Meie Elu = Our life, January 20, 1983

              ,3ÄcIeEJu"B2ir.3(m6) 1983
BlBBTUD
PubiisÜed by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Ganada,
M4K2R6^ - Tel.466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Tprgis B. Parming, 473 Luhmann D r . ,Ä
USA. Tel. (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti
Asut. A. Weileri algatusel 1950. _
„Meie ElU*' toimetus ja talitus Eesti Majas
Avc^, Toronto, Ont. M4K2R6 Canada — Tel.
• : " 1 •••••• (D • ; ;•• . ., ..
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
-5p.l..esmasp. ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õ., laup. W. 9 hm.
—1 p.l.' • " •
„MEiE ELU" tellimishinnad :Kanadas l a . 137.00, 6 k. ^
$20.00, 3 k. $15.00; USA-sse- 1 a. $41.00, 6 k. $23.00, 3 k.
$17.00; Ülemeremaadesse: 1 a. $46.00, 6 k. 25.00,..3 k.
$19.00. Kiripostmsa Kanadas: 1 a. $24.80, 6 k. $1140. Kiri-jaõhupostilisaUSÄ-
sse:la.$28.00,6 k. $14.00. õhuposti-iisa
ülemeremaadesse.: 1 a. $51.50, 6 $25.75.
Üksiknumber—.65<*.
Kuulutushim^ad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5X)0, tekstis
^\50, kuulutuste küljdl $4.25.
UN UURIB
wiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniHiiiiiiiiiiititiiin
Hoia meid sõprade eest, vaenlas- On puhkenud sissisõjad suguhana
tega saan isegi hakkama, on ütelus, juhtide üksuste ja valitsuse vägede
mis on kahjuks §ageli õige. Hltler ja vahel. Valge elanikkond tunneb end
Stalin kaupeldasid omavahd maha ohus ja on sunnitud maalt lahkuma.
ÜM-I psalkorterist New Yorgis tea­tati,
et peasekretär Javier Perez de
Cuellar, hoolimata Poola valitsuse
protestidest, alustab uurima iniiii'
õiguste rikkumist Poolas. Peasekr^
tär määras uurimiste juhiks Ärgesir
liüia endise diplomaadi Hugo Gobbi,
kes praegu on UNI- erakorraline esin­daja
Küprose saarel. Uurimiste käi­kulaskmine
sünnib pärast kuld kest­nud
asjatuid läbh-ääkimlsi Poola va­litsusega.
Poola valitsuse esindajad andlnuid
senmi põiklevaid vastusdd. Nad ei
lubanud teostada uurimisi ega lüka­nud
otseselt tagasi uuriiniste iäbiviir
nrist. Kõigepealt peasekretär proovis
saada luba uurimiste juhile Poolasse
sõitmiseks. Aga iPcola saadikud ütle­sid,
et Gobbi ei lubata' Poolasse sõi­ta.
Peasekretär otsustas nüüd alusta­da
uurimisega itoia Varssavi loata.
Senini oodati umiimiste alustamise-'
ga, sest Pooila valitsus oli lubanud i
pebinendada dükordi sõjaseaduse
esimesel aastapäeval s.o. 13. det­sembril
19&2. Kuid Pcda valitsuse
poölt kehtestatud uued seadused
vasta Lääne ootustele. ,
See UN-i,poolt Poolas inimõiguste
rikkumiste uurimise otsus tehti ÜN-i
Inimõiguste ikömasjcnis, kus 19 riiki,
enamasti Lääneriigid, hääletasid uu­rimiste
teostamise poolt; Vastu hää­letas
13 riiki, (peamiselt Venemaa
ja tema satölliidid ja liitlased.
Ei olnud mitte aiiiuit 4sksifeud või-dud
W-i üldkogus, vaid J. A. Kirk-patritk
rõhutas, et USA ettepanekud
ja põhimõtted on jäiijest leidnud
•laiemat toetust nii teatud rahvaste
grulppide kui 'ka riikide pooit, kes ea
kuulu ühtegi gruppi.
