Meie Elu = Our life, September 30, 1982

              mJÄFÄEV.^. 30. SEPTEüäBRE TMURSDAY, S O T S M B ^ ,3i5Iel® E k " ET. 39 1(700) 1982
[OB ..MEIE I L U " ^
Published by Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Esto-nia^
n House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
( ^ : < ^ ; < ^ : c ^ ; ( ^ ; t t . ( 9
M4K 2R6 — Tel. 466^951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B l Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N J . ,
USA. Tel. (201) 262^773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
;,Meie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave.p Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada - Tel. 466^951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l 9hmo
—5 p.l., esmasü. ja neljap. kl. 9 hm. — 8 õ., laup. kl. 9 hm.
~ 3 p . l .
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $34.00, 6 k.
.00, 3 k. $13.00; USA-sse - 1 a. $37.00, 6 k. $20-00, 3 k.
1.00; Ülemeren^aadesse: 1 a. $42.00, 6 k. $21.00, 3'k-.
.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k. $11.70. Ki^^
;ri-ja õhüpostiHsa ÜSÄrSse: 1^^ Öhu.;
ipöštilisa ülmeremaadesse: 1 a^ 148.30^ 6 k. $2445o^^^^^ ^ .
Üksiknumber >-i.65<^.::--:v .
Kuulutushinnäd: 1 toll ühel veeriil^
$4.50, kuulutuste küljel $4.25. : ; ^
BEN MALKIN, Canädian Scen®'i
Iseseisvas Eesti Väbadigis saiigä
inimene siiiia nii kuidas t
millised olid tema võimalused. Täna*,
päeva Nõukogude ^ Eestis šeisava^
töötajad poeuste taga sabades jä jää.
vad ilma; äest liha, Võid, mune jne.
lihtsalt\^ ole. Kuid ühedel on s i ^d
paksult raha ja teised j^vaiä lihtsalt
oma üksikuid mblasidp©»s^^^^^i^
pöörama, et ots-btsalt k o to
Kust tuleb ühederaÄ^^^ ja miks
teistel seda ei jätku selles ,,tasa-võrdses'*
kommunistlikus ühiskon­nas.
Seletus: rahakad „oskavad ela­da",
teised, lepivad sellega, nüs neile
makstakse palga näol. Sest äiilettide
all on sageli kõike, kuid saavad heed,
kes altkäe maksavad. Ka teenur
seid saavad need, kellele altkäe
inakstakse,.ei[itiyälisn[iaadelt saadud
kaubaga; >Nc ed raliiamehed elavad
suhteliselt hästi, enti aga kommu­nistlikud
tiplud;; Küsime sihikohal,
kus on riikliljäreivalve, et teostada
riiklikke inspktioone, et korrupt­siooni
vältidi? Kui inspektoreid on
olemas, siis on Wd lihtsalt al^^
kinni makstij d, sest ka nemad on ini-;
mesed ja tal avad elada. .
Kliid kogu, Nõukogude Liit bn kör-mptüvrie,
sest ülemuseid tahavad
hästi elada, vähemused tahavad ka
midagi saada ja lihtrahvas piiüab lä­bi
saada. Nii ongi nõukogude ühis­kond
iseloomustatud komiptsiooni-liste
valitsejate poolt, kes valitsevad
korruptsioonilise ühiskonna üle. Nii
Idrjuta$ Nõukogud^ Ludust välja­saadetud
autor Konstantin SImis
oma raamatus ,,Korruptiivne ühis-
;könd";-
Autor ldrjutab:,,feiüh
dust elus ei saa rÄldada i ^
sluse tehihgutia. Lihakauplused, ela-i
muvalitsused, arstid, kes nõuavad
prantsuse konjakit, haiglavoodite
kättesaadavus — kõige eest tuleb alt*
käe maksta.'- Kuid maksuvõimeli-sed
on ainult need, kes ise on altkäe
maksu võtnud. See bh see tänapäeVä
õnnetu Venemaa ja koos temaga ka
allutitud maiad. Korruptsioon on
Nõukogude Liidu elukool, mis pehas-tab>
mädandab kuiü oletataVa kok»
:kuvarisemiseid.:. /•
Shnis lirjutab:,,Kremli juhtide
ekstravagantne eluvüs koos vaigitud
skandaalidega kõrgemas tipus koos
võimalustega ligipääsuks varustuse»
le on loonud olukorra, kus iigaüks
järgneb ja kedagi kaijlstamas ei ole.
