1980-10-09-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Mm
-MEUAPÄEVAL, 9. OKTOOBRIL — THUE§2)ÄY, OCTOBER 9
Johanne Wenzel on nähtavasti
usutlenud Alberta eestlasi, kellest ta
kirjutab. Stettleri asunike kohta on
temale andmeid andnud John Tip-man,
kes jutustas, kuidas esimesed
asunikud asutasid (128 mehega) Eesli
Põllumajanduse Sel isi .ja ehitasid
seltsimaja, mis nüüd luntbd ,,Linda
Hall' nime all, asutasid ramaatuko-gu,
organiseerisid laulukoori jä pasunakoori.
Nad ehitasid ka palvela ja
rajasid kalmistu, mille parast hiljem
tekkis tüli, kuna usklikud ei lasknud
sinna niaKa,.sotsialiste". . •
" CALGARY ..EESTLASED: . :';' ; v
: Teisi eesti asundusi.AlbcrtaSinimeta
takse ainu 11 moodam i nnes. JLinna-des
asuvaist eestlasist kii^jeldatakse
Calgar>' Eesti Seltsi tegevust eesot-^
sas esimehe Peeter Leesmendiga ja
energilise 'proua Helgi Leesmendiga;
.seal olla 30—40 aktiivset leestlast.
Peetelr Leesment on' keemiainsener.
Helgi on raai^iatukpguhoidj^ ja rütmilise
võimletnise õpetaja tütarlastele
ühes Caigarv' organisatsioonis
ning la pieabbesti kooli ühe õpilase^
ga, kelleks onj ta^tütar.
. Calgarv's elurieb ka Adõ Tipmani
poeg 'Bob, ke!s on õliinsener (Ph.D.
in minerall, enginecring). Ta on eest-
Jaste esindaja Alberta Cültural Heq-tage
Counciris ja tegev Stettleri Eesti
Muuseumi organiseerimisel.
' • .ALBERTA EESTLASED" — selle pealkirja,all avaldas .Alberta Provintsivalitsmse KuMuudosa-;,
konna poolt väljaaytava ajakirja ,,Heritage'V juuli-augustikuu nim^^ artikli Johanna Venzel. Samas
on ka teine artikkel Rae Biggsi sulest: ,,Üks päev Ado Tipmanlga". Artiklid on varustatud hulga
ülesvõtetega. Peamiselt käsitavad need artiklid Stettleri asunduse esimesi asunikke - r - pioneere — ja
Lydia (artiklis eks|ikult Linda) Pais
koguvat andmeid ^varajaste asunikkude
elu kohta ja o uhke asunikkude
Kingsepa (Eckvil e'is) jä Erdma^'
ni (Baronsis) saavutusile, niisama ika
tema enda õpilase kontsertpianisti
ja helilooja Helve Sastoki edule.
: Edmontonis ° elu -^b, farmatseut
Seltsi esimees. TÖG ab pdmontoni
koolide süsteemis ühe ala juhatajana.
Tema isa oli loomaarst. Nurmi
koos vanematega ja õega tülid sõja-
Astrid Ustina, kes pärineb Stettleri
asiindusest. Ta on Alev ja Julia
(sünd/ Hiie):Oro tütar, kelle ema
saabus Eestist 1527. a. Tema isa ja
vend HaroM peavad talu Stettleris.
Nurmi Simm oli Edmontoni Eesti
põgenikena Peäce River'isse.
Eva Kifi-Weir on kadunud kolonel
Kivi tütat. Ta oli haiglaõde, praegu
tegutseb klaveriõpetajana, 'on tegey
pdmontorii Eesti Seltsis jä on tuntuii
Baki koori organiseerijana. On teinud
uurimuse Eesti ajaloost, mis on
talle andnud põhjuse olla uhke oma
päritolule-. '
Eva Kivi Weir asus Älbertasse
koos oma vanematega 1951. a.
Lapsena tal puudus jhuvi eestluse
vastu, kuid omad^ lapsed andsid
põhjuse mõelda päritolule.
Eesti rahva
tis ta uhiüstui]^<ega*
EDMONTONI EESTLSED
^dmontoni Eesti (Seltsil oh 60 liiget
ja esimeheks oi? Siim Ruusauk.
