Meie Elu = Our life, July 26, 1979

              : NEUÄPÄEVM,,.26. JEÜML U THURSDAY,; JELY 26 „Meie Elu" nr. 30 (1537) 1979
m n
Inglise poliitiline ajakiri „New Statesman" (8. dets.) on i
Roger Boyes'1 sulest artikli: „Trotski surma natsiühendus". Alapealkirja­ga:
„Gestapo osa jäahaagi lops". Selles kirjutises mainitakse, et Leo Trotsid
mõrvar Ramon Mercader, suri vaikselt möödunud oktoobris. Mercaderi
surm vastavalt ta venna Lüisl andmetele, jä
sele ühes Havanna kliinikus, kus raviti salapärast luuvahki.
. Mercader kasutas mitut nime: Jae-ques
Mornarcf. jä Jacques Vanden-dreschd.
Tekib isegi küsimus, kas
Trotski.mõrvar on tegelikult surnud.
Mercaderi tuttavad läänemaailmas
kahtlevad tema surmamotiivides.
Kahtlustamiseks on olemas kindlad
põhjused nagu see selgub Mercaderi
venna Luis'i elukäigust, kes veetis 40
aastat Moskvas, peamiselt lektorina
Raadio-Ühenduse instituudis. Mine­vikus,;
kuigi: Luis Mercader kohtas
tihti lääne kirjasaatjaid, tema infor-matsioon*(
Tjriotski: mõrvar) kohta oli
segane ja jälgi-šegav...
Algul levis kuuldus, et Mercader. ei
olnud üldse Kuubas.' 12. oktoobril,
ski on Stalini salapolitsei (MKVD)
ohver. Oli avalik -saladus — Stalin
vihkas Trotskit ja 1936. a. alates
Trotski rõhutas pidevalt, et venela­sed
on moodustanud vandeseltsi te­ma
mõrvamiseks. Kuid Stalin käitus
Mercäderiga väga^) ükskõikselt.; Miks
ta ei avaldanud Mehhiko valitsusele
survet tema vabastamiseks vanglast?
Mercaderi venna Luis'i jä Trotski
lese1 seletustest võib" oletada, et GPU
osa selles mõrvaloos oli üsna väike­se
tähendusega. ;
ILMUS:
Noorusaastad kodumaal, sõjaväeteenistus Venemaal ja Esimene
maailmasõda. Teenistus kodumaal. Kaitseliidu tartu maleva pealik,
sõjaväeline esinda ja Lätis, Sõjavägede staabi teise osakonna ülem,
rasked ajad kodumaal, põgenemine jajärgnevad sündmused.
Teos on suures formaadis, 432 lehekülge, rikkalikult piltidega illus­treeritud.
Trükitud väga piiratud arvus. Hind Can. $52.— (inkl.
saatekulu).-.. /-•:• ; .._.;.;.'•
Autori kirjastus. Pealadu ja tellimiste täitmine saabumise järjekor­ras:
• - • '":
GEStÄPO KÄSI MÄNGUS : - .
Uusi motiive Trotski mõrvas tuli
hiljuti päevavalgele ühelt Kataloonia
.kuus päeva enne Mercaderi šurmä, -(maako^ ^migrandilt,
: keegi Hispaania teadeteagentuuri te oh Mercaderi poliitiliselt aktiiv-.
: korrespondentkülastas kliinikut, Candadi intiimne sõber Mer-
-kus mõrvar pidi viibima. Sama k l i i . eaderrema
niku abidirektor major Agramonte
.aga eitas kategooriliselt, et Merca-
;..'der'it ravitavat seal.
; •'• Vastavalt Luis Mercaderi infor­matsioonile
Ramon pinud Havannas
enne surma; üle 18 kuu, kus teda ra­vi
md. Kuid 1977. a. mai lõpus Ramon
sis. Kataloonia pagulane pihib, et
Trotski mõrva taga seisab Gestapo
ja mitte GPU! ^ "
Kui ^asetada Trotski mõrvamise:
teooria . Molotov-Ribbentrop pakti
taustale, siis see ei tundu enam nae­ruväärsena.
