1985-12-19-02 |
Previous | 2 of 14 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
\ • 2 19. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 19 „Meie Elu»' nr. 5iv{1867) 1985 „WIEiE ELU" - Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian House.958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6 Tel.466-0951 ' Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 LuhmannDrM Mew Milford, NJ.,U^^ Tel. (201) 262-0773. - „Meie Elu"'väljaandjaks on Eesti Kirjastus Asut A. Weileri algatusell950. ,.Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951 „MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp., kolmap. jareedelkl. 9 hm. — 5 p.l. Alates okt. 15. teisip. ja neljap. k l . 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 hm. — 1 p.l. MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00, 6 k. S24.00, 3 k. $15.00.i ® USA-sse 1 a. S47;00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00. Ülemeremaadess^ 1 a.i52.00, 6 k. S28.00, 3 k. S18.00. Kiripostilisä: Klanadas 1 a. S28,50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00. USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse: 1 a. $62.00, 6 k. $31.^00, 3 k. $15.50. ' Üksiknumber - 75(t Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel tekstis $5.00. iiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiniiin , „.qte proL Martin Puhvelise^f^^g^ "^^^l, Norra langes kõnest Vabadussõja alguse tähiste- s^mal ajastul Taani alla ja sai iseseis-mise aktusel Montrealis.) v^ks Rootsi ah käesoleva sajandi alul. Kreeka, Euroopa vamm kultuu- Täna, mil tähistame Vabadussõja rimaa, ägas türklaste ikke all keskaja alguse 67. aastapäeva, meenutame kõpust möödunud sajandmi h r ^ ka kõiki teisi vabadusvõitlusi ja - oli Inglise ülemvalitsuse all XII s^ võitlejaid Eesti pikas ajaloos, alates landist 1921, aastani. Tshehhoslo-hallidest aegadest, millede kohta vakkia ja Ungari kuulusid aastasadu meil vähe teada, ja Lembitu ning austria impeeriumi. Ja Poola, meist tema relvavendade võitlustest kuni rahvaarvult ca. 30 korda suurem, II maailmasõja eesti sõjameeste vap- ^^as vene ikke all ainult monikum-ra ja ennastsalgava panuseni, mille mend aastat vähem kui meie. vaba-lõppedes nad võisid püstipäi öelda: nes meiega ühtaegu. Need on ainult „Kõik on kaotatud, peale au". üksikud näited maadest, mis pärast Vabadussõda jääb siiski vist kõige Pi^^a ^^äs^üsööd lõpuks vabaduse hiilgavamaks peatükiks meie rah- hommikut nägid. Ja kuigi mõned va võitluste ajaloos, sest see kindlus- ^^^^t P^^^^^ raudeesriide taga on. Koolinõukogu valimised estlastel polnud õnne kuid NDP võim murti KzadtK^ and ^tä^ oi Me^d [ i iK : happLf. to to tho. tas iseseisva Eesli riigi rajamise, mis kes läänemaailmas julgeks kahelda omakorda tõendas mitte ainuh rahva nende õiguses vabadusele j a enese- Thn dolouKlal diviA^ity czlzb/iatlon^ and {^a^tixjaU b.zlng kzld- acAOJt>^ Can.ada in t h e ^ e com^ng uieeli^ b\inQJb into c,lQ,a\ iocai tiit malticaltaKal a-n^QUCne^vi oi oa\ nation. Tho, iKzadom to o'b6Zi\}<i t/iaditional atknic and ^ x^llgloa^ pKacticd'^ aiandamzntal iact oi Canadian l i i z, and T hopz that yoiLX ovon cAltbKation^b iDÄll bt ZKciting and joyiiil, ..