Meie Elu = Our life, March 22, 1984

              eElu" nr. 12 {1777) 1984
nad ütlesid .. « 0 0
[VÄLJAVÕTTEID
^TUSEKÕNEDEST
iFäljak Stpkholmjs: „PagU'
Indpn mõnes mõttes paen-leie
rahvuslikkudes ja vä-küsimustes.
Peame olema
tna taktikat muutma kui
bda nõuab!
et noori kaasa ton^mata
| k ö n d a , o n vaja huvitavat ja
jestlust. Eestlusel on vaja
| e ä m e ära kasutama impuls-ps^
mi ja rahvusliku liikumi-1
j š t i m a a l - söst seal on see :
|igas uus ja Värske. Peame
uusi ideesid välisvõitluses
lültuuri säilitamisel Välis-
Isellised ideed oleksid:
m sidesateliidid üleval põh-
Nad saadavad l ä ä n e tele-lateid
kaugele N , Liitu, Kä­ida
ära. Ostame reklaami .
tundma,kuidas N . Liit ja
Li t ä n a p ä e v a l on organisee-
|ame nõrku, punkte nende
jä suuname oma taktika
tundma neid.kes viimastel
[n Eestist emigreerunud ja
/ad olukorda ja keelt kõige
[ne kreatiivsed.siis püsime
•eestlastena kui N õ u k o g u -
luna:" '
|rakonna juht Bengt Wes-jtokholmis:
„Öe]gem n õ u -
Hmudele. et R o o t s i h o i a k ü t
1(5. L i i d u suhtes mõjutab
[äral see. kuivõrd nõukogu-kandjad
lasevad meie balti-
Ivaid p ü s i m a jääda kultuu-iga
rahvustena. Lastagu
larehdada oma rahvuslikke
Hiisi pärandeid suuremal,
|i senini n õ u k o g u d e ajastul.
lääral k u i paljud eestlased.
| a : leedulased' vaatlevad
li ..Naabermaad" suure ai-.
I. peaks põhjala solidaarsus
l õ l m a m a k a meie Balti naa-estit.
Lätit ja Leedut.'*
s
te
'ILT.
pupp
lanud
liseks •
Inada,
ralist?
isaint
hvus"
livselt .
inada
liseks.
•, 1
Utate
iasi!
E ELU"'
«Meie,Elu"•m\ 12 (1777) 18184 MELJAPÄEVAL 22 ,MÄRCH22
mmm
Toroito Eesti Segakoor esimemas 11. märtsil Eesti Majas pop-kontserdil Uno KookM juhatusel
V Foto - S. Preem
Võrdlusjooni
fop-Kontsert
Tuisule ja külmale vaatamata
suurearvuline publik tulnud kuula-ma
Toronto E^sti Segakoori kont­serti
11. märtsil. Suur koor esines
traditsionaalsete 4esti koorilaulu­de
kui ka uuema heliloominguga
mille autoriteks olidM. Pruul ja S.
Purre.
Parimateks ettekanneteks sega­koori
poolt kujunesid tuntud Võrgu
„Helise ilma" ja Tüfnpu „Priiuse
hommikul''. Naiskoori^ ettekanne­test
olid parimad Aaviku ja Härma
helitööd. Saare, Priiuli ja Purre töö­des
oli kooril tõsiseid raskusi into-natsiooniga^
mille tõttu harmoonia
oli väga ebapuhas, ka esines sega­vaid
rütmilisi ebatäpsusi.
Häälterühmad ei olnud hästi ta-
, sakaalus, etiti segavad olid kaks/
kolm soolosoprani.kes domineeri­sid
koori. Parimaks rühmaks nii se­ga-
kui naiskooris olid aldid, Kuigi
lauljad olid innuga asja juures, kõ­las
koor tihti tuimana.
