Meie Elu = Our life, August 30, 1979

              L 35 (1542) 1979
;a Ribbentrop- :
|a publikatsioo-i.
„õuepressis".
Ikamaid päeva»"-
Itndinud publit-
|il „Abi'Stalirf
[aniisele" puna-rgries
vastavail
[•alepingule.;••.•'••'.
[itler-Stalini ja-
1940. a. suvel
iBessaraabia ja
|mc, mis keel-laanäljasele
N. .
mirigrädi lähis-'
imati nõukogu-
Parast vaprat
lojaliselt norge-
[s sõda 1940. aV ;
ja Viiburi kao- .
[ilased vastupa-nad
nagu nen'- •=
Liidu pooli
fitudY
Stalini Vahel
diktaatorid ei
uute saakide
llblötovi kiilas-kö.
a. detsemb-
|s kommunistli-lussotsialistliku
uskumatu ja.
tal.-'. Mõned; na- ;
ikemist Hitieri;
tegi Mölotov
tsmaa avalikult '•.;.
need asusid
teoloogia vastu
roopa kõmmu- ',
ta arvatud nõu- .
leerunud saksa,
ihesed erandid,
lini-Hitleri pak- ;
lompartei sheff
is oma parteilt
jalaste pingu--
Iboteerimist.
Itakse nõukogu- .
lordset käsilust
li. nina kui levi-lagu
tahtnuks
la „aega võita"
indused ajaloo-
Ivõtnud üksnes
l.iitikast, mille-säagist.
Ta te-
<a võimalikuks
Ikolmanda Rii-
;ä võimaldasid
õlisaadetised
[ra, Taani, Hol-
.burgi ja Prani-ihjab
sellele, et
f-i konflikti lää-ijast
Inglismaa
ling seega taot-walilsust
Eit-
22. juunil 1941
Ivadele esialgul
Ipuks saavutas
Itriumfi: Mosk
opas; Elbe. jõe-
Irnil 40 a. eest
[katud Ribben-ikalt
läbirääki-'
lele mõtlema.'
elu viimastel
uamisest Sak-iäneriikide
va-;
;eerida nõuko-hbrile
1939, ei
LII augustikuu
[ida.' X. kiit ei
lellest küsi mu­uliks
ta- aitas,
la*- :aasi>: teed.
-kk
ic. 5); "
relvi
le
loon teeb ette-ie
dollaritesse
iigi tehinguks
)meini mosle-
|e valitsusele,
mingil kujul
lab hoopis va-leetodeid.
f-ile 5-e miljar-shahh
M. R.
lille eest raha
lestkätt tahe-
^iuid ja saata
ja laskemoon
et Khomeini
lI. Liidu vasta­ta
kurdide va-kiekäsitlus".
|a /JPoolpäeva-
Lesti Vabarii-ina.
Okupat-
?sid selle väi--
:i numbris ei.
loleksid olnud
Lsi põhjal ka-t.
Elu", nr.' 35 (1542) 1979 NELJAPÄEVAL, 30. , AUGUST 30' 3
(Algus esiküljel); - •
ee. Lydia Toti deklameeris oma pü­henduse.
Eestile, tema vabadusele ja
võitlusele; ''.
AKTUSEKÕNE
, Eesti Vabadusvõitlejate Ühingute
Liidu esimees USA armee aktiivre-servi
kolonel YloAnson analüüsis tä­napäeva
komplitseeritud olukorda,
kus ei domineerinuks, kaks vaid
kolm suurvõimu ja püüdis leida mil­lised
võimalused selle juures on jää­nud
meile vabadusvõitluse jätkami­seks.
:'.v:"V;/.-:--:V ' ''"• ' -•'"'.'
Mõõduandvaiks tänapäeva maail­mapoliitikas
on USA, Hiina ja Nõu­kogude
Liit. Need on kõik: sõjalised
suurvõimud. Võidujooks-relvastuse
alal on pingeline LfSA ja-N. Liidu va­hel.
