Meie Elu = Our life, October 2, 1980

              8
'•,i;5
i
KELJAPÄEVAL/2/OKTOOBRlL— Meie Elu" nr. 40 (1598) 1980
vaimseid nähtusi liäsitlev uurimus sai ise
tõmmati alla 20. jaanuaril 1972. See on kasulik ja huvitav töö,
.Omä^ töö^ alguses Ilmar Söõmerc^ i)r. Ilmar Soomere on kirjavahetu­ses
kä ÜSA tuntud parapsühholbogi
;Stanlty Kfippneriga, kes on kasütar
nud eesti uurija andmeid oma viima­ses
raamatus. iMõned eesti parapsüh-^
holoogi kirjt?ldatud juhtumid on vä­gagi
huvitavad. Järgnevalt tutvuksi­me
mõningatega..
Autor: naine, 6k, algkool, tööline.
Kiri dateeritud 4. 7. 1968.
• See juhtus aastal 1949; Stalini-ajal
küüditamise aegu, Olia tookord 42-
15. oktoobril j 1063 ja joon
aga seniajani
kirjutab: -Spontaansed pärapsühho-loogilised
elamust^d (.ŠPAARID) kuu-haruld^
fte nähtusteihulka.Na-
. g i | 'teijtegi^ haruldaste^-^
(meteoriidid, fossiilide lelud, UFO-d
j,t.) vpuhul on.'uurimise; .esmaseks
etapiks nende olemasolu •tuvaslami-ne..
Alles siis, kui meile, on selgunud,,
et nähtuseksisteerib: ning ta moodus­tab
isese.isva fenomeni ({)ole varem
. iuntufi printsiipidega seletatav), võib
alustada detailsemat uurimist. Spaä-rW
annavad palju sellist informatsi-Saastane.VElasin Tallinnas. Minu öz-
/üoni, mida on võimatu, teisiti hanki- äc\stäne erha elas koos minu venna
:da. Laboratoorium' ei suudab kunagi . tiäise ja tolle kolme pojaga Saares
' imiteerida elu mitmekesisust. Kahel- maal. Olin nende saät>ise pärast mu-
; daixiatu M on spaaride huviäratav res. Täpseid teateid nende äraviimi-
-efekl. Mis jääb rohi5;em meelde >- se kohta mul' t^i olnud. .Hiljem sain
' kas see, et professor J. B. Rhine saa- teada, et see j uhtus' märtsi lõpul
vulas katsealuse Zirkligal300-s tele- 1949. Sama aasta 5. aprilii hommikul
paatiakatses. 14,7 õiget vastust .25';st kell 4 ilmutati .muH olin
võimalikust, või see, et eesli naine ärkvel, midagi ^sellesarnast), et ;rnü
nati ette^ Robert Kennedy;mõrva? ; ema oli kusagil abstraktses, tühjuses
t Teenisin suurtükiväes; Meie;.rinde- •
•'lõik oli suhteliselt rahulik..M^
•päevi-, kus. meie patareisid üldse ei
' tulistatud: Ka sel päeval polnud hom-
. • niikust .saadik ükhtki mürsku •meie •
läheduses, lõhkenud. Kell oH. vist umV
1 bes [5 päeval, kui istusiri punkri etie,.
omavalmistatud laua taha kodustele
kirja kirjutama. Kiri^ oli pooleli, kui •;
mingi seletamatu turine sundis mindi;
tõusma ja punkrisse' minema. Male-'
tan hästi, et püüdsin sellele tundele
/sisimas , ,,vastu vaielda", kuna ',mul
.tõesti polnud; kirjutamise .katkesla-miseks
mingit reaalset'põhjust! Omc:
l i talitasin selle sissetunde mõjul ja
, läksin punkrisse. Niipea kui olin .uk-.
se enda järel sulgenud; /lõhkes lähe-,
dafüks müHS^ (ainuke sel päevaH ja '
ca 52 cm pikkune sakiline mürsukild
. lendas .läbi. niinü äsjase Istekoha.