• ' Toronto koolivolinike valimistel NDP kandidaatide vastu moodustatud ühisrinne, kuhu kuulus ka kolm eestlast, lõpetas sotsialistide viis aastat kestnud valitsemise ja nad kaotasid juhtivad kohad. 26^1iikme-liseharidusnõukogu esimeheks valiti parempoolne Anne Vanstone senise NDP erakonna liikme Penny Moss'i asemele ja samuti asendati sotsialistid abiesimehe ja komiteede esimeeste kohtadel. Vanstone kuulus 12. nov. toimunud valimistel „Positive Ahernati-ve" kandidaatide gruppi, kes taunis parteipoliitikat koolinõukogus, kus NDP liikmed hääletasid koos ja valit-seid. Nad kaotasid valimistel kolm kohta ja nende grupp vähenes kümnele. KOLM EESTLAST ,,Positive Alternative" kandidaa'ti-de grupist valiti 8 koolivolinikku. Eestlased Ene Martens, Kaius Mei-poom ja Peter Kivilo ei pääsenud koolinõukogusse, kuid nad on rahul üldtulemustega. 1. valimispiirkon-nas sai Peter Kivilo 1.117 häält (esikoht 5.767), 2. piirkonnas Kaius Meipoom 1.534 häält (esikoht 4.327), 6. piirkonnas Ene Martens 4.104 häält (esikoht 7.440) Tänukirjas oma kaastöölistele ütleb Ene Martens, et ta sai rohkem hääli oma piirkonnas kui kuus kandidaati, kes valiti nende piirkondades, ja seitsme,,Positiivse Alternative" kandidaadi hulgas, keda ei valitud, oli tema häälte arvuh esikohal. Ene Martens alustas kuu aega enne valimisi nullpunktilt ilma organisatsioonita majandusliku aluseta. tahet, vaid ka võimet iseenda valitsemiseks, mitte ainult maailmale, vaid ülekõige iseendale. Seda teadmist ja enesetunnet!ei suuda meilt keegi võtta ja meie rahvas nii kodumaal kui võõrsil ammutab sellest jõudu rahvuslikuks vastupidamiseks ja. esimesel võimalusel vabaduse taastamiseks. Vahel kuulerhe vihjeid asjaolule, et>, meie rahvas on vümasb 71/2 sajandi jooksul nautinud vaid veidi üle 20 aasta iseseisvust, otsegu tõendina, nagu oleksid meie väljavaated, või — koguni — õigusedki selleks minimaalsed. Sejlised väited, kas paha-määramisele? Sama absurdne on kahelda meie igivana rahvuse õiguste olemasolus. Tegelikult õigus polegi siin küsimuse all — see on reaal-pohitika, mis praegusel hetkel minetab võimaluse meie rahva vabanemiseks. 'Keegi ei alustaks meie pärast sõda praegusel tuumarelvade aja Võimalus meie vabastamiseks magati maha II maailmasõja lõpul, mil selleks ainult survest ja ähvardusest piisanuks, ajal kui Venel need hävi-tusrelvad veel puudusid. N i i peame paratamatult olukorra muutumise ootele jääma. Lydia Koidula kirjutas: „ M u Eestimaa, oh looda, küll ajad Mai/ I extend to ijoa my \)<LKy joyoa^ holiday 6ia^on with liope^ that bfilng^b peace,. ho^alth and luppin^^^ to yoiLK community o. 6e4t iüi^^kz-b iofi a the coming .y^iah. yoan. iamilio,^ and to 55 000 TRÜKIST Kaius Meipoom alustas valimiskampaaniat juuli alul, jagades koos abilistega välja 6000 pildiga nimekaarti majast majja käies. Peakam-paania. algas 15. sept. ja mõne päeva jooksul jaotati 10 000 lendlehte. Vali-ÖTTAWÄ tahtlikud või lihtsalt pessimistlikud, muutuvad". Nad muutusidki ja võija defeatistlikud,.ei pea paika. Rää-. vad jälle muutuda. Näiteks ^võib kimata Eesti iseseisvuse tunnusta- suurvõimude sõjalise jõu tasakaal, misest