Solistina esines Anne Tamm-Re-lyea>
kes omab meeldiva kerge sop­rani
hääle,mis tuli eriti maksvusele
Jones' i , Willson'i ja Strauss'i he­lindites.
Kindel tehnika, üldiselt
kindel intonatsioon (StraussM kolo­ratuurides
kohati ebamäärane) ja
hea esinemine tegid tema osa ka­vast
nauditavaks.
Uno Kooki juhatamine on kindel
ja asjalik a ei ole kahtlust,et ta on
kooriga teinud suure töö. Saatjaks
kalveril oli Charles Kipper,kes te­male
omase tagasihoidlikkuse ja
paindlikkusega kindlustas ette­kannete
kordaminekut. Kohati
oleks saade võinud olla tugevam
minu istekohast kuuldes.
Kuulajaskonna soe aplams tä­nuks
kontserdi eest.
^\ • ' ILÄVESSON
2.
Arvo Parti kontsert
Laupäeval, 10. märtsil toimus
New Yorgis Lincoln Center'is Arvo
Färfi helitööde kontkeirt, mille roh­kete
kuulajate hulgas oli palju eest­lasi.
Ka Kanadast olid sõiti^ud mit­med.
Kohal oli ka helilooia ise, kes
elab alaliselt Lääne-Berliinis. Esi­tati
tema helitöid nii varasemast
afast kui ka uudisloomingut.
K D
Eyimi SOOtWET
TULyMAKSlULEHTEDE
täitmine
Jube eespool on mainitud (M.E.
nr. 11), et Skandinaavia kunsti suu­rel
kunstinäitusel, Buffalos 1913.a.,
olid vaimustunud yäljapanekuist
Kanadast külastajad, kunstnikud
J.E.H. MacDonald ja Lawren Har­ris.
Esimene oli tollal juba 40-ne
aastane ning tuntud kuju Kanada
kunstis, kuna Harris oli alles 28-ne,
kuid tugeva tagapõhjaga õpinguist
Münchenis, Berliiiis, Pariisis ja
Itaalias.
Mõlemad otsisid loomingulist
omapära. Harris eriti oli oma õpin­gutel
Saksamaal tuttav „Tormi ja
Tungi" loosungitega, mis esile mana­sid
omapära otsingud kõigil aladel Ja
mis kajastus: eriti kultuuris ja joo-.
mingus.-Tajuti, et rahvuskultuuri ja
-loomingu loomulikumaks arenemise
eelduseks ja aluseks saab olla vaid ta
enese iseloomulikud ja tõupärased
elemendid ning rahvas eneses kuju­nenud
ja talletatud (ka maa ja loodu­se)
eripärasused. Need mõttes levisid
ja mõjuavaldus oli ilmne eriti Skan­dinaavia
maades ja Soomes. Meilgi
tõusis huvi vana folkloori, pärismus-teja
etnograafia (Hurt, Eisen, Kallas,
Raud jt.], rahvaviiside ja muusika (M.
Saar, M. Lüdig jt.) ning oma maa ja
looduse ning ainelise rahvakunsti
vastu Raud Laikma, Mägi, Triik
Koort jt.) Kokkuvõttes kõikjal aval­dus
tendents vabaneda võõrastest
mõjudest ja tähelpanu osutamine
oma rahvusliku vormi ja stiili suu­nas.
Nendega ideedega tutvunedes ja
nähes Buffalo suurel näitusel otse­seid
tulemusi, võisid Kanadast külas­tajad
tgjudä, et „see on, mida meie
tahame siin Kanadas teha." Suund
oh selge ja mõttega liitus Kanada
kunsti sellised nimed, nagu A . Y .
lackson, E.H. Varley, A . Lismer,
Torn Thompson, kes moodustasid
tuumikuks Kanada kunsti suuna^
vaks„Group of Seven" (1920).
