1986-05-08-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.....tlonal Librayy.of C&ru:.öa ,
Collection DeveXopraent. 3?nnGli,
i95 ••Jellington Str»
Nr. 19 (1887) 1986
Second Class Mall Re|?istration No. l.^M
NELJAPÄEVAL, 8. MAIL - THURSDAY, MAY 8 XXXVII aastakäik
Waldheim esikohal,
ei võitnud
lunud laupäeval peeti Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kevadine koos^^^ millest võttis osa^30
liiget. Koosolekul käsitati käigusolevat ÜRO aktsiooni ja sellega seoses kõneles BATUN-i juhatuse Inge
Sirje Ainso New Yorgist BATUN-i tegevusest. Koosolekul selgitati lähemalt ka Eesti ja eestlaste
tutvustamist maailmanäitusel, niille kohta andis seletusi abiesimees E.Lepnurm. Maailmanäituse puhul
korraldatakse Vancoüyeris Eesti Nädal, mis lõpeb eestlaste esinemisega EXPO-124. augustil. E. Lepnurm
kutsus Toronto eestlasj E^sti Nädala läbiviimisele kaasa aitama.
Koosoleku avas esimees L. Leivat,
tervitades kokkutulnuid, eriti kaugemalt
tulnud EKN-i liikmeid. Palvuse.
pidas EKN-i liige õp. T. Nõmmik.
Koosoleku juhatajaks valiti H:
Lupp, protokollijaiks E. Lindaja ja R.
Andre jun. ,
ARUANDED • ' ^
Poolaasta aruanne loli esitatud kirjalikult.
Välispoliitilises osas mängiti
aruandes, et E K N jälgis Deschenes'i
komisjoni töö arengut. Koos teiste
balti organisatsioonidega ja ukrainlastega
alustati kohtuprotsess Desc-henes'!
komisjoni vastu, kunalkomis-joni
kavatsus minna N'. L-iitu ,,tõend-materjale"
otsima oleks Kanadas
se^dustevastane.
Alustati ÜRO-s Balti riikidele
vaatleja-staatuse taotlemise aktsioon
ja selleks massiliselt toetusallkirjade
kogumine, tehti ettevalmistusi,,
Musta Paela Päevaks" (toimub
23. augustil koos teiste ida-Eu-roopa
rahvastega) ja parlamendiliik-meile
ja ametiisikuile Ottawas saadeti
peasekretäri koostatud pikem
esildis Balti konsulite ametliku välisesindajate
nimekirja saamiseks.
Esimees L. Leivat lisas kirjalikule
aruandele mõningaid täiendusi, mär-dikes,
et E K N - i l oli möödunud veebruar
erakordselt tegevušrikas, kuna
toimus samaaegselt mitmeid aktsioone.
Erjti hästi õnnestus Kaisa Randpere
heaks ta vanemate ka'astööl kor-r-^^
ldatud selgitusaktsioon, mis sai
K nädalastelt sooja vastuvõtu meedias.
Käiku on läinud Ü R O aktsioon,
mille ülemaailmne koordineerimine
eestlaste osas ^on pandad Kanada
Aktsioonikomiteele. Esimesed toetusallkirjadega
lehed on jijba tagasi
saabunud. Kiirel^ saati^ oma korjan-duslehe
Saskatchewanist tagasi
prof. Ivo Lambi, kes paari nädalaga
kogus mitme rahvusfe liikmeilt 100
allkirja.
W. Pent pttawast juhtis tähelepanu
P, Trudeau algatusel loodud Kanada
Rahu ja Julgeolu Instituudi ter-gevusele,
mille liikmeskonda on arvatud
ka etnilisi ringkondi ja parempoolseid
Ojrganisatsioone, kujd mille
tegevus kulgeb täiesti pahempoolsele
rahuliikumiste joonel ja Kanada
julgeolekut õõnestavalt. Sellele insti-
-tuudile on hiljuti Kanada valitsus
andnud suuremat rahalist toetust.
