1981-07-02-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Collection Development Branch
395 ^.'fellingtqn Stro ÕPder sei
tsaa
" PEAB AASTA LÕPUKS
ELANIKKU
asumise otsust @i saa
edasi lükata
— Eesti Abistamiskomitee puhkekodu ,,Ehatare" valmib
kava kohaselt käesoleva aasta lõpul, kuid juba nüüd on tekkinud
probleemid selle rakendamisega, ütles juhatuse liige
Hans Kivi „Meie Elule". Mõned, kes soovi avaldasid sinna
kohe elama asumiseks, tahavad jääda oote järjekorda.
Second Class Mail Registration Mo. 1354.
Nr. 26 (1637) 1981 NELJAPÄEVAL, 2. JUULIL — THURSDAY, JULY 2 XXXII aastakäik
Muidugi tuleb aru.saada, et
sageli ei suudeta tähtsat otsust
elu ümberkorraldamiseks kohe
teha, kuid varem või hiljem tuleb
see ikkagi teha.
- Need isikud kes ei suuda/nüüd
otsustada, peavad arvestama sel-,
lega, et ootejärjekord ei anna
neile sissekolimiseks mingit tähtaega
ja neil tuleb oodata „Eha-taresse"
asumiseks võibolla aastaid.;
" . •
„Ehatare" alustab tegevust ja
võtab esimesed 100 elanikku sisse'
selle aasta lõpul. Kuna osa
neiidest kuulub „noorematesse
aastakäikudesse",.siis vaevalt lähemal
ajal kohti, vabaneb ootejärjekorras
öHjaile.
Soovitav on, et kõik kes on
praegu kahtleval seisukohal ja
mõtlevad otsust teha lähemas tulevikus,
teeksid seda kohe ja
kindlustaksid endale koha esimestena.
Ka „Eesti Kodu" valmimisel
paljud ei arvestanud
korterite suure nõudmisega ja
praegu, kus hinnad on tõusnud
kahekordseks, on ostasoovijaid
järjekorras mitukümmend.
VANADE HOOLEKANNE . '
Viimastel aastatel on Kanadas
hakatud vanemate inimeste tervisele
ja heaolule enam tähelepanu
osutama. Et vastavate hooldusasutuste
ülalpidamine on
suurte kuludega seotud, siis. püütakse
vanemaid inimesi võimalikult
kaua • kodudes , hoida.
Tuuakse paar korda nädalas sooja
toitu, antakse abi kinnisvara
maksu maksmiseks ja saadetakse
abi muru korrashoidmiseks
ning lumerookimiseks. See lahendab
võibolla osa majanduslikkudest
küsimustest, kuid jä-.
t^b vanema inimese üksildusse,
kelle ainukeseks meelelahutuseks
on vaid T.V, ja seltsiks läbikäimiseks
kass või koer.
Abistamiskomitee . puhkekodu
„Ehatarega" on mõeldud sinna
elama asuvate kaasmaalaste tervislikule
heaolule jä -ka seltskondlikule
isetegevusele. '
Praegu toimuvad küsitlused
tervisliku seisukorra kui ka huvialade
kohta et selgitada vajaliku
ametkonna palkamist. Elanikele/
võimaldatakse tegevust
huviringides vastavalt nende võimetele
ja soovidele.
Kuigi „Ehatare" ei, ole praegu
kavandatud kroonilistele haigetele
või nendele kes pidevalt vajavad
arstiabi, muutub see vastavalt
tarvidusele jä tervislikule
olukorrale.
Eesti Abistamiskoi:nitee juhatus
korraldab isikutele kes ei ole
tuttavad sellega, mida „Ehatare"
taoline asutus pakub ja kuidas
see tegutseb, ringkäigu vastavasse
Kanada asutusse. Soovijatel
võtta ühendus H. Kivi tel.
