Meie Elu = Our life, September 30, 1982

              0 NELJAPÄEVAL,
A.
axnat
•1... :
Rootsis elui^ev kunstnik Herman
Rain Rebas alla üleandmise
Emil Ecrme.
Talvik kinkis oma töid Eesti Kunstide Keskusele. Pildil kirjutab
e. Seisavad E K K president Stella jKerson, tostnik Mai Järve ja
Foto — B. Piirik
RCOT!
Märk „§€itse Kunsti" oli uudn®
kunstinäituse ja -loengu korraldaja­na
teisipäeval 21. septembril Tartu
Colkgeis, väljakuulutatud pealkirja­ga:
,;Rootsi eesti kunstiteadlane Rain
Rebas Tartu Gollege'is. ÖermanTal-vik'u
graafika naitus. Tutvustab ja
analüüsib Rain Röbas. Eesti kunst^
nikud Rootsis. Kuidas talletada graa­fikat?"
Senini on taoliste näituste ja loen­gute
korraldajana esinenud 1975. a.
ellu kutsutud Eesti Kunstide Keskus
(EKK), mi^ asutati peamiselt kuns­timuuseumi
loomise sihiga. Aastate
kulgedes orJ see sihiasetus taandu­nud.
EKK on tegelenjLid kõige muu­ga
enan^ kui :muuseumiga. Kunagi­sest
muulsieumi ,4JoIme aasta faa­sist"
pole enam kuulda, küll aga ol-
: nud aktiivne fotoasjanduse (loengud,
fotopäevad, -näitused, võistlused)
arendamisel, nüüd veel lisaks film,
visuaalne kommunikatsioon ning
\ uudsena veel savitöö, lõngade värvi­mine,
dzhäss ja rokk, rahvatants,
moelooming, kandlemängu õpetus
Jne. Püüdeks on olnud palju üritusi
oma kontosse saada. Ja aruanded
neist on suurepärased! Et osavõtt
" kesine, seda ei mainita (Eduard Wii-ralti
3-päevase „festivali" loengutel
oli osavõtjaid vaevalt 15, nende hul­gas
korraldajad, ajakirjanikud i ja
lektorid).
Uus nuni „Seitse Kunsti" kõnnil
olevale näitusele ja hea reklaamj ei
Joonud paranemist publiku osavõtus.
Välja kuulutatud Herman Talviku
Ekäitust üldse ei olnud ja nii ei saa-mud
olla ka kunstniku töödega tut­vumist
ega analüüsi. Referent piir-
\ dus vaid sõnalise tutvustamisega
kunstnikust, kel tänavu täitub' 75-es
sünnipäev. Ta on alustanud õpinguid
Talinnas rakenduskunsti alal. Root­sis
on ta teatavas kunstiringis!tähe­lepandav.
Ta tunnustab vaid ise oma
loomingu impulsse. Need ei seisne
vormis, vaid on kunstnikule mediaal­seks
ülesandeks. Tema looming on
religioosne ja nägemuslik, elamus
si^bjektiivne. Näeb nägemusi, milli­seid
käsi vahetult vormib, mõistusel
või etteplaanitsetul kavadel end se­gada
laskmata. Nii valmivad Tal­viku
mustvi^lged graafilised lehed.
Just mustvalged, milles ürgsus ja
neutraalsus, ei midagi ilutsevat..
Oma nägemuslikud joonised lõikab
ta hiljem puusse või Imoleumi, mil­lest
teeb äratõmbed, arvult kuni viis.
Talvik oli saatnud E. Kunstide
Keskusele peotäis, oma graafika ära-tõmbeid,
millised R. Rebas^ EKK-Ie
üle andis, püüdes oma referaadis
neist kolme analüüsida. Muidugi see­suguse
kimsti mõistmiseks, nagu se­da
on Talviku kunst, peaks kustnik
vaatajaile lähtekohana iga pildile li­sama
kirjelduse, mida läbirääkimis­tel
ka märgiti.