Koosolekule esitatud tegevusaruanne
võeti teadmiseks. "
BATUN-I TEGEVUSEST '
. järgnevalt andis UN-iga ühenduses
New Yorgis töötava dATUN-i
juhatuse liige Sirje Airiso kokkuvõtliku
ülevaate selle organisatsiooni
tegevusest ja probleemidest. Ta tähendas
UN-i kaudu Balti riikide õiguste
taastamist taotlev B A T U N on
töötanud juba 20 a. ja saanud' kogemusi
selles töös. Viimaseil aastail on
parimaks kohaks Balti riikide õiguste
eest väljaastumiseks olnud ÜN-i
inimõiguste konverentsid Genfis,
milledest B A T U N - i esindajad on osa
võtnud. Onselgunud, et peame U N - i
liikmete juures Balti riikide küsimust
palju rohkem tutvustama. Mõned
esindajad ütlevad, et kuulevad Balti
riikide probleemist alles esmakordselt.
Peame selgitustööd tegema ka
nende riikide juures, kes on vene propaganda
mõju all. Euroopas on tendentse
vabaneda USA mõju alt, kuid
USA on see riik, kelle esindajad on
korduvalt julgelt meie olukorda esile
toonud, eriti inimõiguste.alal. Aga
meil on ka teisi toetajaid, näit. Austraalia.
Üldiselt on viimasel ajal nende
riikide arv kasvanud, kes meist
aru saavad.
UN-is Balti riikidele vaatleja-staatuse
saavutamine võib võtta ve^il
mõni aasta. Selleks on, vaja saada
algatajaid-käendajäid (sponsoreid).
Euroopas on adv.Imant Gross Rootsist
külastanud paljusid välisministeeriume,
et Balti riike käsitav resolutsioon
käiku läheks. Lähema kolme
kuu jooksul on vaja intensiivset
selgitustööd teha, kuid B A T U N - i rahalised
võimalused on piiratud. Balti
rahvaste selgitustööd ÜN-i liikmete
juures tuleb jätkata ja selleks loodetakse
ka Kanada esinduse toetusele.
AKTSIOONID VANCOUVERIS
Ühenduses EXPO 86-ga kavandatud
aktsioonidest Vancouveris kõneles
E. Lepnurm. Eestlaste ja Eesti
küsimuse tutvustamiseks on kõik
Vancouverl eesti organisatsioonid ja
kogudused lubanud oma toetusi. Augusti
teisel poolel korraldatakse Eesti
Nädal, mis lõpeb 24. augustil. Sel
^MN — Austria presidendivali-misil
4. mail tuli esikohale K.
Waldheim, kuid tal jäi 0,36% puudu
võidust (50%). Talle anti 49,64%
häältest, ta vastaskandidaadile sotsialist
K. Steyrer'ile 43,66%, ja kahele
teisele kandidaadile kokku
6,70%. Enne valimisi eeldati Wald-heimile
52% ja kahele väikekandi-daadile
5%; kuid üks neist, nn. Roheline
partei (ökologistid), sai 6%,
arvatavasti Tshernobõli nukleaar-se
õnnetuse tõttu: partei on tuumaenergia
vastu ja tuumarelvade kärpimise
poolt. Päev enne valimisi
pöördusid praegune president ja
ka kantsler Sanovitz (juudi päritoluga
sotsialist) TV kaudu rahva
poole mitte valida Waldheimi. ^
Järgmised valimised kahe pea-kandidaadi
vahel toimuvad 8. juunil.
Ülemaailmne Juutide Kongress
on lubanud meedias avaldada uusi
dokumente, millised Waldheimi
„roimi" veelgi enam täpsustavad.
[Vastaskandidaat Steyrer on tegelikult
vanglas istunud ebaseaduslike
abortide tegemise eest). Ka on Iisraelis
valitsuselt nõutud, et see
oma saadiku Viinist ära tooks, juhul
kui Waldheim võitma peaks, -
kuigi presidendiamet on peamiselt
tseremoniaalne.
ärg. lk. 3)
Eelti Liidu Kanadas vahendusel leidis aset Toronto Eesti Majas 30.
apr. laudkonnavestlus sõjakurjategijate avastamiseks ja nende kuritööde
selgitamiseks moodustatud uurimiskomisjoni tegevuse kohta.