;] Oleksin ma mõne heike viivitanud,,.;
Spaaridel on':\
aspekt.
;Psühhiaatrilel oleks soovitatav, kur­sis.'
pllä taoli&te nähtustega, et. dife-
Tentsiaalfdiagnostiliselt eristada pa-toloogihsi
i elamusi parapsüliholoogi-ja
palvetas ahastuses suure puurisjti
d i , käed üles tõstetud (minu ema
Oli. usklik). Karjatasin, vaatasin kš-la,
ütlesin oma abikaasale: „Minu
ema suri, ta mõtles surres ka minu
. ^ ^„^. peale." Kargasin voodist ja tegin ka«
listest. Mitte iga nägemus või hääle Iendrisse;5. aprilli kohale margi. ;
kuulmine"' pol^ 1 psühhiaatria Valda ; \ '. Umbes kuu pärast või veelgi hil-kuuluv..
Küsimust tuleb ' lahendada jem sain vennanaiselt kirja, milles ta
individuaalselt, arvestades nii sünd-! jutustas, et rau ema suri vaikselt 5;
.müstiku käiku kui ka iTiuid andmeid, aprilli hommikul rongis toelSiberis-
Isiklikult tundub mulle tõenäone, et se kusagil Sverdlovski lähedal,
just : par.äpsühhüloogiast tuleks •
• psühhiaatrial otsida väljapääsu^
: sümptomaatilise ravi ummikust;
! Veendugem, et i^äike. sektor, mida
pidasime psiiühikamaailmaks, on
Autor; mees; lõpetamata ikõrgem
haridus, tuletõrjuja:.
Aastatel 1945—1954 töötas Tallinna
Sõjaväestatud Tuletõrjes. rühmäko-vaid
osa suurest vaimsest kosmosest, mandörina Ed, N. Tulekahjusid oli
mille^elame; j - mõnikord paar korda ööpäevas, tei-
Inimkonna vanimais legehdides ja nekord jälle ei olnud; mitu'nädalat
eepostes' on kirjeldatud mitmeid: ainsatki häiret. Ed.N-i töökaaslased
spaaride erivorrrie — . prohvetlust, panid tähele, et kui; ta ei läinud ma-astraalprojektsiüöne,
1 , telepaatiat gama vöi kui ta tõusis voodist üles,
jpt. Neid on India Veddades, Gilga- pani Jahingurõivad" selga, siis oh
meshi eeposes, Piiblis jm.;" • • - - ^ , ,
Ka Eestitpuudütavas vanimas kir­jatöös
— „Läti Hefiriku Kroonikas"
on •fkoht, kus võib oletada;telepaatia-
- juhtumi kirjeldämisV, surmahetkel
(Lund 1962, lk. 14).
Spaaride teaduslik uurimine ja ko­gumine
algas lalles 'l9. sajandillng-lismaal."
. ' I
kohe oodata väljakutseid. Seda kor­dus
palju, ilma et ta oleks kordagi
eksinud. > -
Autor: mees, sünd..29. 4. 1927. Ha­ridus
— lõpetamata kõrgem, biblio­graaf.
7. 4. 1971.
See juhtus 1944. aasta augusti
pul, Viibisin sõjaväeosaga Krivasoos.
•: - Autor: nlees, sünd. 1903, lõpetama-
; ta kõrgem haridus. 25. Ih 1971.
Alljärgneva loo rääkis mulle oma­aegne
Haapsalu maksuinspektor S.,
.kellega Siberis koos olime. Tema ise
oli kõrgema haridusega ja tema sü-.