Tuntud Edrnontoni muusikaõpetaja
Rae Biggs'i'kirjutis on
Ado Tipmani perekonnale ja tema
isa ning laste edule. Ado Tipman on
sündinucl Stettleri • asunduses 1905.
aastal, on püüdliku noormehena olnud
kooliõpetajaks Blue Springs
koolis W^yne'i lähe<iai 1924. a. Koos
naisega, kes oli Eestist tulnud 1920.
a. paiku, asusid nad oma tallu Stettleri
ja Big Valley vahemail 1949. a.
Neil on kolm last: ühel pojal on doktorikraad
petroleümi-teaduse alal,
teisel thagistrikraad teaduse (šcien-ce)
alal, tiits^el ;kraad pedagoogika
alal..;,^, •^: ' / / f ,
Rae Biggs annab põgusa ülevaate
Eesti ajaloost ja saatiisest, kuid üks
lause vajaks õiendamist. See kõlab
järgmiselt:-„Vaatamata kõigele, Eesti
1.4 nhiljoniline rahvas on tänapäev
kõige iseseisvam ja progressiivsem
Venemaa föderaalseist riikidest, sarnanedes
väga Skandinaaviale, uhkele
kõrgete hotdlidcga, ajalehtede
müügikphjadega mitte-kommunist-like
pufilikatsioonidega,- noorte brigaadidega,
kes 'kannavad Ühendriikide
T-särke; sagedaste välisreisidega
ja eluline huviga kõigis kunstides,"
Kas on siin Ado Tipman vääratanud
või pole Rae Biggs temast õieti .aru
saanud?
Üldiselt mõlemad artiklite autorid
hindavad eestlaste osa Alberta ühis^
konnas kõrgelt, vaatamata sellele,
kas nad assimileerunud on või mitte.
Peteri ja Helgi Leesment on
gelased Galgary's. Nende tütar viieaastane
Kristi õpib emakeelt lugema ja kirjutama. Lees- Astrid Ustina sündis Stettleri lähedal. Tema isa
mendid on pärastsõjaaegsed immigrandid. Peter Älex Oro asus sinna 1905. i. ja ema Julia Hiie
kohaliku eesti seltsi esimehena peab sidjet teiste 1927. a. nn. „kirjavahetuse pruudina". Isa on
n
Eufratil
lased, keda
Sinna on
r Kunll!
duslikku tei
kunstnik J(
mise loo,
Sumeri vaj
vanemad E^gij
aastat vaneni
dest. Kuigi üt
aegade härnai
tuvad ja liigi
päeval.
..Ta pole;
nud, juba t|l^e|
„Kellele,on|
da, ei see up^
„Küi mä p^
eest, võttis n'^
de otsa."
„Kui panel
mustaks, kui
puuvüjad mä]
„Sõprus ke^
: vesti." ./
' ,,Kes ehital
' nagu ori, ke<
elab nagu isal
. ',,'Kirjiitajä,
nagu suugi,\s^
..Vaesel on
elus: kui tal
kui tal on sc
tal on liha,
tal on lambal
„Kellel on
nelik olla, k(
võib ka^qnnel
te midagi, set
da."
„Kui maa
ei suuda ta v|
gant minema
J,a
—• vaenlane
maa."
..Rõõmuks
miseks — lahi
Kahju, et sl
tegevuses ei j |
mainitud kai
rahvas oleksl
ka^ järgnevi
Ki
Stettleri eestlaste palvemaja, mis ehitati 1906. a.
organisatsioonidega, Helgi õpetab rütmilist võim- aastane^ elab samas palkmajas ja koos poja Ha-
0. L. lemist kohalikule tütarlaste töötab farmis.
i!iijiiiiniii)itii)iiiiiiiiinii))iiiiii)i)iiiiiiiiiiiiiiiiiii(iniiiiiitiiiiiiiiiiiin
Toronto Eesti Seltsi aasta peakoosolek
peeti Eesti Majas ^leljapäeval, 2.
oktoobril. Kvoorumi puudusel algas
koosolek tund aega hiljem väijakuü-iutatiid
ajast, olles sellega põhikirja
alusel btsušvõimelihe osavõtjate arvule
vaatamat^. Koosolekut juhatas
ekspertlikult H, Lupp, protokollis E.
