Meie Elu = Our life, July 26, 1979

              Collection Development Branch
395 Wellington Str, Order sect
.JOA .:Ct&.
aXDBBSISKSS
„Meie Elu" toimetu? ja talitus Eesti*
Majas, 958 Broadview Ave,, Toronto,.
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0^51>
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõ|mi-ne
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.l., esmasrl ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.1.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.0^
6 k. $b.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
la. $30.00, 6 k. $16.00, |
3. k. $10.00. •Kiripostilisa Kanadas:
1 a, S 14.50, 6 k. S7.25. K i r i ja lennu-poslilisa/
USA-sse 1 a. $16.50, 6 k.
S8.25. Lennuppstilisa ülemeremaa-desse;.
1 ä., $32.75, 6 k. S16.38.
Üksiknumber —.500.
• Kiiulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis S3.o0, kuulu­tuste
küljel S3.25.
„OUR LIFEf1 - „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Pubüshing Co, Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad-.
view Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 Tel. 4664951
LASTE AJALEHT PAGULUS
Second Class Mail RegistraticM No. 1354.
Toimetajad: H. Rebane ja 8.
Veidenbaum.
Toimetaja New .Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
, „MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
V *3
Asut. A. Weilerf algatusel 1950.
Nr. 30 (1537| 1979 NELJAPÄEVAL, 26. JUULIL- THURSDAY, JULY 26 XXX aastakäik
ate jook tur&gss Karearaa&i,
kutsu gaid ähyardati pistodaga
NEW YORK (M. E.) — Iga-aastasest Ikestatud Rahvaste Nädala pea^
demonstratsioonist New Yorgi kesklinnas võttis tänavu osa 160 eestlast*
nende hulgas palju noori ja Long Islandil eiunevaid rahvuskaaslasi, kes!
saabusid kohale kahe omnibussiga. Üle tänava laiuses kandsid noored ük­sikute
tähtJplakatitegaj E-S-T-Ö^N-I-A, mis tõmbas kõigile kohest tähele­panu,
oli vabadusenõuei Eestile, palju rahvuslippe, daame rahvariietes esin­dustega
naiste keskseist ja kohalikest organisatsioonidest, vormiriietuses
N.Y.E. Vaabdussõjalaste Ühingu liikmed, jne. .—, moodustades ühtekokku
Viiendal avenüüd rongkäigu kõige mõjuvama ja vist ka arvult kõige suu­rema
rahvusgrupi.
": •'• St., • Palricks katedraalis toimus
tunniajane eriteenistus. Ikestatud
Rahvaste lipud; kanti erilises 'tsere­moonias
altari eest mööda. Kuna
katedraal asub Manhattani süda­mes
Rockefeller • Centeri juures, siis
kogunes ikestatüte ühisele jumala­teenistusele
kiiresti ka; palju harilik­ku
publikut, nii et pühakoda oli rah­vast
võrdlemisi täis. Selle sissekäigu
osas arenes poole teenistuse ajal se­nitundmata
laadi, vahejuhtum, —
fsogens
provokatsioonilised rahuri
tungisid kiriku sisemusse jumalatee­nistuse
ajal. Tegemist näis olevat
3—4-liikmelise ,,Vahemere tõugu!'
noormeeste grupiga, kelledel näis
olevat veel. väljaspool, katedraali li-sajõude
selle aktsiooni muudeks
ülesanneteks. Kaks grupiliiget laa-berdasid
lärmakalt- istepinkide taga
olevas osas. Seal viibis ka I RN üri­tustest
osa võtvaid kroaatia, ukrai­na
ja -leedu sõjaveterane, kes asusid
jumalateenistust- .'.'segajaid korrale
kutsuma jä neid katedraalist välja
toimetama. Seepeale löödi ühe noo­ruki
poolt tema vastu sattunud vete­ranil
prillid peast maha ja huuiedve
Grupp heliakesi koos oma juhtidega Rajaleidjate „Päikesekiire" laagris
lipuheiskamiseks valmistumas. (Lähemalt Ihk. 4)
'© Põkenikeküsimuste konverentsil hali, „energiatsaari" ja ühe parem
Genfis süüdistas Kanada välisminis
ter Flora MacDonald
Kanadas on praegu Vietnami paa­dipõgenike
vastuvõtmise psühhoos.
