseni, Eestil Vabadussõja läbi, siis neil aegadel, näit 1918.a., Lääne suurriikide suhtumine Balti riikide ise-seisvusse oli veel kaunis jahe. Keegi ei kõnelenud meie rahva enesemääramise õigusest ega tulnud meile iseseisvust pakkuma. Suurem osa praegustest iseseisvatest riikidest maailmas ei eksisteerinud siis üldse. Meie rahva saavutused 1918-40 kestel toimunud edus majanduse, hariduse, kultuuri jt. aladel on üldiselt kõigile teada. Eestlane oli peremees oma põlisel maaL Nüüd valitsevad Eestit Kremli võimumehed kõige jõhkrama imperialistliku korra kohaselt, Inimõigused on maha tallatud, venestamine võtab aina hoogu. naVäes võitlema punase imperialismi vastu võitleva Afganistani rahva vastu. Eesti tööline saab Moskvalt dikteeritud palga, millest vaevah jätkub ta igapäevase elu tarveteks. Protesteerijad tembeldatakse riigivaenla-siks ja saadetakse vangilaagreis-se või vaimuhaiglaisse, nagu seda tehti president K. Pätsiga, kus nad hukkuvad. Meie siin protesteerime Eesti rahvale niisuguselt pealesurutud olukorra vastu. Eesti rahval, nagu igal teisel rahval maailmas, on põhiline õigus elada vabalt ja iseseisvah omal maal, — mida USA kui ka teised Lääne suurriigid on korduvalt kinnitanud. E.V. aastapäeval seisame koos oma rahvaga Eestis sini-must-valge lipu all ja kinnitame oma valmisolekut võidelda edasi meie rahva vabanemiseni võõra ikke alL Selles vaimus soovin teile kõigile jõudu ja edu. OMA MAA JA VABADUSE EEST VÕTLEMINE EI OLE KURITEGU Aktusekõneleja E. Reinpõld tõi oma sõnavõtu alul esile mälestusi nimedest marmortahvleil, milliseid koos mälestusmonu-mentidega leidus ja kõikjal üle Eesti Vabariigi ja kuidas rahvas •^1 (Järg Ihk. 3) Olof Palme lootsi peaministri mõrvarit ei ole Noorima N. Liidu poliitvangi Kaisa vanemad Valdo Randpere ja Leila Miller, kes saanud Ontario ajakirjanduses ja TV-s suure tähelepanu osaliseks, viibisid esmaspäeval Ottawas, kus neil oli võima- IMS kohata peaministriga. Edasiste aktsioonide läbiviimiseks moodustati Marta Kiviku ja Epp Aruja algatusel ja juhtimisel „Kaisa Randpere Vabastamise Komitee" (Committeeto free Kaisa ndpere), mille laiem koosseis MOodustamiseL Komitee aulnkmeteks on Ontario peaminister David Peterson, senaatorid Stanley Haidasz,,Guldas Mol-gat, Andrew Thompson, Paul Yuzyk, föderaalparlamendi liikmed Patriek Boyer, Bob Hickš, David Kilgoür, Fred King, Aideen Nicholson, John Oostrpm, Andrew Witer, Ontario parlamendiliikmed opositsioonijuht Larry Grossman, min. Tony Rup-recht, Earl Rowe, Yuri Shymko, Toronto linnapea Art Eggleton, parlamendiliikmete abikaasade ühing ja eestlastest aupeakonsul Ilmar Heinsoo. Marta Kivik ja Epp Aruja saatsid möödunud nädalal välja esimese pressi-informatsiooni- ärakirjadega Miia Mulroney'le Leila Miller-Rand-pere poolt saadetud kirjast abisaamiseks Kaisa vabastamisel, samuti kirjast, mille saatsid fialti Naiste Nõukogu, Eestlaste Keskkomitee Kanadas, Eesti Abistamiskomitee Kanadas, Balti Liit Kanadas, N. Liidu Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Keskus ja Kaisa Randpere Vabastamise Komitee. Välisminister JoeClark vastas: Hr. Spiiker. See on väga erakordne olukord, mille vastu auväärne parlamendiliige huvi tunneb. See on kaks ja pool aastat vana lapse olukord, kes viiendik oma eluajast on olnud N. võimude poolt eraldatud oma vanematest. Meie vaatame igat võimalust ja soodsat juhust, et Kanada saaks aidata perekonna ühendamist." „MEIE ELU" , arge unustage oma soQvitamast ,.MEIE ELU" Lilled katavad koha Stockholmi tänaval, kus peaminister Olof Palme suri atendaadi ohvrina, ^ kuid tema mõrvarit pole politsei senini leidnud. Kaks vasakpoolset Lääne- Saksa terroristide gruppi on kirjutanud atentaadi oma arvele, kuid politsei kahtleb selles. Olof Palme tuli reede õhtul veidi pärast kh 11 koos abikaasaga kinost, kui teda tulistas suurekaliib-rilisest revolvrist 30-40-aastane tumedajuukseline mees. Peaminister suri kohapeal, tema abikaasa sai kergesti haavata. (Kuul, mille leidsid inimesed, ei olevat pärit Rootsist.) Atentaat Olof Palmele oli shokk Rootsi rahvale. Maailma ajakirjandus väidab, et mõrv tundus uskumatuna, kuna Rootsi on vabadust-armastab ja demokraatlikult valitsetud. Riigitegelased liiguvad seal ilma kaitseta ja sekkuvad rahva hulka. Olof Palme oli sotsialist ja tuntud rahusobitajana.Tema matus on 15. märtsil. Torontos toimus mälestusjumalateenistus pühapäeval rootsi lute-riusu kirikus Finch Ave. W., kus teenis koguduse vaimulik õp. Tõnis Nõmmik. „Toronto Star" kirjutab, et pastor oma rootsikeelses mälestuskõnes meenutas Palmet kui rahvusvaheliselt tunnustatud rahu heaks töötajat. Koondis Torontos KEVADNÄITUS Northern District Library - Stairwell GalSenry 40 Orchard View Blvd., Toronto (Yonge St. &-1 tänav põhjapool Egiinton Ave. W, LAUP.Jl^ÄRTS 1./86 KUNI NEUAP. I^ÄRTS 27./8S Avatud raamatukogu aegadel: esmasp. kuni reedeni 10. h. - 8.30 õhtul, laup. 9.00 h. - 5.00 õ., pühap. 1.30 p.l^ - 5.00 õ. Avab: Hr. L FOWLIE, Toronto Public Library peajuhataja laup., märts 1./86 kell 2 p.L KÕIK TERETULNUD ® S I S S E P Ä Ä S VABA ,1 EKN kuld-teenetemärk majandusministrile ^ TOROMTO EESTI VORULA! S>9 J S . märtsil kell 7.1 LÕBUS EESKAVA KOORlLUmElLT •BAAR © jPyhapäGval 16. märtsil kGli 2 p.E Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kuld-teenetemärgi majandusminister M. Wilsonile andis Eesti Vabariigi 68..aastapäeva tähistamisel 25. veebruaril Ottawas üle EKN abiesimees Walter Pent. Oma sõnavõtus ta tänas ministrit huvi eest eesti ühiskonna vastu. Min. M. Wilson märkis, et tema valimisringkonnas Torontos elab lembes 200 eestlast. Seetõttu ta on teadlik eesti rahvusgrupi muredest ja vajadus^- test. - - - SaBm® V®8B'I® tal. 255-3929 või Valter Pilgiro® - 766-225i. KÖBIC T E R E T U t ^ y p |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-06-01