TÄNUVÄÄRNE UURIMUS
Mismoe^ ja kuidas esineb „eesti
maastikumaal Põhjamaade loodus-
• müstika taustal" ning kuivõrd selle
vaatlemine on põhjendatud? Võiks
möönda; mida kaugemale edeneb
eesti kultuuri võrdlev-ajalooline uu­rimine,
seda enam see töötab aines­tiku
üksikasjades ja seda- pädeva­maks
saab veendumus meie loomin­gu
ja kultuuri kasuks. Tänuväärse
uurimuse meie kujutava kunsti ühe
lõigu kohta on teinud Eda Sepp. Ta
on annud täispildi (seni on olnud meil
vaid katkendlikud laialipillatud frag­mendid)
Noor-Eesti kunstnikest ^
K o n r a d ' M ä g i , N i k o l a i Triik ja Jaan
Koort, kel kaaluv osatähtsus eesti
kunsti edasises käigus ning nende
visast pürgimusest, rahvusvahelisele
areenile.^ Nende k u n s t i õ p i n g u t e esi­mene
faas kulges kõigil peaaegu ühe-aegseh
Peterburis Stieglizi kunsti­koolis
(1901—1905). Revolutsiooni
aastal olid kõik k o lm sunnitud koo­list
lahkuma. Edasi on nende tee­kond
kulgenud Soomes, Triik ja
Koort lühemat aega. Mägi pikemah.
Alles 1908, aastal viimane liitus teis­tega
Pariisis. Siit siirdus Mägi varsli
Oslosse, j ä ä d e s sinna ligi kaheks aas­taks,
kust tagasi pöördus Pariisi ja'
sealt kodumaale 1912. T r i i k veetis
ühe suve Oslos ja oli hiljem Berliinis,
kust 1913.a. j õ u d i s kodumaale. Koori
jäi Pariisi kuni Esimese maailmasõ­jani.
Huvitavalt märkis- referent, et
Peterburis. Stigliezi Juures ja Pariisi
tulles oli Koorti püüdeks õppida
maali ja ta esineski" maalidega Parii­sis
t ä h e l e p a n d a v a eduga, Xyid siir­dus
skulptuuri õpingutele ning te­mast
kujunes rahvusvaheliselt tun­tud
ning eesti suurim kujur. Vastu­pidi
asus Mägi skulptuuri õpingui­le,
milleks tal oli eeldusi, olles varem
t ö ö t a n u d puunikerdajana, kuid te­mast
kujunes suurim eesti maalija.
Teda võiks pidada eesti maastiku­maali
rajajaks, samuti ka värvisuuna
rajajaks, kelle töödel on keskne koht
' meie kunstiajaloos.
Ettekandes esitatud v ä i t e i d kinni­tas
r i k k a l i k valik diapositiive, mida
referent võrdlevalt esitas kahel ek­raanil.
Sarnasused olid ilmsed, mida
aga ei saaks pidada vastastikku pla-gieeringuiks.
Küll aga on püüdlu­sed
eri maades oma rahvusliku-, loo­duse-
ja maastiku e r i p ä r a s u s e esita­misel
ning eri maade kunstnike suh­ted
prantsuse järelimpessionistide ja
saksa ekspressionistidega jõulisema-monumentaalsema
vormi ja inten­siivsema
koloriidi k ä s i t a m i n e vaju-taftud
oma pitsati ja suunavaid jooni.
Jääb soovida Eda Sepal šelle uuri­misega
edasi minna ja need tulemu­sed
avaldada,, n ä i t a m a k s meie kul­tuurielu
üht k õ r g p u n k t i ja loojaid.
Loengust o s a v õ t v a t e kunstihuvi­liste
kõrval puudusid täielikult meie
kohapealsed kunstnikud. E i saaks
just kiita nende teadmisi eesti kunsti
üle ega nende loomingulist taset.Pa­raku
on see n i i ja j ä ä b kuni suude­takse
oma isikukultuse koorest väl­juda,
kaugemale näha ja võrrelda.
