Meie Elu = Our life, October 2, 1980

              NELJAPÄEVAL, :2; OKTOOBRIL ^ THDRSDAY. OCTQBER 2 ,,Meie Elli" nr. 40 (1598) 1980
Jfoann Saarniidu tööde n ä i t u s e üks väljapaneku
T E L 1943. a." (61 x5! cm).
las. Õl
Ei
is on
Joarin Saarniidu laiahaardeline.
viljakas loomingutee kunstnikuna,ön
kulgenud enam kui 48r aastal. Ta on
erinenud eham kui 100 korda grupi-•
näitustel ja 32.^ iseseisejV näitus jciab
asin Toroqtö Eesti Majasl 1. ja 2, nov.
Saarniit jätkab dramaatiiistele loq-dusstseeiijdele
ja mineviku mäiestus-
(ele baseeruva karmuse sümboolsete
maali ngütegä. i
32 aastat onl möödunud sellest, kui
kommunismi .paljastav ja ; Siberi-ai-neline
maalide sari^tegi talle nime
Rootsis ja Kanadas. 'Aastaid tagasi
hakkas Saarniit ajalooareenil unus­tusse
jäetud. Sumeri vastu huvi tund­ma.'
Nii teostus 1970; a. sumeri-aine-line
näitus. Kunstnik leidis omas
mõttemaailmas sjduvust ja ühtekuu-kivust
kaiise rahvasa. i
Eeloleval näitusel viib ta vaataja
5000 a. tagasi tekkinüb tsivilisatsioo­ni
vormidele, teistes maalingutes
näeme figuraalseid'; kompositsioone
ja Kanada rnaastikke.
, Näitusele sissepääs on tasuta.
NÄDALA VESTLUS',
phil Johannes Ludwig Lienhard, kes cleks 9. oktoobri! saanud 70.
aastaseks (sünd. 1910 Flensburgis). Llenhardi nimi on intiimselt
seotud eestirootslaste repatjrieerimistranšportidega viimase sõja
•ajal, millistega pääses Rootsi ka-umbes kötetrfBat-.eestlast.- ^
Nende transportidega olid tegevu-.; Tallinnas viibiv Lienhard; organi-ses
kaks laeva, mootorpurjekas, koi- seeris siiski veel iihe reisi Triinuga":
memastiline „Juhan" ja viimases^ loodeluülaurulaevast ei saanud as­ja
- - m i i l irte oli võimeline pardale
võtma mal^imaalselt 200 inimest,
Laev lahkus Tallinnast 22. septemb­ril,
kui venelased olid juba sisse
mirssimas, pärast dramaatilist trü­gimist
laevale pääsemiseks.
Laevasa tüli muide hulk eesti kul^
Dr. H. Wieiss, kes pühitseb oma: 80-
tlai sünnipäeva 10! okt. Marburgis,
astus jäädavalt Eesti kulluur-ajaluk-kU
1929. a.i mil ia Eestimaa.Kirjan-dusseltsibibliotekaanna
avastas va­nima
eestikeelse: teose, 1535. a. trü­kitud
WandradtKoelli katekismuse
tiitellehe ja sellele lisaks a. 1963 pub­litseeris
[aasta varem dr. E. M.
Wcrmteri^ poolt lavastatud Tartu je-siriidi
J. A i Wölckeri 1952. a. koosta­tud
eestikeelsed tõ|ked Ave Maria'st,
usutunnistusest jä' kümnest käsust
(„Zeitschrfit für Ostforschung nr. 4,;
1963), Ej-iti aga mälesfavad dr. Weissi
ligi 300) eestlast, kelledele ta libe­raalselt
võimaldas 1941. a. järel-üm-berasurnise
juhina siirduda N. Vene
poolt okupeeritud Eestist Saksamaa­le,
seega päästes nende elu. Pagulu­ses
on dr. Weiss avaldanud rea sõb-ralikke
artikleid Eesti osas ja and--
nud korp! Estonia arhiivist kasuta­miseks
huvitavaid dokumente, In^it.