'Pressikonverentsi lõpul peadel©»
gaat rõhutas Poola inimõiguste riik-kumiste
üürimise ikäikulasikmise
tähtsxist. See olevat pöördepunkti®
maailma ajaloos seetõttui, et UN hak­kab
uurima inimõiguste ritokumisi
Ida-iEuroopa 'kommunistlikes riiM-des.
Poola.inimõiguste rikkumiste uuri­mine
viib uude perspektiivi ka Vene­maa
poolt toore jõuga ja tuntud pet­tustega
Balti riikide okupeerimise ja
nendes riikides inimõiguste rikkumi­sed,
mis kestavad tänapäevani. Was-
.hingtonis on alati öeldud, et olevat
võimata UN-is Balti rii'kide küsimust
üles ^sta.sest^Washingtoni ettepa-nekud
hääletatavat seal njaha. Nüüd
on oluikord UN-is muutimias Balti
riikide kasuksu
M K A S
Balti riigid ja seda tunneme Rlbben-trop-
rMolotovi leppe näol ja räägi­me
aüiult sellest. Kuld siis tulid Te­heranis
kokku kolm suurt — Roose-
VARSSAV VASTU -
Varssavi valitsuse delegaat Inimõi-et
mujalt eluaset otsida. Valged on gu&te Komisjonis, Adam Lopaticani-majanduslikud
ja tehnilised spetsia­listid
ja vajalik tööjõud. Mustad tui-levad
metsast ^ ei oska ega taha
velt, Churchill ja Stalin ja andsid midagi teha. Valgeid on Zünbabwes
170.00 failmest veel järgi, kuna 42J
valget on maalt juba lahkunud.
Nõukogude Uldule veelgi rohkem:
Fool Euroopat ja muidugi ka Eesti
Vabariigi. Kes oli meie| vaenlane ja
kes meie sõber, on küsimus. Kuld
parem oleks c^Inud, kui nii vaenlased
metas uurimiste alustamise otsust
ebaseaduslikuks, täiesti väärtuse­tuks,
poliitililselt kalijutegeivaks ja
moraalselt petlikuks. Tema valitsus
ei töötavat 'koos uurijatega ja ta kir­jeldas
seda kui häbematut aivalikku
valhelesegamist Ijseseisva riilgi silsei
mistesse asjadesse.
Peasekretär fevez- de Cuellar'i sei-
Mis siis on juhtunud endises Ro>
deesias Kõigepealt öeldakse, et Mu-
, , .... gabe on marksist. Teiseks on Rodee- , , „ ... • , .
kui ka sobrad oleks meid rahule jat- pikemaajaUne põud, mis ei ole ^^^^^^ tuge^^nes glle janele km UN-i
pud. polütlkute süü. Kuld Roi üldkoosolek timg^^^^
deesias valitseb vägivald. Tapmine "ikide kaasa tögamist Inimõiguste
ja küüdltamfaie on igapäevased näh- Komisjoni uurmksega. See doku-
Kuid see on poliitika ja s&Wim pi>-
liitlka kestab üha edasi. Sest demo­kraatlikud
maad peavad end õige­teks
demokimtid^ks ja arvavad, et
nende arusaamad peavad sobima ka
kõikidele teistele. Parimaks näiteks
cn I,õuna-Aafrüü^ osariigid, mille va­litsus
on piltkl aastaid olnud demo­kraatiate
poolt sanktsioonide jne.
surve all ainult sellepärast, et valge
elanikkond ja valitsus leiavad, et
nad peavad pidama isegregaltsiooni;
poliitikat mustade päriselanike suh­tes
mitmel põhjusel. Esiteks oh val­ged
selle maa kultuufillselt ja ma­janduslikult
üles ehitanud ja taha­vad
oma pärandit hoida. Teiseks sel­lepärast,
et päriselanike suguvõsad
ei ole, vaatamata ai|^isele ülekpa-lule,
ei kultuuriliselt, poliitiliselt ega
majanduslikult küpsed ei rüki valit­sema
ega i^ajanduslikku koo^lu
valgetega jagama.
Selgem näide sellest on endhie Ro-ted.
Järjekorras tolmuvad vargused
ja röövimised. Raudteeliine kistakse
üles ja elektriliine kistakse alla. Hil­juti
sabotöörid hävitasid 13 sõjaväe
lennukit ehk veerand kogu koossei­sust.