Keegi eioska arvata, mis juhtub,
kui Moskva tunneb, et tema juhtimi­sel
olevad sõjalised jõud ületavad
olulises osas -NATO omad. Kas alus-
® Nikaraagua naabermaa Kostarii- teda tuldi vangistama.
ka, kus asusid Nikaraagua mässulis- ® Wilminghtonis USA-s toimus koh-te
Moskvast juhitud ja relvastatud tumõis-tmine preester B. Pagano üle-sandinistade
baasid, ori sattunud 7 tunnistajat kinnitasid vande all, et
nüüd ise 'sisemistesse . raskustesse J preester on elanud kahepaikset elu,
algasid streigid, mida juhtisid Mosk- pidas preestriametit ja öösel röövis.
t a ta.kse 11I Maailmasõda või püütak­se
saavutada ähvarduste teel oma
eesmärke: kommunismi levitamisel.
Vene sõjalaevad liiguvad juba kõigil
meredel. USA-s räägitakse vajadu­sest
saata oma laevastik India ookea­ni,
kus on küllalt suur -oht, kuid see
jääb nähtavasti teostamata sest vene
sõj alaevad on ilmunud, j uba Ühend;
riige külje alla, Kariibia merre ja
kasutavad Kuuba merebaase. Oma
rand vajab kaitsmist.
Meie" ei küüni suurvõimude tase­mele
ja seepärast asetame suurema­le
alusele oma sõna jõu. Siin on meie
otseseks Vastaseks N. Liit; oma eks­pansiooni
ja propagandaga. Venelasi
on palju igas Balti riigis ja kohalik
keel ähvardab jääda teisejärguliseks
keeleks. Vaatamata ajaloolisele slaa­vi
mõjule Leedus, on sealse rahva
vastupanu venestusele siiski suurem
kui teistes riikides. Näiteks pn Lee­dus
veel kõik sildid ja tänavate ni­metused
leedukeelsed. Lätis on poo­led
vene ja pooled lätikeelsed. Eestis
on kõik sildid venekeelsed. Eesti
keel on kujunemas teiseks kohali­kuks
keeleks ja tõeliste estofiilide
arv ei ole suur. Nõukogude propa­ganda
on tuntav kogu maailmas.
Heal paberil levitatakse ingliskeel
seid propaganda-raamatuid.ATeid lei
dub peagu kõigis ÜSA raamatukogu
des. Venelaste ü(teluse kohaselt neil
on põhiseadus, mil kindlustab kõik
inimõigused ja vabadused. Seal ei
ole pangarööve! ega teisi kuritegusi,
millest kubisevad siinsed päevauudi
sed. Olümpia mängude korraldamine
Moskvas, tuleval aastal annab N. Lii­dule
uusi võimalusi demonstreerida
sotsialismi „suurt" edu naiivsete kü­laliste
ees. Jpba praegu tühjendatak-
• se Tallinnas, suuri korteri maju vä-
. 1 iskülaliste tarvis. Sealt1 väljaaetud
elanikel tuleb leida peavari .omal
käel.
Mida saame meie teha oma sõna-jõuabil?
Vaatamata N. Liidu propa­gandale
ja valedele tilgub sealt .väi­t
j a , teateid vägivalla kasutamise, inim­õiguste
rikkumise ja halva riisi ma-va
saatkonna esimene sekretär ja
kultuuriatashee. Kostariika valitsus
saatis mõlemad N. Liidu diplomaa­did
maalt välja. Rahutused toimusid
vene diplomaatide ässitusel sadama­linnas
Limonis.
®. Karud ründasid Yeilowknife lähe­dal
asuvat väikelinna Fort' Smithi.
Loomad põgenesid metsatulikähjüde
eest, mis möllas linna- lähistel. Lin­nas
oli ligi 3000 elanikku. Karude
hulk, kes tulid linna ulatas mitme­kümnele.
Nad ajasid taga jalgrattu­reid.
9 käru hukati politseinike poolt.
© Equatorial Guinea diktaator F.
Macias vangistati hunta poolt, kes
tuli võimule ja asetati vanglasse,
kust hulk poliitilisi vange vabastati.