Soomet, häälteliiigejatek^ l Nüüd ja
L. Lillevars.
Juhatuse poolt esitatud päevakord
kinnitati esitatud kujul.
Möödunud aasta •^tegevusaruande
esitas esimees y. Popjsaar märkides,
et tegevusaasta oli töörohke: 20. okt.
korraldati aastapäeya pidu, 24. veebr.
E. V. aastapäeva tähistamise aktus,
29. märtsil — organisatsioonide esindajate
[konverents, Estc^LotQ j.n.e.
Majandusaruande esitas laekur J.
Terts lugedes ette ka revisjonikomisjoni
aruande. Revisjoni komisjon t)li
revideerimisel leidnud kassaraamatud
jäasjaajamikeeskiijülikult kÖr-1
ras olevat ja avaldas kassapidajale
J. Tertsile lünnusiust hoolsa töö;
Tulud-kulud tasakaalus 110,197.1^
16T.26 dollarilise puudujäägiga, mis
aga kattub saadaolevati* summade
laekumisel. v
T.E.S. Lasteaia tegevusest andis
ülevaate juhataja I. \|aikla. Lasteaed
töötas alates 22. septembrist kuni
Emadepäevani, Mai lõpiil korraldati
väljasõit. Lasteaed tähistas Lõik
u s p ü h a , Mardipäeva, E.' V. aastapäeva,
yastlapä^y-a,, errta<|lepäeva, korraldas
laste jõulupuu ja moenäituse.
Lasteaia kasvandikud võtsid osa ees-
, ti lipu heiskamisest raekoja ees Vabariigi
aastäpäeyal. Lasteaiast võttis
osa 92 last moodustades 8 klassi 15
kayataja "juhatusel. Lasteaia lõpeta,
sid 15 kasvandikku. Seniiii on laste-'
aia lõpetanud 33ilast.^Käesoleval tegevusaastal
algas Ilasteaed tegevust
25: ja 27. septepifenl. Seitse klassi
töötavaf 14 kasvataja juhatuklT Uusi
kasvandikke astus lasteaeda 10. •
o^«i«b»(»«»<>«»iKm>4KiiviKn»tt4iii><Ma»04s^^
362 Danforth Ave.;
Toronto, Önt.M4K
Tel. (416) 466.1951
466-1502
FLOWEUS &| GIFTS
Eesti Ncsisselhl
T.E.S. Täienduskooli tegevusest
andis pikema üksikasjaliku aruande
H. Lupp, kriipsutades alla/Täiendus-
'koolide eriti suurt osatähtsust „eesti
keele ja meele edasiviimiseks meie
nooruse kaudu". Eeslist saabuvad
teated räägivad, üha suuremast sur-:
vest vene keele õppimiseks. Alates
- eelolevast aastavahetusest rriuudeta-vat
Tartu Ülikool venekeelseks' õp-,
peasutuseks.
T.E.S. Täienduskooli algkoolis
(koolijuhataja H.Ründva)ön praegu.
169 õpilast ja Täienduskeskkoolis
(koolijuhataja E. Marten) 73 õpilast.;
Eesti klele kursustest muulastele ja
meie oma ühiskonna liikmeile. End-
' la Komi juhatusel, võtavad osa 26
kursuslast. Möödunud; kevadel lõpetasid
algkooli 26 ja keskkooli 29 õpi-
'last: Senini on algkooli lõpelanud
1181 JB keskkooli 339 õpilast. Klassi-
' komplekte: algkoolis 13 — õpetajaid
.10 ja keskkoolis 9-^13 õpetajaga.