Seletuste andjaks oli Ottavt^ast kohale sõitnud uurimiskomisjoni
legaalne nõunik Michael Meighen. Panelistideks olid Kuras Lasis
(lätlane) ja O. Rudek (ukrainlane). Vahendaja ülesannetes oli Läti
Liidu Kanadas esimees dr. Guntis Silins.
Ülevaate kohtunik Jules Desche-nes'
i juhtimisel moodustatud Kanada
sõjakurjategijate uurimiskomisjoni
tegevuse kohta andis Guntis Silins.
Selle komisjoni moodustamise aluseks
sai ühe juudiorganisatsiooni
esindaja kiri Kanada valitsusele selle
kohta, et arvatav sõjakurjategija dr.
Mengele on tulnud Kanadasse, või
on taotlenud luba Kanadasse asumiseks.
Kas valitsusel on teada, palju
on tagaotsitavaid sõjakurjategijaid
tulnud Kanadasse ja mida kavatseb
teha Kanada valitsus selleks, et neid
avastada ja karistada? Tulemuseks
oli vastava komisjoni moodustamine
valitsuse poolt, Komisjoni teiseks
ülesandeks oli selgitada,milliseil seaduslikel
alustel on võimalik Kanadas
vastutusele võtta isikuid ja, kui vaja-ik,
teha valitsusele ettepanekuid
täiendavate seaduslike aluste kehtestamiseks,
et teistel maadel varem
kordasaadetud kuritegude eest kedagi
saaks Kanadas karistada.
Komisjon alustas tegevust 7.
veebr. 1985o25. juuniks oli komisjonile
esitatud 21 ^isiku ja organisatsiooni
poolt süüdistusi sõjakuritegudes
660 isiku kohta. Tunnustades
neid süüdistusi, pidas komisjon põhjendatuiks
652 isiku süüdistused. Järele
jäid süüdistused 8 isiku kohta,
mis näisid olema tõsisemad ja vajalikult
dokumenteeritud. Lisaks sellele
pidi olema võimalik saada nende isikute
kohta täiendavat süüstavat materjali
Hollandist, Inglismaalt, USAst,
Poolast ja 'N.Liidust. Nende tunnistust
ja dokumentide juurde pääsemiseks
oli vaja aega. Valitsus pikendas
komisjoni mandaati kuni 30.
juun. 1986. /.
UKSED KINNI
Välismaiste tunnistajate ülekuu-
[ganistaiiis um
diktaator
KABUL — Afganistani president
ja poliitbüroo peasekretär Babrak
Karmal vallandati ja asendati salapolitsei
ja sõjavägede ülemfuhata-ja
kindralmajor Najibullah'ga.
Karmal naasis Moskvast, kus teda
kritiseeriti teravalt, et ta ei ole olnud
suutnud hävitada afgaanide
vastupanuliikumist — isegi N. Liidu
massiivse sõjalise abiga— ega
suurendada kommunistliku partei
liikmeskonda. Ta tänas N. Liitu selle
„omakasupüüdmata vennaliku"
abi eest. Ta jääb edasi poliitbüroosse
lihtliikmena.
Gorbatshov sooviks nõukogude
sõjaväge seal vähendada, kuid enne
peab rahvas olema maha surutud ja
vastupanu hävitatud. Dr. Najibul-lah,
39-a., on olnud propaganda,
salapolitsei ja sõjavägede ülem,
ülikooli lõpetanud, pesueht kommunist
ja venelaste suur sõber. Nii
on kõik võimupositsioonid ühte
isikusse keskendatud ja on oodata
lõplikku rünnakut afgaani gerilja-de
hävitamiseks.
lamiseks ning dokumentide kontrollimiseks
Kanada tavade kohaselt,
soovis komisjon saada nende riikide
valitsustelt kindlustust, et komisjoni
volinikud sinna minnes võiksid üle-kuulamisi
teostada iseseisvalt ja
usalduslikult. Nendel peaks olema
igipääs originaaldokumentidele ja
tunnistajate esialgseile tunnistusile,
(Järg. lk. 3)
Peetri koguduse leeriõpilased St. Paul'! kirikus. Ees õpetajad Andres
Taul ja Edgar Heinsoo. Keskel — leerinoored altari ees, pühakirja
loeb õp. Edgar Heinsoo. All - lilledega Anne Mai Pedel, Tiina Marel
Pedel ja Kristin Ingrid Laansoo. Volo - Klmnr llvo.s
Õnnistati 21 Peetri
uduse leerinoort
et nad leiaks aega oma 'l-istc jaoks.
umalateenistuse lõppedes ootasid
õnnitlejad leerinoori kiriku ees lilledega.
