Meie Elu = Our life, July 2, 1981

              pjl^eie S k " aar.
€0¥EMTRY(,,MeieEW'kaastöm^^ ^ H i l j u t i teatati siinses
IlAsaates, mida Mljeiti avaldasid ka inglise poliitilised päevalehed,
et Briti sõjalistel strateegidel oli kavatsus rünnata 27CH) ^liitlaste
5a"^sõja jõpuii Šaks^aad, mis pidid: kandma ant-et
sel. ted hautada 3 milj^^^
kitab inimeses põrnatõb®. iipi. surmavilli. ; ^
Briti sõj aliste strateegide ülesan­deks
oli külvata mürkgaasi järgmis­tele
saksa linnadele Berliin, Ham­burg,
Stuttgart ja Frankfurt. See do­kument
on avastatud 'BBC „News-night"
reporteri Robert Harrise
poolt. 'Kui too sõjaline Igaasirünnak
teostunulks, siis vastavalt Briti valit­suse
kemikaalide sõjapidamise osa­konna
diröktori dr. Rex Watsoni ar­vamusele
— tänapäeva Berliin ol­nuks
inimtühi!
r Sõja lõpupäevil Briti sõjalistd
strateegidel oli varuks küllaldasel
hulgal antraks-pomme. Ja Chürchilli
resolutsioon kindralstaabi rapordile
(1944 a. juulis): „Mä ei ole väga
veendunud sellest negatiivsest rapor-dist."
'Nähtavasti kindralstaabi me­hed
hoiatasid peaministrit kemikaa­lide
•surmavast-hävitavast mõjust
saksa Imnadele. Ghurchill aga
kalkuleeris küknavereliselt edasi ja ÄOCOHOTLIK J/L EAiaSKLAME /
saatis notiitsi kindralstaabile: „Ma
soovin teha Imhnaverelis^ kalkulat- : Chürchilli isik j a ^tema soijalme
siooni, kuidas saab tarvitada müt^- strateegia Teise maailmas^a paeyii
gaasi, mille all ma mõtlen põhiliselt ^^"^^^^^^^ u l e s t o t r ajakirjandu­ses
ühenduses tema tipsumaaniaga
— ChurchiMohiudalkohodiik! Selle­le
vihjab lord Avebury ühes sõnavõ­tus
rahvusvahelisel kongressil Liver­poolis.
Lord Avebury avalik sõnavõtt
Sir Winston Churchill
sinep-gaasi." Ja Churchill jä
,moraali", teemai: „0n absurdne sel­les
küsimuses rääkida moraliteedist,
kui seda (sinepigaasi) tarvitati vii­mases
sõjas (siin pn juttu Esite^^ 11 t , I V • *
maailmasõjast), ilma et süüdistust ' l ^ " t i k u t e alkohohtaiwitaimse tee.
oldcs tõstetud moralistide või kiriku ^^^^
t. Sün on tegemist lihtsalt moe-muutusega
nagu on seda pikad jaj lü­hikesed
seelikud naistel." Ja vihja­tes
saksa ,;vaudele'' (V-pommidele)
Lnurchill märgib: ,,Km ponimitamii- «nir lA- ^ n i J . o J* i i «i
V.neÄ ttõõeosotui mr>u.,,u;,tSu,os •tõLs;i.s^eik,rsi xh"ä^iwreik,. s la 1. 935—1/9-3^9 .• a . le. ed.i G«inmra- rd^i teennks
suured raketid kaugele-ulatavalt a ^«"^ f^^
hävitava mõjuga l a & s i d p a l j u d d e ^ ^ ^ ^ ^ " " ^
' ^ • ^ õhtusöökidel Churchill tarvitas suu-valehele
„D. Telegraphile" rohkesti
lugejakiriu Chürchilli joomakomme-test
— nü poolt kui vastu. Toome
siinkohal mõned üksikud näited. Nü
kirjutas iRobertA. f erikins: „Olles
valitsuse jä tööliste 'keskustele, ma
olen kõigeks valmis, et lüüa vaen­last
mõrvalikus ikohas. — M a kind-remal
hulgal viskit ja kohjakit, sa^
geli üsna lühikese aja jooksul, kuid
nõusolekut mürkgaasi tarvitami-;
seks. — M a ei leia, miks meie peame,
alati olema dzhentlemenid, küna he-i
^ . * ; T , i : o ; « * • i * ni • J i \ ' Hia kunagi Cl namud teda purjus ega l a s t i kusm teilt ((kindralstaabilt)' ; nok, ast^a nud, olekus. iM\/ra e•i t; ea ütelda, '
mis juhtus sõja' ajal, kui teenisin
iti lennuväes). Võimalik,
, y , 1 ^ 1 . . : . et siis Churchill uputas oma mured
mad (sakslased) lurjustena kasuta. ^ kes tahaks teda selles
vad eeliseid. ' süiidistada? - Õnneks leedi Cuna^
Sama BB€ .^wsnighti" program- }^ jõi- aimüt nüneraaly^^^
rais näidati televisiooni vaataj'atele CtarcMl alati saabu? oma v i s k i - ja
shoti mägestikkü, mis oli mustaks .^'«J^''''??^^^^^^^^^^ ^
põlenud kemikaalide (antfeks) kai- juht.andis ule_leedi toappisil^^ (11.