Poliitbüroo lige Frol Koslov, NiWta
Krushtshevile järgmine võiniul, ta­bati
kullavarude ja juveelidega ko­dus,
maeti ometi riiklike austusaval­dustega
1%5. aastal
Mustatuni hangeldajad on N. Lii­du
rikkamad inimesed, kuid'võim ei
tee nende suhtes midagi; Kuld nii on
ka tööstuste, "ettevõtete ja tanspor-digä
Nõukogude Lüduš. Materjale,
masinaid ja transporti saab ainult
vastavatf iilemuste „määrimlse" teel.
Mü oh kasvanud revolutsiooni päevil
idealiseeritud uus ühiskond Vene­maal:
igapäevases hädas, partei ja
bürokraatia võimu all ja ka kõige
väiksemate meeste ja naiste eksplua-teerimfaie.
Simise raamatu kohaselt on see
süsteem rafineeritud viimaseni. Ise­gi
kui surnud viiakse krematooriu­mi,
süsMštakse neil seljast riided,
murtakse suust kuldkroonid ja kõr­valdatakse
kirstud. Riided lähevad
müügile tarvitatud riiete kauplustes­se,
kuld läheb asjameeste tasku ja
sulatamiseks ning kirstud järjekord­seks
tarvitamiseks. Nii ei ole Nõu­kogude
Liidus püha midagi; sest seal
pühadusi ei tunta ja inimtundeid ei
arvestata. Nükaugele oii jõudnud
Emakene Veneiiim kcnnmimistide
yõühu all!
Konstantin Simiš peaks teadim.
Ta oh olnud nõukogude mitmetes
positsioonides, ka kohtuinstantsides,
kuni talt lõpuks võeti kodakondsus
ja maalt välja saadeti. Elab nüüd
USÄ-s, Virginias, kus ta võib õrna
mälestuste kirjutamist arendada.
Sealt tulevadki detailsed andmed
Nõukogude Liidu kohta, kuigi selle
kohta võiks täita raiamatukogud.
Meid tohiks need küsimused huvi­tada,
sest need puudutavad ka oku­peeritud
kodumaad. Need puudu­tavad
mitusada miljonit hiimest
nõukogude valduses, kust surutakse
peale oma idealiseeritud ideoloogiat
kõikjale maailmas.
Küsime: kas tahame kä meie selle­ga
kaasa minna või peame selle vas­tu
võitlema? Vastus on jaatav, nagu
ta peabki olema. Kuid sellega ühen­duses
kertsjib teine kiiisinws: ka^
peame ka iijiele asuma võitlema nõu­kogude
rii idänend korruptsiooni
vastu kõigi nunel, kes iselle korrupt­siooni
all ägavad? Ka siin on vas­tus
jaatav, sest ka meie oma rahvas
asub selles idealiseeritud
siooni orbiidis ja kannatab.
Nõukogude Liit ja tema rahvas,
koos okup^ritutega, vajab uut se®-
rtunit laostumiseks selleks, et ta kii-renUni
laguneks. Meie kohus on S(B-
, da seerumit anda.
Valitsuse ja" S% töötasude tõu­sude
reguleerimine seaduse abü, ^
kehtiks valitsuse ja riigiametnücd
ning ametiühingute liikmete kohta
föderaalses ulatuses, on leidnud vas­tuseisu
ametiüihngute poolt.
Ühe või kahe erandiga on Iköjkide
provintside peaministrid selle seai
duse vastu.
Valitsuse sihiks on 1983. a. ioflat-siooni
allaviimine kuuele protsendi-le
ning 1984 a. viide protsendik. Kui
see siht on saavutatud, hakkavad
palgad; ja kaupade hinnad jälle inf­latsiooniga
käsikäes käima, r Tõuseb
inflatsioon, tõusevad hinnad jä pai­gad
vastavalt.