Järgnesid leeripeod mitmel
pool linnas sugulaste ja sõprade ringis.
Ka Eesti Maja oli leerinoorto
päralt.
Õnnistati leeriõpilased; Liisa Kai
Kaid, Riina Kindlam, Pia Kori, Ingrid
Kängsepp, Kristin Ingrid Laansoo,
Rita Lillian Loes, Jenny Oad, Lcigh-
Ann Pahapill, "Lena Kristi Pahapill,
Anne N4ai Pedel, Tiina Maret Pedel,
Tiia Kristine Pihl, (lorrine Patricia
Sepp, Särina Westerblom, Margus
Koop. Eric Korjus, Andres Musta,
Peter Vaido Paas, Andres Ivar,Rass,
Martin Tarmo Sepp, Paul Christopher
Timusk,
o. , : . . . . . . . ^ - 'I
UUE,iiyViTÄVA
Piletid müügil Minkter auditooriumis alates 9. aprillid.
Hind $8,00 täiskasvanutele, $5,00 p@n@eonäridele ja
7 0
õpilastele. VISA ter;9tulnud. Piletikassa avatud 10-5.00 p.ll.
1750
riumas,
. E.
ennQ ei^^eiidiLssil:.
Jahedavõitu päikesepaistelisel
pühapäeval kogunes palju rahvast
suurde .St. Pauli kiriku, et elada
kaasa Toronto Peetri koguduse 21.
leeriiioore õnnistamisele.
Jumalateenistust kaunistasid lauluga
koguduse segakoor CantateDo-mino
Roman Toi juhatusel, sopran
Helmi Betlem, bass-bariton Andres
Raudsepp, alt Estra Väli-Toompuu ja
viiulisoologa Mare Ratas-Wester-blom.
Praost Andres Taul pidas ingliskeelse
õnnistamiskõne ja jutluse
pidas õp. Edgar Heinsoo, võttes aluseks
1. Peetruse kirja 3:8-12: ,,Aga
viimaks olge kõik üksmeelsedr kaastundlikud,
vennaarmastajad, halastajad,
alandlikud. Ärge tasuge kurja
turjaga, ega sõimu sõimuga, vaid
vastupidi, õnnistage, sest teie teate,
et olete kutsutud pärima õnnist
u s t . . . "
Pühendades oma jutluse leerinoor-tele,
ta rõhutas kristlike eluviiside
tähtsust ja kutsus neid üles hindama
oma kodukirikut, lootes kõiki näha
taas viie aasta pärast maikuu teisel
pühapäeval. ,,TeiB vajate oma kirikut
väga mitmel põhjusel ja peamiselt
selleks, et teil oleks hingelist
jõudu ja tervet vaimu, et elu oleks
õnnistatud ja õnnelik, et teie alati
saaksite usalduslikku nõu, et teie
võtaks kindla kontrolli enda üle,, et
teie õpiks tundma,kuidas Jumala armastus
ja heldus võib teid kanda läbi
elu."
Olles pühakirja, alusel loetlenud
ohte, mis .tänapäeval noori varitsevad
ja jaganud käitumisreegleid
kristlikule õpetusele toetudesypani ta
ka leerinoorte vanematele südamele.
Konverents Tokios
OTTAWA - Kanada välisminis-ter
Brian Mulroney viibis Tokios
tähtsamate suurriikide juhtide
konverentsil, mille eesmärgiks oli
lahenduse leidmine maailma majanduslikele
ja poliitilistele probleemidele
ning võitluse koordineerimine
terrorismi pidurdamiseks
maailmas. Konverentsist võtsid
osa Kanada, USA, Inglismaa,
Prantsusmaa, Lääne-Saksa, Itaalia
ja Jaapan. 30.000 politseinikku ja
agenti oli rakendatud konverentsi
julgestamiseks. Vaatamata sellele
läks terroristidel korda tulistada 5
omatehtud raketti, mis ei tabanud.