igaveseks ajaks N. Liidu poolt rajatud tuumarelvadele, otsustavah Tartu rahulepingus, mis õigust saaks muutuda prafegusel kõrgtehnoloogia venelastel olla Eesti üle selle tõttu, et nad veidi üle 200 a. valitsesid meie maa üle? Keegi ei kutsunud neid — nad tulid ülekaaluka sõjajõuga Põhjasõja keerises kui Karl XII kaitsejõud varises. Nad tulid rüüstates ja põletades ning surusid eesti rahvale, erititaHpoegkonnale, peale raskema koorma kui seda aastasadu nähtud oU. •Nad tulid vihatud vaenlasena, kelle 200- aastasele okupatsioonile eesti rahvas lõpu tegi Vabadussõja ajastul, eriti siis, kui president Reagani nn. ,,Starwars" idee realiseerub. Seda kardab N. Liit nagu kurat välku. Ainuke, mida meie rahvas praegu teha saab. on püüda elada üle ebasoodne ajastu, lootust mitte maha mattes. On ju 40 a.meie rahva pikas ajaloos üsna lühike aeg. Kui suutsime tõusta peale pikki aastasadu, siis suudame seda jälle, kui meie vaim ja vabadustung tugevana püsivad. Ja meie teame, et kodueestlastel see sangarlikusvõitluses, haarates kinni tugev ja püsiv on. Nii olgu see ka esimesest ajalooliselt võimalusest Nii siis, kui keegi tuleb meie ütlema, et Vene võttis liht&ah tagasi, mis talle kuulunud oli, oh meil kerge selgeks teha, et röövel röövis lihtsah oma ohvrit teist korda. Ja kui siis keegi ütleb, et teie polnud ja aasta sadu enne Põhjasõdagi iseseisvad, siis vastakem, et see pi tähenda midagi muud, kui et meie ei olnud väga väikse rahvusena küllalt tugevad, kui sattusime ülimalt strateegilises meil, vabas maailmas! Ajalooline võimalus võib tulla üsna äkitseh ja ootamatult. Nii ei lootnud keegi selle sajandi alul, isegi mitte I-e ilmasõja algaastail, et täielik iseseisvus võimalik oleks. Kõik, mida meie rahvuslikud radikaalid, nagu K. Päts, lootsid, oli saavutada suuremat rahvuslikku autonoomiat. Ja kui saabus äk- \ki ajalooline võimalus, oli meie rahvas valmis^selle haaramiseks mitte just, nagu üks moes — seda ei juhtu Kuidas sündis,. o (Algus esiküljel) kesi ning kõigis külades kogu orus sadandeid laule peas oleVat ja see üks helisesid kirikute kellad. ^ jäävat ka sinna-kirjutamata. Varsti Paater Mohr oli aga kogenud tõe- lauldi „Püha ö ö d . . . " orelimeistri list jõuluime. Kui ta istus jälle oma kodukülas ja kogu orus. Orelimeister' toas, pärast elamusrikast kesköö- aga ei aimanud, et oH aluse pannud messi, katsetas ta seda kogetud jõu- kahe tundmatu väärtuslikule loo-luime paberile panna. Sõnadest said mingule kogu maailmas, värsiread ning hommikhalluseks oli ' . sündinud luuletus. Veel samal päe- Lapsed Leipzigis kogesid varsti, vai, esimesel jõulupühal, kirjutas millist mõju avaldas see laul tõttavas külakooli muusikaõpetaja ning paatri pulbitsevas linnas. Kõikjal seisatasid sõber Franz Xaver Gruber asjaloo- möödujad^ja olid võlutud lihtsast, dud sõnadele viisi. . südamlikust meloodiast. Tunnustu- Külalapsed kuulsid paatrit ja õpe-, sena ilusa laulu eest andis muusika-tajat kahekesi laulmas, sest parajasti direktor Pohlenz lastele pääsmed polnud neil käepärast orelil. Sellepä- suurele kontserdile, mida ta ise juha-rast kasutasid nad esmakordsed viisi tas. Lapsed olid üheaegseU vaimus-ettekandmiseks