Juba enne selle pakfi
mm
PÄEVA!
lEtSINGl KOKKULEPPE
VANGLAIS, ASUMISEL
¥AIMUHAIGLAIS
'-Poliitiliste', vangide vabaduse eest
võitleva rahvusvahelise organisatsi­ooni
„Amnesty International" and­metel
on 1975. a." peetud Helsingi
konverentsi ajast alates Nõukogude
Liidus mõistetud vanglaisse ja asu­misele
või paigutatud vaimuhaiglais-se
vähdmalt 321 isikut. Teised samal
perioodil vangistatud' ootavad veel
oma kohtuotsust.
•/• Sadade poliitilistel • põhjustel van­gistatute
hulgas on 1,1 Helsingi kok­kulepete
jälgijat, keda hoitakse kin­ni
karistusasutistes, mis on tuntud
oma arstiabi puudumise, kroonilise
alatoitlustamisc ja eriti raske, töö
pärast ebasanitaarseis ja füüsiliselt
ohtlikes; tingimusis. Enamik neist
Helsingi kokkuleppe jalgijaist. on
mõistetud vangi ja asumisele 12 aas- °
taks. Teistest on kolm praegu asu- ..
misel. Ühte, Oleg Berdnyk, hoitakse
praegu vangistuses KGB uurimis-vanglas
Kiievis. Amnesty Internatio­nal
avaldas .need andmed „Helsingi
jälgijate" protsesside esimesel, aasta-
Mercaderi. oli nähtud Varssavis Raa* sõlmimist, millega Balti riigid loovu-matu-
näitusel, ilmselt ühenduses R t a t l Venemaale, natsi-Saksamaa nägi
Mercaderi memuaaride publitseeri­misega
'USA-s ja Euroopas, Vestluses
tshehhi • emigrandi Ota/ Filip'iga, R.
Mercader olevat taotlenud viisat Ju-goslaajasse,
5 tõenäoliselt,: et
smugeldada Läände oma memuaari«!4 e ^ j a t e i * a tosed kummutada nii
Trotski isikus kardetavat juutlik-bolshevistlikku
vandeseltsi. Mitmed
NSDAP (saksa natsipartei) publikat­sioonid
hoiatasid Trotski sidemeid
internatsionaalsete pangaringkonda-de
käsikirja. Jugoslaavia marssruut
.on tavaliselt kahal;ida-Enroopa dis­sidentide
manuskriptidele.
Vene eksperdid Londonis rõhuta­vad
samuti, et Mercadeni polnud eri­list
põhjust Kuuba külastamiseks, et
: - saada kliinilist ravi vähjahaiguse
;^astu. Nõukogude Liit, kus Mercader
elas suuremalt; osalt pärast oma va­banemist
Mehhiko; vanglast — talle
'mõisteti 20 aastat Trotski mõrvami­se
eest — suurustleb oma vähjahai­guse:
raviinstituutidega ja kinnitab,
et nad olevat isegi leiutanud ravimi
vähjahaiguse vastu. Võibolla Merca­deni
oli tahe surra väljaspool Meh­hikot,
kuhu peidetud jäähaak, mida
ta käsutas 38 aastat tagasi Trotski
mõrvamisel. Kuid selline motiiv on
: liiga sentimentaalne ja hollywöodlik
ning ei sobi Mercaderi iseloomuga.
MOSKVA SEGAB JÄLGI
.' R. Mereadeti surmamotiive tule­neb
veel endiselt tshehhi televisiooni
ajakirjanikult Hanus' Weberilt, kes
1968. a.. põgenes Prahast :jä nüüd
• töötab Rootsi televisiooni juures. R:
Mercader elas lühemat aega Prahas,
• tennc Moskvasse siirdumist. Sealt oli
.saabunud Weberile Mercaderilt kiri
septembri-kuu postmargiga, milles ei
mainita oma kurjast haigusest.ega
vihjest nagu olnuks ta ravimisel
:.. Kuubas.....:
Tekib, küsirnus, 'miks Moskva vae­vab
end Mercaderi. surma küsimuse­ga
ja püüab siin segada jälgi.. Peami­ne
motiiv on Mercaderi autobio­graafia,
mille^^^M^^ ta oli töötanud
Mehhiko vanglast vabanemisest saa-
... dik. Nagu Weber oletab, siis Merca­deri
memuaarid vihjavad pettumuse­le
nõukogude rezhiimist. Prahas vii-bides
Mdrcacjer oli pooldanud Bub-cecjki
sotsialismi.^ Hiljem Mercader
. oli näidanud sümpaatia-avaldusi Ve-
. nemaa dissidentidele/ eriti nõukogu-
. de cijaloolase Roy Medvedewi vastu.