WALTERHALL
TORONTO ÜLIKOOLI
MUUSIKAFAKULTEET
S10.00
MAISTE Seeniorid ja õpilased $7.00
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 8, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-05-08 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860508 |
Description
| Title | 1986-05-08-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | .....tlonal Librayy.of C&ru:.öa , Collection DeveXopraent. 3?nnGli, i95 ••Jellington Str» Nr. 19 (1887) 1986 Second Class Mall Re|?istration No. l.^M NELJAPÄEVAL, 8. MAIL - THURSDAY, MAY 8 XXXVII aastakäik Waldheim esikohal, ei võitnud lunud laupäeval peeti Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kevadine koos^^^ millest võttis osa^30 liiget. Koosolekul käsitati käigusolevat ÜRO aktsiooni ja sellega seoses kõneles BATUN-i juhatuse Inge Sirje Ainso New Yorgist BATUN-i tegevusest. Koosolekul selgitati lähemalt ka Eesti ja eestlaste tutvustamist maailmanäitusel, niille kohta andis seletusi abiesimees E.Lepnurm. Maailmanäituse puhul korraldatakse Vancoüyeris Eesti Nädal, mis lõpeb eestlaste esinemisega EXPO-124. augustil. E. Lepnurm kutsus Toronto eestlasj E^sti Nädala läbiviimisele kaasa aitama. Koosoleku avas esimees L. Leivat, tervitades kokkutulnuid, eriti kaugemalt tulnud EKN-i liikmeid. Palvuse. pidas EKN-i liige õp. T. Nõmmik. Koosoleku juhatajaks valiti H: Lupp, protokollijaiks E. Lindaja ja R. Andre jun. , ARUANDED • ' ^ Poolaasta aruanne loli esitatud kirjalikult. Välispoliitilises osas mängiti aruandes, et E K N jälgis Deschenes'i komisjoni töö arengut. Koos teiste balti organisatsioonidega ja ukrainlastega alustati kohtuprotsess Desc-henes'! komisjoni vastu, kunalkomis-joni kavatsus minna N'. L-iitu ,,tõend-materjale" otsima oleks Kanadas se^dustevastane. Alustati ÜRO-s Balti riikidele vaatleja-staatuse taotlemise aktsioon ja selleks massiliselt toetusallkirjade kogumine, tehti ettevalmistusi,, Musta Paela Päevaks" (toimub 23. augustil koos teiste ida-Eu-roopa rahvastega) ja parlamendiliik-meile ja ametiisikuile Ottawas saadeti peasekretäri koostatud pikem esildis Balti konsulite ametliku välisesindajate nimekirja saamiseks. Esimees L. Leivat lisas kirjalikule aruandele mõningaid täiendusi, mär-dikes, et E K N - i l oli möödunud veebruar erakordselt tegevušrikas, kuna toimus samaaegselt mitmeid aktsioone. Erjti hästi õnnestus Kaisa Randpere heaks ta vanemate ka'astööl kor-r-^^ ldatud selgitusaktsioon, mis sai K nädalastelt sooja vastuvõtu meedias. Käiku on läinud Ü R O aktsioon, mille ülemaailmne koordineerimine eestlaste osas ^on pandad Kanada Aktsioonikomiteele. Esimesed toetusallkirjadega lehed on jijba tagasi saabunud. Kiirel^ saati^ oma korjan-duslehe Saskatchewanist tagasi prof. Ivo Lambi, kes paari nädalaga kogus mitme rahvusfe liikmeilt 100 allkirja. W. Pent pttawast juhtis tähelepanu P, Trudeau algatusel loodud Kanada Rahu ja Julgeolu Instituudi ter-gevusele, mille liikmeskonda on arvatud ka etnilisi ringkondi ja parempoolseid Ojrganisatsioone, kujd mille tegevus kulgeb täiesti pahempoolsele rahuliikumiste joonel ja Kanada julgeolekut õõnestavalt. Sellele insti- -tuudile on hiljuti Kanada valitsus andnud suuremat rahalist