vaid oma häält.f„Is- tatud ja jahmunud hiilgusest ja särast \sand kuuleb meid ka ilma orelita", pidulike helidega täidetud saalis, ütles Gruber. Nad ei teadnud, et sel- Otse võlutuina istusid nad saalis, kui leaastane Kristuse sünnipäev oli ka kõlasid kontserdid. Äkki seisis nende ühe jõululaulu sünnipäevaks, jõulu- ees muusikadirektor ise ja teadustas laulu, mis sai tuntuks kõigil maadel, publikule, et saalis on neli last, kes kus pühitsetaksejõule. Nad ei tead- omavad ilusamaid hääli, mida ta iial-geograafilises positsioonis ida ja lää- • kunagi — kuid küllaldaste tulihinge-ne ristteil, suuremate naabrite rist- de eestvedamisel, nende, kellede pa-tules ajaloo veskikivide vahele. Et need nust meie siin täna kõrgelt hindame, meie rahvast muljusid ja jahvatasid, kelledest paljud siis andsid oma elu ja kuid siiski ära hävitada ei suutnud, on kõigö hiilgavam tõend eestluse elujõust jä tahtest säilida. Ja et see tahe surematult võimas on, seda tõestas eelkõige meie rahvuslik ärkamisaeg ja meie kangelaslik ja edukas vabadusvõitlus 1918-20. Tegelikult pole Eesti saatus aastasadu anastatud rahvana kaugeltki midagi ainulaadset. Sama saatust on jaganud loendaniatud euroopa rah-kellede suur enamik on ammu varisenud manalasse, kuid kellede hiilgav eeskuju ikka veel tiivustab meid hoidma õh lambis, püssirohi kuiv ja olema isamaa eest alati valmis. Kui teeme seda, täidame oma kohustuse oma igivana rahva vastu, hoidmaks ära saatust, mis saanud osaks nii paljudele meie hõimudele, nagu liivlased ja teised. Oleme nii nud ka seda, et selle laulu levitajaiks said neli last samast orust. Kõigist ilusamaid hääli Zillertalis omasid Strasseri Caroline, Jaseph, Andreas ja Ainalie. Viimane oli veel nii väike, et sõnade väljaütlemine ei läinud kuigi libedati. ,,Strasserid laulavad nagu ööbikud," ütlesid inimesed. Ja ööbikutena rändasid lapsed ka igal kevadel põhja — Leipzigi, Sakseni kuningriiki, et. sealsel suurel messil aidata oma vanemaid kaljukitsenahast kinnaste müümisel. Kui nad siis seal võõraist kihavas linnas vahel ära eksisid, siis laulsid nad oma troostiks mõnd laulu. Laul, mida nad kõige sagedamini laulsid, oli,,Püha öö . . . " . kaua püsinud Läänemere kaldal, ise- Karl Mauracher, kuulus Zillerta vused.paljud neist hoopis, suuremad , gi raskemates olukordades, kui prae- ' orelimeister, oli see, kes šislle laulu ja vähem tundlikuEj strateegilises po- gu ja nüüd on meil tiivustuseks ja lastele kaasa andis. Kord kutsuti julgustuseks Vabadussõja-vaim ja sellest võrsunud hiilgav saavutis — Eesti Vabariik — tõend, et suudame, kui selleks avaneb vähimgi võimalus olla vaba rahvas. - ts - sitsiooni^ asu\(äd. Soome, näiteks, vallutati rootslaste pooh samal ajastul kui Eesti, saksa ordu ja Taani pooh. Ta sattus vene võimu alla eelmise sajandi alul ja saavutas vabadu- Mauracher naaberkülla orelit parandama. Töö lõpetanud, soovitas ta organistil kohe orelit proovida, kes s^da ka tegi. Organist oli Franz OCDBB 1 Chartered Accountant Sui|@ 1180)2, l ä l University Ave., Toronto, Ontaroo, 8Vi5H 3M7 Tel. 864-0099 trükist ja pandi välja 850 valimis-plakatit. Lisaks mitu daami helistasid sadadele valijatele, Kaius