F. R. Kreutzwaldi kohta, tema üli­õpilaspõlve
memuaarid Ja ta enda
-poolt kirjutatud eluloolised andmed
(vt; Tulimuld, 1969, njr. 2 & 4).
Hellmuth Weiss Sündis 10. okt.
1900 Tallinnas tuntud kirjastuse Klu^
ge & Ströhmi omaniku pojana, õp­pis
Toomkoolis, imniatrikuleerus
1918 Tartu ülikooli filosoofia teadus­konda,
liitus korp! Estoniaga ja ko-
: he astus vabatahtlikuna E^sti Vaba-
. du^sõttä Balti jrügemendi koosseisus.
' 1920—25 lõpetas Tübirigeni ülikooli
dr. phil. kraadiga, oli 1927. a. peale,
: Eestimaa Kirjanduse Seltsi raamatu-^
kogu juhataja, Balti-Saksa kultuur
. ameti juhat., Saksa kultuur omava-
1 itsuse president Eestis 1938 jne. 1937 . ^^I^^KSÄi^S^'^
-^39 E. Vabariigi riiginõukogu liige f/j^J^y.'-^^^^^^^^
. ja omas E. V. Kotkaristi ordeni. 1941 l^SS^ " -' * " ^
—44 kuituurpoliitika juht Eestis.^ ^ Ä r ' "
1944 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke,
1945 sõjavang Venemaal' ,1945
transpordis väiksem mootörpurjekas
.,Triiha''.,,Lienhard, kes Schleswigisl
pärinevcilt omas taani-saksa päi^itolu
ja" Valdai ka taani keelt, oli .saksa
oltupatsiüonivõimude juures' kon-tä,
ktipidaijaks eestirootslastega ja or-g
äi 1 i see r ii s t ra n s pörd id Roo t s i, v äa ta-ma.
la'et Berliini keskvalitsus oli ta- tuuritegelasi, eestirootslasi oli täis-tõlgiks
Potsdamis ja 1952. a. peale
Herderi Instituudi raamatukogu ju­hataja
ja juhtiv isiksus Balti-Saksa
organisatsioonides Saksamaal.
Dr. H.Weisši esiisadest on esime-gasi
lükanud taotlused eesliröotsläs-lerepauieerimiseks
Rootsi.
.Sel'le ametliku seisukoha tõttu toi­musidki
transpordid üsnagi primi-,
tiivselt| ja mootorpurjekas „Juhan",
tuubi tud laeval 70 ümber. Pardal oli
seekord ka Lienhärd i^e, k^s. aga
Rootsis ei saanud saksa adminislratr
sioöiii liikmena eksiili jä sõitis; mõ­ne
aja pärast Rootsis omandatud
mis ül'i liormaalselt võjmeline trans- purjelaevaga edasi ' \rgentnnasše,
portimav 300 inimest, viis iga kord üle kus ta elas 25 aastat, tulles siis ta-ligi
70'!) inimest.; Kokku toimetati gasi Lääne-Saksamaale
Rootsi 3.30Ö ieestiroütslast ja peaae- Õpetlik w lisada, et Berliin andis,
g ü s a m a palju eestlasi. just siis, kui Eesti.evakuee,rimine oli
Looniiulikull oli rootsipöolne huvi käiku läinud, vormilise joa e^sti-suur
ee stirootslaste päästrnistegevu- i rootslasle ja rootslaste evakueerimi­se
vastus mille kanaliks kföjunes seks kasvõi Rootsist järele tulevate
Sitokholniis tegutsenud Kommitten laevadega. See oli 20;. septambri üm-fpr
estlandssvenskama. Viimased ber, 'mil oli juba hilja mid^gl.ära te
22-aastane..Heli V i i n a m ä e o l i , ü k s rulluisütajäid,Toi^^
kes aitas koguda $21.000 invaliididele ^ k k t r ö o n i i i s f e abiaparaatide
ne teadaolev Ad^m Weiss, "1616 Tal- muretsemiseks. Ontario ;,MiIkRoil-0-Thon-ist"ol|i 900 osavõtjat ja
linnas, köste^kooIiõpetajana J 'distants 10 km., kümne kontrollpunktiga leus uisutajatele paküt!