toetust. Koosolekule esitatud tegevusaruanne võeti teadmiseks. " BATUN-I TEGEVUSEST ' . järgnevalt andis UN-iga ühenduses New Yorgis töötava dATUN-i juhatuse liige Sirje Airiso kokkuvõtliku ülevaate selle organisatsiooni tegevusest ja probleemidest. Ta tähendas UN-i kaudu Balti riikide õiguste taastamist taotlev B A T U N on töötanud juba 20 a. ja saanud' kogemusi selles töös. Viimaseil aastail on parimaks kohaks Balti riikide õiguste eest väljaastumiseks olnud ÜN-i inimõiguste konverentsid Genfis, milledest B A T U N - i esindajad on osa võtnud. Onselgunud, et peame U N - i liikmete juures Balti riikide küsimust palju rohkem tutvustama. Mõned esindajad ütlevad, et kuulevad Balti riikide probleemist alles esmakordselt. Peame selgitustööd tegema ka nende riikide juures, kes on vene propaganda mõju all. Euroopas on tendentse vabaneda USA mõju alt, kuid USA on see riik, kelle esindajad on korduvalt julgelt meie olukorda esile toonud, eriti inimõiguste.alal. Aga meil on ka teisi toetajaid, näit. Austraalia. Üldiselt on viimasel ajal nende riikide arv kasvanud, kes meist aru saavad. UN-is Balti riikidele vaatleja-staatuse saavutamine võib võtta ve^il mõni aasta. Selleks on, vaja saada algatajaid-käendajäid (sponsoreid). Euroopas on adv.Imant Gross Rootsist külastanud paljusid välisministeeriume, et Balti riike käsitav resolutsioon käiku läheks. Lähema kolme kuu jooksul on vaja intensiivset selgitustööd teha, kuid B A T U N - i rahalised võimalused on piiratud. Balti rahvaste selgitustööd ÜN-i liikmete juures tuleb jätkata ja selleks loodetakse ka Kanada esinduse toetusele. AKTSIOONID VANCOUVERIS Ühenduses EXPO 86-ga kavandatud aktsioonidest Vancouveris kõneles E. Lepnurm. Eestlaste ja Eesti küsimuse tutvustamiseks on kõik Vancouverl eesti organisatsioonid ja kogudused lubanud oma toetusi. Augusti teisel poolel korraldatakse Eesti Nädal, mis lõpeb 24. augustil. Sel ^MN — Austria presidendivali-misil 4. mail tuli esikohale K. Waldheim, kuid tal jäi 0,36% puudu võidust (50%). Talle anti 49,64% häältest, ta vastaskandidaadile sotsialist K. Steyrer'ile 43,66%, ja kahele teisele kandidaadile kokku 6,70%. Enne valimisi eeldati Wald-heimile 52% ja kahele väikekandi-daadile 5%; kuid üks neist, nn. Roheline partei (ökologistid), sai 6%, arvatavasti Tshernobõli nukleaar-se õnnetuse tõttu: partei on tuumaenergia vastu ja tuumarelvade kärpimise poolt. Päev enne valimisi pöördusid praegune president ja ka kantsler Sanovitz (juudi päritoluga sotsialist) TV kaudu rahva poole mitte valida Waldheimi. ^ Järgmised valimised kahe pea-kandidaadi vahel toimuvad 8. juunil. Ülemaailmne Juutide Kongress on lubanud meedias avaldada uusi dokumente, millised Waldheimi „roimi" veelgi enam täpsustavad. [Vastaskandidaat Steyrer on tegelikult vanglas istunud ebaseaduslike abortide tegemise eest). Ka on Iisraelis valitsuselt nõutud, et see oma saadiku Viinist ära tooks, juhul kui Waldheim võitma peaks, - kuigi presidendiamet on peamiselt tseremoniaalne. ärg. lk. 3) Eelti Liidu Kanadas vahendusel leidis aset Toronto Eesti Majas 30. apr. laudkonnavestlus sõjakurjategijate avastamiseks ja nende kuritööde selgitamiseks moodustatud uurimiskomisjoni