Meie Elu = Our life, January 20, 1983

              Collection
395 WeU
Ottawa^''-,?
STE AJALEHT PAGULUSES
Nr. 3 (1716) 1983
Second Class Mail Registration No. 1354.
N^EUAPÄEVAL, 20. JAANUARIL — THURSDAY, JANUARY 20 XXXIV aastalcäik
STOKHOLM — Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamis-keskus
saatis memorandumi Madiiidi konverentsist osavõtvatele
lääneriikide delegatsioonidele. Meiiorandumis pööratakse erilist
tähelepanu Eesti vangistatud vabadusvõitlejate Mart Nikluse ja
Tiit Madissoni vabastamise küsimusele.
Marika Iärvl-(vasemal)
Margit Vüalt. (Lähemalt
pärast kontserti vastis roosildmbaa
.3) Foto — 0. Haamer
soialisi
Londonist teatataltse, et Prantsus­maa
vaheltsobitusel on saavutatud
kökj^ulepe Egiptuse ja Iraaki valit­suse
valiel, mille kohaselt Egiptus
saadab Iraaki oma sõjalisi jõude, et
sundida Iraani relvarahu sõlmimi-i
seks ja sõja lõpetamiseks, mis on ju­ba)
kestnud 28 kuud.
relvarahil^t, sest sõja venimisel pika­le
võib jraakis kukkuda Sad^am
HusisÄii I valitsus ja koos- sellega
Pijantsusnääa võib kaotada 16 miljar­dit
idollarjt, mis ta on laenanud Sad-dani
Husleini valitsusele. Viimase 3
aasta jooksul Prantsusmaa on müü­nud
Iraakile relvi 24 miljardi dollari
väärtuse^ ja iiks suurem reslvadd
müük on teoksil. N. Uit on kiirenda-ijiud
relvade saatmist Iraaki j ^ selle
tulemusena jlraak peaks praegusel
momendil olema paremini relvasta-
Liibanoriisf
Läbirääkimised Iisraeli, LUbanonS
ja Siiüria vahel USA esüidajate va-heltsobitusel
võõraste sõjavägede
väijavUmiseks LUbanoništ venivad
pikale. Põhja-Lübanonis, TiroU ümb­ruses
kestavad võitlused Liibanoni ja
Süüria, või Süüriat pooldavate väge­de
vahel. Selle vältimiseks ja Süüria
vägede;väijaviinüseksLilbaiioiü^^ al­gasid
otsesed läbirääkimised liiba­noni
ja Süüria valitsuse vahel. Loo-,
detakse, et läbirääkimine annab tule­musi.
Iisrael on andnud lubaduse
tõmmata oma väed välja Liibanonist,
kui Süüria seda teeb.
tud, kui Iraan. Kas ja kunas Egiptus
hakkab oma väeosi saatma Iraaki, d.
cle kindel. Seni selleks vastavat kok­kulepet
veel sõlmitud ei ole.
Memorandumi siisse<juiiatavas osas
ntärgitakse, et vastuolus Helsingi
Lõppaiktiga keeldub N. Uit jattoalt
aktsepteerimast Eesti ralwa põhilisi
inimõigusi. Iniimõiguslasi ja inahvus-liklke
aktiviste, kes julgevad astuda
väTja N. Liidu surverezhümi vastu-vangistataikse,
paigutatakse väiimt
haiglaisse ja piinatakse. Ainult 1980
—82, s.t. viimasel kolmel aastad ar­reteeriti
ja mõisteti sunnitööle 40
rahvuslikku ja inimõiguste aktivisti
võrreldes 60-ga eelneval kümneaas­tasel
perioodil, s.t.. 1970—79.
Edasi esitataikse memorandumis
kirjeldus Mart Nikluse ja Tiit Ma-difssoni
juhtWeist. Mart Nitkluse
osas röhutatjakse, et ta on paigutatud
Permi sunnitöölaagri nr 389/36 iso-leerimiskongi,
mis tähendab fcuni 8.
aprillini 1983 veel vähem toitu, sugu­lastega
(kokkusaamise keeldu ja veel
suuremat kirjavahetuse piiramist.
Tiit Madissoni osas rõhutatakse, et
ta alustas Penmi sunnitöölaagris nr
389/37 Madriidi konverentsi jätka­mise
puhul 9. novembril 1982 nälja­streiki
kestvusega kuni konverentsi
Memorandumis nõutakse Helsingi
ikoikkuleppeile ällafcirjutajailt 'Lõpp­akti
rakendamist, taotledes 1) et H.