matukoitjana. Vnmase poeg.Joachim , ; ' |
Weiss n 1658) esimene raamätukaup- "^"^^^^^ piima.
mees ja kirjastaja Tallinna^;-, Maini- • V — ' ' ,;
tud kirjastus püsis kunr Eesti Vaba­riigi
lõpuni. ! :
Kaasaegsete .hulgas on |r. H.
Weiss kaalukamaid Eesti Itumani-taarteadlasi
ja (oma armastust selle
maa ja i(ahva jVastu oma elutööga
tõendanud. Dr. H, Weiss omalD hulga­liselt
sõpru vat)2f,Ees!ti ühiskonnas ja
pälvib siiraid õnnesoove oma auväär-r
fse juubeli puhul.
^ Edg. V.: Saks ,;;
s on seni- .
või konl-
Austraalias ja väljasppol portree­maalijana
tunnustuse võitnud Vaike
Liibus viibit^ juba alates augusti kuu
keskpaigast jTörontos, ki^s ta usinas­ti
on töös siit saadud poVtreetellimis-te
lõpetamisega. Käsil on pooltosinat
hoolitsesid mh. „Juhani" varustami­se
eest^ naftaga. ' • ; •:
Ametlil^ult registreeriti Lienhardi
poolt üKiupatsiooniyalilsuse juures
kaubandLisettevõte ja kõigis amelli-kes
pabei'eis esinesid „Juhani" reisi­jad
kui „e lav kaup"", Meeskond koos-ha,
osa eestirootslasi jäigi mapia.
.'Eestirootslaste evakueerimist soo-",
dusläs millegipärast kindralkomissar
Lilzmann, kellega veel septembris
Eestis käinud rootsi riigipäevaliige,
kammarhärra Dieksön, oli otsekon-
: taktis. Ilmselt talitas Litzmann Ber-agister
Harald
Väike Liibus on Austraalia eestla­si,
kes lapsena sinna asus koos vane­matega
juba Eesti Vabariigi päevil.
Tema kunStihariduslik Õppeaeg ja
treening on toimunud Austraalias ja
Pariisis.- Lõpetanud Sydney's Natio­nal
Ar| Schoori täiendas ennast veel
Max Meldrum School. of Painting,
milline kool eriti rõhutab impressio­nistlikku
maalimisyüsi ja tehnikat
ja kolm aplat:JulianAshton'i port­reemaali
koolis. 1957. aastast on ta
valitud Austraalia Royai Art Society
liige. Ta on; esinenud eri- ja grupi­näitustel
peaU Austraalia eriti Parii­sis,
ia mujal! ning ^tema töid leidub
nes eestlastest ja läev liikus Haap- liini keeldude vastu silma kinni pi-'
salu Uuesadämast jLidingö Brevlki, • .gistades transportide suhtes.
kuHu muide viimane Juhani'• trans- • Eestirootslaste transportide ümber
port saabus 11. septembril 1944, otse, oli palju kõmu ja süüdistusi.Igal, ju-enne
rinde kokkuvarisemist. Laev e|i' hül päästsid need transpordid suiire-läinud
tagasi, kuna Soome oli sõlmi- ma osa ei^sti-rootslastest ja tähele-nüd
N. Liiduga vaherahu ja oli ette j pandavalt suure aryu ka eestlasi, mis
näha sakslaste evakuee.rumine Ees-( tuleb kanda ka Lienhardti tegevuse
tist. plusspoolele, (EPL/K).
nii riiklikes:
Inglismaal,
cui eragaleriides ÜSA-s,
Portugalis;, Itaalias,
Austrias, Prantsusmaal ja Kanadas.