setuste tagajärje!, nimelt I t e t o i ? P ^ J ^^
Downl piirkonnas, kus Umselt toode- "^"«^'.'n) ^J^f^
takse aritraksJkemikaale, mis tapab J!' *?5'H."^™
inimesed jaloomad.mis tekitab pa- bui? oli 1939-45 . sõjapäevil koolK ^
haloomulist kasvajat, kas kopsudes ' ^ ' f . J ^ ^ f .puuduvad
või nahal. - Inglased olid valmis- teadmised. Sir Wmstonr joomakom-tanud
2 miljonit loomakoöki, missi- metest.^^^ tootasmSrr Winstoni
saldasid antraksi ja 1942. a. keskel .^""'"^s^iksemato^^^^^
s;o. kolmandal sõja-aastal!)MF oli ^ alates kuni 1965.;_a., tema surmam
võimeline Saksamaa rünnakiiks J» ^ n a g i ei namud,teda joobnuna,
mürgitatud loomakookidega, et na- / p p , et lord Avebury laimab^«^^^
katada saksa tsiviilelanikke, kes neid tes enam pole elavate tarjas
kooke puutuvad või mürgitatud üha fga saa ennast kaitsja. Ja Samas le.
söövad. Briti sõjaministeeriumi
esindaja ütleb M need antraksiga ' ° ! } / - ^ ' • ^ ' ' ^ sõja?' Esimene
mürgitatud loomaJcoogid hävitati Jl?^^*' '^JPlI^ a._ sõjapäevil Sir
sõja lõpul. Jumal tänatud. Winston Churchill oh paralüütiliselt
V . joodik." Teuie väide; „ffitlerdi
SINEPIGAAS karsklane"! Küsimus: „Kes võit^
3 sõja?^ Viimasele võiksime vastata
Hiljuti ilmus „The Sunday Tele-^ ühe saksa kaasaegse poliitikuga:
aphis" seeriäkirjutis teemal: „Len-l, „Saksamaa on majanduslik hiiglane/
davate kindluste surm", milles ellu-('kuid poliitih^lt mõjult
jäänud piloot Blmer Bendiner kirju-^ poiss." Tänapäeva Inglismaa lohta
tab, et 1943. a. 17. augustil ründas võime väita vastupidiselt.
Briti baasidest USA 8-sas õhujõudu- / , '
de üksus, 230-ne„lenaava kindluse- BRITI
ga" Schweinfurti, Lõuna-Šaksamaal,
kus toodeti sõjaliseh tähtsat mater-
, jali, et neid tehaseid puru^stada. Vas­tavalt
selle ameerika komandöri in-
Millised eelarvamused-olid natsi-
Saksamaa juhtidel Churchillf isikust
, i . ., ja mürkgaasi tarvitusele võtmisest?
formatsioonile, sakslased hävitasid Q,, J c^ebbels oma^pSevikus (1942.
Õhuvõitluses 60 ameerika sõjalennu­kit
ja kaotasid 600 lennüväelast. —
a. 28. jaanuaril) kirjutab: „Boilshe-vism
ja suurkapitälism oh seega aya-
Tagasi tulles Chürchilli isiku ,;kül- Hkult sümboolsed. IngH&maa on lan-maverelise
gaasiriinn:aki?r tema
siis tal on õigus, et Esimeses maail
masõjas inglased tarvitasid mürk­gaasi.