Käesoleva aasta sügissemester. algas
aI.:^koolis 15. sept., keskkoolis 19.
sepl^jä kursustel 29. sept. :
Koo) töötab juba kolmandat aastat
koostöös Toronto linna koolivalitsusega'
n.n: „Keelepäraridi l^ro-gramnjii''
(Heritage Langüages Hro-gramrhe)
raames. Koos föderaalvalitsuselt
saadud toetusega on,, programmist
(majanduslikult koolile suur
abi. Oh ölriud endi selt või mälik an da
õppevahendid iä õpikud tasuta ning
jätta õppemakis endiselt 30.— dollarile
perelt.
• Koolivalitsuse programmi rakendamiseks
on valitud ..Heritage Lan-
.guages' Liaison Committee" (Keelepa-rändi
Sidekomitee). Sidepidamine
^koolivalitsusega toimub ..Keelepä-
• randi Nõuandva Komitee"" esindaja
'MEIE ÄR1(S OM SAADAVAL RIKIC^
VALIK ULLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. j
Föderaalvalitsuselt sai kool „Kul-'
tuuri Ri'kastamise Programmi" alusel
1979/8b / õppeaastaks $3,032.—.
Muidugi tulevad esitada väga täpsed
aruanded summa kasutamisel. •
Kooli sisetegeyusest, peale õppetöö,
annavad pildi alljärgnevad üri- .
tused: ; j .f-:',' v
Algkooli 30. ja Keskk. 15. aastapäeva
tähistaniine.
Ettevalmistused ja osavõtt Eesli .
Päevadest Stokholmis, (Üle '50 pe-rek.)
.:;v',.V:-'
Korraldati nii alg- kui keskkooli
, avaaktused. Kesk- ja algkooli jõulupuu,
E. V. aastap. tähistamise aktus
algkoolis, kus lõpuklassi õpilastele
kinnitati rinda lõpumärgid; .samuti
toimus Vabari gi aastapäeva tähistamine
omaloomiingu õhtuga Keskkoolis.
Emadepäe>a tähistati vastava aktusega
ning kanti ette laulumäng
..Kolmed kosijad Mäeotsa talus". Kevadel
toimusW koolide lõpuaktused,
kus keskkooli, lõpetajad said tradit^
, siooniliselt Eesti Ühispanga poolt '
kingitud lõpüsõrm.use ja kinnise
ümbriku preemiafondilt. Suvepuhkus
4lgas väljasõiduga Montreali
'sealse kooli ja eesti ühiskonna külas- i
tamis^ks. •.;
; Ka eelolevaks tegevusaastaks on
valmi|iüd ürituste kava. Üritused on
kavandatud nii, et nad moodustavam
osa üldises koolitöös ega sega õpi
laste edasijõudmist eriainetes.
Täienduskooli üheks tegevusharuks
on ka õppe- ja noorsooraamatute
kirjastamine, et katta oma ja ka
teiste eesti koolide vajadusi sel alal.
Ettevalmistusel on mitmed teosed.
Senini on kirjastatud 14 raamatut.
Kooli majandusaruandes on tulud-kulud
tasakaalus $15,245.35, 1480.07
ülejäägiga.:
Eesti Sihtkapital Kanadas juhatuse
otsusega on koolile v^ja makstud
110,000.— Hilda Johanna ünt'i pärandustombust/'
mis kujuneb eriliseks
tagatiseks meie koolitöö jätkamiseks
edaspidi. ..Kahjuks saame seda
rahvusteadlikka eestlast ainult
posthumaansel t täiiada" lõpetas H.
Uipp aruande. ,
Eesti Liit Kanadas tege[Vusaruande
esitas V. Hubel. E.L.K. kannatab ikka
juhatuse kriisi äll. On püütud
saada juhatusse „uut verd"'kuid pole
senini õnnestunud Kavatsetud oli
•korraldada eesti keele korrespondent
kursused, kuid kavand ei saanud
teoks. Ka ei andnud loodetud, tulemusi
Trentis .noorte juhtide ettevalmistamine
Ajaloo komisjon töötab, edukalt
EiSoometi juhtimisel.
