Meie Elu = Our life, February 10, 1983

              MEUÄIPÄEVÄL/10. — WURSDAY, FEÖRÜMY.
„Mlii i t r — „OUR LIFT ^ Weaioi WetUyc
Published by Estonian PublisMgCo: Toronto LM., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave./Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 Tel. 4660951
Toimetajad: H. Rebane }a*S. Veidenlmum. Toimeftaja Mew
Yorgis B. Parming, 473 Luknann Ebr., 'Mew Milford. N J.,
ÜSA. Tel. (201) 262^^73/ v;.
,>!EIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut Ä. Weileri algatusd 1950.
,JMei^e Elu" toimetus ja talitus Ecsü Majas. 953
Ave., Tomato, Ont M4K 2R6 C a ^ ^ —Tel. 4660951.
Tellimiste ja kijululuste \Tästyvõtmine i g^ toop. kl.9bm.
. —5 pJ., esmasp. ja adjap. kl. 9 kn. — S õ., laup. kl. 9 hm.
.JiiiEIE .ELU"- tellküisMimad rKanadasvl a. |37.00, 6 :k.
I2O.0D. 3 L . $ i 5 . ö 0^üSÄ^--1 a. |4iM 6 k:|23.00,31.
• $ÜM; mci^^mmks&i^:: l s^|46m 6 25.Ö0, 3k.
| 1 9 m t a n c ^ ! ä lm Kasadaš I a. |2S.S0,, 6 b 114.25. &
: 'li- |a^fe5?.D^diia;i;SÄ-sse: ,L,2..|3ö'§0, 6 L $15.40. Öhit-;'
KüiiiSitssMiiLu^ esikülj€i |5.0Q> tekstis
.jifleie EM" m, 6 (1719) 1903
USA-st
ORDER NO» 851 #i7
Eakettlde tasakaal Euroopas.
Kpl pMmst €nam kui poole inim-ealist
vaheaega sõja lõpust Ja ka kõi­gi
arvete õiendamist sõjakurjateigi-
Jatega Nürnbergis ja mujal Saksai'
maal, ootamatult läks lahti uus nii-nim.
,,sõjakurjategijate" otsimise
hüsteeria Ameerikas nii uudisteva-henduses
kui vastava eriasutuse
poolt, sUs rabas see kõiM üllatusega.
Esbnesed reaktsioonid suundusid
muidugi tolle eriosakonna juhataja
vastu, kes lahkelt andis oma seletusi
ja kasutas nimetusi nagu „natsi'Sõj&-
kuritegu" ja koUalioratsionism.
See aga on osutunud nagu võitlu­seks
tuuleveskiga, mis on arusaadav,
kuna eriosakond, kuigi vaga innukas,
ön siiski vaid vastavate juhtnööride
järgi käiv alamasutus, kuna tuult
tiibadele puhutakse hoopis kõrge­malt
poolt.
ORDER NO. 851 - 79
aiiiiiiiiiiiiiiimisiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiii^
THobd p läsp AiDöerifca tlfeendrilM- •
isjÄTraJe Farad olid ohtikült mäda-'
Serfcb kohe õü säästmise vaja-o^
L JPandi ^peale õümüükidele
fW!kad maksud, et tarvitamist hin-regu^
eerida^^li pidi minema
mi kalliks, et tarbija ei jõuaks seda
vöbalt taj^vitada. Mhidi ül©
väikeautode toodangule, keerati alla
majade t^peratuuri mõõtjad Ja su-nitl
toodangule peale inflatsioonil!-
sed olukorrad.
Tulemuseks oli tarbioMse iangus,
tööstustoodangu langus ja nüljonite
tööliste vabanemine töökohtadelt'
Samal ajal asuti propageerima ja fi-üiantseerima
uute energiaallikate
s&vastamist, maigu süsi, aiatmnreakto-
Võib olla olukord äratas imest just
USA, sest oldi harjutud odava õli juu-ires
kasutama ainult õli ja unustati
aei^ allikad. Alles nüüd on leitud,
st USA oma õlialUkaid on kasutatud
hoolimatult, sest njj. ammutatud al­likaist
on välja pumbatud afaiult üks
kolmandik kvantumist ja kaks kol­mandikku
asub alles maa all. Süsi-hapugaasi
abil on võimalik nüüd
maaaluseid õlilademeid uuesti edasi
pumbata.