Kupä on ilmselt teada, et Mercaderi
memuaaride'käsikiri on juba vaheta­litajate
kätes, siis see tõik teeb
Moskvale peavalu. Siin H. Weberi
seisukoht: „Kreml püüab tõenäoli­selt
takistada Mercaderi käsikirja
sattumist Läände või diskrediteerida
tema raamatut!" ;-..;••.'
Mercaderi memuaaride käsikirjas
: olevat isegi ilmne sümpaatia trots­kismile!
Prahas olles Mercader töö­tas
marksismi-leniriismi instituudis
Siin ta spetsialiseerus oma ohvri
Trotski eluloole. Kuigi Mercader
lähtus ametlikult oma uurimistöös
) nõukogude-liinilt, rõhutades Trotski
Lenini-vastastf tagapõhja, ta siiski
vihjab sidemele trbtskismi ja rin.
. 1 ääne-marksisini vahel. Mercader (nii
. märgib üks ta endisi kolleege, nüüd
Lääne-Saksamaal) õigustanud Trot­ski
rünnakut Lenini tsentralismi-
Lääneranniku XIV Eesti Päevadel
toimus 1. juulit Los:^gelese Eesti
teatritrupp L.A.V.Ä. esitusel Ilmar
Külveti narrimängu ,,Suletud aken"
ülemaailmne esietendus :Erik ja Kat*
rin Veski poolt loodud muusikaga.
Etendusel olid kohal ka autor ja mõ­lemad
noored helikUnstnikud ning
pühapäevane etendus toimus täissaa­lile.
Teine etendus inti esmaspäeva
õhtul ka küllaltki arvukale publiku-
„Suletud aken" sai väga mitmesu-;
guse vastuvõtu osaliseks. Mõned
väitsid, et -jsee" absurdse teatri reper­tuaari
esitav layateos' oli liiga abs­traktne
selle lahtimõtestamiseks. La­val
rullus lahti ühe tillukese demo­kraatliku
monarhia miniatuurne
maailm, kuningalossiga kõrge mäe
otsas, mille aken välismaailma oli
luukide ja lukkudega suletud. Keset
kivimüüre jä ämblikuvõrkudega
kaetud seinu tiirlesid oma mini-maa-ilmas
härmoonlased: kuningas. Jus-tiinüs
Õiglane (Johannes Nukk), te­ma
ämblikele allergiline abikaasa
kuninganna Krimalda. (Sally Mets),
oma kitsukeses maailmas õnnetu
printsess . Stellaria (Maret Riivald),
sõj aülem (Kaarel Tanner), — aj aloo
ohver, kes oma aukraadis oli pida­nud
seisma jääma, alati nokastunull
hooviülem (Leo Karsen), teda napsu
ja; Mehhiko kommunistliku partei j klaasi juures abistav hooviarst (Uno
liige. Kolm kuud enne Mercaderi ^Kaskla), esimene neitsi (Lilian Trei-mõrvakatset,
paar tosinat relvasta- berg), teine neitsi (Kristi;Heinsoo),
tud mehi murdis sisse Trotski kind-hoovineitsi (Ästra Shore), ennast ot-lustatud
korterisse Coyoacanis (Meh- siv prints Omarius, kellel lõpuks õn-hikos)
ja tulistasid igas;toas. Trotski nestus •välja pääsedes kaasa tuua
pääses imekombel. Sel relva-aktsioo-1 draakoni verine pea Draköoniašt
natside kui Stalini süsteemi. Trotski
•teatavasti; mõistis hukka Molotov-
Ribbentrop pakti, vihjates „kuratli-ku
natsismi" levikule.