Sissetungivad rebellld haarasid
kuus turisti ja need on kadunud kuni \
tänaseni. Mozambiklst tulev õlito- ^
rustlk on lõhutud ja autosõitjad ei
pääse edasi Zünbabwe rahvusvahe­line
kuulsus on madalseisus ja väU&
kapital hoidub sellest eemale.
Vähem kui kolme aasta jooksid m
lan Smlthl Rodeesiast saanud Muga-be
juhtimise all korralageduste maa
Zimbabwe. See on Briti poolt ise^
seisvustatud paljude Aafrika maade
käekäik, mis on senmi lõppenud ve­riste
kodusõdadega. Kuid see on ka
Inglismaa püüdluste tulemus. See
näitab ka, et kaugeltk mitte enamus
ei ole kõige targem valitsema, vaid
döBsia pra^^e nhnep Zhnbabwe, p^ui^line küpsus, kultuuriline taga-mille
demokratis^^r^^ põhi ja traditsioonid, mis AafIL
litsus hakkas nõudma aastaid tagasi, rahvaste jum-es puuduvad.
Eks ole Zhnbabwe järjekordseks
kurvaks näiteks neile, kes omaltpoolt
võitlevad Lõuna Aafrika valgete re&
hümi vastu ja nõuavad mustade ühe-
Inglise surve muutus nii tugevaks, et
kohalik valge poUitik lan Šmith
moodustas ise valitsuse, kuulutas
Rodeesia iseseisvaks ja läks päeva-kojiTas
edasi. Kuid ometi Briti var
mant võeti vastm 81 riigi pooltlhääb-ta'misega.
VastuMäli anti 31 ja era-pooletuiks
jäid ii riilki,'
Sel juhul kui üurimfekomitee ju­hatajat
Gobbi ei^ lasta Poolasse, ta
peab toetuma eksül-poolakate interv­juudele
ja informatsioonile,,mis talle
antaikse eraisikute gruppide ja teiste
riikide valitsuste poolt, kaasa-ad^-
tud USA valitsus.
lJiN-'i Inimõiguste Divisjon, üks rah­vusvaheliste
eriteadlaste grupp, on
juba kogumas ^Poola kohta vastavaid
apdmeid sellest äijast peale, kui Inim­õiguste
Komisjon hääletas Jäbivüa'
Poola kohta uurimine.
Poola inimõiguste umimisie juht
Gobbi peab esitama oma rapordi
komisjonile märtsid 1983, millist
täTitaega mõned diploma^dM peavad
liialt varajaseks.
USArLEDU
Ameerika peadelegaat UN-i juures
Jeane J. ^rkpatriok andi^s pressi­konverentsi
päev pärast seda kui
UNi- peasekretär Perez de Cuellar
tegi teatavaks. Poola inimõiguste
riikkumiste ametliku uurimise käiku­laskmise.
Seal 'Kiiiikpatrick ütles, et
Hiina noorus taotleb
lääne haridust
Hiina praegustel võimumeestel
öeldakse olevat nii palju ühist, et
nende kõigi lapsed õpivad välismaa
üliikoolides, peamiselt USA-s. Ande­kaid
noori saadetakse õppima Euroo­pa
ja USA ülikoolidesse suurel ar°
vul. Iga aastaga nende arv suureneb
tunduvalt. 1978. a. õppis USA ülikoo­lides
2Q0 hiina noort. See arv suure­nes
iga aastaga kimi 3000 õpilase võr­ra."
Käesoleval aastal on USA ülikoo­lides
9(00 hiina noort õppimas väga
mitmel alal ja teist nii palju Euroo­pa
riikide ülikodlides Umbes pooled
nendtest õpivad riigi kulul ja teised
ema pcfrekonna toetusel, või sugulas­te
toetusel', kes elavad välismaal.
Valitsus soodustab neid, kes õpi­vad
majandusteadust, põllumajan­dust,
inseneriteadust ja arhitektuuri.