Teise poole referaatõhtust R. Re°
bas pühendas Eerik Haamerile, kel
mullu täitus 75res sünniaasta.
E. Haamer avastas eneses kunstnik
ku talendi alles kui oli juba lõpeta­nud
Tartu t)lifcooli kehakasvatuse
alal ja olnud, võimlemisõpetajaks
gümnaasiumeis mõned aastad. Era­kordse
lühiajaga lõpetas ta Pallase
(1934) ja tõusis maalijate esirinda.
Tema loomingule on omane monu­mentaalsus,
teostuse suureformaadi­lised
lõuendid. Harrastab figuraal­seid
kompositsioone. Kalurid, meri,
kaljud, rahnud on tema peamiseks
ainealadeks. Meis on tujukust, sün^
gust ja võitlust, mida ta esitab suu­repärase
tundelikkusegai ja kolorii­dis.
Aga ka tema teistlaadi tööd
(,Väljatõugatu", „Põud", ,J»ime ka­lur"
jt.) on sugestiivsed ja kannavad
isikupärast pitsatit. Kahtlemata on
Eerik Haamer helendavamaid lehe­külgi
eesti kunstis.
Puudusid süngi eksponaadid, kas
või reproduktsioonide või diapositii­videna,
milleta kujutav kunst, samu­ti
nagu luule ja üldse kirjanduse
esitamine ei anna näideteta enamat
kui vaid üldsõnalise ülevaate isikust,
mis lubamatult vähe. Ei saaks arva­ta,
et referendil enamat ei ole, sest
kolm aastat varem rääkis ta Toron­tos
Eerik Haamerist heade diaposi­tiivide
esitusel. Võib arvata, et refe­rent
tuuritamisel Kanadas lasi end
mõjutada, et EKK ja„Seitsrae Kuns­ti"
tulude post saaks rikastatud üri­tustega
lugupeetud külalisnimega
Rootsist.. ••
M.A.
Ilmus ANTS VOMMI 526.1ehekülje-line
eesti-inglise ja 60-ne erineva keele
wirdlev sõnaraamat
Hind $70. Saadaval ainult et
mise teel. Hea ajaviiteraamat,
rahvuslastele, estofiilidele ja
13
^ Kolmapäeval, 22. sept. tuü 17-aas-tane
Paul Pisa omaette vilistadfes
Queen St. West Commerce pangast.
Jõudnud Queeni ja Ö'Harä nurgale
märkas ta ärevuses rahvahulka
Bank of /Montieaii "ees. Mõned ini­mesed
vaatasid suud lahti, inõni
vaid ütles: „Tal ori püss!" j.ri.e. ja
jooksis ise varjule. Pauli küsimuse­le:
„Mis juhtus?" vastas üks telefoni"
parandaja, kes ise tänavalt metall­raha
rulle korjas, et siiin on panga­rööv.-
.
Paul ei mõtelnud palju. Telefoni-parandaja
viipe peale, kus suunas
röövel ölilipaniid, pistis Piiül„täie
auruga" jooksma. Teed juhatasid ka
raharuHid, mis röövli taskust libise­sid.
Paulil ei otoud mingit, endakait-se
vahendit. Magu õnneks leidis ta
ühe aia äärest tugeva kai'ka ja jät­kas
jälitamist. Kitsal majadevaheli-sel
rajal õnnestus Paulil _ suruda
röövel vastu, planku, millise tehingu
juures oli Paulil kaikast suur abi,-
kuigi ta kaikaga röövlit ei löönud.
Röövel oli keskealine, korralikus üli­konnas
mees, kes ähvardas tarvitada
revolvrit. Peagi märkas Paul, et var­gal
relva ei paistnud olevat ja hoidis
kurjategija oma voiimu all seni, kupi
saabus politsei,
Loomulikult oli politsei õnnelik, et
rahvahulgas leidus nii vapper poiss.