, ruses• ei saa kahtlust olla. Koos oma
abikaasaga maal elades tuli neile kül-i
la naise sõbratar, kes ,oü lähemas
'koolimajas üpetaja,ühtlasi. elas ük­sinda
kpöiimaja ühes ruumis. Kooli­maja
oli vana ja pehkinud. Ühel õh­tul,
kui õpetaja, kes külastas nende
perekonda, hakkas koju minema, oli
juba videvik. Jõudnudiäbi rrietsasa-lu,
näeb ootamanüt, et koolimaja t.re-
\ pii .on keegi mc :s,; kes teeb kätega
tõrjuvaid liigutusi, nagu ajades teda
tagasi. Mitte mõistes seda tagäsitõrv
jümise põlijust, läks õpetaja veelgi
lähemal?, (^t vpndata, kes teda ko-
• dünt eemale tõr ab. Seal ilmneb, et.
tõrjuja on tema; isa; kes juba aastaid^
tagasi surnud on;jEhmunult põgeneb
õpetaja oma võõrustajate-juurde ta­gasi
ja räägib oma nägemusest, Ku­na
aeg hilirie/siis jäi õpetaja nende
juurde; ööbima jä hommikul läksid
kolmekesi koolimajja. S,elgus, et koo­limaja
katus oli sisse la!ngenud ja ka
selle ruumi kohalt, kus oli õpetaja
magamiskoht,
..-(Järgneb) . : ;'' '
Baltiainelise Uurimisühingu . (AA-gS)
Kanada Komitee korraldab 18. .
oktoobril 12-tunnilise ijtungi .Baiti •
rahvusliku idehtsilse säilitamise =kü-simuštiku
. igakülgseks • analüiisimi-seks.
See laupäevane koosolek pakub
pärastlõunal ;;;neli referaati 'ja jihe
laudkonnailiTieUSe esituse. Iga; refe­raadi
järele^ on .Varutud küllaldane
^tfo .sõnavõtuks ,i3ubliku hulgast; Et-;
(^kannetele järfeneb õhtusöök' ija;
J a n l s . • ^ ' ' v ' • •
; ,Kõik see toimub uues läti kulluu-;.
•njmajas, mis on! endine krediitühin- ;
gute maja Don. .MiUs'is. Uudsusena ,
katsutakse korraldada lastesõirrie, et ;
•nooremaid perekondi osa. võtma,
meelitada. • ' ; - ;
Referaadid oU; ing:liskeelsed, läti ja :
leedu õppejõududelt ; [a haridusalal ;
. löötajailt, nihjg: algavad kell 1.30 p.l.'
Laudkonnaycstlusest võtab osa ka
prof. Harney,'; kes on Multicultural
History Spciety of Ontario president
ja-: ühtlasi sümpoosioni k'aaskorral-daja,
ning' eestlastest Olev Trass ja
; Vello Sermat.: Loengule teemad on:
.(1)' perspektiivid "ja praktilisus, (Ma­ruta
;Lietina-Ray,:Ne\V;Jersey'st) (2)
; Balti 'ühiskonna tasajlülitamine Nõu­kogude,
^ majandusesi^e (Juris .Drei-felds-
Brock ülikool),; (3) Hädaohud,
kultuurile .;ja mõttelaadile '(Peteris:
Vasarins — St. Catharines) ,ja (4)
Motivatsioon': perekond, kool, ühis-
; .konä — Šolveiga Miezitis — Toronto
ja laudkond). Tahetakse loota elavat
sõnavõttu; pubhku hülg^str
Ilmsetel, põhjustel jtulqvacl pääshied
tellida 13-ndaks oktoobri'ks. Ainult
, loengute pääsmeid ; (s.o. ilma õhtu-
^söügita) saavad kohapeal, aga ainult
kooli; ja ülikooli õpilased. Pileteid ja
informatsiooni saab E; Arujalt, tele-
•fon (416) 447-8958. •, • ^;" '
Korraldav toimkond .
32-äästase ilmumise ke.stel jäi New
Yorgis „Vaba Eesti Sõna" septemb­rikuu
viimasel nädalal ja esmakord­selt
ilmumata. Seda põhjustas trüki­koja
eestlasest omaniku-laduja oota­matu
raskekujuline ; haigestumine.
Ajutiselt, rakeüidati üks võõrmaaläne
. trükiladuja lehetööle aga ei olnud
kindel kas saadakse järgiriine„V.E.-
S." number oktoobri esimesel näda­lal
välja või veel. mitte.