Hitler oma memuaarides
ajad. Ta (Inglismaa) võib tänada
i, poliitilist seiklejat esma­klassilises
suuruses, Ices võib elada
..Mein 'Kampf" kirjutab: ,.ööl vastu ainult peost suhu ega saa teha kau
13. ja 14. oktoobrit (1917) läks Ypres'i geleulatavamat plaani, m vaatan
(linn Belgias) lõunarindel lahtr;ing- Chürchilli kui tõelist Briti impeeriu-laste
gaasirünnak. Selle juures tarv^^
tati sinepigaasi, mille mõju meile
• 0 ;
Ontario rakendas maariteesõidM
julgestamiseks alates 1. juuflist
1981 Probatiönary Driver
Lisencingsüstemi. Selle ees­märgiks
ori aidata fjbdötšiš^ridä'
uute autojuhtide liikiüsmääruste
rikkumise ja õnnetuste kõrget
protsenti.
Statistika kinnitab, et Ontarios
on uutel autojuhtidel, vaatamata •
nende vanusele, rohkeni auto­õnnetusi
ja liikiüsmääruste
rikkumisi kui kogemustega >
autojuhtidel,
Proovisüsteemi. eesmärgiks on
autojuhtidele alla kriipsutada
liiklüsriiäärüste tähtsust kõigi '
julgeoleku kindlustamiseks. Uüld
autojuhid, kes kahevprooviaasta
kestel ignoreerivad seadusi või -
sõidavad hooletult, k"'aotavad
30-ks päevaks oma autojuhtimise
loa kui neile kogub kuus
Igaüks võib uhke olla oma
puhtale sõiduregistrile,,. kuid
selle saavutamine oleneb teist
endist.
and Communications
mnnu 1.
James Snow, Minister
WilliarrtDavis,Prerinier
peaaegu tundmatuid allikaid
Eesti ajaloos on Eesti laulupidud©
traditsiooni rajaja Saaremaa Anse­küla
pastori Martin Körberi uurimus
„Bausteine zu elner Geschichte Oe-sels"
(Kuressaare,
(Bloor-Jan©
Stn.) Toronto, Onl. M6S W
mx
mi hauakaevajat." Ja mõned päevad
hiljem natside prapagandaminister
oli veel tundmatu, kuna see oli proo- on märkinud päevikusse: ,,Churchill
Vimata meie ihul. Ma pidin seda veel pole kunagi olnud tooride sõber (te-tundma
õppima samal öol. Werwicki gelikiilt Oli ta kriitiline Ohamberiai-
'lõuna«nkal olime meie (saksa ük-^;^ ni kokkuleppe-poUltikas! A.). Ta
sused) 13. oktoobri õhtu eel gaasjigra- oli alati eriarvamusel ja enne sõda
naatide pideva tule all, mis öö jook- v vaadati teda kui pooMapakat. Keegi
sul enam vähem^ägedalt jätkus. Juba ' ei võtnud teda tõsiselt.-Führer mee-südaööl
lahkus osa meist, sellest nutas inglasi, keda ta võttis vastu
mõningad kamraadid igavesjeks. enne sõja puhkemist j a kes ütlesid.
Vastu hommikut li^aras valu ka et Churchill oli narr. Isegi Chamber-mind
iga veerandtunni tagant ja kell lain oli seda ütelnud Führerile"
seitse taarusin j a komistasin põleta- 01)
tud silmadega tagasipode, minu vii­mane
sõjateade taskus (ifitler tee- ; SHMEFIGAÄS
uis teatavasti sõjas virgatsina). Mõ- Sama seisukohta kinnitab ka Ai­ne
tunni järele mu silmad olid muu- bertSpeer, kes istus ,,sõjäsüüdl^^^
tunud hõõguvateks süteks, minu üm- na" paaricümmend äästat Spahdäu
ber kõilc oli muutunud pimedaks, - - v a n g l a s , Berinnis, cma^^ v^^ k i^
Nii sattusin l»asev\^alki, ^ laatsaretti j utatüd memuaarides „Inside The
(Po]nmeris,Preisiraaäl) ja seal pidin I Third Reich" (!975):„Temal(Hitle.
ma üle elama revolutsiooni." Nii ril) oli halvad eelarvamused Lääne
kui ebakompetentset, alkohoolikut-demagoogi."
— Ja teises kohas mär­gib
A. Speer, Hitleri relvavarustuse
toodangu minister, et Hitler rääkis
gaasirünnaku oihust Saksamaa linna­dele.