Mendel on head edasimineku võima-
Iteed kui nad usinalt töötavad ja suu
kinni peavad. Paljud nendest, kes
läänest tagasi tulles on hakanud kriti­seerima
kehtivat ühiskondlikku kor­da,
pn lülitatud valija politilisest elust
ia saadetud kusagile kaugemasse
provintsi, kus millegi: muuga ei ok
võimalik tegeleda kui tööga.
Valitsuse sooviks on moderniseeri­da
elu Hiinas, oma arusaamiste ko­haselt
ja ikuijundadä suureks sõjali­seks
jõuks.
Mentekidls George tuli Kreekast, et töötada Tlkkuri-la
värvitehases. Kutseala õpilaste vahetusprogram-mi
alusel ootatakse Soome ka eestlasi.
TERE TÜLIMAST KUTSEOPINGUl
SOOME!
MMEIE ELU" asutas EostI ühiskond
|(3 seisab e«8ti ühiskonna teenistu-
C L I H H B t X K l C X X P O q
, . . , , õlguslust. Neile nõudjalle tohiks (dla .. , • , , , , „ . . . • , .
Iltsuse surve kestis _edadiaml 1» parimaks nõuandeks, et teiste rah- .j:>™^«l^^Jal olevat ON t ^ u d to^
puks maa „demokratlseeriÜ" Jamoo- sisemistest asjadest tuleb esš Washmgtom eesõi^AKie saa-dustatl
valitsus Robert Muga^ pea- kuni teised rahvad >se
oinlnistriks olles ja^ lan Smith asus «ojg
oma farmi harima. Tulemuseks on, g^^g^
et kolme aasta järele valitseb maad
vutamisel.
mm poMtilSst küp-korralagedus.
/
[sninininiinnisiiiiininiii9iRiniiisiiii»iiiiismiiii9iiiiiiiiiiiiinit)iiinniii^
LUGEJA KIRJUTAB saldab üksikasju, intsmktsioone ja
diagramme, kufidals) eihitada iPogue
. ; . . . , et Iga automehaanik on vomielme
®mo lugejate mõtteavaldusi--^ ka konstrueerima seda karburaatorit
mid mia ei ühiu ajalehe seitukoh-tadega.
Palume kirjutada kokku-
?@lpcid6 ja m im
PUHASTUS
(fitiruga (steamclcanfingl
MeUstada ERIK LOKBIIC
.44Mi34
ema koduses töökojas.
Allan Wallase' järgi Charles Pogue
võtUkult ja lisada oma nimi j& leiutise edü saanud avalikuks juba nud autotöösturitele peale pidurid ja
mdress. Toimetus jätab endale oi- — '-^ — — . 4 f.,i^„...o ....,
guse lugejate k rju redigeerida ja
lühendada ning mitteBohivuBd
korral jätta avaldam^tei.
Kas õlienergics
enam kui aasta tagasi ühel kolmerat-taga
90 cc mootorsõidukite rahvusva-hdlisel
n.n. õlikokkuhoiu demostrat-sioonil,
mille tiitliks „Shell Motor
Marathon". Sellel demonstratsioonil
tahte, mille tulemusena tehtavat vaid
väheseid muudatusi auto karburaa­torite
juures ja sedagi jupikaupa.
Ühenduses sellega teose autor väl­jendab
oma tugevat pafiameejt kõiki-
Hingeteadläsed, sotsioloogid ja/
,teised targad õpetavad nieile, et
inimese võimu-, au- ja mammo-naahnusel
ei ole ^>iire, nagu seda
pole ka tema fantaasial...
Hiljuti sattus allakirjutanu näppu
Allan Wallas'e teos „S€crets, of Üie
200 Mpg Carburetior", mis'koosta­tud
leidur Charles Pogue uurimus­tulemustele.