Vastavalt Mercaderi ema Caridadi
informatsioonile olid kaks vande­seltsi
Ttroski mõrvamiseks: üks or­ganiseeritud
GPU poolt, teine — Ges­tapo
oma. GPU vahdeselts oli koh­makas
ja ajaliselt halvasti plaanitse­tud
— ja nende kahe vahel oli halb
side. •"•.;';: i. •';.
GPU vandeseltsi juhiks oli. David
Alfaro.Siqueiros, elukutselt kunstnik
nii säi surma ainult Robert Sheldon
Harte, uksehoidja, kes võeti vägi­valdselt
sissemurdjate poolt kaasa.
Omal ajal oli tugev kahtlus, et Harte
töötas koos GPU-ga, kuid seda;ku­nagi
ei saadud ametlikult tõestada.
Keegi müstiline „prantsuse juut",
keda nähti sissemurdjate: salgas, pi­di
olema GPU agent, kuid kunagi ei
saadud selle isiku jälile.
Vastavalt Natalia Sedova Trotski­le,
mõrvatu lesele, Mercaderil oli
tehtud Stalini -.poolt, ülesandeks lik
(Tiina Repnau), esimene valvur (Elo
Kabe), kes sai pähe, et ta natuke val­gust
nägi, teine ja pime valvur (Vai-ve
Estam), kellele kuningas jagas
kiitust ta.,'.harmoonilise.kottpimedu­se"
eest, lõpuks veel narr (Matti Kii­tvaid)
pommiga,; mis polnud isegi lõh-kemisvõimelihe.
' Laulud^ kõlasid sõnulseletamatult
valesti,, pilge ..kõverpeeglis toimus
enese ja ühiskonna arvel jä autori
enese sõnadel oli näidendi tuum kok-kuvõetav
üheainsa lausega: „Kes
Näidendi esitamisele järgnes elav
Ühed leidsid," et esitatu oli ebasobiv
Eesti Päevade jaoks, teised väitsid,
et -tegemist' olevat olnud vaimuka
paroodiaga, ..kolmandad kahetsesid,
et maailm;;oh astunud ajastusse^ kiis
narrid on narre narriks nimetamas.
Milline tahes ka reaktsioon polnud,
lavastaja" andekus ja suur töö ning
enamuses- asjaarmastajate-esinejate
hästikehastätud rollid said üksmeel­se
tunnustuse osaliseks.
•Autorile, komponistidele ja lavas­tajale
anti palju lilli. EOLL esimees
Bruno Laan tänas lavastajat, õigus­tatult
hinnates ta „tohutut talenti,
vaeva ja mitmekülgsust". Ta nime­tas,
et Kadi „tõi isegi muusika", au­toriga
ja komponistidega selleks
ühendusse astudes ja hiljem selleks
otstarbeks loodud laule ning saate­muusikat
Veskitega koos New Yor­gis
helilindile võttes. „Suletud akna
le" lisaks lavastas Kadi Karist XIV
LEP-del ka lõbusa eeskava ^Kaba­ree",
mida esitati pensionäride peol,
samuti oli tema õlgadel kogu Eesti
Päevade gräafikatoimkonna juhata­mine.
Mai Liis Estam ja „narr" Mat­ti
Riivald jagasid lavastajale, autori­le
ja heliloojatele lilli ning lavastaja
omalt poolt tänas-kõiki näitlejaid
ning abilisi, kelledest muide üks hil­juti
käeluu murdis ja teine jala väl-
/awäänas — aga ikka tuldi kohale jä
saadi esinemisega hästi hakkama.
Etteütlejaks oli Kadi Kurgpõid, la­vapilt
pii Veli Saamelt, lavastuse mä-nedzheriks
oli Uve Šillat, koreograa­fia
Carol Ward'ilt ja kostüümid Len-ne
Gruskylt, (millised õmblesid ln-,
ge: - Kask, Kadi Kurgpõid, Karin j
-Nukk ja Heli Powell.) Valgustus õli
Jüri Kaukilt, keda abistas Jüri;H.
Estam. Grimm oli Karin Sillätilt, he­li
oli lindistatud Kalju Merf poolt
New Yorgis. '
' " . .H. £.'