Meipoom koputas ustele 102-s valimisjaoskonnas (2-s valimispiirkonnas on 141 jaoskonda) ja tema abikaasa käis kuues jaoskonnas, tehes ka enamuse kontoritööst. TÕHUS TOETUS See annab pildi valimiskampaania ulatusest. Kaius Meipoom lisas, et vastuvõtt valimiseelse selgitustöö tegijatele oli sõbralik ja eriti tugev poolehoid ida-eurooplaste juures. Üllatavah palju kanadalasi olid veendunud NDP-vastased, eriti kui kuulsid nende monopolit koolinõukogus. ,,Valimiskampaanias töötas kaasa 67 eestlast, mõnest tunnist kuni mitme päevani. 16—2,5-aastase panus oli tõhus, eriti nooremate valijate hulgas. Nende indu ja tähelepanekuid võiks tulevikuski rakendada, ütles Kaius Meipoom. Senini selgunud kulud on 4898,10 dol., millest 4000 dol. on trükikulud. Eelarve oli4500 dol. Eestlaste majanduslik abi oli tõhus, kuigi ei ülatu-nild kaugehki kulusid katma. Oli rõõmustav, et mitmed väikese sissetulekuga eestlased saatsid oma toetuse pidades tähtsaks eesmärki, -ja valimistulemused? ,,Sain, 1534 häält ja teisel kohal sissesaanud kandidaat 2552 häält. Seega vajanuks ainult 11 häält igast valimisjaoskonnast rohkem^ et sisse saada. 2. valimispiirkonnaga tuttavad poliitikud väidavad, et hääleta-mistulemused olid. üllatavalt head. Tavaliselt esimest.korda kandideerija saab 800 hääle ümber. . i , • • EESTLASTEL VÕIKS OLLA EDU — Kas kavatsete uuesti kandideerida? ,, Kolm aastat järgmiste valimisteni on liiga pikk aeg, et elu ette ennustada. Kahtlemata keegi peab kandideerima NDP on juba alustanud or-misbroshüüri jagamine ja majast ' ganiseerimist ja vastutöö peaks alga-majja käimine algas 26. okt. ja lõp- ma. Ma ei kahtle, et eestlased saak-pes paar päeva enne valimisi, Jagati ^ d mitu kandidaati koolinõukogus-välja 2nn0 0n0n0n ub^r^o„suh, -ü: ,ü- ;r„ ;i . iVar l„imi iisp_ ä„e ' se, kul veelgl tõhusamalt orgaiiisGC-val ja eelõhtul jagati,,meeldetuletusi" majadesse ja valimisõhtul TTC peatustes 10 000. Lisaks veel 500 ukraina-, korea- ja vietnamikeelset lendlehte ning 1500 erilehte määratud laste-rida. Toronto koolinõukogu on tähtis eesmärk NDP-le, sest üle poole Toronto koolinõukogu on tähtis eesmärk NDP-le, ja üle poole Toronto kinnisvaramaksudest käib koolinõu-ta perekondadele. 15 000 lendlehte kpgu käest läbi. Bo^rd of Education „Star'i" ja ..Sun'i" artiklite kokkuvõt- kullitab üle miljoni dollari päevas ja teist jagati välja paar päeva enne sellest umbes 250 000 dol.saab suu-valimisi. Kokku jagati välja 55 000 nata poliitilistel kaalutlustel." KAIUS MEIPOOM ENE MARTENS PETER KIVILO C. OTTWAY HERBALIST Ravitaimed, tervislikud' toiduained, vitamiinid ja mineraalid, Nõuanne ja sõbralik teenimine eesti rohuteadlase A.TOIGERi poolt. 300 Danforth Ave. Toronto. Ont. fVl4K 1N6. Tel. 463-5125 gi kuulnud. Võibolla oleksid majesteedid, Sakseni kuningas ja kuninganna, ning lugupeetud kuulajad • nõus kuulama ka nende laste l a u l u . . . See teade mattis lastel peaaegu hingamise, kuid väikseim neist sosistas: „Paneme lihtsah silmad kinni ja teeme suud lahti — nii nagu me laulsime kodus." Nende esimene laul oli „Püha öö, õnnistud ö ö . . . " . Laulu lõppedes valitses hetkeks vaikus, siis puhkes aplaus. Nad