Enne kui oodati ära Liitunud Rah­vaste
Organisatsiooni poolt korral­datud
rahvusvahelist kongressi ja
selle otsusi, asusid J. Clarki valitsuse
uued ministrid, immigratsioonimi-nister
Ron Atkey ja välisminister
Flora MacDonald tegevusse.
Nad teatasid, et Kanada võtab
vastu kuni 50-000 Indo-Hiina poge
nikku. R. Atkey ütles, et 50,000 põge­nikku
on väga realistlik arv. See on
mida valitsus ja eragrupid saavad
teha. Ta rääkis ^Operatsioon Life-line"
koosolekul oma valimispiirkon-nas
St. Paulis Torontos. Iga eratoe-tusega
sissetoodud põgeniku kohta
toob valitsus omalt poolt ühe põge­niku.
•
Valitsus olevat juba reserveerinud
lenrtukiköhad 15.000 põgeniku ületoo­miseks
kuni 1979 a. lõpuni. Kanada
lennuliinide esindaja märkis, et
praegu on juba reserveeritud vähe­malt
18 erakorralist lendu. See tä­hendab
seda, et Kanada vptab senise
1000-de põgeniku asemel vähemalt
3090 põgenikku kuus vastu. Oktoob­ris
tuuakse üle vähemalt 4000. Onta­rio
provintsivalitsuse kultuuriminis­ter
R, Baetz märkis) et neist põgeni­kest
tuleb Ontariosse1 ja ^Torontosse
vähemalt 13,000.
On selgunud, et Kanada sõjaväe
kasarmuhooned Longue Pointes,
Montreali lähedal muudetakse ajuti*
seks põgenike keskusteks. Sõjavägi
asub nende hooldamisele ja laiali­saatmisele
üle maa.
Kambodzhat ja Laost hiina rahvu-sest
kodanike väljaajamises. Vietna
mi väüšministei: ütles, et^' n e j i ö e ^^
riseks-^RÜsekv grupp liikus kated- genike hulgas on rohkesti põgenikke
raali põhjäida. uksest, välja: Mõni mi- Hünast. Vietnam lubas peatada põ-nut
hiljem tungis üks märatseja taas. genike voolu ja USA lubas võttavas-katedraali,
lüües jalaga kirdepoolse , t u 2 0 0 ' 0 0 0 paadipõgenikku. Kanada
ukse lahti. Tema kannul jooksis salk j v õ t a b e f a l Š u l vastu 50,000 hiinlast.. .
korda pidavaid veterane. ' •• . : ® Iraak teatas, et ta lõpetab õlisaat-
0 . . . . . , n mise Kanadale, milline teade, leidis
Sissetungija haaras seepeale um­bes
8-tölli pikkuse pistoda, ähvar
poolsema poliitiku James Schlesin
Vietnami, geri, tervishoiuministri Joseph Cali
fano ja teisi. Alaska senaator Tee
Stevensditles avalikult, et ÜSA prae
> N LIIDUS
©rfš, autod, mööbel, kasukad kallimaks:
^urie: president J. parteri, yaimline
tasakaal on kadunud. Kolm ,>kõige
dades sellega rünnata teda korrale
kutsujaid.
Veteranid haarasid katedraali eesosa
seina ääres mõned lipud ja nende
vartega lahenedes sundisid tal pisto­da
käest põrandale heitma, mille jä­rele
noormees suruti seinanurka, kus
ta aga veel ennast sõjakalt ülal pi­idas'.
Möödus vähemalt kümme minu­tit,
enne kui politsei saabus, sest
imelisel kombel ei olnud katedraali
ümbruses enam ühtegi politseinik­ku.
Kui rongkäik saabus katedraali
oli; neid massiliselt selle saatmisel,
avenüü nurkadel j.m., samuti teenis­tuse
lõpul kui algas uus ja seekord
pearöngkaik miitingule'Central. Par­ki.
Kolm meest jooksid igaüks ise
suunas politseid; otsima. Ühel eestla­sel
õnnestus 4 blokki eemal paluda
hoone ees askeldaval töömehel he­listada
politseile abisaamiseks,, mis-järele
siis hakkas sireenidega polit­seiautosid
kihutama katedraali ette.
Olgu lisatud, et pühapäevase enne­lõunase
aja tõttu sealsed ümbruse
hooned on nagu'väljasurnud olukor­ras,
uksed lukustatud, jne.