466-4813 või J. Herma tel. 282-
2173 kuni 15! juulini. ^
Londonis, Ont. tähistati küüditamise mälestuspäeva eestlaste, lätlaste ja leedulaste poolt üjbise pärjapanekuga Victoria pargis asuvale astus^tagL^kommunistlü^ presid^ent
mälestussambale. Pildil rahvusgrupid lipüvalves. Paremal äärel Eesti Seltsi esimees Kaljo Loone koos tütardega meie rahvuslippu Babrak Karmal. Ka mitmed teised
hoidmas. Ees kõneleb Leedu |Šdtsi president Miras Chainauskas. Eelmisel päeval ilmus kohalikus ajalehes London Free Press'iš ar- kõrgetel kohtadel olnud isikud osi
tikkel Eesti kohta pealkirjaga ,,Okupeeritud Eesti hoiab rahvuslikk^^^ kes asendatud uutega.
võivad hoobelda, et nad on löönud Vene punaan
sissetungiva punaarmee maalt välja.
.Eestlased võivad seda teha, sest pärast 1918 iseseisvaks
i J)
Keskööl vastu teisipäeva algas Ka-
••'-•y''::/':mo^ postiametnike streik. Umbes
24 000 teenistujat, peamiself postisor-teerijad,
lõpetasid töö. Kirjakandjad,
kes kuuluvad teise ametiühingusse,
ei streigi, ja teisipäeval kanti veel
varem sorteeritud poisti laiali. Nädala
keskel lõppes^ga ppstiliiklus täie-
STOKHOLM ,,Näih, et mk olen kujunenud segavaks teguriks Rootsi kirikule'', ütles peapiiskop likult.
KonradVeem ajalehele ,,Svenska Dagbladetvja lisas: ,,Mul on tänepäeväl mulje/et Rootsi^^^^^ tellijad saavad oma le-näeks
kõige meelsamini, et Eesti kiriku juhtkond lahkuks Rootsist ja koliks mõnele teisele maale." streigi kestel soovi^la)rral kätte
° " talitusest Toronto Eesti Maja teisel
Oli kolm tegurit, mille tõttu eesti ; korral kesknädalal keskpäevast ala-pagulastel
Rootsis ei olnud küllalt tes. Soovitav on teada koodinumber,
mulumisest Rootsi kirikusse ja mil- - , : .
Eesti.: pagulaskirikul on seitse kohta Balti maadel ning et Eesti ki-
. praostkonda: Rootsis/ Läärie-Saksa-L- rik tunneb end väljatõugatuna öku-maal,
Inglismaal ja Kanadas igaühes meenilisest seosest. •
üks. Ühendriikides kaks ja. Austraa- Ta toob; näite. Rahvusvaheline ki-
Uas üks. Rootsi praostkoipnal on 12 riklik ajakiri'sisaldas mõni aeg taga-kogudust
ja umbes/ 17000 liiget, si andmeid. Balti maade kohta; Äja-kirik
kirjas öeldi, et aastatel 1918—1940
Moskva allmaaraudtee tulekahjul
sai surma seitse isikut ja vähemalt
100 vigastada. Lääneriikide esindajate
teatel on tulekahju põhjuseks sa-botaash.
Ametlikult ajakirjandusele
kahju suuruse üle andmeid antud
ei ole.
^ Leonid Brezhnev hoiatas läänerii"!
ke ja eriti Ameerika ühendriike sõjaväe
suurendamise pärast. Ta ähvardas
kõik abinõud tarvitusel^ võtta,
et selle vastu võidelda.
^ Iisraeli peaminister Begin ütles,
et ükski välisriik ei saa Iisraelile kitsendusi
teha kus või milliseks otstarbeks
kasutatakse Iisraeli pinnal
olevat sõjavarustust. Ta tähendas^ et
sõjariistad, mis on Iisraeli sõjaväel
ei kasutata paraadideks vaid riigi
NT ASTUS TAGASI
kaitseks kui seda vajahkuks peetakse.
See oli vastuseks Ameerika
Ühendriikide protestile, et kasutati
sealt ostetud lennukeid Iraagi tuumareaktori
hävitamiseks.
Poola kaks naabrit Taani ja Rootsi
teatavad, et nad on valmis kaitsma
venelaste invasiooni korral Poolasse
tulevaid põgenikke. Mõlemate riikide
sõjavägede ülemjuhatused on juba
teinud vastavad plaanid kuidas kaitseda
nende territoriäalpiiridesse saabunud
põgenikke venelaste eest. ,
i( Uues Prantsuse sotsialistlikus valitsuses
on neli ministrit kommunistid.