Aruannete kohta sõnavõtmist ei
olnud ning kõik aruanded kinnitati
koosoleku poolt ühel
1980/81 a. tegevuskava esi tas esi-'
mees £_ Poolsaar. Seltsi pidli^
toimub 25. okt. Eesti Majas, 121.
veebruaril toimub E. V. aastapäeva
korraldusel toimub järgmine refe- ^
raat-õhtu neljapäeval, 16. okt. Montreali
Jaani koguduse seltskondlikes
ruumes. Kogunemine kohvitassi juures
kell 6.45, kava algus kell 7.30. Kavas:
„Tagasivaade Esto 80 pidustustele".
Kavas esinevad Tanni ja Paul
Kents, Hilja Teose, õed Leilham'id
j.^. Esitatakse muljeid ja filme.
Kõik teretulnud. v
Septembrikuud toimunud peakoosolekul
valiti tagasi endine juhatus
järgmises koosseisus. Tanni Kents,
Erna Ülavere, Leida Rava, Leida Ri-ga,
Aili Lestal, Eve Kallas ja Hilja
Teose. : : '
ball, 22. veebr. E. V. aastapäeva tähistamise
kontsert-aktus, 22. mäi-tsil
TE.S. kevadpidu ning sügisel sügis-pidu..
On ettenähtud raamatukogu
täiendamine. T. E. Seltsil on praegu
359 liiget ja elolevalaastäl püütakse
sama arvu säilitada.
> Eelarve on 'tasakaalus S6,Ö00.—
kusjuures liikmemaksuks on arvesta-
;tud endiselt S5.— aastas.
Tegevuskava kohta võttis sõna K.
Naelapea tunnustades, et seltsil on
olnud positiivseid ettevõtteid, nagu
kohviku "avamine;' Loto-Esto j.n.c-kuid
T.E.S. ei tiivusta oma tegevuskavaga
seltsi liikmeid aktiivsemalt
seltsi tegeyusest osa võtma. Peaks
korraldama diskussiooniõhtuid ja
loenguid. ; '
A. Veedlä, juhatuse nimel, selgitas,
et juhatus on püüdnud teha oma pa-
. rima lektorite leidmisel, kuid senini
pole õnnestunud. •
Tegevuskava kinnitati ning asuti
päevakorra punkti -valimised" juur-de.
Valimisele tulid: esimees kaheks
aastaks, kolm juljatuse liiget kaheks:
aastaks, kolm juhatüseliikme kandi-'
daäti üheks aastaks, kolm revisjoni
alustab J tegevusega Hilja Aun'a juhtimisel
teisipäeval, 21. okt. kL 6 õ.
Peetri koguduse noorteruumis.; Informatsiooniks
helistada — 769-8259
(päeval) ja õhtuti 767-8683. ?
uueaasta vastuvõtt
Pärnumaalaste ja nende sõprade
lõbus uueaasta' vastuvõtt toin^ub
Tartu CoIIegels. Tantsu eest hoolitseb
H. Arro.
Palutakse registreerida^^, novembriks
pr. õ. Tork, tel. 461.5859.kohta-de
arv on piiratud. !
komisjoni liidet ja 5 esindajat E. L.
Kanadasse.
Senine esimee^j V. Poolsaar kategooriliselt
keeluds kandideerimast,
põhjendades keeldumist pidevalt
tõusva töökoormusega ametkohal.
Saimuti keeldusid kõik teised esimehe
kohale ülesseatud kandidaadid.
Vaatamata •koosoleku juhataia tõsisele
püüdlusele ummikust väljapääsu
leidmiseks, jäid valimised teostamata
ning vana juhatus jääb ametisse,
kuni järgmisel peakoosoleku! ehk
õnnestub valimiste läbiviimine.
Koosoleku juhataja koosolekut lõpetades
kahjatses, et mitteküllaldase
eeltöö tegemise puudusel valimised
'nurjusid ning soovitas juhatusele teha'
oma parim, et täita tegevuskava
ja läbi viia üritusi sama hästi, kui
senini. • -. i
;Võõrasta^ana|'tundus seltsi liikme-te
huvipuudus seltsi tegevuse vastu
— ligi neljasajalise liikmeskonna
juures oli peakoosolekule ilmunud
ainult 29! Loodetavasti järgmiseks
peakoosolekuks tehakse kä rohkem
ettevalmistusi kandidaatide leidmiseks.