' iPangad võimaldavad väga mitme­sugust
krediiti, tiht^i on need tihe­dalt
seotud valitsuse mitmesuguste
programmidega nagu näiteks laenud
üliõpilastele, maja kprrastamise lae­nud
Jhome improvei^ent loans), kre­diidid
farmeritele või neile, kes soo­vivad
iseseisvat firmat asutada, pan­kade
intress|määraa on tavaliselt
üteldud kellele kui palju te võlgne­te,
kuna teie surma puhul jääb ära
ebameeldivused teie perekonna ja
teie sõbra vahel. Andke selle kokku­leppe
originaal ;prna sõbrale ning
hoidke koopia koos oma teiste väärt-
•itega..^; . ,
madalarnad l^-^ii muujdes läenuasutus-tes
ja kui teAlpangast laenatud raha,
kasutate näiteks Retiremerit Savings'
Plan'ijaoks, siis laenu intröss on tu-'
iumaksust mahaarvatav.
Kaubamajad annavad krediitkaar­te
välja, millega saab oste sooritada
:ainult nende enda kaubamajas.. Sel­le
süsteemi paheks ön see,,et inime­ne
tavaliselt ostab ainult sellest kau-
Trusti-irmäd opereerivad mitmeti l bamäjast ning- tal puudub hindade
•nagu pangadki, kuid üks äsjane trus-' suhtes võrdlus: teiste kaubämäjade-
;tl• firma kokkuvarisemine näitas,'et ga.S|iuredkaubamajiadnagu näiteks
^^^^ ^4^^; > «'^^:
need ei ole mitte nii kiridlad kui pan­gad.
Kui te trustifirmast saale laenu
ainult selle vastu, et. te kõik oma
vara laenu garantteerimiseks peate _
nende', hoolde; andma, siis on 'parem; •
kui te selle\firma usaldatavust kõnt-rblhte
Better Business ;Bureau'ga.
Suurem osa trusti-firmasid on mui-diugi
soliidsed: ja • majanduslikult
usaldatavad. Seda eriti kinnisvarade
Eaton võimaldab teil kasutada oma
krediitkaarti kogu Kanada ulatuses
kõikides oma ärides. Intressimäär on
kõrge, kuid seda ei tule maksta kui ,
te oma arve viivitamatult tasute. Kui
te aga pole võimeline seda tasuma
kahe kuu jooksul, siis on soovitav ,
laenata raha pangast, arve tasuda ja .
loobuda krediitkaardi tarvitamisest.
Krediitkaardi prganisatsioomd an-
. jä hüppteeklaenude osas.
Credit Unions
Merelipkond „Vikiiig" alustab
sisetegevusega 18. -oktoobril
Eesti Maja noorteruumis, kell .
- , A TT : u .1. ^ . , diste -õpilaste kokkutulek ESTO-80
1L30. Uutemerehuvilisteregist.; ^^.^^^ esmaspäeval, 7. juulil
reerimine kohapeal. - . Eesti üliõpilaste Seltsi ruumides Re-
.•. . ^ . .,. •. •. • - • i .: •! :. . geringsgatan 80.
'Osavõtjaid oli 24;, neist IImar Kül­ve
t, Walter Raud'ja Paul Saagpakk
USA-st, teised kõik Roolisist. Koos-'
Hiidlaste traditsiopniline Mardip:^, olekut; juhatas NikolausMetsiov, kes
du toimub^S. novembriltoronto Ees-; oli: ka juübeltoimlconna: liikmeks
ti Majas, • • ' / : ; ' ' ' ;1931.a., protokollis Robert Rebas. ..'
Hiidlaste Seltsi juhatus pidas koos- \0 i
oleku koos naisringi esindajatega 25. Pühitseda kooli 35Öa. juubelit pi­dulikult,
koos perekonnaliikmetega
navad välja krediitkaarte nagu Mas-;
kui te juhtute ; ter Charge, Anierican Express jt.