Kurjategija toimetati trellMe taha.
suures
ij.r. mnnctirTj
etelli-sega-eesti
keelt rohkem tunda soovijaile.
Rövitud raha ca.
ümbrikus, toimetati ^kohe tagasi
panka, samuti peenraha rullid. Pan­ga
mänedzher oli ülirõõmus' ja tä­nulik
Paulile. Paul Pisa teenis polit­seilt
aukodaniku tiitli.
EESTI SELTS
Mm Liis d . e
demonstratsioon)
Leedu
Toronto Eesti Seltsi korralhie aas­ta
peakoosolek peeti möödunud nel-,
japäeval, 23. sept. Eesti Majas. Koos­oleku
avas seltsi esimees A. L. Tüll,
kelle ettepanekul mälestati aasta
välltel manalasse varisenud seltsi
liikmeid vaikse püstiseismisega.
Koosoleku juhatajaks valiti B.Lupp
Ja protokollijaks L. Pajur.
. . . . .V : . - .
TegeiTisaruande' esitas esimees"
A. L. Tüll, kelle ettekandest selgus,
et juhatus oli täitnud oma ülesan­ded,
mis neil aasta vältel oli ette
nähtud." Suurima üritusena oli E.V,
aastapäeva aktuse^" korraldamine,
milline hästi õnnestus. Osavõtjate
arv viimastel aastatel pidevalt suure­neb.
Järgnes lasteaia esindaja ette-karine,
teatega, et see jätkub endise
eduga. Koolitoimkonna esimees oma'
. tegevusaruannet ette kandes teatas,'
et lisaks alg- ja keskkoolile on asu­tatud
ka kolmanda koolina'gümnaa­sium.
Õpilaste arv kolmes koolis
kokku on üle 280. Korraldati kirjän-
.ditevõistlus ja käidi külas Lake-
\vood'is.
Majandusaruande, milline oli ka
kirialikul-t koostatud, kandis ette
seltsi laekur J. Terts. Aruandest sel­gus,
et seltsil on. olnud tulusid aasta
vältel S8649.49, kulusid 16930:06, jät­tes
ülejäägina 11719.43. Tuludena on
laekunud liikmemaksust $1055.00,
panga protsentidest 1158.19, üritus­test
16431.30 ja muu tuluna 15.—. Ku­ludena
olid suuremad ürituste kor­raldamiste
kulud |i5101.62 ja' toetu­sed
S1025.00. Seltsi on kassas raha
S130.59 ja pangas hoiul $10,607.89.
ja E. Soomet. Kandidaatideks V.
Poolsaar ja L.Joselin. Seltsi esinda­jateks
E. Liit Kanadas valiti H. Te-der,
R. Antik, L, Pajur, ¥. Rem ja
V. Poolsaar.
KOOSOLEKUL ALGATATUB : •
KÜS!MUSE0 /
. .Eesti Ajaloo Komitee esimees E.
Soomet teatas, et nendel on vaja
abilisi. Küsimus jäi juhatuse otsus­tada.
H. Teder soovitas juhatusele
kutsuda appi asjatundlikke töötah­telisi
isikuid. Seltsi laekur J. Terts
tõstis ülesse küsimuse E.V. aasta-päeya
aktuse raames korraldatava
'kohviõhtu edaspidise /jätkamise, ku­na
viimane sellelaadiline üritus lõp­pes
$570.— suuruse puudujäägiga.
Selles tehti kaks ettepanekut: ..esi­mene
— jätta selle korraldariiine pi­damata^
teine— küsimus jätta jü-^
hatuse otsustamisele.
Kõik esilekerkinud küsimused jäid
juhatuse otsustamisele. Kõneall oli
ka veel seltsi märgi küsimus.
Koosolek, milline oli väga ühemee-leline
ja asijaTiik, kestis ainult üks
tund ja 15 minutit. • :
HARALD RÄIGNA
817 M. Pleasant Rd./
ToroiitO) CHit M4P^^2^^
Praost Andres Taul
@4 Dinnick Cres., [Toronto, Ont.