' •
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 9, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-10-09 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E801009 |
Description
| Title | 1980-10-09-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
Mm
-MEUAPÄEVAL, 9. OKTOOBRIL — THUE§2)ÄY, OCTOBER 9
Johanne Wenzel on nähtavasti
usutlenud Alberta eestlasi, kellest ta
kirjutab. Stettleri asunike kohta on
temale andmeid andnud John Tip-man,
kes jutustas, kuidas esimesed
asunikud asutasid (128 mehega) Eesli
Põllumajanduse Sel isi .ja ehitasid
seltsimaja, mis nüüd luntbd ,,Linda
Hall' nime all, asutasid ramaatuko-gu,
organiseerisid laulukoori jä pasunakoori.
Nad ehitasid ka palvela ja
rajasid kalmistu, mille parast hiljem
tekkis tüli, kuna usklikud ei lasknud
sinna niaKa,.sotsialiste". . •
" CALGARY ..EESTLASED: . :';' ; v
: Teisi eesti asundusi.AlbcrtaSinimeta
takse ainu 11 moodam i nnes. JLinna-des
asuvaist eestlasist kii^jeldatakse
Calgar>' Eesti Seltsi tegevust eesot-^
sas esimehe Peeter Leesmendiga ja
energilise 'proua Helgi Leesmendiga;
.seal olla 30—40 aktiivset leestlast.
Peetelr Leesment on' keemiainsener.
Helgi on raai^iatukpguhoidj^ ja rütmilise
võimletnise õpetaja tütarlastele
ühes Caigarv' organisatsioonis
ning la pieabbesti kooli ühe õpilase^
ga, kelleks onj ta^tütar.
. Calgarv's elurieb ka Adõ Tipmani
poeg 'Bob, ke!s on õliinsener (Ph.D.
in minerall, enginecring). Ta on eest-
Jaste esindaja Alberta Cültural Heq-tage
Counciris ja tegev Stettleri Eesti
Muuseumi organiseerimisel.
' • .ALBERTA EESTLASED" — selle pealkirja,all avaldas .Alberta Provintsivalitsmse KuMuudosa-;,
konna poolt väljaaytava ajakirja ,,Heritage'V juuli-augustikuu nim^^ artikli Johanna Venzel. Samas
on ka teine artikkel Rae Biggsi sulest: ,,Üks päev Ado Tipmanlga". Artiklid on varustatud hulga
ülesvõtetega. Peamiselt käsitavad need artiklid Stettleri asunduse esimesi asunikke - r - pioneere — ja
Lydia (artiklis eks|ikult Linda) Pais
koguvat andmeid ^varajaste asunikkude
elu kohta ja o uhke asunikkude
Kingsepa (Eckvil e'is) jä Erdma^'
ni (Baronsis) saavutusile, niisama ika
tema enda õpilase kontsertpianisti
ja helilooja Helve Sastoki edule.
: Edmontonis ° elu -^b, farmatseut
Seltsi esimees. TÖG ab pdmontoni
koolide süsteemis ühe ala juhatajana.
Tema isa oli loomaarst. Nurmi
koos vanematega ja õega tülid sõja-
Astrid Ustina, kes pärineb Stettleri
asiindusest. Ta on Alev ja Julia
(sünd/ Hiie):Oro tütar, kelle ema
saabus Eestist 1527. a. Tema isa ja
vend HaroM peavad talu Stettleris.
Nurmi Simm oli Edmontoni Eesti
põgenikena Peäce River'isse.
Eva Kifi-Weir on kadunud kolonel
Kivi tütat. Ta oli haiglaõde, praegu
tegutseb klaveriõpetajana, 'on tegey
pdmontorii Eesti Seltsis jä on tuntuii
Baki koori organiseerijana. On teinud
uurimuse Eesti ajaloost, mis on
talle andnud põhjuse olla uhke oma
päritolule-. '
Eva Kivi Weir asus Älbertasse
koos oma vanematega 1951. a.
Lapsena tal puudus jhuvi eestluse
vastu, kuid omad^ lapsed andsid
põhjuse mõelda päritolule.
Eesti rahva
tis ta uhiüstui]^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-10-09-04