Vümase nimel olla terve
rida igasuguseid patente UŠA-s.: Lei­dur
ise aga elada Kanadas' ja juba
81. aastat vanana viibida Winnipegis
ühes vanade puh|cekodus. Oma vanu-saavutatud
nimetatud kolmerattaga de õlikuningate ja autotöösturite üle,
mootorsõidukil 1,368 miili ühe gallo- kelledel puudiuvat täielikult närv
niga. " - , /(sense) riigi- ja rahvamajanduse
edutamiseks, Itigedes 'kõige tähtsa­maks
oma isiklikku kasu, enam kui
üldsuse heaolu ja tervist. Selle tõttu
soovitab ta igäl asjasthuvitatul mu-retseda
omale eelnimetatud teos, mis
olla ka telHdfes saadaval' $4.95 eest
pius $1.00 postikulu aadressil: ,pj^
mier Distributing, P.O. Box
Selle erakordse saavutise puhul
asunud autotöösturid koheselt uuen­dama
ja ümber seadma autodele
ökonoomsemaid (karburaatoreid ja
vähendatud tuntavalt õlitarvidust
võmeldfes senise^. Ka eraisikutest
keegi Railph Moody saavutanud 100
miili gallöniga ema Ford Capri'ga New York, N.Y. 10019/
Floridas ja sama tagajärje saanud , , ,'v . ' , ,
Thomas Ogle oma Foid Galaxie'ga J^,^^^"^"^^^^^^
Texas'es. Samal ajal DetiK>it'is kokn ^Tf^^l^^
suurt autotööstorit Charles Pogue ^^^^^^i^^^' v^m^t
leiutist kasutades, saavutanud' päris
k^kpärase autoga 205 müü gallöni­ga
ja tundnud suurt rahuldust, et
leiti kord võimalus hoida koklku nii
tähtsat ja kallist energiat! —
Kuid äkki löödud kui „välk sisse"
aasta jooksul vähe muudetud, põlg,
tab ja muudab kasutatud õli ener­giaks
ainult 20%, kima ülejääinud
80% läheb kaduma ja juhitakse väi
jalaske toru kaudu õhku, mis oma-korda
mürgitab inimest ja keskkon-da.
Selle asemel aga Charles Vcttn '
se tõttu tavei tundvat eiiarn huvi, kõikide õlikuningate poolt, eriü nen- karburaatori^ aeto põletavata
kui keegi kaisutab tema leiutist ille^ de poolt,, keda ralwasuus hüütakse j^yjji g0%^ . ®ü
gaalsölt. ,,Šfeven Sisters". Viiniased oma hü-
•MilmetatudMan: Walks'e teo® sd- , geiikasude kaotamise kartusel suro- . /
Eestis oli 3179 juuüi
Ametlik Churohilli biograaf, Ox-for|
i Mertpni .kolledzhi õppejõud
Majtin Gilbert on hiljuti Londonis,
MiCihad losephi kirjastusel, avalda­nud
teose ,Atilas of the Holocaust".
Teos annab üle kolmesaja spetsiaaK
kaardi abil ülevaate euroopa juuti­de
saatusest Teise maailmasõja päe­vil.'
•
üks kaartidest annab ülevaate sel­lest,
kuidas eesti juudid olid valinud
oma elukohad Eestis. Tallinnas daš
4.213 juuti ja Tartus 1.766. Järgnesid
Valga 521, Pärnu 500, Narva 370, Vii-jandi
226, Võru 199, Nõmme 109,
Rakvere 100, Kuressaare 37, Karuse
37, Paide 31; Tapa 16, Haapsalu 11,
Hiiumaa 10, Jõhvi 8, Mustvee 6, Pet-seri
5, Antsla 3/Jõgeva 3. Põltsamaal
ja Türil elas kaks juuti ja Paldiskis,
Keilas, KilingirNõmmel, Mõisakülas
ja Tõrvas igas üks juut.
Gilberti andmeil küüditati 1941. a.
suvd'500 juuti Nõukogudte Liitu, 3000
juuti evakueerus Nõukogude Liitu ja
<?S mõrvas Saksa okupatsioonipäevil
1.000 juuti.
Gilbert konstateerib oma lühikeses
ülevaates, et Eesti oli sõdade vahe­ajal
aiinifukla IdaÄi-jOjpai maa,
kus rakendati Rahvasteliidu rainori-leetide-
lepinguid. Ta ütles ka, et ala­tes
aastast 1934 soodustas kohapeal­ne
fashistlik liikumine antisemitismi.
ts (,Teataja")
eitiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiniiiiiiiinininiiiiiiiniiiiii^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-itärBndused ja
mälestusfondid on ttdumaluuvabad.