Järgmised Lääne-ranniku
Seattleis 1981. a
mm
Eesti Organisatsioonide Liit Lää­nerannikul
valis uueks esimeheks
Eino Möksi Seattle'ist. Traditsiooni­liselt
toimuvad Lääneranniku Päe­vad
esimehe kodulinnas.
Eino Moks sündis Tartus 17. mail
1929 rohuteadlase Jaan ja Meta Mök­si
pojana. Ta sai oma alhgariduse
Tartus ja Tallinnas; keskhariduse
Tallinna Reaalkoolis ja Saksamaal
Geislingeni Eesti Gümnaasiumis. Ta
õppis keemiat University of Missou-ri's
Kansas City's, mille lõpetas B
kraadiga ja;'; täiendas end hiljem
Seattle University's, kus saavutas
MBA kraadi. Akadeemiliselt kuulub
Eino Moks korp! Ugala liikmeskon­da.
Ta töötab Weyerhaeuser'i Co.
juures analytyeal laboratory juhata­jana.
V
Eino Moks on Eesti Rahvuskomi­tee
Ühendriikides Põhj a-Lääne pea­esindaja.
Eesti Päevade
Imisfuse
arenevad
:. JUTUAJAMINE ESTO '80
INFORMATSIOONI TOIMKONNA
.ESIMEHE S. SAAREGA '
videerida ta mees. Kuid kindlad anrf unustab oma rahvuse ja rahva, seda
med siin puuduvad. Kaasaegsed aja- fennast unustatakse". Kadi Karist oi
kirjanikud võtavad seda -fakti kui
apriori, et Mercader oli Stalini agent.:
Victor Serve, Trotski ustav kaäslane>
samuti Mehhiko politsei ülem Sanc-her
Salazar j a .Louis Budenz (Amee­rika
kompartei pettunud liige!) ei
saanud kunagi kindlaks, teha, et Si-queirose
.sissemurdmisel ja, .Merca­deri
mõrvaaktsioonil. olnuks ühiseid
pidepunkte. See ei selgu isegi Valen­tin
Campa (Mehhiko kompartei ju­hi)
hiljutistest, memuaaridest
KAKS VANDESELTSI
teinud suure töö ja kujundanud ^Su­letud
akna" värskeks, kohati julgelt
ia rabavalt üllatavaks lavastuseks.
Gestapo kasutas mehe nõrkust.
.Selline on Kataloonia pagulase
versioon, mis ühtub Mercaderi.ema
Garidadi; seletusega. Pärast Siquei-rose
sissemurdmise aktsiooni, Meiv
cader,külastas New Yorki,;et kohata.
GPU-gä, kui uskuda Trotski lese se­letust.
Kuid;endine. GPU agent Gri-
; gori Agabekov on ütelnud, et. ajäva-'
• Need kaks •.vandeseltsi olid dra­maatiliselt
nii erinevad oma stiililt,
millest võib järeldada, et neid juhiti
kahest iseseisvast keskusest. Siquei-ros'e
salga poolt juhitud Trotski kor-teri-
rünnak oli oma praktilises kat­ses
amatööride lavastatud ja plaa­nitsetud
paar. kuud enne Sheldon
Harte palkamist Trotski majapida­misse.
Mercaderi . mõrva-aktsioon,
vastandina eelmisele, oli kavandatud
juba paar aastat ette. See toimus
ajal, mil Mercader esimest korda
kohtus Silvia Agejofiga, USA.trots-kistliku
liikumise liikmega, kellest
sai Mercaderi armuke ja kes tutvus­tas
teda Trotskile.
hemikul 1920—1930 GPU. agente Põh-
„Meie Elu" kaastöölisel oli möödu­nud
nädalal lühi jutuajamine peapiis­kop
K.Veem'iga. Peapiiskop siirdus
pikemale puhkusele Itaaliasse ja see
oli tema viimane päev oma kohus­tuste
täitmisel enne puhkusele mine­kut.