laulsid, mitmeid laule, ning lõpuks veel kord „Püha ö ö d . . . " . Ikka uusi kordamisi nõudis publik. Siis ütles teadustaja, et majesteedid soovivad lastega kõnelda. ,,See oli tõesti väga kena", ütles kuningas lastele. „Seda jõululaulu pole maa veel iialgi kuulnud. Kuidas on laulu nimi?" • ,,See on Tirooli rahvalaul", vasta- Gruber ja ta mängis orelil jõulume- sid lapsed ja kuninganna ütles: „Kas loodiat, mille ta oli loonud paater te ei tuleks jõuluks meile külla ja Mohrile. laulaks ka meie lastele?" Ja nii juh-" ,,Seda laulu ma pole veel iialgi tuski, et jõuluõhtul 1832 laulsid neli kuulnud", ütles orelimeister mõtli- Tirooli last kuninglikus Saksi hoovi-kulhäälel, ..on teil midagi selle vastu, kirikus jõulujumalateensituse lõ-kui ma viisi kaasa võtan? Mu kodu- puks: küla rahvas rõõmuštukš sellest kindlas'!" Gruber tahtis lauluiiles kirju- Püha öö, õnnistud öö, tada, kuid Mauracher üües enesel ^^^^ maas, rahu sees, 6ARDEN1A 362 Danforth Ave.. Toronto, Ont. M4K 1N8 Tel. (416) 466-1951 416)466-1502 ÜLLEDE SAATMINE ÜLEMAAILMSES U U T Ü S E S. Eriti pulmadeks — värsked ja kunstlilled. Matuseks — pärjad ja lillekorvid. Puuviljakorvid. ilCäsitöö kinkeesemed — kullasepa-, merevaigu-, keraamika-, naha ja puunikerduse alal. Räägitakse eesti Jäti ja inglise keelt. Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.1;, laupäeval 8.30-5.00 p.l. ocpoMiiy4wmt<KHiiI)liru IImiiiii i i i i i i i i iiiin iimiiii n i • n n n h HM U MU, J n — U M ifiKi<M»(KM» < t<MMHB»( TEADAANNE Laupäeval, 28. dets. toimub Lättemäel Montreali jä Toronto Eesti noorte korraldusel traditsiooniline valvab Joosep ja Marial veel hingab lapsuke põlvede peal. Maga, sa patuste rõõm, maga, sa patuste rõõm! r,n. , , , „ „ , Metsajouiupuu, algusega kell 3 p.l. Ja sel jõuluõhtul jättis see laul ka Kõik on teretulnud! nelja lapsega jumalaga ning läks välja kogu laia maailma. ^ Majas, kus elas ja suri Gruber, laulab koor igal jõuluõhtul „Püha ö ö d . . . " . Nüüd kantakse see pidulik jõulutseremoonia seah raadio kaudu üle tervele maailmale. Muusika suur ja igavene riik ei tunne kaduvikku ja elab igavesti. Igavesti kõlab ka jõululaul nagu tõeline jõululäkituski kõikedele inimestele, kes on puhtad südamest. PLUMBING, HEATING and REPAIRS Oli-, gaasi-ja elektriahjud, korstna-voodrid (chimney linings). Ahjude puhastamine • Eesti äri R O L A N D KULLIK Tel. (416) 275-1280 i^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiidiiiüiitiiiiüiiiiiiiiiHimiiHiinin
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 19, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-12-19 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E851219 |
Description
Title | 1985-12-19-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
\ •
2 19. DETSEMBRIL - THURSDAY, DECEMBER 19 „Meie Elu»' nr. 5iv{1867) 1985
„WIEiE ELU" -
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House.958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel.466-0951 '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 LuhmannDrM Mew Milford, NJ.,U^^
Tel. (201) 262-0773.
- „Meie Elu"'väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut A. Weileri algatusell950.