Suunise oma annetused noortele Ja
I tei§tele eeetl organlsatüloonidele
V^estl Sihtkapital Kanadas
l^udu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
- EeaÜ Maja, 958 Broad-t/
lew Ave. Toronto, Ont. M4K 2Rd
Soome vEiUt^ m tegiatsenud rah­vusvahelise
kutseõpilaste vahetus-,
programmiga juba 30 aastat. Soome
riik on industrialiseeritud, peami­sed
tööstusharud on puidu ja metalli
töötlemine Ja ta on ka tuntud oma
arhitektuuri Ja kujunduse poolest.
Elustandard on keskmiseB Lääne-Eu-roopa
tasemel.
Kutseala õpilaste vahetusprcgram-mt
eesmäl^k on anda noortele võima­lus
arendada oma eriala võõral
maal: saada rahvusvahelisi kogemu­si
ja laifendada oma töö- ja keeleos­kusi',
i
Põhimõtteliselt soome ja väilismaa
õpilased nõustuvad töötama kõikilcu-lepitud
ajavahemikul: kahest kuust
kuni poolteise aastani. Suurem osa
välismaa õpilastest töötavad Soo­mes
suvevaheajal.
Iga vastuvõetud õpilase suhtes, kes
Soome tuleb, saadab riik ühe oma
õpilastest värjismaale. Nad võivad
praktiseerida (Väga mitmel erialal,
olenedies nende ettevalmistusest. Nad
töötavad tehnilisel, äritegevuse, põl­lumajanduse,
aiandtise, metsanduse,
turismi ja mitod teenindamise
alal. Paljud õpilased peatuvad soome
perekonnas selleks et õppida soome
keelt või õpeta<3!ia oma keelt pere­konnale.
See programm on tasuta Soome
tööministeeriumi poolt. Opdlaste
palk on sama mis soomlaste oma,
aga nad on maksudtet vabad teatud
sissetulekuni.
Kes võib söUest programmist osa
võtta?
õpilased 18—30 a., kes on vähemalt
kaiks aastat oma alal õppinud ja M -
lel mingisugused praktilised kogemu­sed
oma erilal. Põlllunajandüse ja
aianduse alal pakutakse tööd maist
oktoobrini. Kes soome keelt tahab
õppida võib. tegutseda teenindamise
aladel.
õpilased 18—30 a. kes õpivad ült
kco'Iis, tehnikumis või tethmlises kol-ledzhis
ja kes on lABSTE liige (Rah-
\iisvahdihe Tehniliste õpilaste Va-hendusüriing)
või kes on kooli lõpe^
tanud, peamiselt alla 30 a. vanad,
paigutatakse 6-st kuni 18 kuuni teh-
Kllka, põlumajandUse või aianduse
alale.
17—23 a. õpilased kes tahavad pe­rekonnas
õpetada inglise, • prantsuse
või saksa keelt, võtavad osa pere­konnaelust.
See hõlmab majapidami­se,
põllumajanduse, lapsehoiu, aian­duse,
marjakorjamise jjm.s. tööüles­andeid.
Pakutakse tasuta sööki ja
majutamist ja lisaks vähe taskuraha.
17—30. a. tüdrukud, kes valdavad
inglise, saksa või prantsuse keelt või­vad
õpetada perekonnas oma kedt
ning sellele.lisaks ka teha koduseid
töid ning hoolitseda laste eest. N?d
saavad tasuta toa ja söögi ning tas­kuraha.
Soomes on suvel haruldaselt palju
kultuurilisi üritusi. Mõned noored
peatuvad Soomes kolm kuud, millest
nad töötavad kaks ja reisivad ühe
kuu. ' •
'Kui oled huvitatud sellest prog­rammist
ja usud, et sa vastad nõue­tele,
siis võta ühendus Finnair'iga;
8 King St. E., Toronto, Ont. M5G
1B5. Võib ka pöörduda ^küsimustega
Soome konsulaadi poole: Consulate
General of Finland, 2221 Yonge St.,
Toronto, Canada.