Eriti asaAuitraalias. : J
Kaks aastat tagasi, hilissuvel 1978,
esines kunstnik esmakordseU Kana-
• das — The Gäilcry Danielli Torontos.
Hoolimata i^i^nstinäitustele ebasobi­vast
ajast, õnnestus see ning mitmed
tema tööd ön torontolaste ja eestlas­te
kodudes. K a sai ta tellimi-si;
Juteldes kunstnikuga Tartu Colle-ge'is,
kus tal renditud ruum ateljee­na;
ja kä^il suuremõõtmehsed port^
feedvmainis t i , et kavatsusel oH küll
juba aprillis Toiiontosse tulla, et lõ­petada
mõni ijiortree tuijitud eestla-
. sest ning esitajda Stokholniiš ESTÖ
'80, kuid e[i jõudnud.;Ees oli mitmed
tellirnised Austraalias jä esinemine;
Pariisis, kus lepig ühe tuntud gale-;
rüga. Esinesin küll Stokholmis, kuid
vaid paari abstraktsema tööga,.
Küsimusele> kas kunstnik siin ka­vatseb
ka näitust korraldada või soo­vib
esineda eelseisval EKKT sügiS'-
näitusel kuna seal varemalt mõnel
juhul on. olijiifd ka külalisesinejaid?
: Saame vastuse, et erinäituseks ei pii­sa
ainult hei^t mõnest portreest. Kü­simusse
võiks tulla vaid külalisena
EKKT näitiisest * psavõtt, kui seda
• võimaldatakse.': ' • . ' ' ' V;
Juhan''HaapsaluMÜesad&ma kai ääres 1944 (Kustboni arhiiv). ' l
=ü ÄCCGUI
Ave., Torontsi, Ontario, M5J;2H7
.862-7115- •/•.::,••:.;v^:^-^^,;
. septembril tähistas Harald Lu-ning
oma 70. a. .sünnipäeva. Sellel pu-hui
olid tulnud teda õnnitlema arvu­kas
kogu Sõpru.' N i i nagu ennem
Long Islandil, nii on tema nüüd ka
siin, Lõüna-Floridas, üks armastatu­maid
rahvuskaaslasi.
Juubilar sündis Tartus 12. sep-terhbril'
1910. Kooliaastad möödusid
Tartus. Noorena oli tamitmekülgne
sportlane. Eestit esitas ta sõüde-sportlasena,
olles spordiselts /^Taara":
meeskcjnna liikmeks. 1941 jõudis ta
abielu-s.^damesse, õnnelikuks kaa­saks
sai Erna Liivak.; Nende poeg
Rein, praegune Rahvuskomitee liik­me
kandida^at, sündis 1943. Põgeniku-tee
viis neid Saksaniaale. Siin, Pin-nebergi
ülikoolis, saavutas juubilar
magistri kraadi majandusteaduses.
USA-sse saabusid Luningud 1950. a.
Juubilar, rakendades ülikoolis oma-tud
teadmisi, asutas kaks firrnat:
„Esto Drywall" ettevõtte ja ,,Reina
' Constrüction" compäny. Olles kahe
firma presidendiks jätkus temal siis­ki
veel energiat rahvuslikuks tegevu­seks.
Ta oli mitmekordne Long Is­landi
Eesti Seltsi esimees. ,
1975. a, asusid Luningud L.-Flörij-dasse,
Boca Ratoni. Ka siin võtab
juubilar elavalt; osa rahvuslikust
tööst, kuuludes L.-Florida Eestlaste
Koondise juhatusse. Tema kogeinu-sed
on olnud suureks abiks Koondi­sele
ja selle ürituste läbiviimisele.
Akadeemiliselt -kuulub H. Luning
korp. ,,Ucoensis'isse".
Harald, Sinu sõbrad soovivad Sul­le
veel palju tegevusrikkaid aastaid.
Rahvuskaaslased vajavad Sind!