:•:
m 4834103, Mritaia 483.5S«
V Organist dr. RonianlV)!^^^^
Lõüküs-täriupüha JUMALATEENIS­TUS
pühap, 3. okt. kdi 11.00. Solist
Evi Valge. Pühajpäevakool. Leerieel-sed.
PIIBLITUND kell 10.00 igal pü­hapäeval.
INGLISKEELNE JUMA-LATEENISTÜS
kell 9.30.
ÄMALATEENISTUS p ^ 10.
okt. kell 11.00. Jutlustab diakonõp^
taja Alibert Rxiöst. S^^list Irene Loos-berg.
Pühaipäevakooli tundi pikkadel
nädalalõppudel ei peeta.. Ingliskeehie
jumalateenistus jääb ära.
Pühap., 17. okt. kell 11.00 õpetaja
Andres Tauli INTRODUKTSIOON
(koguduse peale õnnistamine), Tee­nivad
piiskop-Karl R ä ^
Jaaik Taul ja õp. Juris Calitis. Lau­lab
noortekoor „Lootus" ja Cantate
Domino. Kohvilaud. Ingliskeelne sek-tioon
ühineb ^elle jumalateenistuse­ga.
Pühapäevakool. 'Leerieelšed.
õp. Andres taul on Fort Lauder-dalis
kolmap., 6. okt. — 13. oktoob­rini,
ilcus ta teenib Lõuna-Florida
Eesti Kesudust.'^: Peetri koguduse
hooldaja õp. sellel nädalal on Albert
Roost, tel. 244-9270. Sellel nädalal
õpetaja kõnetuimid jäävad ära.
NAISRINGI kokkütuldoid k^^
päeval kell 5.00 p.l. naisringi ruumis.
Palume iihinege naisringiga, kus bn
vaja teie panust.
CANTATE D(MINb harjutused
'kolmap. õhtuti kell 7.30. Juhatab R.
Toi. Uued lauljad teretulnud.
h ^
jutused puhapäevitd keii7.{M) õhtul. ^
Tulge laulge k(K>s koguduse noor=
•tega.-
Kes deksid taihtelised ja v^^
sed ühinema Peetri kiriiku VAIMU­LIKU
ORKESTRIGA, palume regist-reerida
dr. R. Toi'te, td. 447-0030. •
KOGUDUSE KANTSELEI m ava-tud
teisipäeviti 10-6, neljapäeviti
12-3:.p.L-,.
ÕPETAJA KÕNETUNNID kölma^
päeval 9.30—2 kirikus, neljapäeval
6—8 kirikus ja igal pühapäeval piä-rast
jumalateenistust.
Rahvusvaheline Amatöör Atleeti-
_^ Uit (lAAF) kiitis Ateenas heaks:
nende loaga võistluste ja trustfondi-di
rajamisemis kindlustaks tipp-söortlasfe
finantsilist tulevikku. Iga
iriaa vastav lüt võib nüüd atleetide
nimel koguda tulusid miši saadud
reklaamist, spordivarustust esinda-nlisest,
raadiost, tV-st jne; Sissetulek
kuist kaetakLse kulud seösesVatleedi
töölt äraolekiiga, et treenidarwarus-tuse
ostmisega ja sõidu-elukuludega.
Mmetatud otsus aitab läheneda Ida-
E uroopa atleetid j eelistatud olukor-r
ile nii treeningi i ajäs-mähus, kvali-tjedis
ja ka varustuses.