öl^ma niõnes^iHige, siis on teil kõige- Neid saab'kasutada paljudes ärides,
kasulikum sealt|laenata, kuna intres-: restorafnides, hotellides, auto renti- .
simäär on soodus- :mise firmades ja isegi teatrites ja septembril, kus üksikasjahselt läbi
/finantsl-komijanlid annavad teile lennujaamades Kanadas ja enamikul ^rüta seoses^olevad küsimu- .'6. juunil 1981 S^ ^ ^
ka siis laenu kui kõik teised rahaäsu-' sajas^ teises riigis. Et aga saada Ame^' sed; / • - .; Valiti'juubelitoimkond koosseisus:
tised teile ei on:ütelnud. Nad võta- \ rican Expressi krediitkaarti, t^^eb; Juhatus arvab, et sellest ku- Väino Esken, Evald Kuiv, Nikolaus
vad om^.kanda suure riski ning ^ee^' teil maksja 25 dollarit. Intressi ei Robert Rebas ja Kuno Tho,
le .maksta, kuna te peate oma arved. /'T^ronto^
koheselt tasuma,^vastasel korral VÕCT: :hüb mitusada;biidlast^ ja Hsaks veel Herep,.Erich^ Roots ja'ValdarJaar
takse-teilt kaart;ära ning teie kredii-. Pa^'^^^
.jti 2. nov. Eesti Majas
divõimalused vähenevad. Master
, pärast _ (bn nende intressimäärad. ka
.kõrged. Tihti juhtub et nfiööblit või
autot ostes müüja teile ütleb, et ta
on võimeline ostu finantseerimist
korraldama jä alles hiljeni taipab Charge ja Visa krediitkaartide'oma-oSfja,;
et ta on alla kirjutanud finant- ^nikel ei tule kaardi eest maksta.kuid
. s;i. kompanii l?ienupaberile. Sellest intressimäärad on kõrged maksmata
ori soovitav l^oidudaMgaostu. puhul arve pealt. : •
võitej maksta, kas duhtas rahas või M.ahalae^^ see elukut-
. Pääsmed jä laudade reserveerimi-.
ne — E. Liik telefon:. 421-1139. : ;.
Anda välja uustriikiria kooh 300 a.
juubeliraan;iat „Tal|inna linna poeg­laste
humahitaargüriinääsium 1631—
; 1931'' koos; hsalehekülgedega. Kaas­töö
ning pildimaterjal saata aadres­sil:
R. Rebas, Köldg. 15, 417 32 Göte­borg.
/. • . : • '.':T • ^'
Ei luua sobivmajariduslik alus
kinnitatud! tshekifa Või -Vahaga, mil- seks, on tavaliselt südametunnistuse-';
.le oleite pangast laenanud; kus intres-,ta inimesed, k^^^ l^^H y;j^g
simäärad madalamad. kuid, kes kuskilt kredüti ei saa .või; toimub Toronto Eesti Majas ^ij],^;' kooli; a
Elukipdlustuse ^firmad laenavad lei julge küsida, (ebalegaalsed imii^ - mängude juhatuse 'ja maakondade -'^^^^'^ ^'^^^ maksta garantiinsumma-tejle
raha teie elukindlustuse ulatu- 'grandid, isik^
ses. Surma puhul arvatakse võlg ma-; ga). Need rahalaenutajad annavad
. ha teie elukipdlusluse pohisist; Int-- laenu -riii^ kõraete intressimääradega,
et laenajal pole üldse väljavaadet
Kanadas on ainult üksikuid kprge-palgahsi
ametiühingute juhte. Ena­mikul
nendest on ainult $30.000.—;
aastapalkljä airiiilt 48 saab enam kui
50.000 dollarit aastas. Ainult trans-porttööliste
ametiühingu president
Kanadas saab rohkem kui $100.000 '
aastas. Kogusumriias; tõuseb tema
palk |18O;öO0-le kuna ta on ka senaa-.