Loite saavutas k.a. augusti
kuul ....magistrikraadi . .Californias
Stariford ülikoolis, kuhu ta siirdus
oma õpinguid jätkama televisiooni
ja ajakirjanduse aladel. Teda kütsi^ti
läbirääkimistele New Yorki, millele
järgneski tema tööle rakendamine
„New York TitnesT' toimetuses.
Mag. Tiina Loite on arhitekt Mani-yald
Lõite ja tema abikaasa Silva tü­tar.
Noor ajakirjanik on hästi tun­tud
New Yorgi ja ümbruskonna ees-
Kanada pajljudes 1 innadc
ni • p uud im ud õ i ge lea t ri-sertsaai'
ehitatud . selleks,.Otstarbeks
vastava lavaga. Sama oli senini ka :
Kitcheneriga {Kitchener ja Waterloo ;;
on kokku üle -200,000 elanikuga)Äs­ja
aga valmis uus ,,Ceritrcin the^
Sauaref', milles on • teatH- .ja kont­sertide:
jiaoksl92()rne istmega saal
võrdleriiisi sügava lavclga ning/teises
tiivas Kilchener^Wateriuo Kunsti- •
•muuseum (Aft^Gallery).
. „ Ee la va niine", loinuis. 20. . ja 21.
sept. p.n. „Our Inlernational. Fleri-tage"
'kavaga, milles esitasid rahva':
tantsu j a lavalist tantsu 14 rahvUs-
§ruppi |nagu|..sakslased,^ poriugaalla-ti
noorteperes, kelle liikmena ta käis sed/ungarlased,,:ukrainlased, poola-
Eesti Koolis ja võttis Osa gaid-liiku- kad,^ kroaadid, shotlased, austerla-misest.
Tiina Loite kuuilub akadee-sed, hindud, hiinlased j.l.-ning nende
mlliselt korp! Filiae.Patriae perre. , hulgas- kä eestlased. Eestlaste grupp
Pastor Johan Teras ristis 2. augüs-^ oli ; organiseeritud•. ja juljitud Ene
til kaksikud Jennifer Marie ja Krys-• Rebase Ipooll ja sihna. kuulus tema
tal Ann, sündinud 3; sept. 1979 a.. Toi- õpilasi^ ning kolleege ja Hamiltoni "
vo Kraus'1 ja Mare, n-na Mäepea, eesti rahjVataRlsijaid, kükk|U -8; paari,
tütred, laste vanaisa Paul Mäepea ko-.; Esitati „Tuljak",' mis olj hästi tantsi-./
tud kuigi Vahest oleks rohkem hoog- '
sust soovinud.
Kuigi ju „Tuljak" on meie pare-,
maid ja hoogsamaid rahvatantse, sil-''
ma;paistis aga see millest oleme ise
dus Thunder Bay, Ontario. ' '
iniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiiiiiii^
5esti Sihtkapital Kanada
Äsmetused ja testamendi-pärandused- ju- ka ammugi teadlikud. Eesti rah-
;' • on tulumaksuvabad. . v : ;variietel: puudub see kirevus, võib-
• Annetaja; soovid ;täidet^^^ . o l l a " üleliigne kirevus, ja rahvatant--
;E^STI MAJA,.9581 Broadview Ave. suder;see kiirus ning,rütm;, mis on
. ; V Toronto, Ont.M4K:2R6 paljude! teistel, rahvustel nagu; uk-llil
»lllll»lllinililillllllilllllllllin^ rainlastel. poolakatel, ja isegi saks;
•/ • ';. • . . ^ : ' • lastel-v Idamaised, india ja; hiina.
' ;' . tantsud paistavad jälle omakorda sil-
JillllliSllllilllllilillllllllllllllllUiiiiillliliinillH ma orpa tugeva teatrilikkusega.Teh-
^ •; .niliselt, võibolla meie ,,Tuljak" oli
o üks paremaid, kuid just siin öeldud
f põhjustel Ila ei pääseriud eriliseU esi-
Reedel, 3/ ja 4. okt, Cosmopoiitan Ic kiirust ja •:^|eiisr;a ts iooni: nõudva
ra Associationi esitusel Verdi . publiku isilmis. Võrbolla 'asa cl ka;
kunagi Kanada pub;liku maitse muu-'
lub veel kord teisemaks..