' ;..; '.;:
. Kuna viimaseaegsed sündmused
koos õpetaja. A. Raiduri surmaga, on
pannud palju lisatööd peapiiskopi õl­gadele,
siis mõne nädalane eemalvii­bimine,
oina harilikust tööst on vaja-i
lik. Eelteatena tähendas peapiiskop
K. Veem, et Põhja-Ämeerika eesku­jul
korraldatakse ka Rootsis usütea-i^
v) --uii uigauiaaiuuiacif,- v p duse instituudi 10 päevane; kursus,
nõrkadel jalgadel nii rahvusvahelises millele oodatakse osavõtjaid peami-ulatuses
ja oma missioomülesarine- s e i t Euroopast ja Austraaliast,; kuid
tes. Ainult üksikud operatsioonid k a USA-st, kust osavõtjaid ön senis­tel
kursustel olnud vähe. Kursus toi­mub
Stokholmist 120 km eemal Bot-nia
lähe ääres asuvas „Kungla" las­tekodus
ja ruumi on 30—35 isikule.
Kui kohti kursuslastest üle jääb on
võimalus ka teistel selles loodusli­kult
ilusas, kohas oma puhkust vee­ta
vaimulikus ühiskonnas; Instituudi
õnnestusid. Tungimine sisse Trotski
elukorterisse, samuti võltsitud Bel­gia
pass, see näitab juba edusamme
ja arengut GPU (NKVD) organisät-.
sioonis.
Inglise ajakirjanik lõpetab oma
spekulatiivse artikli .järeldusega: si­de
Gestapo ja Trotski mõrvaloo va­hel
kindlasti häirib Nõukogude Liitu
Mercaderi peidetud., memuaarides.
Vastavalt Kataloonia emigrandile,' Kui sakslastel (Venemaa ürgvaenlas-
Mercader värvati Gestapo poolt Pa- tel) õnnestus, mõrvata Trotski, siis
riisis, pärast Hispaania kodusõja GPU vusserdus-katsed ei räägi Mosk
(1936—39) lõppu. See õli Euroopas
ideele, mille tulemuseks — diktaator üldiselt poliitiliselt segaduste ajastu,
võtab esikoha partei keskkomitees.
Selline kommunismi kriitika oli lu-
, batud ainult Dubcecki päevil;mil õit- jviimaseaegsete deklaratsioonide ja
Mercader oli selleks ülesandeks so­biv
mees. Ta ei oinud rahul Trotski
ses nn. Praha Kevad
Kuid hoopiÄlulines motiiv, kÕrva-artiklitega,
eriti aga oma ema armn-seiklustega
Leonid Eitingoniga, keda
ie j attes komr|unismi taktika eri j oo- Mercader pidas üsna tõenäoliselt
•ned, on Trotski mõrvaküsimus. Mer- GPU ohvitseriks. Hiljem Mercaderi
caderi memuaarides valgustatavat
seda' hoopis erinevas, -radikaalses
perspektiivis. Ja just seda osa püüa­vad
Kremli juhid välja jätta. Kui
Trotski mõrvati 1940. a. 20. augustil,
siis Läänemaailmas oletati,, et Trot-sõprus.
Silvia Agelofiga vihjas samu­ti
loobumisele Trotski liikumisest ja
ta haudus kättemaksu Trotskile, et
teda mõrvata. Kuidagiviisi Trotski
isikust sai Mercaderile pettuse-süm-bol,
mis teda haavas hingepõhjani.
Slokholmis viibides oli ,,Meie Elu"
kaastöölisel Hans Kivi'1 jutuajamine
Esto '80. peatoimkonna informatsioo-niosakonnä
esimehe Siirn Saare'ga,
kes alles hiljuti viibis Kanadas ja
USA-s, andes informatsiooni kohali­kele
Esto'80 toimkondadele.