Seega on nüüd Prantsusmaa esimeseks
lääneriigiks kommunistlikkude
ministritega. Need ei ole sõjaliselt
tähtsad köhad, kuid Ameerika
Ühendriigid ei ole nende kutsumisega
valitsusse rahul.
^ Ontario parlamendi liikmed otsustasid
tõsta endi palka 230/0. Seni oli
nende palgaks $23.000 aastas.
Stokholmis'. koguduse „oma
on Jakobi kirik.
15. juunil avaldatud jutuajanii^es
peapiiskop Konrad Veem jahenenud
vahekorda selgitades märkis edasi:
,,Kiii meie tulime siia Teise maail-;
maspja ajal ja pärast seda, võttis
R-ootsi kirik meid vennaliklilt vastu.".
- Alguses oli 'tolleaegne piiskop Johan
Kõpp-Rootsi peapiiskopi küla-lišelcs
ja teised Eestist tulnud õpetajad
hakkasid töötama Rootsi kiri-
, kus. Siis ei olnud veel Eesti pägulas-kirikut..
Eesti kirik, rekonstrueeriti
paguluses alles 1958. Eestlaste jumalateenistused
Rootsis olid-. alanud
täiesti; spontaanselt. :/
Eesti vaba pagulaskiriku kohta on
maksev kirikuseadus, mis Eesti ter-
; ritooriumil oli 1944./aastani, ja-mis
pärast seda muutunud liojiitiliste
olude tõttu kaotas oma maksvuse
seal.\;'.- ' ^ -
Umbes 40 aastat on nüüd'möödunud
sellest kui eestlased tuli^ Rootsi
ja Rootsi kirikurahvas võttis: eesti
õpetajad vendadena vastu. Pärast
seda- on pilt, muutunud, :vahekorrad
.ei ole enam sama head. Ajaleht jätkab:
Peapiiskop Veem ütleb., 1 et tal
on,praegugi väga head suhted rootsi
õpetajatega> kuid tä seletab säma-t,
et ta ei ole enam populäar-põgenesid:
paljud, eestlased, lätlased
ja leedulased välismaale hing asutasid
pagulaskirikuid.
„Just nondel aastatel Balti maad
olid vabad ja suveräänsed riigid "ja
seal kujunesid, tugevad •rahvakirikud",
rõhutas peapiiskop.
.„Massiline põgenenline ja paguläs-kirikute
tekkimine algasid alles pärast
aastat 1940.
Kirikute Maailmanõukogu ja Luteri
Kirikute Maailmalüdu taoliste
organite poolt välja antavate ajalehtede
ja ajakirjade informatsiooni ka-sutatakse
^eestpalvete aluseks kirikutes.
NiisJigJose informatsiooni tulemuseks
on, et isegi valesid antakse.edasi
eestpalvetes.
1975. aastast alates on aktiivne informatsiooni
levitamine tähtis: osa
meie' tegevusest. Kuid meie ei vaidle
"Ineelsasti. Vastuoludest ei ole •mingi
t kasu, kui tahetakse töötada tõe ja
armastuse alusel."
Ta leiab, et Rootsi välispoliitilised
seisukohavõtud on põhjuseks, miks
Eesti pagülaskirik on kujunenud segavaks
teguriks Rootsi kirikule.
: ,,Rootsi on tegelikult kiitnud heaks
N. Liidu juuresoleku Balti maadel.
Ja Rootsi kirik peab kinni .välismi-
Rootsi -kiriku juhtkonna juures,! nisteeriumi joonest oma väli.spoliiti-et
:ta on koguni kujunenud segavaks liste sammude juures. Mitte kristH-teguriks.
. kud vaid poliitilised väärtused on tä-
^Ta tuleb, et ,,VärKyrka",: Rootsi napäevarm
kiriku juhtiv ülemaaline- ajakiri, kule. nii palju kui asi puudutab Ees-avaldab
ebaõigeid andmeid' olude tl pagulaskirikut", väidab ta.
le tgttu nad tahtsid oma kiriku: ini^
meste vajadus võõras ümbruses kui
nad tulid, keeleline müür ja fiinge-hoid.