Ajalehtede teateil pidi vangistatud
riigipea olema julm diktaator. Sõdu
rid, kes ajasid ametist ära aetud rii­gipead
taga, leidsid ta jalutamas
dshunglis. Ta palus ainult vett, kui
O 0 • 9
Eriliseks üllatuseks oli teade, et ••
külaliste seas viibis endine Soome
armee kolonel Paavo A. Kairineri,
kes võitles" koos Eesti üksustega
Soome idarindel. Teda tutvustas
Priit Parming Ühendriigest. Kolonel
Kairinen on tuline eestlaste sõber ja
erakordne isik selle poolest, et te­ma
pärast sõda. siirdus Ühendriiges-se
ja astus reamehena sõjaväe tee­nistusse
ning tõusis seal koloneli au­astmesse.
Saanud esimese, allohvit­ser
auastme ta pidas juba ettekan­deid
USA Kõrgema Sõjakooli õpilas­tele
partisaan- ja talvesõja kohta,
käis mitmel pool maailmas ringi
USA väeosade juures erilise nõuand­jana
ja koostas kogu Euroopa koh­ta
NATO vägedele talvesõja ja parti-saansõja
taktika kavad. Mõned aas­tad
tagasi ta arvati reservi koloneli
auastmes. Tulles" kõnepuldi ette ta
tervitas eestlasi USA sõjaveteranide
nimel ning avaldas lootust, et Eesti
saab vabaks. . .
TEENETERIST HÄRM KORELE.\
Ülemaailmse EVK esimees A. Jurs
tegi teatavaks, et Keskuse juhatus
on otsustanud vääristada Keskuse
teenetemärgiga Härm Kore, kui tee­nekat
vabadusvõitlejat ning endist
Kanada EVÜL esimeest. Ta palus
ette tulla aupeakonsul. I. Heinsool,
et kinnitada teenetemärk. H. Kare
rinda. See teostus suure aplausi saa­tel.
.
Lõppsõnas A, Jurs tänas nimeli­selt
kõiki esinejaid ning korraldajaid
ja palus tulla mäele, Seedri oru Ta
resse aastapäeva pidu jätkama.
SELTSKONDLIK.OSA ' •
inimesi. Kui prokurör nõudis preest­rile
ranget karistust, ilmus kohtu et­te
tegelik röpvel, kes tunnistas,'et
preester on süütu, kuna röövliks oli
tema. Ta andis kohtule välja ka kõik
asitõendid :ja röövitud esemed. .
© Afganistani vabadusvõitlejad, kes
võitlevad mitmes provintsis edukalt
Moskvast võimule upitatud valitsu­se
vastu, kuulutasid välja uue mosle­mite
valitsuse Isiamabadis, Kolmes
teises provintsis on vabadusvõitle­jad
ajanud punase valitsuse esinda­jad
minema ja on võtnud võimu oma
kätte/ Afganistani pealinnas Kabu­lis
valitses rahutu olukord ja 5000 N.
Liidu instruktorit kogunesid Kabuli
lennuvälja lähedale.
© Maroko ja Alzheeria vahel ähvar­dab
puhkeda sõda, kuna.mõlemad
maad taotlevad oma valdusse His­paania
endist tkoloniid Lääne Sahaa-ras,
kus on maailma suuremad fos-voriidilademed.
Praegu .käivad võit­lused
Maroko vägede ja Alzheeria
poolt toetatud Polisärio geriljade va­hel.;
,:
® Köntroveršiaalne Liitunud Rah­vaste
organisatsiooni USÄ saadiku ja
neegrite õiguste eest võitleja AndV
rew Youngi lahkumine oma kohalt
ja ka Julgeolekunõukogu esimehe
kohalt kujunes dramaatiliseks. Jul­geolekunõukogus
pidi tulema hääle­tamisele
Araabia riikide poolt esita­tud
resolutsioon P|LO tunnustami­seks
Palestiina rngi ametlikuks esin­duseks.
USA praegune valitsus otsus*
tas panna veto sellele resolutsiooni'
le. Oma „luigelauluna" Andrew
Yoimg pidas juute, araablasi ja oma
valitsust süüdistava kõne. Araabia
riigid võtsid oma resolutsiooni taga
sl, et päästa Andrew Youngi koomi
lisest olukorrast, kus ta pidi täitma
oma valitsuse korraldust, mille vas­tu
ta oli ja mille pärast ta patuoina
na pidi lahkuma oma kohalt. Nii sai
ta neegrite araablaste jä ka mõnede
USA ringkondade suureks kangela
seks, kes päästis ÜSA raskest kon
fliktist araablastega. USA-s käivac
läbirääkimised juutide ja neegrite
vahelise •• konflikti. Tähendamiseks.