tor. Järgmisena võib nimetada puu­seppade
ametiühingu presidenti
$85.000 aastas ja hhttöölisfe ameti­ühingu
esimees 80.000 dollariga. Pos­ti
teenijate ametiühingu; presidendi
palgaks ori $33.000.—; Kõik nad-pea
oma palka küllaldaseks ja arves­tavad
otna töökoormust võrdseks
suurte majandusettevõtete presiden­tide
omaga.; ' V
AARNIID
K
LTD
ressimäär on madal kuna te ju tege-
' l i k u l t laenate oma raha. '; . !;
:i Sõbrad ja sugulased.ori tihti val-
'irit-;
üle
mis teile rahaMaeanma niadala
reSsimääraga. Tihti antakse raha
ilma igasuguse ametliku' lepinguta.
,,Kuid HiaVju usaldan sind," ülleti sõ­ber',
,,ma 'ei; vaja mingit allkirja ega
lep ngut. Mä tean, et sa maksad oma
võla korrähkulttagasiV' Muidugi te
esindajate ühine; koosolek. • : .nB kr.; 200.- (a $50j), mida ka mit-
Peale varem praaniseeriiud. maa^ J"^^ kohapeal (egid.; Sissemaks
kondade- oodatakse koosolekule, veel ^ ^'^^ aadressil: EvalcJ Kuiv;' Daggsti-esindajaid
Harjt, Valga- ja Peiski-' g^n 18, 1.4T 42 Huddmge, postgiro.;
,X)ma võla.;tajsümiseks.. Kui ta :aga;; maalt: tsegi üksikesindaja:on t^re- '^^^ -.0859. : ; - ; ,.
maksta ei suuda, langeb ta tihti vägi- tulnud, 'et; kõik maakonnad õliks^^^'^ koohvendadele südamele
valla ohvriks, ' esindatud • '; ~ h-k maksta sisse'kr. 200,^ I üles
Pandimajad annavad sinna vudud esialgselt koos; ;pe:rekorihaliikmetegä
juubelkoosviibiipisele, 3. saata käas-tavad
vastu väärisehteidi kelli ja tei-. ja maksis sada dollarit, te saate huk .t^od ; juubelra^matule hiljemalt 1.
-EI..:
MINGIT/ V:;^^.;-.
KOMPROMISSI
KOMMÜNISTmEGA
K. Päts -11918.
esemeta eest Otsekohe raha; Nad võ-si
väiksemaid esemeid. Mõned kogu- ga.vähem ning teil tuleb arvestada ^'^^^•^^^^^'^^^^"^ rekonstrueerida
• ni annavad raha riietusesemete eest, uriibes 2% intressiga/ mis teil võla It^n^usi kuni .1945!' aastani, mis sai'
kuid esemed nagu jääkapid, mootor- pealt maksta tuleb^kui te oma asjale klassivendadest ja Õpetajatest raske-niaksate.
Kuid. mis juhtub siis kui rattad ja teised täolisedruumivõtvad ; järele lähete. Kui ^Ite tähtajaks asa •. tel sõja-aastatel ja peale sõda, j.n.e.
teid tabab mõni õrlnitus ja te sure- asjad lükataks^ tagasi; Kuid ärge rahaga kohak ei ole, siis teatatakse 4.;teatada seni registreerimata kusti-
•,te^ Ei," alati on kindlam'teha: paari- kujutlege, et / t ä saa^e sada dollarit teile, et teie poolt j panditud ese la- - poiste aadressid: KJThomasson,Box
feallne kirjaHk leping,; kus ori ära kella eest, mis alles nädal aega vana heb võla katteks rnüügile. : '559 , 751 22 Uppsala:
auruga (steamcleaning)
Helistada ERIK LOKBIK
tel 447-9834
WiLCQX LAKE SAUNA
I PfeREKONNA SAUN
Sunset Beach Rd, P.O. Box
Oak Rldge; Ontario LOG IPO
Telefon 883-5777
Jol^aii KrulU juhtimisel.
I
i .
Mi
i
II
š'2
i
I
I
1 I
St' i
I
1
•iil
I
I
i
:|
'Ml
m •
m I
I
•'i'r •