; Üus poliitiika leidis näiteks ühel ju- •
hui otsekohe rakendamist. Bell Ga-nadä
soovis telefoniteeriindust tõsta
25% võrra. Kuna aga valitsus regu­leerib
Bell Canada hindu, siis vas­tas
valitsus, et hinnatõus ei tohi üle­tada
6%. Bell Canada nõustus^ %iigi
vastutahtmist. ;
Ametiühingute vastuseis on väga
sügavale ulatuv, sellest annab ehk
parima püdtPuiblic Service Alliance
of Canada (PSAC) presidendi Pier-re
Samsoni sõnavõtt Argus-Journa-lis(
migustikuu. number), mis on
PSI(^C4 häiäMandija: ,jdma seaduf
sega G-124 (mis määrab palga- ja •
hinnatõusud 6/5 protsenti) on Ka­nada
valitisus astunud sõtta 'kanada
ametiühinguifcega. Meie ühing ega
meie liikmed ei sooyi seda sõda,
meie poolt pole; see ku akistatud.
'Kuid vaOii-tsusi on:m(^*d; sundinud
võitlema esirindel. Kui me ei võitle,
anname alla või tõmbume tagasi,
siis muutub meie ühing impotent
isteks j a , Ikafotäb oma mõtte koos
võiniuga,mdeHikmed jäävad kait­seta
ja neile võib kaela määrida üks­kõik
missuguseid ebaõiglasi kont-rakte."
, ' ; ! .;
STREIGiÄHVARDU§ •
PSACi abipresident Jean Berger-son
kõneles eelmisel kuul Lathbrid-ge'is:
toimunud koosolekul ning tea­tas,
et föderaalvalitsuse teenistujad
hakkavad käesoleva aasta lõpul
streikima, iiad on selleks sunnitud,;
kuid- streik ei oleks üldine väid nn^
;„wildcat" streik. Ta šnainis, et Tjahe-peal
aga võetakse tarvituselt mit­meid
teisi abinõusid;, nagu piketee-rimine,
töötempo alanciianiine,küh-
: tukaebused jne.
Canadian Labour. Congress teatas-
^juulis, et ta esitab seadus C-124/is-jus
kaebuse Rahvusvahelisele Tc>'
iiste Organisatsioonile, kaebus, tce-tub
faktile, et valitsus oma uue sea­dusega
on vastuolus ILÖ (Intematio-
\ nai Labour Organization) regulal^
• siooniga nr. 98, mis annab kõikic.
ametiühingutele Õiguse organiser 1-
LUÖEJA KIRJUTAB
»M«te EItt" avoWöb meeltasti
oma lugejote mõtteavaldus^ ka
neid mi§ ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokkM^-
i^ötltfcult ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimettwjfitol) endah Õi­guse
lugejctg fcirjtt redigeerida jfl
da ja nõuda kollektiivset töölepiur
gut palkade tõstmiseks.
S^dus C^124 {.,& tähendab, et
seaduse esitas alamilcoda) on leid­nud'
vastuseisu peamiselt kahel põh­jusel
:' esiteks .võtab see ametiühin-
•guilt ärä õiguse kollektiivseks kaup*
leimseiks, teiseks aga peetakse seda
seadust diskrimineerivaiks, kuna see
on kehtestatud ainult vah/tsuste tee­nistujate
ja tööliste kohta, mitte aga
eraettevõtete kohta.
UNITED VÕIMETU
Psasikretär avaldas ainult yh© pmh
Vahtsus on püüdnud ümber .lüka­ta
esimest süüdistust, s.t. kollektiiv­set
kauplemist, valitsus ütleb, et kol­lektiivne
kaiuplemine op ikka veel
kehth^ kõikides teistes asja4es, väi-jarvatud
palgatõusud. Valitsus selgi­tas
veel, et ka palga osason võitna-lik
pidada läbirääkimisi—^ kui pal­gatõusud
ja'nõuded ei ületa ettenäh­tud
6/5 protsenti.