Kuid õlipaanika le^is edasi MehM-Ikosse
ja Venetsueelasse kuhu pum-
Ibatl sisse ameerika pankade poolt
uut kapitali, kuni need maad, vähe-mlt
Mehhiko on nüüd pankroti ää-nl\
Uute õllallUcate avastamhie algas
Alaskas, Põhja-Jäämerel, Fõhjame-res
idapool IngUsmaad ja kõik suur­te
kapitalide kuluga. Üus ja kõrge
õJihlnd pidi koik need investmlngud
tasuma. i
Ning see paistiski nii- AraabSa õü-rnaad
pmnpasid rohkem õli, pumpa-ülesse
hinda $12.— pealt $32.—
psale Ja himuisesld ahiult rohkem,
Spekulandid käisid õli toomas'oma
laevadega ja maksid kimi 40.— dot
lari ^«'aadilt. la muidugi teenisid
hästi Kuld nüüd on avastatud järs­ku,
et õli on maailmas rohkem,^ kui
tingib tarvidus, ölishkeigid ei suuda
enam niipalju müüa kui tahaksid.
Tööstusmaad on investeerinud kalli­mate
meetoditega ja vähemtasuvais-se
kohtades tohutuid summasid.
Pangad ja valitsused on neid aida­nud
oma laenudega, milliste rent on
muutumas küsitavaks, õlisheikide
toodang on langenud. Näiteks 1973.
aastal tootsid araabia maad 30 mil­jonit
vaati päevas teiste maade 9
miljoni vaadi vastu päevas. 1982. a.
tootsid araabia maad ainult 18 mil­jonit
vaati õli päevas teiste maade 23
miljoni vaadi vastu päevas.
Paistab, et muu maalina on end õli
küsimuses leidnud ja .^d õlisheiki-dešt
lahti raputamas. See on posi­tiivne
ärkamine. Kuid saadaolevad
õllvarud on nii ulatuslikud, et karde­takse
tõsist õlihindade langust, võib
olla praeguse $32.— pealt $25.— pea­le
vaat. Teoreetiliselt peaks see alan­dama
energiahinnad tööstuses, trans­pordis
ja küttes. Praktiliselt võib
osutuda nU, et tarbija maksab edasi
oma kõrget liinda pumpade juures,
sest valitsused vajavad niaksiudolla-reid,
et vähendada oma defitsUte ja
endiselt säästa õlivarusid. Kuid võib
olla välja aidata oma ülefinantseeri-nud
rahaasutusi, kus mindi samale
„õlipuuduse" psühooslle ja tuntakse
nüüd tõsist muret, kuidas uue olu­korra
juures õlide alal maaibnaturul
oma väljalaenatud stmimasid tagasi
saada. ,
M on olnud araablastele trump.
Kuid sama õli võib .paljusid teisi ja
ka araablasi koos eiidaga alla viia.
LUGEJA KIRJUTAB Nedl päevil võixü
kuidas see vtäiärtus'
,^ä9 th" avaldah meoUf^^
omo lugcjote mõtteavaldusi km,
mid mis ei ühiu ajalehe seisvkoFio
^adego. Palume Jeirjutada kokku-mõtlikult
ja liiteda oma nimi ja
ai@dre89. Toimetus jätab endale Õi'
§US9 lugejale kirju redigeerida ja
Siihendada ning mittosobivusb
^mral jätta avaldamata.
ammasb'' segakooir
näit. sün tõdeda
i'k sisejõud — 'mi-
Eduard Rubel. U'SA-&t on
saatnud meile pikema lugejakirja,
mJIle avaldame vaid lühendatud ku-
JuK Ta kii^jutab muu huigas:
.. .Läbi suguipõlvedJe töö ja yõitlu)-
se ^n meie rahva eluideaaliks' saanud
rahvus, vabaidiis-'j[seseisvus, me rahva
kultuurilooming, moraalitunnetus,
sotsiaalne õiglus ja m^jandusiik hea­olu.