Aastane omavalitsuse loendus algab teisipäeval, 4. septembril, 1979. Selle
kuu kestel külastab teid vajaliku tõexiduskaardiga varustatud loendaja
mõne minuti jooksul teie kodus ning küsib infofmtsiooni järgmisteks
otstarveteks..:'. . ". . 'f'-."--1-/,-'.-,-'--^:
® haridusele minevate kinnisvaramaksude määramine avalikkudele ja
erakoolide süsteemidele; .
® omavalitsustele ettenähtud provintsi toetuste jagamine, et redutseerida
kohalikke maksuarveid;
® vandekohtunike nimekirjade koostamine; ja '
®. elanike kohta informatsiooni kogumine omavalitsuse programmide
tebstamiseks.
Loendaja peab koguma sellist informatsiooni nagu nimi, vanus, staatus
kinnisvara suhtes (omanik või üüriline), toetus koolile ning kõigi leib­konna
liikmete elukohad.
Kui loendaja teid külastab, siis kontrollige, kas Enumeration f(Notice'is
antud informatsioon on õige. Kui see seda ei ole, siis laske see parandada
ja tõestage tehtud muudatused.
Kui teid ei ole kodus, siis jäetakse teile vastav teadaanne (Notice). Kui
selles on vaja teha muudatusi, siis tehke seda ning postitage Enumeration
Notice nii kiiresti kui võimalik teadaandega kaasa antud aadressiga ja
margiga varustatud ümbrikus. Üksikasjalise informatsiooni saamiseks
võtke kontakti lähema assessment öfficeigä.
of
Revenue
Ontario
HELSINGI (M. E.) — 9. augustil
tutvustati soomlastele Eesti raadio
soomekeelseid saateid, mis koosta­tud
Pehtti Kemppaineni ja Leena
I Pakkaneni poolt. Propaganda kestis
© Põhja-Ontario metsades on raken­datud
koolinoori, kellest 7 hukkusid
tules, mille nad ise süütasid, et põ­letada
räiestlkku. Ainukesena pääses
tulest 53. aastane indiaanlane, kes
jooksis läbi. leekides!, kus ta sai 25%
tulehaavu oma kehale.
® Rooma paavst Johan Patil II kü«
lastab, Iirimaad, kus ta läheb ka
kuulsale Knocksi allikale, mida pee­takse
pühaks paigaks oma imetegei
va vee tõttu.
pool tundi.
Kava algas tuntuks saanud ajasig-naaliga,
mille järele kuulajad juhata­ti
Eesti Raädiomajja, 5-ndale korru­sele,
.kus asub soomekeelsete pro­grammide
osakond. Intervjueeriti
üht kõige kauem aega seal töötanud
inimest, Ester Püvi, kes hakanud
tööle.aastal 1947. Tema seletusel al­gasid
soomekeelsed saated juba 1947.
a. Eestist üle Läänemere. Siis töötas
peale tema.ainult kaks Artur Ader
O Möödunud nädalal langes Pphja: koos Taimi Seljamaaga.
jändamise kojhta. Eriti olulised on j nud Raimond Tralla ja koondanud
teated sealsete dissidentide või inirri- selleks hulga .häid jõude Ühendrii-õiguste
eest võitlejate karmi kohtle- gest, Hamiltonlst ja Torontost. Te-mlse
ja raskete karistuste kohta. Ka- gevad oli: Ene Rebane (deklamatsi-sutame
neid. õiguste1 rikkumisi ning öon), Harry Verder, Aino Tera, Rai-püüame
haarata igat võimalust, et rhond Tralla,; Hilda Seppv: (laul ja
levitada tõetruud pilti elu kohta N. mäng), E. Kalkun (klaver). Kanti et-
Peo marathön eeskava oli koosta- ^Ontariosse ühe N. Liidu raketi osa­sid,
üks kild kukkus abielupaar Sam
Siili auto lähedale ja nad vaevu pää-
Liidus. See- aitab tasakaalustada
Nõukogude propagandat.