Diskriminatsiooni kohta ütles
Treasury Böardi pfesidtent Johnston:
-„0n muidugi kibe rohi alla neelata
kui ainult iiks teatav töötajate grujjp
peab alluma teatud fedusele. Riigi­teenistujad
muidugi' põle meie inf­latsioonis
rohkem süüdii kui ühegi
teise sektori teenistujad. Kuid era­firmad
üle Kanada on juba enne sea­duse
kehtestamist oma palgatõuse
piiranud, on toimunud suuremaid
, vallandamisi, ori vähendatud eduta-misi
ühest palgagrupist kõrgemasse,
töötunde on suurendatud jne. Riigi­teenistujad
on aga selles mõttes pri-viligeeritud
grupp plpud, neid pole
vallandatud, neile pole töötunde li-satud.'^
Seaduse kehtestainüÄs i^igitel&"
nijate osas ainult on olemas veel üks
põhjus. Seda formuleerib parimini
Montrealis asuv G. D. Howe Insiti-tut,
mis on niajanduslltoe Uurimiste
firma. Instituut leiab, et yaJitsus pi­di
seaduse kehtestama ainult selles
sektoris, miile üle tal on jürisdikt^
sioon. Üldine hindade- ja palkade-,
ikontrollikditestamirie üleriigiliselt
oleks vajanud kõikide provintside
peaministrite nõusolekut ning «et se­da
saavutada oleks föderaalvalitsus
pidanud väl'ja, kuulutama hädaolu-korra.
See oleks, äga 'blhud drastiline
samm ning pealegi oleks see pida­nud
olema põhjendatud nii tugevalt,
et ükski "kohus polelts sellele külge
saanud hakata.
Kui aga see poloks kohtute ^ õ i ­gustatud
,saanm, siis seisaks meie fö­deraalvalitsus
savijalgadel.
UMted Naftiosisl peasekpetär, Fe-mu
diplomaat Pel^M de CujBlie^^esl<.
nejdes 7. sept UN4 t ä i t o t t , mär­kis,
et UN on mõjutu ja Vajab nii
struktuurilist ümberkorraldamist
kui ka temi^ käsutuses olevate rahu-j^
dude suurendamist ühes nende
preistiizhij tõstmisega. Näidetena, kus
UN-i püüdlused ja sammud on nur­junud,
nimetas ta Afganistani, Liiba-noni,
Iraan—Iraagi tapatalguid, Falk-ianm
ja Küprost. Sea! ei ol^
suutnud midagi saavutada, samuti
mitte ka Kesk-Aiheerikas, KiiirnbOo-dias,
Aafrikas ja
Feasekretstt' o l i selleis osas avameel­ne
jä kriipsutas alla, et liikmesriigid:
kas ignoreerivad UN-i otsuseid või
püüavad oma jõule ja ambitsiooni­dele
Uäda rahvusvahelist timnus-tust.
Ollakse jöutud umbtänavasse,
kus kas keerutatakse lõputa või liht­salt
ignoreeritakse. Need on ligilähe­daselt
samad seisukohad, nagu. neid
on avaldanud mõnelgi korral juba
varem kä USA saadik UN-is, Jeane
Kirkpatriok. ' •
Millest peaÄretär aga sõnagi ei
lausunud, oli Moskva vägivald iPoo-läs,
ülemvõim Ida-Euroopäs, eriti
Balti riikide orjastamine ühes röö­vitud
osaga Soome Karjalast, kus
näit. endisel Valamo klöostrisaarel
keset Laadogat asub suur sumiitöö-
1'aager ja vähematel saartel sõjaväe
üksused salaijasteš baasides ning lenv
nuväljad.
ÜN on lääneriikidele otsatult kal­lis
Moskva ja ta orisulaste propagan-da-'
kõnetool, millest tema küllalt ju­ba
pika eluea kestel inimõigustele
toetuvatele või neid õigusi ootavate­le
rahvastele ei ole olnud vähimatki
kasu. UN ei tööta ega ole saavutanud
vähimatiki nendel alustel, millistele
ta loodi. Tegelikkuses on osutunud
ta tohutult nõrgemaks omaaegsest
Rahvasteliidust. UN-i peasekretäril
ei olnud esitada konkreetseid ette­panekuid
olukorra parandamiseks,
kuid üks osa lääne ajakirjandusest
julgeb vähemalt loota, et peasekre­täri
seisukohavõtt algatab laiemaid
mõttevahetusi üM-r vajalikku&eüle,
võttes arvesse ka majändusliidai
koonnat, niis lääneriikidel on
ülalpidamisega hoopis rängemad N.