Meie naabreid —- lätlasi, leedulasi,
sqomlasi'jci rootslasi - - e i olnud esi-
'nemas.: Eestlased olid,, läüu Ene Re-
'basele. ;K.. A.
.281 DANFORTH A V E . ; - Tel. 463.3331
Soome pagarisaääused — kardemoni-šaiad,
struudelid, soome tordid, küpsi-sed.
Libapirukad. ,
SUVEPUHKUSEKS ON MEIE ÄEI • •
\SüL-ETUD 2L juibist kuip.lS.Juulini:§.a.
Avatud teisip., kolmap., neljap. 9—^,
reedel 9—7, laup-8--2; I;. •
Esmaspäeval suletud. '
-lJll^Jv^l^l^^'v^i.v•'f.^i^lB.^B^Hg^ito.J.'^^?A:.jy^J.^.l-^J^^
Pärast seniseid edukaid'^teridüsi
USA-s ja eriti kahe täissaali ees toi­munud
menukat lavastust Stokliol-miš
ESTO-80 pidustusil jätkub Lake-woodi
Eesti Teatrilt Lembit Koörit-sa
muusikali „Emajõel" ettekanne
nüüd ka Torontos, Külalisetendus
toimub Eestr Majas püliapäeval, 19.
^oktoobriL. ['
Trupp tuleb siia 20-liikmelises
koosseisus, milles on peale näitleja­te
ka väike orkester. Lavastus on
Leida Lepik-Koelilt ja pääsmed tule­vad
eelmüügile Eesti Majas. Nädal
enne Toronto etendust mängib LET
seda New
,;Maskibair-. Ryerson Theatre, 43
GerrardE. algusega kl. 8 õ.
Neljap., 9. okt. Jüri Lina loeng kul­tuuri
olukorrast Eestis, Eests Majas
algusega M. 7^30 õ.
1^ Laup., 18. okt. sümpoosion „Balti
identsuse säilitamine" Läti kultuuri­majas,
4' Credil Union Drive, Don
Mills, algusega kl. L30 p.
® Laup., 18. okt. Toronto Eesti Selt­si
Sügispidu Eesti Majas algusega kl;!
7 õ. ••;•.:•'//•••
^ Pühäp., 19. okt. Lakewoodi Eesti
Teatri esituses ;^Lembit Koöritsa
njiuusikal,,Ema jõel'* Eesti Majas al­gusega
kk 3 p.l.
i( jLaup., I. ja 2. nov. J . Šaarniiti
kuhstinäitus Eesti Majas.
Pühap., 2. nov. Kanada Eesti Teat-
,,Käs! vastab toele, et verielasedilah'
.kuvad Afganistanist?" v ' ..- .
.' „Põhimõte}isclt küll, aga nad läher
. vad läbi Türgi ja Iraani." '
• . ,,lViiks nõlikogude kodanikul king
ri (esituses • kohtumine vanas.majas" kunagi ei pigista?"
LaWrence Park Gollegiate saalis al«
gubega kl.' 4 p.l; <
-^iLaüp., 1. nov. Toronto Eesti Mees­koori
kontsert-ball Holiday Inn'is
Wynford Dr. algusega kl. 6 õ.
^ Pühap., 2. nov. Mulkide koošviibi-mii)
e Tartu College'is. algusega kl.j3
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiifiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiim
„K>unst pigistada kui rahvas;j käib;
' paljajalu."
. ,.Meie abielu kuleeb suurepära­selt,"^
praalib härra Jäneste. .;y,Iga
kord .kui. meil lüli on, viskab naine
• mind, Italdrikuga. Kui ta trehvab, siis
naerab tema. Kui ta mööda viskab,
siis naeran mina."