Uit vabastaks Mart Nilk-lu&e, Tiit Ma­dissoni
ja kõik teised Eesti poliit­vangid,
hõlbustades nende koju taga­sipöördumist;
1) et N.Lüt lubaks
Mart Niklust ja Tiit Madissoni, kes
OP raskelt haiged] ja avaldanud soo­vi
emigreerumiseks, maalt lahkuda
ja 3) et N. Liit lõpetaks inimõiguste
tahtlikud rikikuimsed Eestis.
Memorandumile on lisatud Mart
Nilkluse ja Tiit Madissoni juhtumite
kirjeldused koos vastavate dokumen­tidega,
Mart Nikluse osas esitatakse
kümme eriddkumenti 30 leheküljel.
Memorandum on teistkordne
pöördumine Madriidi järelkonverent-sist'
osavõtvate '©äneriikide poolev
Abistamiskeskuse esimeses memo­randumis,
mis saadeti aprillis 1981
• isi. mille dokumentaalsed Hsad koos­tusid
neljast osast, ncaiti Helsingi
1 õppakti teostamist järgmiste noud-niiste
esitamisega: 1) et N. Liit va­bastaks
kõik vanglais, sunnitöölaag-rei
®, mentaalinstituutides või.muu­des
kinnii)idamiskohtades vübivad
/>s'ti'poliitvangid, hõlbustades nende
tl^asiipöördumist koju ja 3) et N. Liit
lubaks neid Eesti poliitvange, kes on
avaldanud soovi' emigreerumiselis/
maalt lahkuda;
Eesti laulupidude ja eesti muusika suurmehe prof. Juhan Aaviku
matusetalitus toimus Stokholmis Jakobi kirikus rohkete leinajate
osavõtul Talituse pidas peapiiskop konrad Veem/ järelhüüdeld
kadunu soovil ei olnud, kuid laulsid ühendatud koorid „Hoia Ju­mal
Eestit" nhig mängis viiulikunstnik Alfred l^isuke.
KANADAS 1.5 MIÜONIT TÖÖTUT
EESTI GAmERITE KOGU KANADA KOONDISE
Pühapäeval, 30. jaanuaril kell 3.00 p.l
Eesti Maja suures saalis
1
Kalevi
Vabasse maailma on saabunud uus
memorandum N. Liidu Demokraatli­ke
Rahvaste Frondi poolt. Selle sisse­juhatavas
osas on märgitud, et vaa­tamata
«Solidaarsuse" likvideerimi­sele
Poolas ja Helsingi kokkuleppe
järelvalve grupi illegaalseks tunnista
naist N. Liidus, need mõlemad elavad
edasi vaimsel kujul. Valitsuse surve
ja KGB nuhid ei suuda likvideerida
rahvaste püüdlust saavutada jä elar
da vabaduses. Meie oleme küllalt ta­lunud
valitsuse ülekohut ja talume
veel, aga sellele peab kord tulema
lõpp.
Meie valitsais mõistab hu'kka kolo­nialismi,
kuid samas ta ise on (kuju­nenud
maailma suurimaks koloniaal-riigiiks
ja teinud oma kolooniateks
paljud rahvad väljaspool oma piire.
Meie valitstis alustas sõda A^anis-tanis
ja lootis saada seal kiire võidu.
Sellel sõjal ei ole näha lõppu. Tu­handed
on saanud sumia ja 2 miljo­nit
on põgenenud maalt, et hoiduda
sattumast nõukogude korra alla.
Meie maal,on valitsusel ipiiramatu
ii.ii[Dy
LIIKUMISELT
võini ja „vabad" valimised on ainuit
kometimäng. Valitsus petab meid va­le
pühadustega. Meie inimõigused on
rohkem piiratud kui enne oktoobri-revolutsioöni
ja rohkem, kui ühelgi
teisel maal. Meie toit, teenistused ja
tarbekaubad on halvemad maailmas.
Hinnad .selle juures on kohutavalt
'kõrged. Palgad selle juures on ma^
dalamad kui töötatööliste abiraha
„kajpitalistlikes" riikides.
Põhjus seisneb selles, et riigi kõr­geim
võim, kommunistlik partei
taotleb ebareaalseid eesmärke mitte
aga inimeste vajadusi ja soove. Kogu
marxistlik ühiskondlik kord, koos to­taalse
võimu konsentratsiooniga
partei kätte, on ebaratsionaalne.