Liidust, kuijgi' ijust viimane lõikab
seal propägandavilja.
LK.
SO-NE
^dlgüsfab ol
(iiiiiiitiiiiijiiiiiiitiiiiiniiiiiiniiiiiiuiitiiiiiiiiitiitiiiiiin
Uued ja parandamine ^ ÖLI ja GAASI AHJUDE vaheteanin®
i4r Kasutage riiklikku toetust ^ Veetprude *
^ Mõõdukad hinnad, oskustega tõöiBshsd.
R O L A N D K U L L IK
SISU • jkalenHaariupi, örganisatsiponide aadressid, äride,
ettevõtete, advokaatide, arstide kuulutused, ürituste kalen^
der jä nmu vajajlik informatsioon.
• • .AASTA^^U^
Kuulutusi Tähtraamatusse võetä^
,,Meie'Ä" tellijad saavad. T^^
Of iil
\0s
:est! Majas; 958
, M4K 2R6 — Tel. 466-0951
•:: ühenduses jäijekordfeete segadus­tega
Liibanonis tohiks olla märki'
misvääme, et vastupidi Iisraeli pro­pagandale,
teaduslike uurimuste ko­haselt
selle maa vanimaks nimetu-
, seks oli Kaanan ja sealseiks afgelani-keks
loetakse hetiite ja eriti remori-
^ amurro-aramealasi ja kanaanlasl
kes; juba 3-dal aastatuhandel e.Kr. s.
rännanud sinna sise-^Araabiast ja ra­jasid
4 linn-riiki Siidon, Tüüros,
, rytos: ja^ Byblps. 'Nende vanimaks
keeleliseks mälestusmärgiks peetak­se
Moabite kivi (c. 850 B.C.). Nad
olid aga kestvalt Assüüria ja Egüp-tose
valitsejate kontrolli all. PüHijs-ki
on märgitud, et Tyre-TTüürose ku­ningas
-Eiram, saatnud 30,000, (1)
meest; et lõigata ja kohale ve4da
seedri palke Jerusalemma palee ehi-
: tamiseks. Nendest linnadest Tüüros-
Tyre ja Siidon olid ehitatud inere
kaljudele, et olla kaitstud maa-poolt
sissetungijate vastu.; ]%nde õitseaeg
oli 2-sel aastatuhandel enne Kristust
n.n. Föniikiä^hoenicia perioodil mil
nad Juhtisid ja valitsesid mer4^^
bandust ja neiile omistatakse koguni
Briü saarte külastamist tina hanki
mistks . ja esimestena ^\aneerika
mandrile j " ' *
HöHandi ajalehe „Mederland's Dag-blad'i"
kaastööline 'Henk Hoksber-gen,
kes möödunud aastal külastas
okupeeritud Eestit ja kelle sulest i l ­mus
lehes kuus artiklit reisimulje­tega,
jätkab kirjutustega meie rahva
ja kodupiaa saatuse üle. Talle on eri­ti
südamelähedased teisitimõtlejad
ja N. Liidu vanglates vaevlevad eest­lased.
•.•-^V ;
4. aprillil oli „Nederlands Dag-blad'iš"
artikkel ,,Lõ,ppeks elumärk
Mart Nikluselt", mille juures on ka
Mart Nikhise foto. Artiklis kirjeldab
ajakirjanik Mart Nikluse saatust ja
kannatusteed ning nimetab ka Jüri
Kukk'e. Kõne all. on Mart Nikluselt
ta emale saadetud kaart üle pikäjali-vaikimise
Permi vangilaagris.
Järgmine pikem artikkel samas ie-iies
oli 11. augustil pealkirjaga,Rah­vuslaste
ja kristlaste vaenamine Ees­tis
kesjab edasi'-. Sissejuhatuses on
mainitud .Eesti okupeerimine 1944 ä.
N; Liidu; poolt. Nimetatakse möödu­nud
aasta 1. detsembri vaikset pöole-tunnilist
protesti ja selle tagajärgi.