Meil oli vähe vaimuhaigeid
oma liikmete hulgas, ütles peapiiskop.
Ja ta lisas lõpuks:
„Meie peame Jumala kingituseks
seda, et võime viia kirikut edasi —
küsimata kui kaua."
^[•1 L l l l l J i l XO
pealinnas Teheranis hävis
ahvatuse tagajärjel valitseva partei
peakorter kus sai surma wnbes
25 isikut ja vigastada teadmata arv.
Pommi plahvatuse äjal toimus seal
iganädalane parteijuhtide koosolek.
Surmasaanute hulgas on kõrgem
Iraani vaimulik ja valitsuse nõuandva
kogu liige> Ayatollah Mohammed
ja 18 parlamendiliiget, nendest 3 ministrit..
.
..Iraani peaminister Mo Alt
Kajaj ja välismmister Nababi pääsesid,
kuna nad lahkusid koosolekult
mõni minut enne plahvatust.
ne
lonnetusel Muštamere pHf°
konnas asuva suvituskoha Gagra lahedal
said surma 70 isikut, teatavad
lääneriikide välisesindused. Vene
teadeteagentuur ei avald!a ametlikku
teadannet, nagu see on harilik Nõukogude
Liidus kus vaigitakse õnnetuste
ja kuritööde kohta, mis ei ole
Esimesest suurest küüditamisest okupeeritud Balti riikides 40 a. möödumist märkisid New Yorgi mil-jonitelinnas
avaliku poliitilise väljaastumsega lätlased, korraldades katedraali ja Rockefeller Cen-teri
vahel Viienda aveiiüü kõnniteel plakatitega demonstratsiooni, mida nägid tuhanded jalakäijad.
Neile jagati ka lendlehti. Samal ajal lätlaste arvukas autode kolonn• plakatid katuseil, liikles ringi
j^esklinna avenüüdel, grupp läti daame päevakohaste loosungitega suurema tähelepanu saavutamiseks
olid üürinud endile ka mõned hobuvoorimeeste sõidukid. Lätlastega olid ühinenud salkkond eesti
sõjaveterane NYEVÜ perest. Nende esimehelt E.Lippingult ilmus ka päevakohane kirjutis THe
News World veergudel. Eesti, läti ja leedu kogudustes peeti mälestusteenistusi. Mdil läti ja eesti de-
Foto — Salme Parming
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 2, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-07-02 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810702 |
Description
| Title | 1981-07-02-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Collection Development Branch 395 ^.'fellingtqn Stro ÕPder sei tsaa " PEAB AASTA LÕPUKS ELANIKKU asumise otsust @i saa edasi lükata — Eesti Abistamiskomitee puhkekodu ,,Ehatare" valmib kava kohaselt käesoleva aasta lõpul, kuid juba nüüd on tekkinud probleemid selle rakendamisega, ütles juhatuse liige Hans Kivi „Meie Elule". Mõned, kes soovi avaldasid sinna kohe elama asumiseks, tahavad jääda oote järjekorda. Second Class Mail Registration Mo. 1354. Nr. 26 (1637) 1981 NELJAPÄEVAL, 2. JUULIL — THURSDAY, JULY 2 XXXII aastakäik Muidugi tuleb aru.saada, et sageli ei suudeta tähtsat otsust elu ümberkorraldamiseks kohe teha, kuid varem või hiljem tuleb see ikkagi teha. - Need isikud kes ei suuda/nüüd otsustada, peavad arvestama sel-, lega, et ootejärjekord ei anna neile sissekolimiseks mingit tähtaega ja neil tuleb oodata „Eha-taresse" asumiseks võibolla aastaid.; " . • „Ehatare" alustab tegevust ja võtab esimesed 100 elanikku sisse' selle aasta lõpul. Kuna osa neiidest kuulub „noorematesse aastakäikudesse",.siis vaevalt lähemal ajal kohti, vabaneb ootejärjekorras öHjaile. Soovitav on, et kõik kes on praegu kahtleval seisukohal ja mõtlevad otsust teha lähemas tulevikus, teeksid