tegevuse kohta. Seletuste andjaks oli Ottavt^ast kohale sõitnud uurimiskomisjoni legaalne nõunik Michael Meighen. Panelistideks olid Kuras Lasis (lätlane) ja O. Rudek (ukrainlane). Vahendaja ülesannetes oli Läti Liidu Kanadas esimees dr. Guntis Silins. Ülevaate kohtunik Jules Desche-nes' i juhtimisel moodustatud Kanada sõjakurjategijate uurimiskomisjoni tegevuse kohta andis Guntis Silins. Selle komisjoni moodustamise aluseks sai ühe juudiorganisatsiooni esindaja kiri Kanada valitsusele selle kohta, et arvatav sõjakurjategija dr. Mengele on tulnud Kanadasse, või on taotlenud luba Kanadasse asumiseks. Kas valitsusel on teada, palju on tagaotsitavaid sõjakurjategijaid tulnud Kanadasse ja mida kavatseb teha Kanada valitsus selleks, et neid avastada ja karistada? Tulemuseks oli vastava komisjoni moodustamine valitsuse poolt, Komisjoni teiseks ülesandeks oli selgitada,milliseil seaduslikel alustel on võimalik Kanadas vastutusele võtta isikuid ja, kui vaja-ik, teha valitsusele ettepanekuid täiendavate seaduslike aluste kehtestamiseks, et teistel maadel varem kordasaadetud kuritegude eest kedagi saaks Kanadas karistada. Komisjon alustas tegevust 7. veebr. 1985o25. juuniks oli komisjonile esitatud 21 ^isiku ja organisatsiooni poolt süüdistusi sõjakuritegudes 660 isiku kohta. Tunnustades neid süüdistusi, pidas komisjon põhjendatuiks 652 isiku süüdistused. Järele jäid süüdistused 8 isiku kohta, mis näisid olema tõsisemad ja vajalikult dokumenteeritud. Lisaks sellele pidi olema võimalik saada nende isikute kohta täiendavat süüstavat materjali Hollandist, Inglismaalt, USAst, Poolast ja 'N.Liidust. Nende tunnistust ja dokumentide juurde pääsemiseks oli vaja aega. Valitsus pikendas komisjoni mandaati kuni 30. juun. 1986. /. UKSED KINNI Välismaiste tunnistajate ülekuu- [ganistaiiis um diktaator KABUL — Afganistani president ja poliitbüroo peasekretär Babrak Karmal vallandati ja asendati salapolitsei ja sõjavägede ülemfuhata-ja kindralmajor Najibullah'ga. Karmal naasis Moskvast, kus teda kritiseeriti teravalt, et ta ei ole olnud suutnud hävitada afgaanide vastupanuliikumist — isegi N. Liidu massiivse sõjalise abiga— ega suurendada kommunistliku partei liikmeskonda. Ta tänas N. Liitu selle „omakasupüüdmata vennaliku" abi eest. Ta jääb edasi poliitbüroosse lihtliikmena. Gorbatshov sooviks nõukogude sõjaväge seal vähendada, kuid enne peab rahvas olema maha surutud ja vastupanu hävitatud. Dr. Najibul-lah, 39-a., on olnud propaganda, salapolitsei ja sõjavägede ülem, ülikooli lõpetanud, pesueht kommunist ja venelaste suur sõber. Nii on kõik võimupositsioonid ühte isikusse keskendatud ja on oodata lõplikku rünnakut afgaani gerilja-de hävitamiseks. lamiseks ning dokumentide kontrollimiseks Kanada tavade kohaselt, soovis komisjon saada nende riikide valitsustelt kindlustust, et komisjoni volinikud sinna minnes võiksid üle-kuulamisi teostada iseseisvalt ja usalduslikult. Nendel peaks olema igipääs originaaldokumentidele ja tunnistajate esialgseile tunnistusile, (Järg. lk. 3) Peetri koguduse leeriõpilased St. Paul'! kirikus. Ees õpetajad Andres Taul ja Edgar Heinsoo. Keskel — leerinoored altari ees, pühakirja loeb õp. Edgar