A. Speer oiha kommentaaris
teab kinnitada, et 1944. a. 5. augustil
Churchill uuris rairärti Inglismaa ka-patsiteedist
gaasirünnaku sõjas Sak­samaa
vastu. Vastavalt sellele rapor­dile,
varutud oli juba tonni si-nepiji
> fosgeen-gaasi, mis võinuks
hävijtada 965 ruutmiili Saksamaa te^
ritooriümist, eiiam kui Berliini,
Hanliburgi, Kölni, Esseni, Frankfur­di
ja; Kasseli linnad ühtekokku. Vaa­ta
sellest lähemalt Davidirvingu
raamatus: ,yKolmanda riigi salajased
rehad'^ <saksa keeles, 1969). A.
Speer pihib: „Vastavalt minu kirjale
1944. a. 11. <)ktoobril Keitelile (poo­di
sõjakurjategijana Mirnbergis!)
meie produktsioon — kuni kemikaa­lide
tööstus oli ponunitatud 1944. a-suvd
— tootis 3100 tonni sinepigaasi
ja 1000 tonni tabuuni kuu jooksul.
Meiie^|KK)lel oli kuhjunud suurtel hul­kadel
mürfcgaasi viie jsõja-aasta jook­sul,
enam kui Briti Varud; isegi eel­dusel,
et meie toodangu kapatsiteet
oli tunduvalt venitatud sõja tõttu."
Nii Albert Speer oma vanglame-muaarides
(lk. 553) sinepigaasi toot­misest
mõlemal pool sõjaliini. Siin
võiksime tarvitada eesti vanasõna:
,J*ada sõimab katelt, ühe;d mustad
Saaremaa seati sõjavalmis juba a.
l mü kõiki talunikke kohustati
relvastuma „oma naiste, laste ja kar­jade
kaitseks" venelaste ootamatute
rünnakute vastu. 500 meest raken­dati
pidevalt kindlustustöödele. Ko^
halik, taaniaegselt eesti päritoluga
y. Poil oli nende tööde üld-
^ Rahvastik ei tohtinud kellelegi
võõrale anda öömaja, passideta isi­kud
vangistati koheselt. Koi. Itn.
Kari V. Stäckelberg formeeris omal
kulul eestlastest jalaväe pataljoni,
inis pidi jääima vaid saare kaitseks.
Kuninga käsul aga jaanuaris 1701 kä­sutati
too pataljon (500 meest) ja
kindlustuste meeskonnad Tartu lin­na
kaitsegarnisonile täienduseks.
taandus Sangastesse. Rootsi väest
olid kas langenud või vangistatud 10
kõrgemat ohvitseri, 20 lipnikku ja
allohvitseri ning 600 kuni 700 meest.
Küna võitlus oli meeleheitlik, siis ta­petud
venelaste arvu loeti kaugelt
suuremaks. Rootsi juhtkonnast sat­tusid
Vene vangistusse Lieven, Un-gern,
Lode j.t. ning 120 sõjameest.
Seega ligüähedaselt enam kui; pool
Saaremaa pataljonist löödi rivist väl­j
a detsembris 1701 (lk. 259-261).
koi. Brandti Saaremaa dragonite
üksus ja 50 jalaväelast, toenäoliseh
ka saariased, võtsid a. 1704 osa Tartu
kindlusest väljatungi lahingust, mil­les
said surma köl.ltn. Brandt ja
hulk ta sõjamehi. Seega Saaremaa
pataljonide kaotused Põhjasõja esi­meses
faasis olid umbes 1000 meest.
Adolf Hitler inglaste s^iiiepigaasi rim-nakust
Ypres'! šõijarindel Belgias,
riigimeestest. Ta vaatas. Chürchilli,
keda; ta /tihti mainis konverentside!,.
i Vastavalt Kelchi kroonikale koütn
Karl Stackelbergi Saaremaa patal­jon
saadeti a. 1701 Tartu asemel Võ­rumaale
eelkaitseks umbes 10.000"
mehelise vene armee vastu. Rõuge
niõisas Hans y. Liveni jalavägi (eest­lased),
60 ratsanikku ja 2 kahurit satr
tusid ohtlikku positsiooni ja neile
läkski appi Saaremaa pataljon mõ­nede
kahuritega. Lahing oli edukas,
venelased taandusid.
Samal aastal detsembris kol.ltn. Li­veni
üksus piirati Erastveres üm-
• Appi saadeti 160() meheline
üksus 6 kahuriga, nende hulgas
V. Stackelbergi pataljon, Eesti aadli
lippkond koos Abo ja Karjala ük­sustega.