Kirjeldatakse arreteerimisi Tallin­nas
ja mujal okupeeritud Eestis. Jut­tu
on eestlaste protestist Afganistani
olukorra pärast. Artiklis on nimeli­selt
vangistatutest märgitud Endel
Rose, Johannes Hint. Pikem pea­tükk
ori kristlaste tagakiusamisest.
Hoksbergen nimetab veel Herbert
Murd'u. Vello 'Salum'it, Villu Jürjo't
ja Eva Ahonen'i.. Pika artikli juurde
on lisatud Mart Niklus'e, Veljo Ka-lep'i,
Tiit Madisson'i ja Viktor Miit-soo
fotod. Iga foto juures on kirjuta­tud
isiklikud andmed, milles isikut
süüdistatud ja karistuse pikkus.
Peaaegu igas „Nederlandse Dag-blad'is"
Ori artikleid Nõukogude Lii­du
kuritegudest. '
• V . B . ^ . •
BÖN AIR APPLIANCE SERVICE
külmutuskappe ja pliite — igat
^ 31 aastat tööpraktikat ^
Tel. 533-9334
ÜSiõpilasselts Raimla registreeriti
T^artu ülikooli juures 22i sept. 1922.
a. Asutajateks olid 15 iiliõpilaist, kes
peiale paari erandi olid seni'kuulu-niid
> EÜS Ühenduse | l i ! a ^^
J Ä märtsis 1923; a. registreeriti ka
ÜS Rahnla vilistlaskogu, mille idga-tajateks
olid' samuti kolm endist
EÜS ühenduse vilistlast. :
Omariikluse saabumiisel, eriti p ^
le Vabadussõja lõppu, algas Tartu
tJlikoöli ümberörganiseerimine Vene
ülikoolist Eesti ülikooliks. Pikemat
afeiga ajaloo kestel oli' Tartu Ülikool
saksa keelega õppeasut-useiks, kuid
alates 1890. a. muudeti see venekeel­seks.
Sellest ajast ipealie valgus hul­galiselt
üliõpilasi Venemaalt, samu­ti
avanes rohkem-Võiimalusi kohalik­kudel
eestlastel ülikooli astiimiseks.
Pikki aastaid, kestnud I maailmasõ­da,
sellele järgnev revolutsioon ja
Vabadiissõda oli laastanud maa- jä
rahva nii majanduslikuit kui k a mo­raalselt.
Seltes rasikes olukorras are­nes
Tartu Ülikool eesti kõrgemaks
õppeasutuseks.' Ka üliõpUaskonna
organisatsioonides sündisid vasta­valt
olukorrale muudatused. Kuigi
mitmed endised, organisatsioonid
jäid, edasi tegutsema, tekkis aastate
jooksul üliõpilaste arvu kasvamise­ga
uusi juurde, nende, seas ka ÜS
Rairitila.
W(m ete^JTXx)! Mdv^, olid ÜS :
Raimla asutajateks EÜS Ühendusest
lahkunud liikmed. tJhendUs oli kül­lalt
vana organisatsioon, asutati
aastal 1906, mõlemast soost üliõpi­lastele.
'Miks osa liikmeid sealt lah­kus
uue organisatsiooni looniišeks,
selleks oli mitmeid põhjusi, neist
olulisemad olid seltsi struktuur ja
sisekord. Lahkujad soovisid noorliik­mete
instituudi rakendamist, valiku
teostamist uute liikmete vastuvõtmi­sel,
liikmete seltskondlikku kasva­tamist
ja mitmeid muudatusi dist­sipliini
äial. Lahkumine toimus iga­ti
sõbralikult, kus isegi Ühendus an­dis
Raimläle kaasavaraks poole
ojfnast vallasvarast. Raimla algaas­tail
liitusid temaga :veel mitmed en­dised
iPeterburi Eesti Üliõpilaste
Seltsi liikmed, kima viimane Eesti
oniariikluse saa'buini:^^eäli oma tege­vuse
'Kui 1935. a. valitsus otsustas Tal­linna
Tehnikumi sulgeda j a , kõrge^
ma tehnilise hariduse andmise ;kor-raldada
Tartu Ülikooli tehnika osa­konna
kaudu, siis sealne t)liõpilas-ühirig
Valgma, nähes lagunemise
ohtu, otsustas samal aastal ühineda
in corpore üS Raimlaga. Hiljem,
Tallinna Tehnika Instituudi (Tehnika
ülikooli) uuestiavamisel registreeri­ti
ÜS Raimla ka Tallinnas. 1940. a.
oli Raimla kasvanud ligi 400 liikmdi-scks,
millise liikmetei arvuga leidus
vähe üliõpilasorgänisatsioone Tar­tus.