Lärmaja ja pistodaga vehkleja vii­di
ühte politseiautosse.. Ta pidas ka
politseinike suhtes ennast ülbelt ja
vastuhakkavalt ülal, nir et neil tuli
tema autosse toimetamiseks kordu­valt
jõudu tarvitada. Neid saatis vi-
(Jarglk. 3)
ka kinnitust Kanada., välisministee­riumi
poolt. Põhjusena märgiti; Ka­nada
saatkonna Jeruusalemma vii­mist
ja immigratsiooni ministri R.
Atkey solvavaid märkusi araablaste
kohta/ et. nad hauguvad, kuid ei: ha-musta".
. . •.:, .
® USA president J. Carter vallandas
järsku oma ministrid M, Blument-
Instituut
Vama-Andrese kirikus pühapäeval, 29. juulil kell 11
Jutlustab piiskop KARL RAUDSEPP.
Läkitus kanditaatidele prof. dr. A. VÕÕBUS.
Solistid IRENE LOOSBERG, ÜLO SAAR Austraaliasto'
: : M .;: 1 brelil dr. ROMAN TOI.,' : V'
Kaastegevad: õp ANDRE TAÜL ja instituudi õpilased: .
PAUL MAIDRE, EDGAR PIHU, KALLE. MERILO, TIIT TRALLA,
ELMAR KUNINGAS, KERSTI PINNA, HEINO ALTOSAAR, J^JTA
NÕMMIK, PRIIDU KIIVE.
•Bank of Ganada tõstis esmaspäeval
aenuintressi poole protsendi võrra
11.75-le protsendile. See oli juba ka­heksas
intressi kergitamine viimase
6 kuu jooksul. Nädala keskel tõusid
aenude intressid ka teistes panka­des.
Hoiuste intressid tõusevad tõe­näolikult
1. augustil.
Bank of Canada määrab laenuint­ressid
tavaliselt kõrgemad kui need
on USA-s, et vältida kapitali välja­voolu
Kanadast ja edutada sealse ka­pitali
sissevoolu. Asjatundjad mär­givad,
et * tegu on paratamatusega,
mis ei olene võimul olevast valitsu­sest.
•;
Toronto Eesti Ühispanga laenude
ja hoiuste intressimäära tõstmine
otsustatakse -tõeeäolikmlt sel mäda-
P. E. Trudeau määras öpositsioo-nijuhina
nn. varjukabineti ja andis
ajakirjanikele jutuajamise. Ta mär­kis,
et J. Clarkile tuleb anda võima-1
lusi. Kuid ta on teinud juba suuri
vigu. Iisraeli pealinna viimine Jeruu­salemma
on valmistanud palju pa­handusi.
Arvatavasti ta jätkab viga­de
tegemist. Ta kritiseeris ka J*
Clarki massilist — n.n. paadipõgeni­ke"
sissetoomist ja ütles, et tal pole
midagi selle vastu, kui rikkad inime­sed
oma kulul toovad põgenikke,
kuid ühiskonna ja riigi kulul toomi­ne
on iseasi. Lubas jätkata opositsi­ooni
juhi ameti pidamist.
Torontos asetleidnud konverentsil
otsustati, et P. E. Trudeau jääb libe­raalide
partei juhiks vähemalt seniks
kuni Quebec! eraldumise küsimuses
rahvahääletus on toimunud.
a juurt" — välisminister C. Van-ce,
sõjaminister dr. Brown ja julge­olekunõunik
Z. Brzezinski jäid oma
kohale.
® Nikaraaguas on' nüüd võimul san-dinistad,
kes konfiskeerisid presi­dent
A. Somoza varandused ja tühis­tasid
kõik endised" seadused. Vileme­hel
ine hunta teatas, et eelseisva 4-ja
aasta jooksul ei toimu valimisi. Anti
eriline julgeolekuseadus, mis keelab
valitsuse kritiseerimise ja eriline tri­bunal
hakkab mõistma kõhul. Sõja­vägi
saadeti laiali J a selle asemele
luuakse, uus vägi sandinistadest ja
deserteerunud rahvuskaardi ohvitse­ridest.
® Äsjävalitud Euroopa-parlament
valis omale esimehe. Selleks sai üks
juudisoost Hitleri konsetratsiooni-
Iaagri endine vang Simone Veli, kes
oli olnud omal ajal Prantsuse mi
nistriks; Valimistel rõõmustati, et
valitud parlament pidi olema parem­poolne.