seda kohe ja kindlustaksid endale koha esimestena. Ka „Eesti Kodu" valmimisel paljud ei arvestanud korterite suure nõudmisega ja praegu, kus hinnad on tõusnud kahekordseks, on ostasoovijaid järjekorras mitukümmend. VANADE HOOLEKANNE . ' Viimastel aastatel on Kanadas hakatud vanemate inimeste tervisele ja heaolule enam tähelepanu osutama. Et vastavate hooldusasutuste ülalpidamine on suurte kuludega seotud, siis. püütakse vanemaid inimesi võimalikult kaua • kodudes , hoida. Tuuakse paar korda nädalas sooja toitu, antakse abi kinnisvara maksu maksmiseks ja saadetakse abi muru korrashoidmiseks ning lumerookimiseks. See lahendab võibolla osa majanduslikkudest küsimustest, kuid jä-. t^b vanema inimese üksildusse, kelle ainukeseks meelelahutuseks on vaid T.V, ja seltsiks läbikäimiseks kass või koer. Abistamiskomitee . puhkekodu „Ehatarega" on mõeldud sinna elama asuvate kaasmaalaste tervislikule heaolule jä -ka seltskondlikule isetegevusele. ' Praegu toimuvad küsitlused tervisliku seisukorra kui ka huvialade kohta et selgitada vajaliku ametkonna palkamist. Elanikele/ võimaldatakse tegevust huviringides vastavalt nende võimetele ja soovidele. Kuigi „Ehatare" ei, ole praegu kavandatud kroonilistele haigetele või nendele kes pidevalt vajavad arstiabi, muutub see vastavalt tarvidusele jä tervislikule olukorrale. Eesti Abistamiskoi:nitee juhatus korraldab isikutele kes ei ole tuttavad sellega, mida „Ehatare" taoline asutus pakub ja kuidas see tegutseb, ringkäigu vastavasse Kanada asutusse. Soovijatel võtta ühendus H. Kivi tel. 466-4813 või J. Herma tel. 282- 2173 kuni 15! juulini. ^ Londonis, Ont. tähistati küüditamise mälestuspäeva eestlaste, lätlaste ja leedulaste poolt üjbise pärjapanekuga Victoria pargis asuvale astus^tagL^kommunistlü^ presid^ent mälestussambale. Pildil rahvusgrupid lipüvalves. Paremal äärel Eesti Seltsi esimees Kaljo Loone koos tütardega meie rahvuslippu Babrak Karmal. Ka mitmed teised hoidmas. Ees kõneleb Leedu |Šdtsi president Miras Chainauskas. Eelmisel päeval ilmus kohalikus ajalehes London Free Press'iš ar- kõrgetel kohtadel olnud isikud osi tikkel Eesti kohta pealkirjaga ,,Okupeeritud Eesti hoiab rahvuslikk^^^ kes asendatud uutega. võivad hoobelda, et nad on löönud Vene punaan sissetungiva punaarmee maalt välja. .Eestlased võivad seda teha, sest pärast 1918 iseseisvaks i J) Keskööl vastu teisipäeva algas Ka- ••'-•y''::/':mo^ postiametnike streik. Umbes 24 000 teenistujat, peamiself postisor-teerijad, lõpetasid töö. Kirjakandjad, kes kuuluvad teise ametiühingusse, ei streigi, ja teisipäeval kanti veel varem sorteeritud poisti laiali. Nädala keskel lõppes^ga ppstiliiklus täie- STOKHOLM ,,Näih, et mk olen kujunenud segavaks teguriks Rootsi kirikule'', ütles peapiiskop likult. KonradVeem ajalehele ,,Svenska Dagbladetvja lisas: ,,Mul on tänepäeväl mulje/et Rootsi^^^^^ tellijad saavad oma le-näeks kõige meelsamini, et Eesti kiriku juhtkond lahkuks Rootsist ja koliks mõnele teisele maale." streigi kestel soovi^la)rral kätte ° " talitusest Toronto Eesti Maja teisel Oli kolm tegurit, mille tõttu eesti ; korral kesknädalal keskpäevast ala-pagulastel Rootsis ei olnud küllalt tes. Soovitav on teada koodinumber, mulumisest Rootsi kirikusse