Meie Elu = Our life, March 22, 1984

              4
22. MÄRTSIL - THURSDAY, MARGH 22'
On möödunud 60 aastat sellest
ajast, kui 10 noort, peamiselt arsti­teaduskonna
naisüliõpilast, otsus­tasid
asutada korporatsiooni, mille
nimeks võeti India -* paik, kus in­nuga
viibitakse, sea^ies lipukirjaks
„Sõnässe kindlust, teossej ausust,
kodule armastust" pöhimõtetk, et
meie korp! india liikmed tahame
oma isamaad, rahvast ja emakeelt
armastada ja eestlust alalhoida ja
edehdadä. Värvide kombinatsioo­niks
võeti kirsipruun-valge-roheli-ne,
mis olid mõeldud sõpruse-kai-nuse-
nooruse sümboliks.
Nii tekkis korp! India 7, mptsil
1924/3, Tartus noores Eesti iseseisvas
Vabariigis, Oli aeg. mil naisüliõpi-;
1 aste ar\' kas\'as kiire 11 Eesti Ülikoo-lis,
ühes sellega tarvidus uute akadee­miliste
naisorganisatsioonide järele
ülesannetega iseaalsema .naistüübi
kujundamiseks eesthse kodu sisjusta-jana,
Püüti õhutada hoolsat tööd
õpinguis ja ka tööpõllul, seltskondli­ku
lihvi arendamisega ja vanemuse
.printsiibi tunnustamisega. •
Neile tõeksipidamistele rajatud or­ganisatsioon
leidis Tartu naisüliõpi-
Jasperes poolehoiu, kuigi esimesed
aastad polnud kerged, sest puu[iusid
kogemused ning vilistlaskogu oma
.traditsioonide ja majandusliku toetu­sega.
K u i jõudis ajajärk, mil ^luür osa
asutajaist .liikmeist lõpetasid ülikooli
ja siirdusid mujale, noorem liikmes-,
kond aga ei suutnud kõiki üleskerv
kinud põhimõttelisi lahkhelisid lahen­dada:
saabus kriis jaotades liikmes-,
konna kaheks: ühel pool vanempõlv.
kes pidas kinni oma põhimõ.tetest. ja
teksel pool noorempõlv. kes heitis
; efte liigset konservatiivsust. See kriis
lõi aga noorele organisatsioonile ai­nult
head. sest peale seda algas liik-me.
skonna järsk arvuline tõus. Küm­nendaks
aastapäevaks kuulus korp!
Indiasse juba 146 liiget,ja viieteist­kümnendaks
aastapäevaks oli liik­meid
257. neist vilistlasi 64.
Akadeemilise • t ö ö kõrval . võttiR
India liikmeskond agaralt osaÜliõpi-laskonna
tegevusest, andes Üliõpi-las-
Edustuse juhatuse liikmeid ning
..Üliõpilaslehe" toimetaja. Kogu Ind­ia'
liikmeskond kilulus Naiskodu­kaitsesse
niri^ 1930.'^. süvendati hõi-musidemeid.
sõlmides sõprusleping
Helsingi ülikooli Üliõpilaskonna
• Snvo" osakonnaga. Peagj. arenes
sõbralik koostöö ja külastamisvahe-.
kord teiste akadeemiliste orgäriisa.t-sioonidüRa-.
. •
Aja jooksul moodustati športjiku-rnaIes!
]iikirietest oma \'õrj<pai 1 i nais-kond.
ices tuli mitmel korra) esikoha­le.'
Tegev oli ka konvendi lafilukoor.