Seltsil oli oma maja Veski täna-ÜS
Raamlä püüdeks oli liikmeid
mõjutada, et neist kasvaksid oma
käitumiselt korrektsed j a oma eri-;,
alal hästi ettevalmistatud töötahte­lised
žkqdahiküd, kes a i u i a l^
ka panuse meie oipaniikikise sisxista-misel.
Austati isiku omapära j a vaa­teid,
söHejtiures aga rõhutjiti kohuse-ja
korratunnet, nii enda kui ka kaas^
kodanike suhtes. Selts õhutas liik­meid
oriia oskuste jä teadmiste
täiendaniisele, ;olles teadlik, et üli-kooli
diplom ei tarvitse oHa hariduse
lõppeesmärgiks. Selleks o l i seltsil
omapärane funktsionäär „Vaimuvä-namees",
kelle ülesandeks oli sisen­dada
noprtele akadeemilist töötahet,
andes sellejuures vajalikke juhiseid
ja indu tööks. Vilistlaskogu) oriialt-poplt
premeeris üliõpilasi akadeemi­liste
saavutuste puhul.
TEGEVUS JÄTKUB
Teine maailmasõda koos' okupat­sioonidega
tõi hävingu ka Raimla
• perre. Nimeliselt on teada järgmi­sed
kaotused: sõjakeerises siiri 4
. isikut, Vene tagalas 2, hukati Vene
võimude poolt otseselt 13, küüditati
25,, uppus põgenemisel merel (Moero
ja Nordstern) 6. Andmed puuduvad
teise Vene okupatsiooni küüd tatu-te
kohta. Vaba maailma pääses)] 1940.
ä.nunekirjasölJnK3: liikmetest^i^^
bes üks> neljandik. Neist p õ ^ s
Rootsi 42 isikut, 'Saksamaale, (15 ja
mujale 5. Saksamaale pääsenu^ fan-
(lasid edasi ülemeremäadfesse; üks
pöördus vabatahtlikult tagasi kodu­maale.-:
Nagu mitriied teised üliõpilasorga­nisatsioonid
uuel asukohamaal jät­kavad
?tegevust, nii teebyseda ka ÜS
Raimla.' Selts asutab ÜS Raimla
Rootsi Koondise juba 1946. a., järg­misena
USA-s: 1952 ja Kanadas 1956.
; a. 1970. aastal oli raimlalasi Austraa-.
. lias 5, Kanadas 22, USA-ij 49, Rootsis
59, — nii et kõige elujõulisem koon­dis
asub meil Rootsis. !
Olukordadest tingituna on seltsi
tegevus väljaspool kodumaad mit-
' meti muutunud, kuid põhimõtted on
jäänud endiseks: püiida noori aren­dada
ja kasvatada, kui neid juurde
tuleb. IKanada Koondis on võtnud
juurde nooriiikmeteks oma vilistlas­te
noori, kes on nende aastate jook­sul
juba sünsed ülikoolid' lõpetanud
ja vili^Iaskokku üle läinuÄ Peale
mõne erandi on samuti teinud ka
ÜSA Koondis. Mis puutub Kanada
Koondise tegevusse, siis tuleme kok­ku
koosolekuks üks kord kuus (väl­jaarvatud
suvekuud) kus muuhulgas,
esitatakse kä lühike referaat. Viima­sel
aljal on liikmete arvu' vähesuse
j a liikmeskonna vananemise tõttu
siiski tihti referaat ära jäänud. Koos
külaliste j a perekonnaliikmeta on
korraldatud pidulikumaid kokkutu-
, lökuid aastapä^äl j a vilistlaspäeval
1
,;^eieElu" nr. 39 (1700) 1982
900 KIRIKULIST
AMETISSE
Pidulikul jumalateenistusel, kus tee­nis
piiskop Kari Raudsepp, õpetaja
Elmar Pähn, Ida-Kanada Süiodi ase­president,-
õpetaja Albert Lorch ja
läti koguduse vaimulik Vana-Andre-se
kirikus õpetaja Juris Caliüs, õn-nistati
Vana-Andrese koguduse õpe-tajaks
Udo Petersob. Peale nende
panid oma käed õnnistamisel Udo
Petersoo pea peale praost Andres
Taul, õpetajad Tõnis Nõmmik ja Al^
Ibert Roost. v
- > . . : . • '
õpetaja Petersoo ametisse õnnis­tamise
jumalateenistus peeti Vanä-
Andrese kiri'kus pühapäeval, 26. sept.