TERVITUSED i - ;
Esimesena tervitas Võitlejate
Ühingute Liitu 25. aastapäeva puhul
aupeakonsul Ilmar Heinsoo. Ta mär­kis
lühidalt millises raskes olukorras
tuleb võitlejatel teostada välisvõit-
• lust, arvestades seda, et paljudel va­ba
maailma poliitilistel juhtidel on
selgroo, asemel banaan, mis paendub
- igas suunas. Edasi tervitasid: Eesti
••- Rahvusnõukogu USA-s esimees Ju­han
Simonson. Tema kirjaliku tervi­tuse
luges ette Harry Verder. Ees tn
laste Kesknõukogu ^Kanadas nimel
• .tervitas Hr-ald Teder. Endistest
VÜL esimeestest kirjalikud tervitu­sed
olid Erih Kolvilt ja Herbert Puü-pillilt.
Sõnaliselt tervitas August
Nõmmik, kes tervitusele lisas, et
meil.tuleb ühise koostöö arendami'
seks teiste ikestatud rahvastega, väi
ja töötada ning selgitada uus sotsi-
; aalne-majanduslik ning poliitiline
jõudude grupeering Ida-Euroopa tar­vis
pärast seda kui N. Liitu enam ei
eksisteeri. On võimalik kujundada
seal uue elu alused, mis on kõigiti
parem seal valitsevast korrast ja rii­gi
kapitalismist. Selle ülesandega
peaksid hakkama saama meie ja
teiste ikestatud rahvaste noorema
põlve teadlased, kes on saanud sel­leks
küllaldase hariduse. Michigani
EVÜ nimel tervitas' Viktor Raag,
Kirjateel tervitasid; EVÜ Rootsis,
Mahivald Randla- Torontos ja sõja­aegne
Saksa 16. armee ülem, kellele
allusid Eesti piirikaitse, ja politsei-
- potaljonid Leningradi rindel.
Väliskülalistest tervitas Läti Dau­gavas
Vanagis nimel M.Osols, Balti
Sõjaveteranide Korpus Kanadas
nimel S. Jokubaitis ja Ida-Euroopa
te rida originaalseid laule. Ühel nen­dest,
„Võitlus", mille ette kandis R.
Tralla olid L. Tori sõnad ja Taavo
Virkhausi muusika, sai erilise aplau­si
osaliseks. ••:
Hoogne tants kestis hommiku tun­dideni.
Siis algas kojusõit.
Köögis hoolitsesid kogu õhtu vir­gad
perenaised ja nende abilised Ha-miltonist
. ja Torontost. Need olid
pr-ad Voode, Lember, Alavee, Poom,
hr-ad Lember ja Tooming. Kõigile te­gelastele
avaldati tänu ja jagatj lilli
Vähem õnnetus juhtus, ühe USA
võitlejaga,'kes komistas ja kukkus
nii et R. Tralla sai • anda temale es
maabi. .
Pidustus õnnestus üldiselt hästi
ainult endiste laskurite seas oli kuul
da' nurinat, miks seekord laskevõist-lusi
ei korraldatud.
sesid surmast.
ö J. Clarki valitsus otsustas, et Que-beci
provintsis tuleb ingliskeele kör- j
vai lennuliikluse juhtimisel kasuta­misele
ka prantsuskeel, mille vastu
id varem piloodid. Ingliskeel on
kujunenud rahvusvaheliseks keeleks
maailma lennuväljadel ja nüüd Öue-bec
teeb erandi.
® Kanadas on moodustatud kodani­ke
koalitsioon, mis yõilteb Vietnami
„paadipõgenike" massilise sissetoo­mise
peatamiseks. Nad väidavad, et
immigratsiooniminister tahab Kana­dat
asustada hiinlastega. Mark Ghyni
artikli järgi on Puna-Hiinas 200 mil­jonit
töötut hiinlast ja neist on vähe­malt
kolm milj. põgenenud peami­selt
Hongkongi, kaudu. Kanada-sea-tuste
järgi on igal: immigrandil või­malus
tuua sisse 15 isikut — sugu­last
ja sõpra: 50.000 toovad seega
sisse 750,000 ja need 750,000 toovad
juba sisse üle 11 miljoni, 'mis t§eb
ligemale poole Kanada praegusest
rahvastikust jne. Immigratsioonimi­nister
R. Atkey ütles, selle statistika
kohta, et see on rassistlik tegevus.