Septembri alill 29 taluvusega Eu-rjoopa
kergejõustiku. esivõistlusel
teenas saavutas Heino Puuste teise
:oha odaviskes (89.56 m) idasakslase
[ohn'i järel (91.34 m). Olümpiavõit­ja
Dainis ^Kuläi,, N.{ Liit, oli neljas
:(87.83:m). :
20 km kiirkõnhi võitis hispaanla­ne
Jose Mann ajaga 1 tund 23.43
1 nin. mis oli 8 sek. aeglasem olüm­piavõitja
itaallase Damilano ajäšt,
es hüüd diskvalifitseeriti.
Rahvusvahelise Hilach'i mM
jooksu 18. sept. Queen's Pargis või­tis
USA-s elimev Sydnee Maree aeg­lase
ajaga 3 mui; 56,59 sek., mis oH
osaR tingitud tõusuga rajast ja vas­tutuulest,
kümne jooksja hulgast
:|äi USA rekordimees S. Scott kuuen-faks
—• 4.01,96. Masterklassi võitis
Ken Ingliis (40-1-), Waterloo, ajaga
4.3ÖJ8. H. Sundm, Läti T+F Klubist
oli üheksas ajaga 5.08,96. Naiste mas-jerklässis
õli esimene PatBessel aja­ga
i28,(^.^^^^^^^^/;\
EELK' TORONTO VANA.ANDRESE
KÖGtibUS
larvis St. Toronto, Omi
: v.;;M5B::2C7:: ;
õpi Udo Petersoo
3714 Beecholiow Cres.,
lissisšauga, Ont. jL4Y 3T2
l 624-6128, kirikus 923-5172
Möödui^ud nädalal mitu tuhat lee­dulast
demonstreeris Leedu pealin­na
Vilno'tänavatel lauldes rahvus-linen
laule. Demonstratsioon algas
falgpalliväljakul,! kus leedu? mees­kond
võitis külastavat vene mees­konda.
Politsei ajas meeleavaldajad
laiali pärast seda kui need piid jõud­nud!
staadionilt linna südamesse/Le­nini
väljakule. Poiitseil U olnud
kähmlust demonstrantidega ja keda­gi
ei arreteeritud. Teade Moskvast
märgib, et leedulased on väga rah­vuslikult
meelestatud ja jalgpalli-inänguis
,vpit vene Jarosfevi mees-
Jconna üle tõi selle spontaanselt esi-
(
e@!l3tada ERIK'LOKBm
•tl. 447-!
itali
Sellast
israeli esinduselt
Varandustekapi
1982 S20,415.80.
ronto Eesti Selts
janduslikult jõukal
^isatsioon.
TEGEVUSKAVA M
cn
seis 31. aug.
selgus, et
momendil ma-järjel
olev orga-
EELARVE
¥Õeti sõnaõigus
Möödunud nädalal peeti Viinis
rahvusvahelise aatomienergia agen­tuuri
konverents. Konverentsil valit­ses
tugev juudivastane meeleolu ja
enamik agentuuri 110 liikmest hääle­tasid
välja Iisraeli esindajad konve­rentsilt.
USA ja Kanada esindajad
ei nõustunud sellega ja lahkusid kon­verentsiruumist.
Välisministeerium
mi esindaja Ottawas, seletuse koha­selt
ei tähendanud Kanada esindu­se
lahkiunine konverentsi ruudist,
lahkumist konverentsilt, vaid meele­paha
väljendust, et Iisraeli esindu-eslt
võeti ära sõnaõigus konverent­sil.
Konverentsi esindaja seletuse
kohaselt Iisrael jääb edasi agentuuri
liiluneks. Teda d hääletatud välja
agentuuri-koosseisust.
Agentuur moodustati 1957. a. aa-tomenergia
kasutamisvõimaluste uu­rimiseks
tööstustes j i- üldse rahuaeg­seks
kasmtamSssks,
26. OKTOOBRIL
OENG LONDONI:
Teisipäeval, 26, oktoobril toimub
Londoni^, Ont. Eha Einola loeng kee­mal:
„L6ndoni arhitektuuriline taga­põhi."
Ta kasutab oma ettekandes
diapositiive.