Vaadeldud Eda Sepa ettekanne või-
,nuks nii mõnegi seisatama panna ja
eneseh nii palju küsinia, j
R . A .
ingliskeelne
raamat Jüri
Kukest
Veebruaris ilmus müügile Rein
Jagepera uus raamat ..Söftening
^ithout Liberalization in the Soviet
Union: The Casö of Jüri Kukk" Raa­mat
hõlmab 250 lehekülge ja sisal-
«iab ka 24 fotot Jüri Kukest ja ta
Perekonnast, mõnigi neist seni aval­damata.
Hind U.S.S 23.75 kõvas köi­tes
või 012.50 paberköites; selle juur­de
postikuluil. 25 esimeselt raama­tult
ja, 0.50 igalt järgnevalt. Tellimis-sadress:
The University Pre^s of Ame­rica,
P.O. Box 19101. Washington,
DC 20036. Autor tellimisi ei vähenda.
Rein Taagepera on ühiskonnatea-
<luste professoriks ja poliitteaduse
osakonna juhatajaks University of
California Irvine'i harus.
Raamatu esimene pool esitab Jüri
Kuke eluloo seni-avaldamata üksi­kasjus,
tänu jutuajamistele inimeste-
8a, kes temaga ülikoolis kokku puu­tusid
või samas majas elasid: lapse­põli,
õpingud, sõjaväeteensitus ja
komparteisse värbamine, tegevus
keemikuna Tartu ülikoolis, väljaas­tumine
parteist ning sellele järgne­nud
repressioonide ja Kuke enda vas^
tüsämmude ahel, mis lõppes enne­aegse
surmaga Vologda vangla haig­las,
Eluloo raames on antud ka lühiü­levaade.
kaasaegsest eesti ajaloost.
Teine pool raamatust on analüüti­lisem.
Vastukaja Kuke surmale Ees­tis
ja üle maailma on mitte ainult
kirjeldatud,vaid ka võrreldud vastu­kajale
mõnedel muudel puhkudel na­gu
Bobby Sands'i surm Iirimaal ja
Steven Biko oma Lõuna-Aafrikas.
Eesti kirjandusest on samas seoses
vaadeldud Kitzbergi näidenit „Enne
kukke ja koitu" ja Krossi romaani
„Keisri hull". Sarnasused Biko ja
Kuke surma vahel viivad pikema
võrdluseni Lõuna-Aafrika ja N.Liidu
repressioonisüsteemide vahel ja
psühho-poliitilise küsimuseni: mis
eraldab märtreid hulludest? Lühiüle­vaade
Mart Nikluse jä teiste eesti
erimeelsete tegevusest 1980-ndail
aastail lõpeb selle liikumise iseloo-
' mustamisega,võrreldes leedu ja vene
dissidentlusega,
Raamat lõpeb Ivar Jvaski luuletu­sega
nii eesti keeles kui ka professor
Ivaski enda ingliskeelses tõlkeluu-
15 adstat kunstikool
^.Fallase'^ sünnist
les:
. . . kuni ükskord
jõuab siiski kireda
tunaeile tapetud
vabaduse kukk
vabaduse lastele
vabaduse väljakul.
Kokkuleppeks helistada 247^3150
Esto n^utual Fund Ltd.
13. märtsil 1984 aktsia hind >
$11.02
M5 King Street West. Süite 1900,
Toronto M5H3IW1 - tel. 364-1131
Uus aadress: ARCADE BUILDING-Tel. 368-5011
Sissekäik: 74 Victoria St, (1. tän. YQnge'st idapool ja 1
tän. Queen'ist lõunapool). Postiaadress: 137 Yong© St.,
„Shopptng SVIall", Toronto M5C 2A5
Rikkalikus vsiQgikus imporditud lõngu igaks otstarbeks. Haap­salu
rätiku long. Linaseid materjale, kartvaa ja palju muud.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUST­RIGA,
t Tasuta õpetamine Ja nõuanne. ® Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.—reedeni 9.30—6, laup. 9.30—4.