Siim Saare ütles, et Kanada .aja­kirjanduses
toodud sõnum milles oli
öeldud, et informatsiooni pidustuste
kohta saadetakse ainult gruppidele,
ei ole õige. Soovitab üksikisikutel ja.
gruppidel pidada ühendust Esto '80
Peakomiteega Rootsis, et neil oleks
teada arvuliselt osavõtjad ja nad
saaksid kõigi asjassepuutüva infor­matsiooniga
; neid varustada. Tähtis
ei ole kuidas osavõtjad Rootsi saa­buvad
ja milliseid sõidüvõimalusi
nad kasutavad. Tähtis on vaid see,
et neid võimalikult rohkesti tuleks.;
Muu informatsiooni korras ütles
S: Saare, ettevalmistused arenevad
normaalselt. Väikseid probleeme on
ainult liikumise lavastusega, kuid ka
sellest saadakse üle. Jäästaadiümi,
mille remonti: minekust on olnud
juttu .Kanadas, olukord on selguse­ta.
Stokholmi linnal; on see juba
mõnda aega olnud kavas^ kuid puu
duvad. vastavad summad. Senini pole
selle alustamisest midagi kuulda ol­nud.
Piletid Esto '80 ajaks bussidel ja
allmaaraudteel kasutamiseks on ha­rilikud
turistidele müüdavad piletid,
kuid lastakse, trükkida eesti keeles
hinnaga 10.00 kr. nädalas ühes tsoo­nis
sõitmiseks.
Kuna Rootsis on praegu puhkuste
aeg, siis algab Peakomiteel tõsine
tööaeg alles augustis. Esto '80 büroo
on ' avatud informatsiooniks Eesti
Maja alumisel korral ja seda mehi-
Kolm neist Helsingi kokkuleppe
jalgijaist, Levko Lukjancnko, Vikto-ras
Petkus (leedulane) ja - Oleksa
Tikhy kannavad osa oma karistu-sest
erirezhiimiga 4öölaagreis. Need
on;Venemaa kõige raskema rezhiimi-ga
karistusasutused. Kõik kolm' on
kandnud vanglakaristust ka varem.
Levko Lukjancnko vabanes vang:
last pärast 15-aastast kinnipidamist
ainult aasta aega enne uut vangista­mist.
Ta kannab nüüd uut 15-äastäst
vangla ja asumisele määramise ka­ristust.
Lukjancnko hoitakse koos. O.
Tikhy/ga kinni samas Mordva karis-tüskoloonias,
kus viibis Aleksander
Ginzburg, kes aprilli kuus väljavahe­tamise
korras pääses Ameerikasse.
Poliitilised vangid Mordva tööko-loomas
töötavad klaasi puhastamisel
kroonlühtrite jaoks ilma et neil
oleks mingit kaitset klaasitolmu sis­sehingamise
vastu. Neil ei ole kin­daid
käte kaitseks ja vaatamata, töö­tamisel
saadud haavadele neil tuleb
palja käsi töötada jääkülma veega ja
liivaga.
Toitu niisuguses sunnitöö laagris
kirjeldab A. Ginzburgi naine kui täi­esti
ilma vitamiinideta, ja see koos­neb
mädanenud kapsast, vesisest
kördist ja soolasest heeringast.'
Mitmekultuü
ajaloo säilitamine
; (CANADIAN SCENE) — Rühmitus
uurijaid ja teadlasi on alustanud uut
projekti kanada mitmckultuurilisü-se
nimel. Nad soovivad säilitada
mitmesuguste immigrantide ajalugu,
kes oma siiatulekuga muutsid To­ronto
palet ja aitasid 'sellest kujun­dada
suurlinna nagu me seda praegu
tunneme. The Multicultural History
Society esimeheks on Robert Har-ney,
Toronto ülikooli ajaloo protes-sor
ja ta sai äsja 3 miljonit dollarit
Ontario valitsuse loteriirahadest, sel-le
projekti läbiviimiseks.
' Professor Harney ütleb, et kõik
need, kellel on fotosid, kirju, vanu
päevikuid, arveräamaiuid jne, mis
on ühenduses nende; vanemate või
vanavanemate saabumisega. Toron­tosse,
peaksid astuma temaga ühen­dusse.
Eriti on ta huvitatud uustul­nukate
esimestest, majadest ja kodu­des
t, n e nde pidupäevadest nagu ]JU 1 -
ma cl, jõulud jne. Multicultural His­tory.
Society aadress on: 43 Queens
Park Crescent, Toronto M5S 2C3, te­lefon
979:2973. ; V ;; •; .