1936,a. moodustati korp! India T a l ­linna
Koondis kooskäimisteks joulu-ja
mitmesuguste diskussiooni*õhtu-teks
Kunstihoone ruumes Vabadus-
\'äljakul.,
! •
PAGULUSES;;-:/
Kodumaa traagilisp saatuse taga­järjel,
mil,toores komrhunistlik võim
vallutas .meie kodumaa, pä'äsfis va­basse
maailma korp! India liikmes­konnast
ca 100 inim.est. Nende hul­gas
algatusvõimelisemad liikmed,
kes leidsid uue kodu Rootsis, alusta­sid
India Koondise organiseerimist
juba 1949.a.,millndla sõpruslepingu
„Savo" osakonna laulukoor andis
kontserdi Stokholmis. Sel puhul kor­raldas
India vastuvõtu koorile, mis
õnnestus hästi ja oli nagu esimeseks
Koondise suuremaks ürituseks..Ha-kati
koos käima konv. aastapäeva­del,
voeti osa eesti ühiskonna üritus­test,
toetati mitmesuguseid rahvus.-
likke fonde jne. Kahjuks otsustati
Koondise"tegevus edasi vifa vaid
Rootsi saabunud India liikmetega,
pidades ühendust teistes maades asu­vate
Koondistega, jäädes eemale uu­te
liikmete vastu võtmisest.
Käesoleval ajal kuulub Koondise
liikmeskonda 20-liiget, kuna väga
mitmed on aja jooksul siirdunud üle­mere
maadele. .
Aja jnöödudes tekkis korp! India
Koondisi ka mujal vabas maailmas.
3aksamaai asuvad "liikmed hakkasid
kirjavahetust pidama teistel maadel
asuvate liikmetega, vahetades liik­mete
nimekirju jne., kuid nende liik­meskond
vähenes kaunis kiirelt mu­jale
asuvate liikmete tõttu ning prae­gu
on seal vaid 13 liiget.
Suuremad Koondised tekkisid aga
Kanadas 1952. a.. olles praegu 94°
Hikmeline pere ning USA-s New Yor-•
gis alustati tegevusega 19'53/a., kus­juures
seal-on praegu 111 liiget koos
Los Angelesi liikmeskonnaga, kus
on.lQ liiget, nende hülgas ka ainuke
vabas maailmas^ viibiv asutaja liige •
viÜAlice Naelapea.
/Austraalias — Adelaides alustati
Koondise tegevusega 1955.a. ja sinna
kuulub praegu 14 .liiget, peamiselt
Tartuaegsedvil! ja 3 uut liiget.
Üksikuid liikmeid on Soomes. Ing-jismaal.
Portugalis. Bermudas ja'
L.-Äfrikas,
Suuremate Koondiste — nagu
USA ja Kanada — tegevust juhib.
valitud eestseisus, kelle ülesandeks,
on sisustada igakuulist kooskäimisi.
Tegevuse kavasse kuuluvad konven­di
aastapäevade'tähistamised. koo­solekud,
referaat-õhtud. rahvuskul­tuurilised
ja kirjanduslikud ettekan­ded
jne! '
Ka on;korp! India liikitied raken­dunud
mitmesugustesse eesti ühis-xonna
tegevuse sektoritesse.
Praeguses olukorras, mil elu on
muutunud mitte üksi pagulaste süh-'
tes, vaid kõikides maades,on läbiteh­tud,
valdavaid muudatusi, on tähtis..,
et selle H au st ai kon ve nd i''v a h e m. ge-''
•neratsioon peab-kohustuslikuks jat-'
kata ülesseatud põhimõtete säilita­mist
noorte liikmete kasvatamisel,
olles..'neile, toeks ühiste eesmärkide
saavutamisel, mis oleks kasuks nii:
kasvavale noorusele kui ka eesti
ühiskonnale. Tuleb käkinnip.idada
autoritati.ivsest kasvat?ise printsii­bist/
vaatamata kohaliku maa vega-.
tiivsetele mõjudele,.Sel v i i s i l vast
saavutame oma konvendi eesmärki^
de täitumist võõrsil ja suunamn eesli
noorust tegudele, mis kasuk.s eesti
rahvale ja e.eskujuks teistele rahvus­tele,
. :
; . H I L D A KUU IMA
E.E.L.K. Toronto Vana-Andrese koguduse n õ u k o g u 1984. 1. rida: Jaan Niitsoo, Bruno Lindre, T õ n u Orav
(nõukogu esimees), õp. Udo Petersoo. Bernhard Teder (nõukogu abiesimees], Ivar Nippak. 2. rida: Arnold
Kapp. Eimar Neps, Indrek Järve, Tõnis Laar. Osvald Piil, Alfred Sepa. Otto Pajur. 3. rida: T õ n u Toome.