Toronto Eesti
Meeskoor annab
kontserdi
Tõhusate lauluharjutuste tulemu­sena
on laulumehed saavutanud oma
valitud lauludekogumi laulmisel
kindluse, millega võib nüüd publiku
ette astuda.
Ühte osa möödunud talihooaja
meeskoori tööst sai kuulda juba äs­jasel
Eesti Vabariigi aastapäeva ak­tusel
Toronto Ülikooli pulas.
Nüüd aga, pühapäeva], 25. märtsil
kell 6.00 õhtul, tuleb meeskoor oma
kuulajate ette Walteif Hairi kontsert­saalis,
mis asub Toronto Ülikoolile
kuuluva Edward Johnson'i hoone
alumisel korral. Edward Johnson
Building asub Royal Ontario Mu-seum'i
Planetarium'i taga sissekäi-guteega
planetaariumi kõrvalt. Koht
on hästi ligipääsetav, allmaaraudtee­jaam
— Museum Subway Station —
on vahetus läheduses. Autode parki=
mist leidub ümbruskonna tänavail ja
põhjapool Bloor Street'i asuvail par­kimise
väljakuli.
Walter Hall on muusikarahvale
tuntud kui väga tundliku akustikaga
kontsertsaal, kus toimuvad ka muu-sikafakulteedi
eksami-esinemised.
Meeskoori kontserdi vahele on lü­kitud
ka meile hästituntud pianisti-organisti
Tiina .Mitt-Kreem'i mini-kontsert.
Seal saame jälle üle tüki aja
kuulda selle meie nooremapõlve
kunstniku muusikakäsitlust, mängi­des
meile J.S. Bach'i Prelüüd ja Fuga,
nr. 1 & 2, Riho PätS'i Eesti rahvaviisi­de
kogumiku, F. Chopin'i Barcarolle
op. 60 ja Sherzo op, 39.
Meeskoori kontserdi esimeses
osas kuuleme Võrgu, Ernesaksa, To­biase
ja Pätsi loomingut,liikudes me­helikust
karmusest looduskirjeldüs-se.
selle jumaliku olemusega ja lõ­petades
kelmikusega ja jaanitulele
sõiduga. Esimese osa kulminatsioo­niks
saab kahtlemata olema Enn
Vorgu„Legend", mille ettekandmi­sega
ühtlasi pühitseme selle helindi
Joomise 50-aastast juubelit.
Teises kontserdi osas liigub mees­koor
ühest erinevast meeleolust tei-se.
andes vahelduvalt koomilist, unis­tuslikku
ja rahvatantsulaulu ning
%etab selle osa pikemate mehiste
klaveri saatel. Meeskoori
Maalikusistnik Endel Kõks aval­das
enne oma surma apelli korral­dada
maades, kus rohkem pallas-lasi
leidub, K/K „Pallase'': 65. juu­beliaasta
kunstinäitus. Kanada
osas langes see EKKT kauaaegse
esimehe Benlta Vommi hooleks.
Torontos veel tegutsevate ja siin
surnud pallaslaste omaste enamus
on sellele reageerinud, esitades nii
oma kui ka manalasse langenud
kolleegide loomingut 31. märtsil ja
1. aprillil.
Kuigi kodumaal puhuvad täna­päeval
teised tuuled ja K/K „Palla-se"
otsene tegevus katkes 1940. aas­tal,
kui Eesti Vabariik kaotas oma'
iseseisvuse II maailmasõja puhke­des,
vajutas K/K „Pallas" sügava
pitsati kunstiajalukku ja eesti kunsti
üldse.
1984 on ja jääb eesti kunstiellu
peale muude juubelite ka eestlaste
hinge K/K „Pallase*' 65. juubeliaas-tana.