Heinsoo. All - lilledega Anne Mai Pedel, Tiina Marel Pedel ja Kristin Ingrid Laansoo. Volo - Klmnr llvo.s Õnnistati 21 Peetri uduse leerinoort et nad leiaks aega oma 'l-istc jaoks. umalateenistuse lõppedes ootasid õnnitlejad leerinoori kiriku ees lilledega. Järgnesid leeripeod mitmel pool linnas sugulaste ja sõprade ringis. Ka Eesti Maja oli leerinoorto päralt. Õnnistati leeriõpilased; Liisa Kai Kaid, Riina Kindlam, Pia Kori, Ingrid Kängsepp, Kristin Ingrid Laansoo, Rita Lillian Loes, Jenny Oad, Lcigh- Ann Pahapill, "Lena Kristi Pahapill, Anne N4ai Pedel, Tiina Maret Pedel, Tiia Kristine Pihl, (lorrine Patricia Sepp, Särina Westerblom, Margus Koop. Eric Korjus, Andres Musta, Peter Vaido Paas, Andres Ivar,Rass, Martin Tarmo Sepp, Paul Christopher Timusk, o. , : . . . . . . . ^ - 'I UUE,iiyViTÄVA Piletid müügil Minkter auditooriumis alates 9. aprillid. Hind $8,00 täiskasvanutele, $5,00 p@n@eonäridele ja 7 0 õpilastele. VISA ter;9tulnud. Piletikassa avatud 10-5.00 p.ll. 1750 riumas, . E. ennQ ei^^eiidiLssil:. Jahedavõitu päikesepaistelisel pühapäeval kogunes palju rahvast suurde .St. Pauli kiriku, et elada kaasa Toronto Peetri koguduse 21. leeriiioore õnnistamisele. Jumalateenistust kaunistasid lauluga koguduse segakoor CantateDo-mino Roman Toi juhatusel, sopran Helmi Betlem, bass-bariton Andres Raudsepp, alt Estra Väli-Toompuu ja viiulisoologa Mare Ratas-Wester-blom. Praost Andres Taul pidas ingliskeelse õnnistamiskõne ja jutluse pidas õp. Edgar Heinsoo, võttes aluseks 1. Peetruse kirja 3:8-12: ,,Aga viimaks olge kõik üksmeelsedr kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud. Ärge tasuge kurja turjaga, ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest teie teate, et olete kutsutud pärima õnnist u s t . . . " Pühendades oma jutluse leerinoor-tele, ta rõhutas kristlike eluviiside tähtsust ja kutsus neid üles hindama oma kodukirikut, lootes kõiki näha taas viie aasta pärast maikuu teisel pühapäeval. ,,TeiB vajate oma kirikut väga mitmel põhjusel ja peamiselt selleks, et teil oleks hingelist jõudu ja tervet vaimu, et elu oleks õnnistatud ja õnnelik, et teie alati saaksite usalduslikku nõu, et teie võtaks kindla kontrolli enda üle,, et teie õpiks tundma,kuidas Jumala armastus ja heldus võib teid kanda läbi elu." Olles pühakirja, alusel loetlenud ohte, mis .tänapäeval noori varitsevad ja jaganud käitumisreegleid kristlikule õpetusele toetudesypani ta ka leerinoorte vanematele südamele. Konverents Tokios OTTAWA - Kanada välisminis-ter Brian Mulroney viibis Tokios tähtsamate suurriikide juhtide konverentsil, mille eesmärgiks oli lahenduse leidmine maailma majanduslikele ja poliitilistele probleemidele ning võitluse koordineerimine terrorismi pidurdamiseks maailmas. Konverentsist võtsid osa Kanada, USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Lääne-Saksa, Itaalia ja Jaapan. 30.000 politseinikku ja agenti oli rakendatud konverentsi julgestamiseks. Vaatamata sellele läks terroristidel korda tulistada 5 omatehtud raketti, mis ei tabanud. WALTERHALL TORONTO ÜLIKOOLI MUUSIKAFAKULTEET S10.00 MAISTE Seeniorid ja õpilased $7.00 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-08-01