,.Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466-0951
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks:
Esmasp., kolmap. jareedelkl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljap. k l . 9 hm. - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. — 1 p.l.
MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00, 6 k. S24.00,
3 k. $15.00.i ® USA-sse 1 a. S47;00, 6 k. S25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadess^ 1 a.i52.00, 6 k. S28.00, 3 k. S18.00.
Kiripostilisä: Klanadas 1 a. S28,50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Õhupostilisa üle-meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k. $31.^00, 3 k. $15.50.
' Üksiknumber - 75(t
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel
tekstis $5.00.
iiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiniiin
, „.qte proL Martin Puhvelise^f^^g^ "^^^l, Norra langes
kõnest Vabadussõja alguse tähiste- s^mal ajastul Taani alla ja sai iseseis-mise
aktusel Montrealis.) v^ks Rootsi ah käesoleva sajandi
alul. Kreeka, Euroopa vamm kultuu-
Täna, mil tähistame Vabadussõja rimaa, ägas türklaste ikke all keskaja
alguse 67. aastapäeva, meenutame kõpust möödunud sajandmi h r ^
ka kõiki teisi vabadusvõitlusi ja - oli Inglise ülemvalitsuse all XII s^
võitlejaid Eesti pikas ajaloos, alates landist 1921, aastani. Tshehhoslo-hallidest
aegadest, millede kohta vakkia ja Ungari kuulusid aastasadu
meil vähe teada, ja Lembitu ning austria impeeriumi. Ja Poola, meist
tema relvavendade võitlustest kuni rahvaarvult ca. 30 korda suurem,
II maailmasõja eesti sõjameeste vap- ^^as vene ikke all ainult monikum-ra
ja ennastsalgava panuseni, mille mend aastat vähem kui meie. vaba-lõppedes
nad võisid püstipäi öelda: nes meiega ühtaegu. Need on ainult
„Kõik on kaotatud, peale au". üksikud näited maadest, mis pärast
Vabadussõda jääb siiski vist kõige Pi^^a ^^äs^üsööd lõpuks vabaduse
hiilgavamaks peatükiks meie rah- hommikut nägid. Ja kuigi mõned
va võitluste ajaloos, sest see kindlus- ^^^^t P^^^^^ raudeesriide taga on.
Koolinõukogu valimised
estlastel polnud õnne
kuid NDP võim murti
KzadtK^ and ^tä^ oi Me^d [ i iK :
happLf. to
to tho.
tas iseseisva Eesli riigi rajamise, mis kes läänemaailmas julgeks kahelda
omakorda tõendas mitte ainuh rahva nende õiguses vabadusele j a enese-
Thn dolouKlal diviA^ity czlzb/iatlon^ and
{^a^tixjaU b.zlng kzld- acAOJt>^ Can.ada in t h e ^ e com^ng uieeli^
b\inQJb into c,lQ,a\ iocai tiit malticaltaKal a-n^QUCne^vi oi oa\
nation. Tho, iKzadom to o'b6Zi\},
meie rahvas on vümasb 71/2 sajandi
jooksul nautinud vaid veidi üle 20
aasta iseseisvust, otsegu tõendina,
nagu oleksid meie väljavaated, või —
koguni — õigusedki selleks minimaalsed.
Sejlised väited, kas paha-määramisele?
Sama absurdne on kahelda
meie igivana rahvuse õiguste
olemasolus. Tegelikult õigus polegi
siin küsimuse all — see on reaal-pohitika,
mis praegusel hetkel minetab
võimaluse meie rahva vabanemiseks.
'Keegi ei alustaks meie pärast
sõda praegusel tuumarelvade aja
Võimalus meie vabastamiseks magati
maha II maailmasõja lõpul, mil
selleks ainult survest ja ähvardusest
piisanuks, ajal kui Venel need hävi-tusrelvad
veel puudusid. N i i peame
paratamatult olukorra muutumise
ootele jääma. Lydia Koidula kirjutas:
„ M u Eestimaa, oh looda, küll ajad
Mai/ I extend to ijoa my \) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-19-02