Siin paguluses, kus mõndpoo!
'küMalt vabiadust ja materjaailset hea­olu,
on agameU puudujäääce pidevast
kulituuriftaolelust ja kri^tluise tõeli­sest
immutamisest rahvusorganismi
— titigitunta osalt ka sisekonflikti-djest
ja moondtmud' elutundesit ümib-i-
ujse mõjul. Viimane on eriliseks
probleemiikls just ühele osale pagulu­ses
ijealekasVaimd meie
da sadade eesti siigupõlyede hõimu-vaim
meile pärandanud, et see. mine­viku
tõuköjõud onj mõnedele tuhmu-mas.
Ning kahjuks ja imelikul kom­bel
osalt ka nende hulgas, kes üha
enam esile tungimas meie rahvusdi-.
kui „kesapõl'lul" tegelastena. Mee­nub,
et kui eesti põllumees läks aita
viljasalvest valima teri — mida 'kül­vata
umbrohust puhtale kesaipõllule,
siis ei saanud' ta pidada vilijäsalve
poetatud ixjti ^jkäbisdd", itungalteri
ega umbrohtu nisuks, vaid tuulas
nad välja,-et vili võiks kasvada põl­lul
puhtana ja head saaki andvate
täispeadena... Ma küsin: mis kee­lab
meid või takistaib meü — rahvus--
likult meelestatud pagulaspercl kasu­tada
seda sama „meetodi" rahvusli­kul
kesapõlM t^eilevate inimeste var
hkul? Või ollakse mõnedes meie juh­tivates
organisatsiooriides anvamisel,
et meie rahva tuleviku ja rahvusliku
mtluse juhtmise osavust saab lu­geda
ja õppida sel^eiks vaid õUe ja
viina, s.o.„dTinik'i" Maasist või topsi­kust?
Seepärast on vist. saetud ka
mõnelpool voitlusdtta lõnguste ja
,;kõrtsiku'lituuri" esindaljaid rahvus­poliitika
ja kultuuri korraldajatena;
Ega eestlane ju ei poiga küll vahest
head humaiariiüpi ja sinna vaheldu­seks
sekka mõnda ,,valget rügivane-matki"
hea suupistega, ent igal' a^jäl
olgu oma aeg ja koht. i
Siin — New Yo!^ Eeäti Maja eine-lauaruupis
toimus näit. „vastukaa'-
luks' samal ajai'M.Y.E. Haridiusseltr
silt, maja teisel korrjal olevas saalis
dnud jõuluõhtule „€esnndMk iiääri-õhtu"
umtbes tosma liifcme^ „nään°
n. Liidu valitsuse häälekandja
„l2ve8tla" oma hiljutises numbris
hoiatab Kanadat, USA-d ja Euroopa
riike kapitali juurdemeelltamise^-
rast. See on kiihjuks nende riikide
majanduslikule iseseisvusele. Juba
praegu olla Kttrntdas väliskapital SOfo
kõigist Ijive&tecrJngUtest. See t^b
Kanada olenevaks teistest riikidest.
Kanada petiks pöÖr&im suuremat
heicpanu kaubavahetuse arendaffli-
8öle N. Liiduga. See oli tasakaalust
miljardi dollari suuruses mööduimd
(lastal ja volks palju suuremaks lm-neda
ja anda Kanadale palju suure­ma
iscsellsvuse ja teeks ta vMiem
olenevaks oma lõunapoolsest naab­rist.