Venelased üritasid ka Root­si
abiväge ümber piirata. Jalavägi,
incl. Saaremaa pataljon muskettide-ja
kahurid lõid vaenlase raskete
kaotustega põgenema. Vene massid
^ üritasid koheselt uut pealetun­gi
Ja Saaremaa pataljon sai kannata­da
nende kahui^väc tules. Rootsi rat­savägi
sunniti taanduma. V. Liveni
ja Stackelbergi kahurid vallutati ja
e^sti pataljonid jäid haardesse. Sui^
sus ja pimeduses osa ohvitsere j ^
sõjamehi murdsid end välja. Stac-
'^^^^rg oma pääsenud meeste ja põ­genemisel
üles korjatud ratsanike^
' Eestlaste relvaüksusel: oli mund­riks
hall, puuvillane vateeritud kuub
tinanööpidega ja kollaste villaste
triipudega ning kübara ümber kanti
kollast nööri. Univormi juurde kuu­lusid
sukad, saapad, talvel kasukas
ja suvel kollane pihtjope.
Hoolimata,^ et desertööridele oli
karistuseks kohene võlla tõmbami­ne,
autor märgib, et kojuigatsuse tõt­tu
Stackelbergi pataljonis oli üsna
palju väejooksikuid ja isegi kol.ltn.
V. Brandti Saaremaa dragonite rat-saüksusest
jooksid mehed koju. Kül­lap
need sealt paatidel põgenesid
Soome, et mitte võlla sattuda.
Raske sõjamaks asetati kogu maa­le,
näit. Kuressaare linnapea pidi
isiklikult kohe andma 1000 riighaal-rit,
N samuti rikkamad linnakodani­kud.
Iga koguduse kohus oU 100 haa-gimaa
kohta saata üks relvastatud
dragon ratsaväkke. Peale Narva la­hingut
nõuti sõjaväele iga 15 haa-gimaa
kohta (s.o. 15 suurt talu) kae­tud
vänkr t, kahte hobust ja kutsa­rit;
iga kü nme hagimaad pidid saat­ma
Orissaare ühe tugeva kahurväe
hobuse.
Et käsud saaks täpselt täidetud,
saatis kuningas Poolast 2 täidesaat­vat
kommissari Kuressaarde ja So-neburgi
lossi, kellele vastuhakkami­ne
olla dnud sama hea kui duellile
minek. ^ \ '
A. 1702, kui Schlippenbach sai lüüa
•ja taganes Pärnu, seati Saai^emaa
rahvas sõjavalmis. Iga talupere­mees,
kel polnud püssi, pidi selle ko­he
Tallinnast või Riiast muretsema.
Lisaks nõuti 12 päeVa provianti, 1
nael pjüssirohtu, 2 naela tina kuulide
valamiseks, 3 paari tulekive, 1 Root­si
mõõk ja kdlase kandi ning tutu-ga
kapuuts.
Talunike osas oli korraldus kõik
mehed 15 kuni 60Kla eluaastani ar-vdie
võtta peremehed, nende ven­nad,
pojad, venna- ja õepojad, ka
, sulased, manulised, kõrtsimehed, kä­sitöölised
ja isegi üks jalad. Keeldu"-
jatele oli karistus 100 riigitaalrit!
Talunikud, kel aga polnud püssi, kä­sutati
end kohe varustama pikkade
torudega või piikidega, mille otsas
poolkuu kujulised löögiterad või vi­katid.
Isegi kirikuõpetajad käsutati
rivvi. ^
; Mobilisatsioon oli totaalne. Iga 15
haagimaa kohta ^pidi antama sõja­väele
1 last rukist (s.o. 12 tonni), 54
lasti linnaseid, 14 lasti kaeru, 1 tonn
tangu, 4 liesi)fundi (32 kg) võid või
pekki, 20 liespfundi (160 kg) kuiva­tatud
kala. Lisaks oli taludel üle-me-rejää
küüdikohustus.
' Talud pidid tollal dema üsna jõu­kad,
et seda kohustuste koormat
kanda. 1709 võeti riigihoiule kõik ki-rikuvarad
ja kellad. Saaremaa jäi
küll sõjast puutumata, aga sõjajärg­ne
katk pääsis siiski mandrilt saare­le
ja umbes pool rahvast hävis.
E. V. SAKS •
JOHN 1. SOOSAAR, C
Chartered Accountant
,55 University Ave., Toronto, Oetado, M5J 2H7
TeL862.7115