Varssavi pakti riigid
pakuvad rahu
Varssavi pakti riikide juhid pida­sid
kahepäevase konverentsi Prahas
ja selle lõpul avaldasid kommüni-kee,
milles pakuti NATO-le suurt ra-huprogrammi
relvastuse vähenda­miseks
ja rahuliku koostöö arenda-misekj.
NATO riikide juWd suhtu­vad
sellesse skeptiliselt. Nende ette­panek
möödunud aasta Juunis oli
samalaadiline: „Teeme kõik, et ära
hoida sõda ja khidlustada püsivat ra­hu
kõigile rahvastele." Varssavi pak­ti
riigid sellele ettepanekule ei rea­geerinud.
Lääne-Saksamaa välisminister m
avaldanud arvamist, et Varssavi
pakti riikide ettepanekut tuleb tõsi­selt
kaalumisele võtta. N. Liidu pre­sident
Juri Andropov, kes esmakord­selt
oli presidendhia sellisel konve­rentsil,
tähendas, et Varssavi pakti
riigid kindlasti püüavad saavutada
püsivat rahu Ja tahavad samm-sam-mult
selles suunas edasi mhma, vaa­tamata
sellele, milliseid sõjalise jõu
suurendamise kavasid USA teostab.
JOHN E. SOOSAAR, C A .
Chartered Accountant
Suiie 1802, 181 University Ave., Toronto, Ontario, M5H 3M7
Tel. 864-0099
iii>ocn>o<xD<
%l Danforth Ave.,
' Toronto, Ont. M(4K iN8
.-^ Tef. (416^466.1951
FLOWEftS 4 GIFTS '
M E I E Ä R I S ON S A A D A V A L R I K K A L I K U S V A L I K US
V A L I K L I L L I erisündmusteks ja tähtpäevadeks.'
Samuti käsitöö klnkeesemeid—
• K U L L A S E P A , M E R E V A I G U - , K E R A A M I K A - , N A H A ja *•
P U Ü N I K E R D U S E alal.
Kõneldakse eesti, läti ja ingUse keelt.
S>34JZMKn3)««BI>aa3X*atM<II>C »,
„Meie Elu" nr. 3 (1716)' 1983
VIIULITUNNID
algajaile ja edasijõudnuile.
Klaverlhäälestamine ja korrashoid.
Mci
Viljar Puu £1
Tel. 499-6488 ^^^'^"^
meid,
pilli j
routo
Nqdalakroonika
(Algus esiküljel)
^ Kanada valitsus kaalub kava anda
aninestia illogaahdt iKanadassc asu­nud
isikutele, kui nad end inimiigrat-sioonivalilsiises
registreerivad, Neile
antakse Kanada kodaniku staatus, et
nad võiksid siin rahulikult elada ja
töötada. See on teine kord, kus ille­gaalsetele
elanikele antakse võimalus
<aada kei^gel kujul Kanada koduni-keks.
Surmaotsuse täideviimine US^-s
011 tugevasti häirinud vange, ketle
kohta on langetatud surmaotsus ija
kes ci ole teadlikud selles kas ja ku­nas
otsusrt hakatakse täide viima.
Mõned sellised vangid on koiralda-nud
näljaslixjikc.
•5!^ Pakistani ]ieaniini^te.r Mühammad
Zia ul-aq, kes viibis, külaskäigul
USA-s ja onne seda oli Moskvas, k,us
võeti vastu president Juri Andiroi|ovi
poolt, teatas et Andmpov ei andnud
lemalc mingit lubadust N. Liidu viie-csade
väljatüomiseks Arganistanisl.
Momendil OP N . Liidul Atganislanis
100,000 meest.
USA eslhdaja LRO üldkoosolekul
süüdistas N. Liitu keemiliste ja bak-leriolooglllste
ainete kasutamises sõ­jas,
eriti Afganistanis ja Lõuna-Ida-Äaslas.
NII olla saamid surma sealse-les
võitlustes vähemalt 10,000 isikut
nende relvade kasutamise tagajärjel.