® Seoses, vahejuhtumiga Tunisias,
kus lennukitäis relvi avastati USA
laevas; on USA vastuluure avasta­nud,
et PLO, Palestiina vabastamise
org. saadab sel; viisil relvi ja varus­tust
mitte ainult Nikaraagua gerilja-dele,
vaid varustab kõikide Kariibi-mere
riikide sissisid, .
© USA Kongressil on valmimas sea­dus,
mis peab takistama Indo-Hiina
põgenike hulgas USA-sse sisse tule­mast
endisi Viet Conge, kes pärast
võitu Hanoi kommunistide poolt
koolitati välja erilaägreis eriülesan­ne
t eks ning saadetakse hüüd „paadi
põgenikena" USA-sse, kuid eriti Ka
nadasse. Nad peavad moodustama
eelväe selle mandri võitmiseks .kom­munismile.
® USA merevägi müüs torpeede vas­taseid
instrumente vanarauana, kuid
alles pärast müümist selgus, et need
kuulusid salarelvade hulka. Asi tuli
välja sellest, et' politsei tõstis ostja­te
vastu süüdistuse salakuulamises.
ö Varas tungis läbi alumise korra
akna Kanada Kuningliku Ratsapolit-sei
peakorterisse Torontos. Ta mur­dis
lahti ühe sahtli, kust võttis kaa­sa
revolvri, milles olid padrunid
sees. Enne tulistas revolvrist niitis
lasku sahtlisse ja lakke.
Politsei peakorteri julgeolekutee­nistus
sissemurdjat ei seganud. Kuid
naabrid helistasid politseisse. Lõ­puks
tuli siiski kohale ka üks majas
asuvaid konstaableid, kelle tulles sis­semurdja
koos nagaaniga ronis ak­nast
välja. Kuigi konstaabel sai 10
jala kaugusele vargast ta kurjategi­jat
ei tabanud.: ;
STOKHOLM (EPL) — Esimesest
juulist peale tõusid N. Liidus palju­de
kaupade hinnad tunduvalt. Eriti
kehtib see kulla, hõbeda, kasukate,
kasuknahkade, vaipade, mööblite;
autode, restoraniskäimise ja avali­kult
müüdava õlle kohta.
Eriti märgatavalt tõsteti telefoni­kõnede
hinda välismaale. Eesmär­giks
on piirata oma kodanike välis­ühendusi
j ä lõigata sellelt ühtlasi ka­su.
Juba 1977. aasta septembrist tõs­teti
Läände lähetatavate kirjade' saa­tekulusid.
Kirjad ja kõned sisemaale
ning teistesse sotsialismiriikidesse
pole kallinenud.
Kui varem maksis telefonikõne
Soome 1 rubla - ja 23 kopikat (3 mi­nutit),
siis nüüd võetakse 3-.minuti­lise
kõne eest 4 rubla ja 50 kopikat
(minuti hind On seega 1 rubla ja 50
kopikat). Tunduvalt kallimad on ka
kõned, kui soovitakse kedagi telefo­ni
juurde kutsuda. Soome helistami­se,
korral maksis seesuguse kõne
kolm minutit 1 rubla ja 64, nüüd 6
rubla: Lausa kallid on nüüd kõned
kä Rootsi ja teistesse kaugematesse
läänemaadesse.
Tavalise inimese seisukohalt on
oluline, et välismaa mööblid lähevad
30% kallimaks, kodumaised 10%,
avalikus- köhas müüdava õlle hind
tõuseb 45%. Eriti annab end tunda,
et, ,kõrtsiskäimine :' läheb- ;2$^45%
kallimaks; kuna väikeste korterite ja
poodides esineva toiduainete puudu­mise
tõttu kõrtsiskäimine on üks ta­valisemaid
lõbusid.
Normaalne lõuna ilma jookideta
maksis varem u. 5 rubla, nüüd mak­sab
see 7—8. N . Liidus toodetav Fiat- r
tüübist autd;maksab tulevikus u.
40000 krooni (välismaal müüakse se­da
ü. 27 000 krooni eest). Tuleb ar­vestada,
et keskmised palgad on 150
—200 rubla (1100—1400 krooni). Au­tode
müük on viimastel aastatel hoo­gu
läinud. Kui kümne aasta eest
müüdi aastas 100 000 autot, siis oiv
nüüd müük kasvanud vähemalt
kümnekordseks. N. Liidu kodanik
ootab oma autot, keskmiselt kolm
kuni viis aastat. ' ; :
Hinnatõstmine pidi toimuma sala­ja.