Endel Kõks oli vabas maailmas
tuntud juhtiva ja lugupeetud kunsti-koordinaatorina,
vaagijana ja eest­vedajana
surmatunnini ja Torontos
toimuv kahepäevane kunstinäitus on
Endel Kõksi soovil eelmänguks Esto
'84 ülemaailmsele kunsti valik- või
üldnäitusele, kust teatud rühmitus
eesti kunstnikke osa võtab tänapäe­vas
võrsunud uue taimelavana, esi­tades
uusi voole ja uudisloomingut,.
nii palju kui 0'Keefe Centre'i teätri-koridorid
seda lubavad.
Kuni sajandi alguseni puudus Ees­tis
õppeasutus kujutavkunsti õppi­miseks.
Esimesi õpetusi andnud bal-ti-
sakslased, kursused olid mõeldud
käsitöölistele vajaliku joonistusos-kuse
andmiseks. Kuid tänu sellele
võimalusele said mõnedki poored
julgust edasiõppimiseks. Kuna Ees-
. ti elas enne iseseisvumist „tsaari
ajal", siirdusid paljud eestlased Pe-terburgi
Stieglitzi kunsttööstuskooli,
kui ka sealsesse Kunstiakadeemias­se,,
ning osa siirdus Riiga.
KUNSTIKOOL „PALUS"
Eesti kunstnikud, kes kõigi raskus­te
kiuste olid õppinud välismail, hak­kasid
kodumaal oriia oskusi edasi
andma. Väga tõhusat tööd noore
põlvkonna kasvatamisel tegi Ants
' Laikmaa oma ateljees Tallinnas
ning Kristjan Raud Tartus. Kodu­maale
siirdudes avas Korifad Mägi
oma ateljee noortele Õppimiseks.
Eesti Vabariigi algusega tehti palju
kultuuri alal. Tartus kujunes kunsti­ühing
„Pallas". Selle liikmeskonna
moodustasid kirjanikud ja kunstni­kud.
Kunstiühing „Pallase" Hikmed olid
mõjutusi saanud mitmetelt kunsti­vooludelt,
nagu: neoimpressionist-likku
laadi K. Mägi, futurismist haa­ratud
A. Vabbe, kubismi eelistav J.
Vahtra, samuti akadeemilise kooli
saanud Tassa, Melnik (Mellik) jt.
Rohkesti peeti kunsti- la kirjanduse-alalisi
loenguid. Kirjanikud käsitasid
kaasaja probleeme ja esitasid omo
loomingut.
Kõigist neist kultuurielus olulis­test
ettevõtmistest oli kõige laiahaar­delisem
kunstikooli asutamine, mil­lele
anti ühingu nimi ..Pallas". Avati
emakeelsed skulptuuri-, joonistamis-1
ja maaliateljeed, millele lisaks kavat-,|
seti graafika-ateljeed avada. Õpeta-1
jateks kutsuti K. Mägi, A. Vabbe, >
skulptor A. Starkopf; kunsti- ja kui-;
tuuriajaloo loengutepidamiseks Tar­tu
Ülikooli lektor H. Sepp, J. Genss ja
A. Tassa. \
ISCUNSTIKOOL
1919. aasta 1. oktoobril kogünesid-ki
noored kunstihuvilised ateljeede
ruumidesse. ..Pallase" kunstikooli
esimeseks juhatajaks oli K. Mägi, õp­pejõududeks
A. Starkopf ja A. Vab­be,
kellel oli mõningaid pedagoogi­lisi
kogemusi. Õpilaste pidev juurde­vool
ja eriti huvi sl^ulptuuri vastu
tingis 1920. a. alul uue õppejõu juur-dekutsumise,
kelleks,oli W. Melnik.
Kool arenes aastateg*a, iga aasta tuli
juurde uusi kunstiõpilasi.