Hjalmar Kuld. Elmar Sääsk, Endel Aruja, Valdek Ojasson, Toivo Hiir, Enn Tiislar. Pildilt puuduvad: Erik
Altosaar. Lembit Jänes. Hans Kivi. Ilmar Lepik, Richard Pulk. Jaan Terts.
EELK Toronto Vana-Andrese ko­guduse
täiskogu koosolekul, mida
juhatas nõukogu esimees Tõnu
Orav, võeti teatavaks, et koguduse
töö möödunud aastal on kulgenud
viljakalt ja üksmeelselt kristlikus
vaimus.
Koosoleku avas palvusega kogu­duse
õpetaja Udo Petersoo.
Koguduse laekur Bruno Lindre
kandis ette majandusliku aruande ja
märkis, et laekumised ori'tunduv.alt
ületanud eelarved. Ta täna.s- .kogu­dust
tubli majandusliku panuse eest,
Pühapäevakoolis, mida juhatab
AinoPähn. töötab 17last ning lisaks
sellele leerieelsete grupis 11 noort,
Õ p . Albert Roosti juhtimisel arenelr
töö piiblitundides kaks korda kuus.
Koguduse naisring Linda Pintsoni
juhtimisel pälvis tänu ja heakskiitu,
eriti maitsvate kohvilaudade sageda­se
korraldamise eest. Naisringi juur­de
kuuluv kä,sitööring, mida juhatab
Õje Türk. on, töötanud .suure innuga
ja valmistanud hulganisti maitsekaid
käsitöid.
Koguduse segakoor Asta Balls-tadfi
juhatusel on kaunistanud koori
lauluga mitmeid jumalateenistusi,
kaasaarvatud üks kontsert-jumala-teenistus.
Praegu koor valmistab ette
Kristuse kannatamisaja kontserdiks
palmipuudepühal, kui ka osavõttu
Esto '84 laulupeost.
Kogudusekultuuritoimkönd, mille .
esimeheks Emil Eerme. on korralda­nud
mitmeid kunstinäitusi ja muud
kultuurilist tegevust.
Koguduse nõukogusse valitil uu­teks
liikmeteks Toivo Hiir ja Arnold
Kapp, Hiljem'nõukogu koosolekul
valiti tagasi eelmise aasta juhatus:
Tõnu Orav — esimees. Bernhard Te­der
— abiesimees, Enn-Tiislar — sek­retär
ja Bruno Lindre — laekur.
Üldiselt nimetas esimees, et juma­lateenistustest
• iga-pühapäevane
osavõtt on olnud rõõmustavalt osa-võturohke,
kus mitmel korral eriüri­tuste
puhul kiriku seltskondlikud
ruumid on muutunud kitsaks. Ta tä­nas
kõiki koguduse liikmeid heasü­damliku
suhtumise eest koguduse
töösse ja erilise tänu suunas ta neile,
kes nõukogus ja' juhatuses on and­nud
oma .aega kristlikule tööpõllule
. ja lieile. kes juhtivalt töötavad kogu­duse
all-organisa.tsioonid^s.
t-JT' f^r-m ^•*r»
S. HOPPE CLEANiWG & BUILDING CARE LTO.
Puhastan keemiliselt vaipu, m ö ö l i l i t ja akende pesemine.