ja mil- - , : . Eesti.: pagulaskirikul on seitse kohta Balti maadel ning et Eesti ki- . praostkonda: Rootsis/ Läärie-Saksa-L- rik tunneb end väljatõugatuna öku-maal, Inglismaal ja Kanadas igaühes meenilisest seosest. • üks. Ühendriikides kaks ja. Austraa- Ta toob; näite. Rahvusvaheline ki- Uas üks. Rootsi praostkoipnal on 12 riklik ajakiri'sisaldas mõni aeg taga-kogudust ja umbes/ 17000 liiget, si andmeid. Balti maade kohta; Äja-kirik kirjas öeldi, et aastatel 1918—1940 Moskva allmaaraudtee tulekahjul sai surma seitse isikut ja vähemalt 100 vigastada. Lääneriikide esindajate teatel on tulekahju põhjuseks sa-botaash. Ametlikult ajakirjandusele kahju suuruse üle andmeid antud ei ole. ^ Leonid Brezhnev hoiatas läänerii"! ke ja eriti Ameerika ühendriike sõjaväe suurendamise pärast. Ta ähvardas kõik abinõud tarvitusel^ võtta, et selle vastu võidelda. ^ Iisraeli peaminister Begin ütles, et ükski välisriik ei saa Iisraelile kitsendusi teha kus või milliseks otstarbeks kasutatakse Iisraeli pinnal olevat sõjavarustust. Ta tähendas^ et sõjariistad, mis on Iisraeli sõjaväel ei kasutata paraadideks vaid riigi NT ASTUS TAGASI kaitseks kui seda vajahkuks peetakse. See oli vastuseks Ameerika Ühendriikide protestile, et kasutati sealt ostetud lennukeid Iraagi tuumareaktori hävitamiseks. Poola kaks naabrit Taani ja Rootsi teatavad, et nad on valmis kaitsma venelaste invasiooni korral Poolasse tulevaid põgenikke. Mõlemate riikide sõjavägede ülemjuhatused on juba teinud vastavad plaanid kuidas kaitseda nende territoriäalpiiridesse saabunud põgenikke venelaste eest. , i( Uues Prantsuse sotsialistlikus valitsuses on neli ministrit kommunistid. Seega on nüüd Prantsusmaa esimeseks lääneriigiks kommunistlikkude ministritega. Need ei ole sõjaliselt tähtsad köhad, kuid Ameerika Ühendriigid ei ole nende kutsumisega valitsusse rahul. ^ Ontario parlamendi liikmed otsustasid tõsta endi palka 230/0. Seni oli nende palgaks $23.000 aastas. Stokholmis'. koguduse „oma on Jakobi kirik. 15. juunil avaldatud jutuajanii^es peapiiskop Konrad Veem jahenenud vahekorda selgitades märkis edasi: ,,Kiii meie tulime siia Teise maail-; maspja ajal ja pärast seda, võttis R-ootsi kirik meid vennaliklilt vastu.". - Alguses oli 'tolleaegne piiskop Johan Kõpp-Rootsi peapiiskopi küla-lišelcs ja teised Eestist tulnud õpetajad hakkasid töötama Rootsi kiri- , kus. Siis ei olnud veel Eesti pägulas-kirikut.. Eesti kirik, rekonstrueeriti paguluses alles 1958. Eestlaste jumalateenistused Rootsis olid-. alanud täiesti; spontaanselt. :/ Eesti vaba pagulaskiriku kohta on maksev kirikuseadus, mis Eesti ter- ; ritooriumil oli 1944./aastani, ja-mis pärast seda muutunud liojiitiliste olude tõttu kaotas oma maksvuse seal.\;'.- ' ^ - Umbes 40 aastat on nüüd'möödunud sellest kui eestlased tuli^ Rootsi ja Rootsi kirikurahvas võttis: eesti õpetajad vendadena vastu. Pärast seda- on pilt, muutunud, :vahekorrad .ei ole enam sama head. Ajaleht jätkab: Peapiiskop Veem ütleb., 1 et tal on,praegugi väga head suhted rootsi õpetajatega> kuid tä seletab säma-t, et ta ei ole enam populäar-põgenesid: paljud, eestlased, lätlased ja leedulased välismaale hing asutasid pagulaskirikuid. „Just nondel aastatel Balti maad olid vabad ja suveräänsed riigid "ja seal kujunesid, tugevad •rahvakirikud", rõhutas peapiiskop. .