Intervjuust selgus, et algul:saated
olid enamalt seotud eesti teemaga,
nagu näiteks „Kas Eestis on võima­lik
eraauto või eramaja omandada"
j jne. Praegu aga sisustatakse pro­gramme
rohkem teaduse, kunsti ja
kultuuriga. Püvi on pannud ka tähe­le;
kuidas arvamused, saadetud' kir­jade'põhjal
on muutunud N. Liidule
palju-positiivsemateks.
Ta sooviks ka, et soome kuulajad
andestaksid Eesti Raadio poolt teh
sel kohal, teisel Rootsi ja kolmandal
Lääne-Saksamaa. DX-büroo tegelane,
kes muide nagu kõik teisedki inter­vjueeritud
eestlased, rääkis sulasel­ges
soomekeeles; ilma aksenditä, üt­les
küsimusele, kui palju nad saavad
Soomelahe põhjapoolt kirju, et kui
tuleb 100 kirja, neist umbes 70 on
DX-sõriumid.
Eesti Raadio soomekeelsete pro­grammide
osakoitnas tehakse tööd.
igal päeval, ütles üks juhtidest Mart-ti"
Soosaar. Ta kuulab pidevalt, nagu
ka teised, Soome Ringhäälingut. Lõ­puks
küsiti Soosaarelt, mis on soo­mekeelsete
kavade eesmärgiks. Vas­tus
jättis kuulajatele mulje, et ees­märgiks
on ainult nõukogude propa­ganda
tegemine. Soosaar seletas kui-,
das. üks aasta enne YYÄ-lepingu sõl­mimist
• (1948) hakati soomekeelseid
saateid tegema (1947), lepingule
soodsama atmosfääri loomiseks. See
oligi Eesti Raadio ainukeseks ees
märgiks.
Kutsume kõiki eesti mehi— noori
Nagu kuuleme, olid Ülemaailmse
Eesti.Vabadusvõitlejate Keskuse ju­hatuse
algatusel peetud Seedriorül
laiemaulatuslik nõupidamine selle
kohta, -mis teha sõjameeste hääle­kandja
„VÕITLEJAga", kui selle1 väl­jaandmine
Saksamaal muutub ras­keks.
Koosolekust osavõtnud võitle-jateühingute
esindajate üksmeelne
arvamine oli olnud, et „Võitleja" tu­leb
tuua Torontosse ja jätkata siin
tema väljaandmist. Toimetus tuleks
moodustada Kanadas. Kaastöö ja
majanduslik toetus tuleks Ühendrii­gest.
Teiste maade kaastööd loode­takse
saada endisel'arvul..Oli vali­tud
eriline komisjon, kes hakkab sel-
5S>
tude grammatikavead ja kirjutaksid Ja vanemaid, kellele meeldib laulda
neist toimetusele.v eesti laule, ühinema TORONTO EES-Vahepeal
esines- kõige rohkem soo-Jt r MEESKOORIGA,
vitud ja kuuldud soomekeelsetes saa-1 K o o r i esimeseks harjutuseks käes.
detes, Georg Ots „Saaremaavalsiga". o l e v a l aastal tuleme, kokku teisipäe
Kava kestel selgus, et kõige popu- L a l > n septembril kell 7.30 õhtul,
laarsemaks saateks on MKirjelaatik- Eesti Maja keskmisesse saali,
ko",mida •'•hakati-toimetama- 1951." -a. .
Selles küsitakse, soovitakse laule Ligema informatsiooni taotlusel
jne. Intervjueeriti „Laatikko" tea- astuda ühendusse T. E. Meeskoori
elustajat Kulle Raigi. esimehe Heikki Paara'ga, tel. 626-
:•-Soomest neile saadetakse kirju, 3905 või koorivanema — Alver Rõi
aasta, jooksul umbes .4000 ja nendes ka'ga, tel. 277-2071.
küsitakse eriasju, esitatakse heli- T•
, . . \-[-..•, -j ., T.E.M. Juhatus plaadisoove ,jne. Näitena luges ta
mõned kirjad. Küsiti näiteks kui
xii ju soome kuulajaid arvab ta ole­vat
kesklainetel (argpäeviti kl. 11.15
-12.00, õhtuti kl. 18.00—18.30 ning
pühapäeviti kl. 10.00—11.15), Kulle
Raig vastas, et igal juhul nii palju
kui leidu]} küsimuste esitajaid.