Meie oleme mõistnud hukka Poolas
valitsevat korda ja seal kavandatud
»suurt hüpet" paremuse poole. Sel­leks
tehti suuri 'välisvõlgu, mida õieti
ei osatud rakendada. Selle võla prot­sentideks
tuleb meil maksta 100 ton­ni
kulda aastas. 'Se|'le sajandi viimas­tel
aastakümnetd saab meil olema
' (Järg. lik. 3)
^ Peaminister P. E. Trudeau võttis
omaks, et tööstused on raskustes ja
töötatööliste arv kasvab. Üleriigili­selt
on töötuid 1.5 miljonit. Toronto
Ibinas nende arv läheneb 70,00(>-le ja
linnavalitsus nõuab, et hoolekande^
ametnike arvu suurendataks 100
võrra.
Katoliku kiriku piiskopid Kana­das
võtsid vastu otsuse, et valitsus
ei ole teinud küllalt tööpuuduse kõr­valdamiseks
ja uute töökohtade leid­miseks.
See peaks olema valitsuse
moraalne kohustus. Peaminister ar­vas,
et ,;kingsepp jäägu oma liistude
juurde".
i( USA-s arreteeriti kolm meest, nen­de
.seas üks prominentne Toronto ko­danik.
Neid süüdistatakse katses
müüa ühele N. Liidu sõjatööstusele
$5 miljoni eest diiselmootorite kok-kumonteerimise
seadise. Tolliameti
juhataja William von Rabb seletuse
kohaselt see on Ilgemale viiekümnes
katse müüa N. Liidule esemeid, mis
on keelustatud president Reagani
poolt, pärast N. Liidu sekkumist Poo
la siseasjadesse.
it Valitsus suurendab vanade pensio­ne
sellel aastal ainult 6% võrra, mit­te
vastavalt elukalliduse tõiisule, kui­gi
selleks puudub seaduslik alus. Va­litsus
on otsustanud ühtlasi vähen­dada
laste abiraha $1.40 võrra kuus.
Selle otsuse kohaselt maksetakse
edaspidi abiraha kuus $28.52.
^ Winnipegis aset Iddva konserv^^»
tuvide partd konverentsi ümber kas­vab
kuulujutte. Mitmed prominent­sed
isikud, nende seas Peter Wort-hington
nõuavad uue liidri valimist.
Teised seisavad kindlalt Joe Clarki
seljataga ja levitavad kuuldust, et
saadikud, kes annavad lubaduse häS^
letada Clarki vastu saavad kellegi
poolt makstud kuni $500. See viskab
varju igale, kes Clarki vastu hääle­tab.
ilSr.USA-s süüdistatakse Giovanni yig-liotto't
selles, et tä on abielus 100 nai­sega.
Oma vabanduseks seletab mees,
et ta ei ole .saanud ei ütelda ühelegi
naisele, kes on tahtnud temaga abi­elluda.
<]Ar Endhie Kanada kindralstaabi
ülem, admiral Robert Falls, kes nüüd
on üks NATO sõjaliste jõudude kõr­gematest
juhtidest Brüsselis, on tea­tanud
NATO rahvaste rahustamiseks,
et N. Liidu spioonidel, keda viima­sel
ajal on arvukalt avastatud, ei ole
siiski korda läinud venelastele teata­vaks
teha NATO sõjaliste Jõudude
olulisi saladusi. Need on hästi varja­tud
ja hoitud usaldusväärsete sõja­väelaste
poolt.
(Järg. lk. 3)
Reedel, 2^. jaanuaril TARTU COLLEGE's kell 7.30 õMuI
Siss€pääs$3.50.VanusetunnislBis vajalik L
T A D T 11 ' ^ ^ ' ' ^ I T U U T
loiKinio. fA',:, im
' < ' !• nl- 1.1 ,rin A ; i D O C - - HJMI I | i j in
TORONTO EESTI MEESKOORI
LOENGUD VALGUSPILTIDEGA
.,25. jaanuaril kell 7.30 õhtul
LIINA LIIVAMÄGI:
Pühapäeval, 23. jaanuaril 1983. a. kell 4 p . l
Toronto Eesti Majas, 958 Brdadview Ave,
Kaastegevad: Toronto Eesti Meeskoor Charles
Kipperi juhatusel ^ Andres Raudsepp Posi­tiivsed
Mehed li^ Liina Teose—klaveril.
TORONTO EEST! VÕITLEJATE ÜHINGU
30. AASTAPÄEVA PIDU
2% Jaanuaril 1983 algusega kell 7 õhtul Eesti Maja SMures saalfis
EESKAVAS: PEOKÕNE — LAAS LEIVAT
BARITON -ESKOLUKSEPP
KAI KMRID'1 TANTSUTRUPP
Teisip., i veebruaril kell 73© õhtul
VELLO MÄNDVERE:
/ New Gyinea
Kõik on kutsutud.
G .
Laudade reserveerimine: Joh. Kirsipuu, tel. 481-5793
ustm naa m l ^ j m m i .1 I r i i m u