„Massiline põgenenline ja paguläs-kirikute tekkimine algasid alles pärast aastat 1940. Kirikute Maailmanõukogu ja Luteri Kirikute Maailmalüdu taoliste organite poolt välja antavate ajalehtede ja ajakirjade informatsiooni ka-sutatakse ^eestpalvete aluseks kirikutes. NiisJigJose informatsiooni tulemuseks on, et isegi valesid antakse.edasi eestpalvetes. 1975. aastast alates on aktiivne informatsiooni levitamine tähtis: osa meie' tegevusest. Kuid meie ei vaidle "Ineelsasti. Vastuoludest ei ole •mingi t kasu, kui tahetakse töötada tõe ja armastuse alusel." Ta leiab, et Rootsi välispoliitilised seisukohavõtud on põhjuseks, miks Eesti pagülaskirik on kujunenud segavaks teguriks Rootsi kirikule. : ,,Rootsi on tegelikult kiitnud heaks N. Liidu juuresoleku Balti maadel. Ja Rootsi kirik peab kinni .välismi- Rootsi -kiriku juhtkonna juures,! nisteeriumi joonest oma väli.spoliiti-et :ta on koguni kujunenud segavaks liste sammude juures. Mitte kristH-teguriks. . kud vaid poliitilised väärtused on tä- ^Ta tuleb, et ,,VärKyrka",: Rootsi napäevarm kiriku juhtiv ülemaaline- ajakiri, kule. nii palju kui asi puudutab Ees-avaldab ebaõigeid andmeid' olude tl pagulaskirikut", väidab ta. le tgttu nad tahtsid oma kiriku: ini^ meste vajadus võõras ümbruses kui nad tulid, keeleline müür ja fiinge-hoid. Meil oli vähe vaimuhaigeid oma liikmete hulgas, ütles peapiiskop. Ja ta lisas lõpuks: „Meie peame Jumala kingituseks seda, et võime viia kirikut edasi — küsimata kui kaua." ^[•1 L l l l l J i l XO pealinnas Teheranis hävis ahvatuse tagajärjel valitseva partei peakorter kus sai surma wnbes 25 isikut ja vigastada teadmata arv. Pommi plahvatuse äjal toimus seal iganädalane parteijuhtide koosolek. Surmasaanute hulgas on kõrgem Iraani vaimulik ja valitsuse nõuandva kogu liige> Ayatollah Mohammed ja 18 parlamendiliiget, nendest 3 ministrit.. . ..Iraani peaminister Mo Alt Kajaj ja välismmister Nababi pääsesid, kuna nad lahkusid koosolekult mõni minut enne plahvatust. ne lonnetusel Muštamere pHf° konnas asuva suvituskoha Gagra lahedal said surma 70 isikut, teatavad lääneriikide välisesindused. Vene teadeteagentuur ei avald!a ametlikku teadannet, nagu see on harilik Nõukogude Liidus kus vaigitakse õnnetuste ja kuritööde kohta, mis ei ole Esimesest suurest küüditamisest okupeeritud Balti riikides 40 a. möödumist märkisid New Yorgi mil-jonitelinnas avaliku poliitilise väljaastumsega lätlased, korraldades katedraali ja Rockefeller Cen-teri vahel Viienda aveiiüü kõnniteel plakatitega demonstratsiooni, mida nägid tuhanded jalakäijad. Neile jagati ka lendlehti. Samal ajal lätlaste arvukas autode kolonn• plakatid katuseil, liikles ringi j^esklinna avenüüdel, grupp läti daame päevakohaste loosungitega suurema tähelepanu saavutamiseks olid üürinud endile ka mõned hobuvoorimeeste sõidukid. Lätlastega olid ühinenud salkkond eesti sõjaveterane NYEVÜ perest. Nende esimehelt E.Lippingult ilmus ka päevakohane kirjutis THe News World veergudel. Eesti, läti ja leedu kogudustes peeti mälestusteenistusi. Mdil läti ja eesti de- Foto — Salme Parming |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-02-01