Ansambel .Apelsin" poolt esitati
populaarne laul „Ei ole kellelgi nii
uhket ülikonda": Kulle Raig pidaski
väga heaks, et praegu tuntakse Soo-j
mes suurt huvi mitte ainult Georg
Otsa ja tema laule, vaid ka noorema
muusikageneratsiooni vastu.
Eesti Raadio soomekeelsete saade­te
toimetus on kontaktis ka soome
DX-kuulajatega' juba' kümne aasta
kestel. Ühendustes Soome on esime-
P rof esteer i ti Vene
invasiooriS vastu
Tshehhoslovakkiasse
Venelaste invasiooni Tshehhoslo-vakkiasse
11. aastapäeva puhul toi­mus
21. augustil Torontos Nathaii
Phillipsi väljakul Raekoja ees Rah­vusvahelise
Kommunismivastase Lii­du
ja Tshehhoslovakkia ühingu kor­raldusel
protestikoosolek, kus nõuti
Vene vägede y äi ja viimist Tshehho-slovakkiast
ja poliitiliste vangide va­bastamist.
Protestikoosolekul esine­sid
kommunistliku Vene imperialis­mi
hukkamõistvate ja ikestatud rah­vastele
vabadust nõudvate sõnavõt­tudega
Tshehhoslovakkia Ühingu
esindaja J. Corn, Toronto linnapeal.
Sewell, Ontario provintsiparlarnendi
liikmed M. Campbell, dr. J. Dukszta
ja üks konservatiivide esindaja. Kir­jalikult
olid protestiköosolekule oma
tervituse saatnud opositsioonijüht
P. E. Trüdeau ja uusdemokraatide
juht E. Broadbent. Kohal viibisid ka
Toronto linnavolinikud J. Boytchuk
jaT.Wardle.
Protestikoosolekust võtsid osa
peamiselt tshehhid, ja ka mitmete
teiste rahvusgruppide esindajad, mõ­ned
neist rahvuslippudega. Väiksem
grupp eestlasi oli koosolekul Eesti
lipuga. Kanti kommunismivastaseid
plakateid. Koosolekul võeti vastu Ja
kirjutati kohalolnud organisatsiooni­de
esindajate poolt alla protestireso-lutsioon,
milles nõuti Vene vägede
lahkumist Tshehhoslovakkiast, polii­tiliste
vangide vabastamist ja vaba­dust
kõigile ikestatud rahvastele.
Eestlaste poolt purjutas vastuvõetud
protestiresolutsioonile alla Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas peasekretär
E. Salurand.
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi. - Tellige .ja lugege „MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid. —
„MEIE ELU" tellimishinnad:' Kanadas: 1 a. S24.00; 6 k. $13.00,
3 k. $8.50 USA-sse: La. 26.06. 6 k. S14.00, 3 k. S9.00. Ülemeremaades-se:
l a . $30.00, 6 k. |16.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: l a .
S14.50J6 k. $7.25. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25.
Lerrnupostilisa Ulemeremaadesse: l a . $23.50, 6 k. $11.75.
„MEIE ELU" TALITUS ^
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
gitama küsimusi seoses lehe toime-
Rahvaste Ühing Hamiltonis,,: nimel tamisega,:trükkimisega ja majandus-
O. Bersitiss. ' like probleemidega.
23 WESTMORE DR. .
SÜITE 404,1EXDALE, ;
. M9V 3Y7 — Tel. 745-4622
EI /
MINGIT' :
KOMPROMISSI
ROMMÜNISTIBIEGÄ.
K. Päts — 1918.
Tellimiskupong:
Palun saatke minule „Meie EluS.....l.......... kutiks.
Tellimisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi:
Postiaadress
Kuupäev .....
• I I I M I t t M M t t I M I MI
" L 1
(Allkiri)