Õpilaste tööpäev
maksimaalselt koornia
Pallases" oli
ud.Töö klas­sides
algas kell 9 hommikul, kuni
kella 12-ni. Pärast kah6tunnilist lõu-navaheaega
jätkus töö jateljeedes 14-
st—16-ni, millele järgnes vahetult 2
tundi krokiid (aktijoonjstamist). Päe­va
lõpetasid tavaliselt teoreetilised
loengud. i
„Pallase'' - lõpetamiseks kujunes
algusest peale kindel koi:d. Põhikirja
järgi oli kooli üld- ja ateljeekursuse
läbivõtmiseks ettenähtud viis aastat.
Kuid see ei olnud üldkehtiv määr,
vaid iga üksiku õpilase puhul arves­tati
tema arengut.
1924. a. sügisest peale töötas kuns­tikool
„Pallas" kõrgema õppeasutu­sena.
Kõrgema kunstikoolina säilitas
„Pallas" õppesüsteemi,^mis oli välja
kujunenud viie esimese tööaastaväl-tel,
st. ettevalmistava astmena alg-,
üld- ja maaliklassi, spetsialiseeru­mise
ateljeedes ja koolilõpetamise
meisterateljeega. Endiselt jätkas te­gevust
ka keskkooli joonistusõpeta­jate
ettevalmistuskupus kunstikooli
õpilastele. Aastate jooksul. kujunes
'K/K „Pallas" kunstielus pedagoogi­liseks
keskuseks loomingu jou ja ter­ve
mõtte allikaks eesti kujutavkunsti
ajaloos. (
HÄVINES SÕJAS
Osa kunstnikke, kes j^id kodu­maale,
on oma teadmisi järeltuleva­tele
põlvedele suutnud edasi süven­dada
ja eesti kinstile iseseisvamat
vormi anda. Vana Pallas hävines II
maailmasõja lahingutes, kuid ise­seisvusaegsed
Tartu kooliaastad on
andnud ka neile, keda sõjakeeris on
mööda maailma laiali kandnud oma
võimeid hi\lganisti kaasa, mitmesu­guste
rahvustega koos esinedes ja
töötades kui.ka oma rahvuskoondis­tes
ilumeelega kaasa lüües.
BENITA VOMM
RE & RE AUTO COLLISION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt.
Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
Toronto Eesti Meeskoori juhatus. Ees, vasakult: Georg Lootus —
laekur, Heikki Paara — esiftiees, Charles Kipper — koorijuht, Rudolf
Kuus abiesimees, Verner Heinar — sekretär. Taga: Endel Paju —
varahoidja, Rein Holsmer — abilaekur, Alver Rõika abisekretäir.
Pildilt puuduvad Erni Käärid — koorivanem ja Paul juttus — toetaja­te
liikmete sekretär. Foto — 0. Haamer
kontserti juhatab mag. Charles Kip- meeskooride kontserti ka sega-ühendkoorides
segakoori laule kaa­sa.
Oma aastakontserdi kavas bn koo­ril
kaksteist laulu, laupeol lauldakse
kuus meeskoori laulu ja neliteist se­gakoori
laulu. Ka Esto '84 ekumee-nilisel
jumalateensitusel on Toronto
Eesti NŽfeeskooril oma osa täita.
Jääb vaid soovida lauljatele palju
indu ja head tahet ja kuulajaskonna­le
lauluarmastust ja suurearvulist.
osavõttu kontsertidest.
per.
Kontserdi pileteid saab osta mees­koori
liikmeilt ja tund aega enne
kontserti Walter Hairi fuajeest.
Kaks nädalat hiljem, laupäeval, 7.
aprillil kell 6.00, esineb Toronto Eesti
Meeskoor peaaegu sama kavaga
Chicago Eesti Majas sealsetele rah­vuskaaslastele.
Laulumatkalt tagasijõudnult läheb
täie hooga lahti Esto '84 laulupeole
ettevalmistamine. Suur osa mees­koori
liikmeid laulab lauluj