• Loeng toimub Redeemer luteri ki­rikus,
1 Wellington Crescent alguse­ga
kell 7.30 õ. Eha Einola on noore-mapõlvei
õpetlane ja vanade ehitus-ie
säilitamise ccsl võitleja.
Tegevuskava esitas esimees A. L.
Tül üldjoontes eelnlisel aastal toimu­nud
üritustega, lisandusega ühe peo
korraldamisega märtsi või aprilli
kuul. Eelarve esitati laekur J. Tertsi
poolt tulude-kuludega $6500.00 suu­ruses.
Tegevus ja majandusaruanne,
samuti ka tegevuskava ja eelarve
võeti vastu peakoosoleku poolt ühel
häälel.
VALIMISED
Põhikirja järele valitakse seltsi
esimees eraldi ja juhatuseliikmed
korraga, kõik kestvusega kaheks
aastaks. Kuna juhatus on kuueliik-mdine,
• kuid valitud erinevatel aas­tatel,
siis üks juhatusliige ei kuulu­nud
valimisele, kolm liiget tuli vali­da
kaheks aastaks ja kaks liiget
üheks aastaks. Seltsi esimeheks vali­ti
A. L. Tüll kaheks aastaks Ju-hatuseliikmeteks
valiti, kestvuse­ga
kaheks aastaks J. Terts P
Komi ja E.. Aruja. Kestvusega
üheks aastaks valiti E. Kaju ja A '
Veedla. K i k valimised toimusid
ühel häälel ja lahtisel hääletusel Ju-hatuseliikmete
kandidaatideks valiti'
L P a j u r j a J. Lillevars. Revisjonito-misjoni
liikmeteks, kestvusega ühpRs
aaslaks, valiti H..Teder, S. Rjstniäe
Pühapäeval 3. oktoobril JUMALA-TEENISTUS
kell U hommikul.
INGLISEKEELNE ÜUMAaLATEE-NISTUS
kell 1 pjl. Teenivad mõlema
koguduse õpetajad.
PÜHAPÄEVAKOOL lahistab tege­vust
pühapäeval, 3. oikt. kell 11 hom­mikul.
Lapsi palutakse registreerida
õpetajale ! telefoni kaudu või koha­peal
>3.;cikt.- ' •
VananAhdrese (kogudiuse nädsringi
][CÄSITöOOSAiKX)NNA eshnene kok­kutulek
piihapäeval, 3. okt. pärast
jumalatenistust. Införmatsiponiks
kõlistada: pr. A. Rump, tel. 425-
4624, Või pr. X Petersoo, tel. 4294260.
FlihapäevairiO. okt. JUMALATEE­NISTUS
kell'4 p.l.
Pühapäevairi7. okt. JUMALATEE­NISTUS
kell i l hommikul,
KIRIKUKOORI harjutused igal
esmaspäeval kell 7 õhtul kiriku ruu­mes.
Kogudus ja õpetaja kutsuvad
üles uusi liikmeid ühmema kooriga.
ÕPETAJA KÕNETUNNID kiriku
kantseleis teisipäeviti 5—7 õhtul, nel­japäeviti
6 ^ õhtul ja pärast igat
teenistust.
tORONTO EELK JAKOBI
KOGUDUS
Klirik: Redeemer Lut. Kirik,
Blpor & IndianRd.
öp. T. Nõmmik
SOI PavlsvUIe Ave.> Toronto M4S
Tel.: 483^478 Ja 1-527.0410
I Pühap., 3. da. kell 17.00 JUMALA­TEENISTUS.
PiJHApÄEVAKOOL
alustab tegevust. j
Lõikustänupühal, esmasp., 11. okt.
kell 15.00 lõikuspüha JUMALATEE­NISTUS
armulauaga Virginia United
kirikus..- •••^•.•^
ÕPETAJA; KÕNETUNNID: igal
neljapäeval kell 18.00—19.30 omas
kodus 501 Dävisville Ave., Toronto,
ning igal esmaspäeval kell 18.00—
19.00 Hamiltoni kiriklas, 3 Maple-side
Ave., Hamilton, tel. 527-0410.