kell 4 pl. Jumalateenistusel laulis
õpetaja Udo Petersoo
Ema, vanemad, kodu^ ühiskond^
isetegevus, suurpidqstused kuid ka
„omavahellses tapluses kadunud
eestlastele hingekella löömine". olid
mõisted, mis Londonis laupäeval, 18.
septembril kohapealse Eesti Seltsi
koiTaldatud nõupäeval südilt kõne
all olid. Esmakordne üritus Lõuna-
Ontario linnas oli kokku toonud 35
inimest kohapealt, Torontost, Hamil-tönist,
Niagara Fallsist, North Bayst,
Copelandist ja ühe isegi Rootsist.
Päevane üritus leidis aset Lamp-lighter
Inni mugavas saalis.
Nõüpäevä sissejuhatavad sõnad
peale kella 10-t ütles kokkutuleku ka­va
koordineerija Robert Kreem. Sel­lele
järgnesid kaks referaati kodu
taustal. Tiina Hansen kõneles eesti
kodu vaimsest palgest puudutades
; ka suhtlemist okupeeritud Eestiga.
Teisena pidais rcfcraad'i psühhiaa-^
Üliõpilasselts 0 0 0
(Algus lk. 2)
ning harilikult augusti kuul väljas­pool
linna — suvepäeval.
,,RAIMLA;ŠIPE",^^'^./
Omavaheliseks sidepidamiseks ük­sikute
koondiste vahel andis iga
koondis kurti 1979, aastani välja 40—
50 leheküljelise ..Raimla Side", mi-
, da paljundati 175 eksemplari ja saer-deti
välja Igale teadaolevale raimlä-lasele.
Raimla Sides'' leidub kirju­tisi
väga mitmelt alalt, olenedes au­tori
erialast, tavaliselt 4—5 artiklit,
peale selle ülevaade koondise tege­vusest,
, kroonikat, mälestusi, ja
muud. Alats 1979. a. ilmub ainult üks
„Raimia Side", mis antakse • välja
igal aastal vaheldumisi kolme koon­dise-
poolt. Viimane „Raimla. Side"
ilmus hiljuti Rootsi Koondise toime­tusel
67 leheküljelisena meie seltsi
60-da aasta juubeliks. ÜS Raimla 60-
dal aastapäeval on veel elus üks asu­tajaliige
— dr. Rudolf Peets, eni^i-ne
Vabariigi konsul Marokos, elab
praegu Prantsusmaal 89 aastasena.
Samuti on elavate kirjas ÜS Raimla
esimene noorliige — vii. Nikolai
: Weslman, 84 aastat vana ja elab
Austraalias.
Magu eelnool öeldud, Raimlai Ka­nada
ja USA koondised ei ole värva­nud
noorliikmeid, väljaarvatud eri­juhud,
sellega on üks tähtsamaid
seltsi ülesandeid likvideerunud, kuid
oma siserineis seltsi tegevus on hoid-nud
oma liikmeid nördimusest, pak­kudes
neile mitmesugust vaimset te-jvevust.
Samuti, organiseerituna on
tõhus töö tehtud eestluse .säilitami­sel
väljaspool kodumaad ja iõukoha-
: selt kaasa aidatud Eesti ühiskonna
tegevusele mitmel alal.
Toronto ÜS Raimla 60-da aastapäe-
. va koosviibimine kavatsetakse pi­dada
oma nere ^eskfl c"toabri kuul
esimehe vii, Andres Oiveti kodus..
J. OINUS