Professor Harney:rõhutab cl To­ronto
linnal on enam kui üks a jaioo-pä.
rand. Kui me kõiki neid .pärandeid
üheks:ühikuks ei liida, jääb Toronto
ajalugu kui mitte., lünklikuks, siis
vääraks.
Va au- kasuks. Samuti Moskva; publi­katsioonid,
kaasa-arvatud Suur Kõu
kogude entsüklopeedia, ei rõhuta
Molotov-Ribbentrop pakti tähtsust.
Kui Mercader tõeliselt on surnud,
siis ainult tema memuaarid võivad
anda õige pildi mõrvaloost.
Sellele järeldusele võime omalt
poolt lisada,; et „deutsche Gründlich-keit'{
tõmbas alt NKVD (GPUd); ühi­se
vastase — Trotski, likvideerimisel
sest nii Hitler kui Stalin mõlemad
olid antisemiidid ja Trotski — ras­siliselt
Venemaa juut.
õppejõud. Lähemad teated saadetak­se
kogudustele augusti kuu jooksul.
• h.-k.
asuseks on - , T ,1 4.• j>uonu lji .1 •980 a., s . o . l . , , , , , , t , . T r päev peale Esto 80-dat. Ku rsuse kio r- 1^s-teanv ad ' kaKksl lahket adaauaimi i1 ,pu r< d. Mat-raldajaks
ja' läbiviijaks on piiskop j ^ f ^ A L . e m ' , . , T
: ,
K Raudsepp ja õppeala juhatajaks aja a l u m i s e l korral asuvat
p k Ä. Võõbus. Lektoritena tegutse- ' ' S f l a " k i a 0 * a h e t a l s e kasutada
vad instituudi juures olnud endised ^ s u g u s t e k s > üritusteks. Eesti
Maja ruumid jaavad pidustuste ajal
kokkusaamise kohaks ja ei üürita
välja (kinnisteks kokkutulekuteks).
Kõik lepingud Esto '80 Peakomitee
ja asutuste vahel peavad olema alla­kirjutatud
15. septembril, mille järe­le
algab ürituste piletite eelmüük
arvatavasti novembri kuul.
Informatsiooni komitee esimehe
sooviks on, et võimalikult palju kaas­maalasi
osavõtaks Esto '80 süupüri-tustest,
kasutades „ametlikke" või
.mitteametlikke" sõidüvõimalusi.
H. Kivi
Teeme uusi ja parandamö vanu, ao»
niuti suvilate katusdd.
Helistada teL 09-S2$S
tabati kardetav
;. terrorist ;
GEISLINGEN (M. E.) — Frank­furdis
õnnestus Saksa politseil uus
löök poliitgangsterite vastu. Tabati;
pikemat aega tagaotsitav terrorist
Rolf Heissler, kes kuulub ^Punaar­mee
fraktsiooni kindralstaapi".
Politseinikud peitsid endid Heiss-lerii
konspiratiivkorterisse. Kui.
Heissler tuli hommikul ajalehtede ja
saiakestega , pahaaimamatult, oma
korterisse, käsutasid politseinikud
käed üles. Selle asemel tõmbas
Heissler püksivärvli vahelt suureka-liibrilise
revolvri. Politseinik oli;aga
kiirem ning tegi kardetava bandiidi
lasuga pähe võitlusvõime tuks.
Mõni aeg tagasi; surmasid politsei­nikud
samal viisil enesekaitseks ühe
tagaotsitava naisbandiidi Nürnber­gis.
Pärast seda tehti pahempoolsete
advokaatide poolt politseile ettehei­teid,
et miks ei võetud naisbandiidil
paljakäsi relva käest. Nüüd. on sa­masuguseid
etteheiteid tulnud ka
Rolf Heissleri juhtumi vastu, kuna
ta sai kuuli pähe. Haav pole elukar­detav.
Kuul opereeriti välja ning ter­rorist
istub juba temale tuttavas ko­has
— Straubingi vangimajas Baie­ris,
kust ta 1975. aastal vabaks pres­siti
küüditatud poliitik Lorenzi vas"
tu. Vabakspressitud poliitgangsterid
viidi lennukiga LõunaJeemenisse.
•.• v ' -kk •