TORONTO EESTI
EVANGEELNE KOGUDUS
immäiiueli Kirik
21 Swa^Dwlck Ave.
PastprlAl^an Laur
72 Appleby Crei.,
Markham> Oiitario UR AU
telj4n.6248
Pühapäeval, 3. okt kell 2 p.l.
HAPÄEVAKOOL lastele ja täiskas-vahuile.
Kell 3 p.l. JUMALATEENIS­TUS.
Kõneleb pastor Eari McNutt
Stone Church'ist. Laulab segakoor
Ülo Lindströmir juhatusel. Issanda
surma mälestamine. (Buss Eesti Ko­dust
kell 1.30 p.l.).
Kolmapäeval, 6. bktoobril kell 7
õhtul PALVEõHTU.
EdmuttdV<manButosh&rak.
^ Färmningtorii liijnas Connecticu­ti
osariigis toimus uue, 300-toalise
hötelH avamine, mispuhul avamiseks
oli korraldatud karikatuuride näitus
osariigi kahekümnest silmapaistvai­mast
isikust.
Isikud oli välja valinud sellekoha­ne
zhürii ja nende 20 hulka oli võe­tud
ka eesti karikaturist ja USA 'Pü-lilzsri-
auhinna laureaat Edmund
Valtman. Tunnustust rõhutas veel
see, et zharsikpgü yäljavalituist oli
tellitud just Vältinanilt endalt.
Edmund Valtman, kodumaalt tun­tud
karikaturistinimega Vallot, säi
Pulitzeri auhinna poliitilise karika­turistina
The Hartford Times'i tee­nistuses,
hiljem joonistas ta palju­dele
ajalehtedele-üle USA. ; ^
Fensioneerituna teeb ta nüüd kari­katuure
vaid kohapealsele ajalehele
ja televisioonisaadetele. v
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUmiS
Broadvlew km.
Jutt^^^
Bards Walkway,
Ontario M2J4T9
499-6488
POTBÄDUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
I^HAPÄEVAL
^.^ keU''3—3J0-p^l,:-
Füh^p., 3. okt. kell 10.15 homm.
PÜHAPÄEVAKOOL. Kell 11 homm;
JUMALATEENISTUS. Kõndeb K.
Raid. Noortekoor Gh.Kipperi juha­tusel,
issanda surma mälestamine.
Ken 6 õffiul NOORTE TUNNISTU­SED.
V. Krabi, instrumeritaaijansäm-
EESTI VABAKOGUDUS
TORONTOS
20 ThomcUffe Äye. Tel. ,463-6221
Jutlustaja E. Sarabja
Kirik: 362 Jonet Ave. T®i 461-2077
Fiihap., 3. okt. kell l i hommikul
JUMALATEENISTUS. Kõnelevad:
A. Ehasoo ja juti. E. Saraoja. Laiulu^
ettekandeid. Issanda sumija' mälesta­mine.
'
tORONTO EESTI EV. LUT. USU
KOLMAINÜ KOGUDUS
Kirik: 619 Sherboume St., Toronto
Tei. 698-7977 või 766-7853
Sherboume allmaaraudteejaam on
kiriku kõrval.
, õp. 0. Cnadenteich
M2 Faliingbrook Rd./,S€arborougS!i
LÕIKUSE TÄNUPÜHA JUMALA­TEENISTUS
armulauaga on püha­päeval,
3. ö k t . M 3 p.l. lauhb hr.
Georg Soans. Jumalateeniištuse järe-'
le' on lõikuie tänupüha kohvilaud
kaetud. Ettekandeid.
bPETAJA KÕNETUNNID on iga
kuu teisel esmaspäeval kell 6-8-ni
Mriku kantselei&, telefon 921-9417;