S ö ö g i t u b a , elutuba ja koridor S59.95
S A M Ü E l HÜPPE . SAMUEL ELLER
Tel 686-4030 • .'Tel 690-496,1
J
„Meie EBu" nr. 12 (1777) IBM
MmammMmBmma^mmmammmiiiimmmmmmmmmmmmKmBO
Mida nad Ütlesid..,
V Ä L J A V Õ T T E I D i
A K T U S E K Õ N E D E S T
Peeter Paljak Stokholmis: ^Pagu­lasühiskond
on mõnes mõttes paen-dumatu
meie rahvuslikkudes ja vä­lisvõitluse
küsimustes. Peame olema
valmis oma taktikat muutma kui
olukord seda nõuab.
• Selleks, et noori kaasa tõmmata
eesti ühiskonda,on vaja huvitavat ja
põnevat eestlust. Eestlusel on vaja
staatust. Peame ära kasutama impuls­se
patriotismi ja rahvusliku liikumi­se
alal Eestimaal- sest seal on see
noorte hulgas uus ja värske. Peame
kasutama Uusi ideesid välisvõitluses
;ja eesti kultuuri säilitamisel Välis-
Eestis.
M õ n e d sellised ideed oleksid:
• Varsti on sidesateliidid üleval põh­jala
kohal. Nad saadavad lääne tele­visiooni
saateid kaugele N. Liitu. Ka­sutame
seda ära. Ostame reklaami ,
aegu.
• • Õpime tundma.kuidas N. Liit ja
Eesti N S V tänapäeval on organisee­ritud.
Leiame nõrku punkte nende
süsteemis ja suuname oma taktika
selle järele. |
• Õpime tundma neidjces viimastel
aastatel on Eestist emigreerunud ja
kes tunnevad olukorda ja keelt kõige
paremini. ,
Kui oleme kreatiivsed.siis püsime
ise kauem eestlastena kui.Nõukogü-
• de Liit liiduna."
>
Rahvaerakonna juht Bengt Wes-terberg
Stokholmis: „Öelgem nõu­kogude
võimudele, et Rootsi hoiakut
Nõukogude. Liidu suhtes mõjutab
suurel määral see. kuivõrd nõukogu­de
võimukandjad lasevad meieibalti
naaberrahvaid püsima jääda kultuu-riomapäraga
rahvustena. Lastagu
neil edasi arehdada oma rahvuslikke
ja kultuurilisi pärandeic^ suuremal
määral,kui senini nõukogude ajastul.
Samal määral kui paljud eestlased,
lätlased ja leedulased' vaatlevad
Rootsit kui ..Naabermaad" suure al­gustähega,
peaks põhjala solidaarsus
edasipidi h õ l m a m a ka meie Balti naa­bermaid
Eestit. Lätit ja Leedut."
stast 1971 mitniekultuurilisus
läinud edasi suurte
hüpetega
t«*-«-*J3i-:i.tir.i.-x»siw.-iMi.t. - — ,r-,r r.T-TT - •z^~z:.^fL'
Sõjainvaliide k(
teatab
Suurima tänu ja"heameelega kviv
teerime meie ühiskonna kiiret ja hea­tahtlikku
reageerim|ist sõjain\'aliirii-dele
Esto '84-le sõidu voimaldami-seks,,
• Välja saadrlud korjandu.'llehtedn
tfigastamise kuupäevaks oli"24, veeb-.'
ruar, See.ei tähenda, et aktsioon
oleks nüüd lõppenud: vaid oli mõel­dud
esialgsete summade kiireks lae­kumiseks,
et katta küreloomulisi ku­lutusi.
See on nüüd teostunud. .
Senini on toetusi laekunud järmis-telt
organisatsioonidelt:
. E e s t i I n \' a 1 i i d e 10 e t a \' N a i s r i h g. T 0 -
ronto. Eesti Võitlejate Ühing, Eesti
Abistamise Komitee. ..Eesti Kodu"
pere. Ritmika. Vancouveri Eesti Se­gakoor,-
A S Eesti Maja Torontos,
Eeslid Pensionäride Klubi Torontos.