Aga sellest hoolimata olid juuni,
.viimastel päevadel' pikad ..sabad kui-,
lasepaäride ees.
:. Hinnatõstmise põhjenduseks 'on
avalikult öeldud, et nõudmine mõnel
alal ületab tugevasti .produktsiooni.
Sellepärast reguleeritakse nõudmisi
hindadega; Ametlikult poolt rõhuta­takse,
et põhikaubad ja toiduained
ei lähe kallimaks.
Samuti ei tõuse bensiini hind, kui­gi
manitsetakse bensiiniga ja üldse
energiaga kokku hoidma. Osalt põlv•
jendatakse hinnatõusu ka sellega, ei:
energia hankimine on läinud Vilu­maks.
Lääne-Siberi õliallikad on ras­kesti
juurdepääsetavad; • .
• Toiduainetele; maksab valitsus iga!
aastal' juurde ja see summa võetak­se
varjatud käibemaksu näol. 3isse
teistelt kaupadelt.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH
IT|
— Kui ma endise Konno korteri
uksele koputasin, avas selle poisi-põngerjaš;
kellele raske oli anda
kümmet eluaastat, kuigi osutus
jässakaks, ilmselt pahuraks.
„Valdek . sa mine minema, sul
pole siin asja!"
Ja Valdek läks... Nii, et vaevalt
oli siin kahtlust selles, et tollal seal
Konno lävel seisin vastamisi pä­rastise
rahvusvahelise tegelasega,
kelle tiitliks oli saanud — „Assis-tant
to the undersecretary general
of the United Nations". Tulevane
„assistant" kaduski lävelt ja ukse
raamistikku ilmus „papa Enger"
elusuuruses...
Nii kirjeldab kirjanik-ajakirja-nifcsporditegelane
Arnold Sepp
oma kohtumist hilisema vene
spiooniga, kes tabati USA-s ja va­hetati
hiljem välja tagakiusatud
teisitimõtlejate vastu.
Valdeku isa Aleksander Enger
võimutses 40 aastat tagasi Viljan­dis
ja täppis kuklalaskudega vang­la
õuel süütuid inimesi. Selle kuri­kuulsa
massmõrvariga oli Arnold
Sepal ebameeldivaid kogemusi kui
teda püüti värvata NKVD agendiks
varjunimega «Tihane/1 Sellest ja
muust tolleaegse Viljandi taustal
kirjutab Arnold Sepp, alates järg­misest
numbrist „Meie Elus". Arnold Sepp Viljandis 1933. a.
||!llllllll!IIIIG9ISI!lllll!lllStil!ll)lillM
O Washingtonist hoiatatakse USA
õlilaevu merel valitseva terrori eest.
Palestiina vabastamise organisatsi­ooni
liikmed, kes hiljuti sooritasid
Türgis, Ankaras Egiptuse saatkonna
ülevõtmise, kus surmasid kolm ini­mest,
ähvardavad Pärsia lahe kõige
kitsamasse kohta Hormuzi merekit-susse
uputada tanklaevu. USA kavat­seb
küll saata merejõude Pärsia la­he
pnrkonda, kuid ei julge seda teha
PLO ja Moskva ähvarduste tõttu. ..
^Valentin Moroz esines USA Kong­ressi
Helsingi komitee ees ja soovi­tas
USA-1 kasutada nisu saatmiste
peatamist surveabinõuna, et
Moskvat inimõiguste rikkumisest
loobuma. Ta ütles, et N. Liidus on
suur toitainete puudus ja nisu saat­mise
peatamisel on samasuur mõju
venelastele, kui Araabia õlimaade
õliekspordi peatamine vabale maail­male.-.:
; ; , ; ;iv:-<;. \ .
©Kuninganna Elizabeth, prints Phi­lip
ja prints Andrew viibisid Aafri­kas,
Tansaanias; Malawis, Botswa-nas
ja. Zambias, kus kuninganna
avas Commonwealthi konverentsi.
Kuninganna seda tuuri peeti väga
ohtlikuks, sest neis maades opereeri­vad
suured kommunistlikud terrori-
(lärg lk. 2)