N. Liidu esindaja nimetas sc<la süü­distust
alusetuks. LUO peascki-ctär
teatas, et vastav komisjon, kes seda
küsimust uuris on Icidnuõ kaudseid
tõendeid keemiliste rclvade kasuta­mise
kohta.
i( USA-s tunnistati Jinimy Hoffa, kes
7 aastat tagasi ^ kadus niüšliliscl
viiisil, amellikult smiuks. Üldistelt
arvatakse, ct Mafia mdhcd tcMua taiv
sid. Ühe seletuse kohaselt ta keha pi-hustati
j£i pilluti laiali Florida soo­des.
jJr Mehhiko raha viidi Ura kindla
kursi aluselt. Valitsus siiski püüab
hoida kurssi teatud piirides ja annab
selle kohta Iga päev amotiku teate.
Mehhiko on vällsvõlga 80 miljardit
dollarit, mis koormab riigi majan­dust.
N. Li'idu 'anie-tlllk teadeIcibüHoo
TASS mõistis hukka karmide sõna­dega
Moskvas niooduslalud rahuor-ganisalsiooni
tegevuse, kui nõukogu
. rahvaste peibutamise. Moskvas möö­dunud
suvel moodustatud rahuoicn-siivi
eesmärgiks on arendada usal­dust
N. Liidu ja USA vahel. TASS
teate kohaselt N. Liidu valitsus loeb
selle grupi tegevuse valitsusvasta-se'ks
ja tema liikmeid kriminaali-deks,
keda tuleb valiislada. Neid ase-lata^
kse ühele tasemele dissidniide-ga,
keda on juba hulgaliselt vangista­tud.
TASS-i esindaja Juri Kornilov
võrdleb selle grupi tegevust Tmoja
Hobusega, mille kaudu tahetakse õõ­nestada
N. Liidu tugevust seestpoolt.
>k NATO riikide sõjaministrid otsus­tasid
Drüssclis suurendada oma rii­kide
sõjalisi jõude ja lubada asetada
Euroopa riikide territooriumile uusi
USA keskmise kaugusega rakette,
vastukaaluks üha suurenevale N. Lii­du
sõjalisele jõule teiselpool raud-rimpa.
Uus memorandum.. ^
(Algus esiküljel)
vähem toitaineid, viihem tarbeikaijpu
ja kõrgemad hinnad. Meie elustan-'
dard langeb allapoole miinimumi ta­set.
Valitsus saab korda hoida ainult
sõjalise jõu abil, Selh; jõu tarvitan)i-ne
võib vallandada tuumrelvade.sõ­da.
Ainus tee olukorra i):iästmisek«
on meie ühiskondliku korra demo-ikilallsecriuriMin.
ANiuU luues vaba
ning demokraatlik ühiskond ja koos­töö
teiste demokraatlike rahvastega
saab luua alused rahulikuks koos­tööks,
relvastuse vahendamiseks' ja
elustandardi tõstmiseks.
Olles teadlikud selles, et ükski vä­line
võim ei saa tulla ja parandada
siin kehtivat korda, meil enestel tu­leb
leida lahendus, Meie apelkeriitie
kõigi H: Liidu kodanike poole pal^'e-ga,
ühineda meiega, cl ^^ilitsusclt
nõuda:
1. N. Liidu väed tuleb luua ära Af­ganistanist;
[
2. Lõpetada sekkumine Poola sise­asjadesse;
!
3. Lõpetada toitainete eksportee-rimine
ja diskrimineeriv kaubandus;
4. Vabastada kõik poliitilised vaiv.
gid ja lõpetada eksiil N. Liidus; '
5. Vähendada sundslõjaväetcenislus
6 kuu peale;
6. Hakata täitma lubadusi, mis va­litsus
pn enesele võtnud ÜRO Inim-õiiguste
deklaratsiooniga ühijiedcs ja
en vi
Mö
Kons
slmc
Hka
dilc.
mi 1
üht
muu.
Ko
mttn
nl,
tuual
criacl
minu
nl ui
M07.I
Honl
kohi
in A|
ne li
sf
Joh
nat;^
tabi
II
seltl
csiil
dini
oli
lusi
kül
pül
Ki^
uu
sell
le.f
(H
pr
tu^
nai
ko
kc
lis
eU
pl
ml
k(
k(
p<|
ri
^1
k)
11
tj
lj
l