• Tartu College. Ottawa Kesti Võitle­jate
Ühingu, Korp! Sakala. Vancou­veri
E, Pensionäride Ühing. Võru- '
laste Koruidis Torontos. L|ofigIslandi
; Eesti Selts: Toronto Eesti Seits.Toron-'
toE.R.R. ,,Kungla". Üliõpilaste-Selts
Raimla. Sihta,sutis ..Võitleja". Korp!
VVäinla. Hiidlaste Selts. Eesti Üliõpilaste'
Selts. Korp!. Revelia. Torontc Aian-dusklubi.
Eesti Etnograafiline Ring,
Cantate Domino,. Montreali Kalevi
Lipkond, Toronto Eesti Meeskoor,
Ottawa Eesti Selts. Toro,ntoE,Skau--
rjisõprade Seits. .Korp! Fraternitas
Liviensis, Sault. Ste.. Marie Eesti
Selts,Thunder Bay Eesti-Seits. Lääh-laste
Selts, Eesti Õigusteadlaste
Ühing. Eesti Kunstnike Koondis.
Eesti Pensionäride Klubi,Montrealis.
Eesti Rahvuslaste Kogu Kanadas,
Pärnumaalaste Selts. Washingtoni
Eesji Selts, Lakewoodi Eesli Ühing.
Korp! Filiae Patriae. Montreali Eesti.
Segakoor. • • •; v -
• Laekunud annetused õin võimalda­nud
sisse. maksta S2000 suuruse
kautsjoni majutuskoha tagamiseks.
Lennupiletite sissem?^ksude katteks
Kavandamisel Pärnu
Poeglaste Gümnaasiumi
album
juba mõnda aega on Kanadas ela­vad.
Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi-vilistlased
plaanitsenud välja anda
kooli albumit, kus käsitletakse lähe­ma
It selle õppeasutuse ajalugu, tege­vust
"ja õpilaste isiklikke mälestusi
koos fotodega. Selleks vajalike ma­terjalide
kogumisega, kui k^ endiste
õpilaste nim-ekirjade koostamisega •
on juba algust tehtud 'Torontos ja
Montrealis!
Torontos võtab materjale va.stu L..
Koobas, 1083 Parthia Cresc. Mis-,
sissauga. Ontario. L 4 Y 2 L 3 ja Mont­realis
H. Höövel. 160 Hislop St'.
Montreal. •Que,H4N'217.
See kogumine on ülemaailmne ja
selleks avaldatakse üleskutsed Ka­nada,
"USA.^ Rootsi jä Inglise eesti-keelseisaja|
ehtedes. Igale kontakti-võtjale
saadetakse selle järele mater­jalide
kogumise küsimuseleht..
on Saksamaale ülekantud DM 10000
ja Inglismaale saadetud £100.' Esi­algsed
kulud on seega kaetud.
' Jätkuv toetus on aga hädavajaÜR.
et meie ettevõtmist edukalt läbi viia.
Seepärast pöördume käesolevaga
veelkord kõigi kaasmaalaste poole
tõsise palvega: toetada sõjainvaliidi­de
Esto'le sõitu ja siin sobiva vastu­võtu
võimaldamist,
• Totüsed palume saata Esto "84 Sõ­jainvaliidide
Komitee laekurile aad­ressil:
Pr. V. Lindemann. 50 Oid
Kingston Rd.. apt. 4-,203. Scarboro-ugh.
Ont. M I E 4Y1.; ^
Üle 40 a. on möödunud võitlustest
idarindel, kus sangarlikud eesti me­hed
ja naised ohverdasid oma elu.
oma tervise või oma jäsemed ^ võimal­damaks
üle saja tuhandel eestlasel
pääseda punakuradi küüsisL .
Näitame maailmale, et me pole
unustanud! . ' _
. SÕ|AINVALIlDJ.Df:^K6MlTEE •
0
KUSI EDDY TOUSSAINTILT.
Eddy Toussainfi tantsutrupp
on esinenud rahvale ja saanud
tormilise austuse osaliseks
üle Kanada.
Mis on selles nii erakorralist?
Direktor Eddy Toussaint
on uhke, et ta pn ühe rahvus­grupi
lii^e, kes aktiivselt
kaasa töötab kanada
kultuuri arendamiseks.
lisainformatsiooniks võta
ühendust või kirjuta oma
lähemale riigisekretärile:
Communications Directorate
Section "M"
Department ot the Secretary of State
Ottawa KlA 0M5
on tõsiasi!
TRANSLHTED .BY: „ M E I E ELU''
ftfiufticulturalism.
Cariada
Hon. David M. Collenette
Si/linistsr of State
Multiculturaligm©
Canada
Hon, David M. Colienett©
IVJInistre d'Etat
„Meie Elu" nr. 12 (1777) 1984
KIRJA
Toronto Eesti Segakoor esinemas
Segakoori
Pop-Kontsert
Tuisule ja külmale vaatamata oli
suurearvuline publik tulnud kuula­ma
Toronto Eosti Segakoori kont­serti
11. märtsil. Suur koor esines
traditsionaalsete eesti koorilaulu­de
kui ka uuema heliloominguga,
mille autoriteks olid M. Pruul ja S.
Purre.
Parimateks ettekanneteks sega­koori
poolt kujunesid tuntud Võrgu
„Helisc ilmo" ja Türnpü HPHIUSO
hommikul". Naiskoori ettekanne­test
olid parimad Aaviku ja Härma
helitööd. Saare, Pruuli ja Purre töö­des
oli kooril tõsiseid raskusi into­natsiooniga
»müle tõttu harmoonia
oli väga ebapuhas, ka esines sega­vaid
rütmilisi ebatäpsusi.
Häälterühmad ei olnud hösti ta­sakaalus,
eriti segavad olid kakW
kolm soplosoprani.kes domineeri­sid
koori. Parimaks rühmaks nii se-1
ga- kui naiskooris olid aldid. Kuigi
lauljad olid innuga ajija juures, kõ­las
koor tihti tuimana.
Solistina esines Aine Tamm-Re-lyea^
kes omab meeldiva kerge sop­rani
hääle.mis tuli eriti maksvusele
Jones' i, Willson'! ja Strau89'i he­lindites.
Kindel tehnika, üldiselt
kindel intonatsioon (Straussi kolo­ratuurides
kohati ebamäärane) ja
hea esinemine tegid tema osa ka­vast
nauditavaks.
Uno Kooki juhatamine on kindel
ja asjalik ja ei ole kahtlu8t,ot ta on
kooriga teinud suure töö. Saatjaks
kalveril oli Charles Kipper.kes te­male
omase tagasihoidlikkuse ja
paindlikkusega kindlustas ottc-kannctc
kordaminekut. Kohati
oleks saade võinud olla tugevam —
minu istekohast kuuldes.
Kuulajaskonna soe aplaus tä­inuks
kontserdi eest.
^ L. AVESSON
Arvo PärtM kontsert
New Yorgis
Laupäeval, 10. märtsil toimus
New Yorgis Lincoln CenterMs Arvo|
PärtM helitööde kontsert, mille roh­kete
kuulajate hulgas oli palju eest­lasi.
Ka Kanadast olid sõitnud mit­med.
Kohal oli ka helilooja ise, kesi
elab alaliselt Lääne-Berliinis. Esi­tati
tema helitöid nii varasemastl
ajast kui ka uudisloomingut.
aa
Ermi SOOMET
TULUMAKSULEHTEDE
täitmine
Kokkuleppeks helistada 247-3150.1
Esto Mutual Fund Ltd.
13. märtsil 1984 aktsia hind
$11.02
145 King Streot West, Sulte 1900J
Toronto M5H 3M1 - tel. 364-1131