Kanada ei peaks kaasa tegema
USA poolt pealesurutud relvastuse
suurendamise kava, mis kurnab rii-^
gi majandijst. Ta peaks keelustama
uute rakettide katsetamise Kanadas
ja pöörama suuremat tähelepanu ra-hunõudjate.
demonstratsoonidele. Sel­lega
väheneks sõjaoht Euixx)pas. Kar
nada i^aks olema vastu USA vahele­segamise
poliitikale Kesk-Ameerilcas
ja arendama sõbralikku vahekorda
ning .elavat kaubavahetust Kuubaga,
vaatamata sellele kas see USAile
meeldib või mitte.
N. Liidul on iäänerikides .Johutu
agentide võrk, kelle kasutada j«i
agentide võrk ja demonstratsioonide
korraldamiseks küllaldaselt raha.
Sellega mõjustatakse valitsuste otsu­seid
ja 'l^ujundatakse N. Liidule kasu-
Ifkku meeleolu rahva seas. Majan­dusliku
propaganda alal on N.liidid
Viis laulukoori
I
pä@vcialcfuse, kaval
Pühapäeval, 27. vieebruaril kogune­vad
Toronto eestlased ülikooli aulas
tähistama piduliku kontsert-aktusega
Eesti Vabariigi aastapäeva. Etteval-mistur>
ed on käinud juba mõnda ae­ga
ja Toronto Eesti Seltsi juhatus
pakub sisuka ^kava kus rakenda­tud
skautlik noorus, koolid, lasteaed
ja kontsertosas viis laulukoori ja or­kester.
Aktuskõnelejaks on Eesti Va-baditevõltWJate
Liidu esimees Ylo
Anson.
Kuna see on Eesti omariikluse 65.
sünnipäeva pühitsemine on oodata
eriti rohket osavõttu, et ühiselt kin­nitada
vabadusnõudlust meie maale
jä rahvale.
Aktus algab kl. 3 päeval, kuid uk­sed
avatakse tund varem. Toronto
üükooli Convocation Hall, kus äktosi
on peetud ka varematel aastatel,
asub. Külg CoUege Road'il. Pärast
aktust on kõik kutsutud koosvUbhnl-sele
Eesti IWajja.
käes hea trump Siberi gaasitoru
näol. Lääne-jfeuroopa vajab enesele
uusi energia allikaid ja tööd oma
tööstustele ja töötule rahvale.
Gaasitoiru ehitamiseks lääs annab
tehnilist varustust N. Liidule kredii­di
alusel ja soodustab gaasitom ehi­tamist.
Kui USA asus eitavale seisu­kohale
selle projekti finantseerirtiise
suhtes, siis tekkis temal Lääne-(Eu-rocipa
riikide valitsustega ja rahvas
tega selline vastuolu, et USA valit­sus
pidi oma seisukoha revideerimi­sele
võtma.
N. Liit on kaugel ees oskuses kui­das
mõjustada ja suunata teiste riiki­de
valitsusi ja rahvaid, et nad teot-seksid
ja mõtleks nii kuidas on ka­sulik
N. Liidule.
Tööstipendium
Kidliaiia ülikoolis
Professor Alo Raun teatab, et In­diana
Ülikoolis on 1983/84. õppeaas­taks
saadavai tööstipendium, ' mis
koosneb ). USA $3500.00 rahas ja 2.
õppemaksu vähendamisest Indiana
residendi tasemele. (1982/83. oli ühe
gradüate krediit-tuirihi õppemaks In-dima
residentidel |57.50, teistel
$157.75);--•^••'•-•••^-'^
Kandidaadilt nõutakse 1; eesti kee­le
tegelikku oskust enäm-vähem eesti
eriakeele tasemel, 2. inglise keele os­kust
(eksam on Indiana Ülikoolis ko-hiislik
mitte-inglise emakeelega isi­kuile),
3. sissspääsemist Indiana Üli­kooli
Graduate Kooli (peaaineks ei
tarvitse olla Uralic=& Altaic Studies),
4. eesti keele tegelikku õpetamist al­gajatele
ja edasijõudnutele, 5—7 tun­di
nädalas.
Asjast huvitatu kirjutagu aadres­sil:
prof. Gustav Bayerle, Chairman,
UralicrandAPtaic Studies, Blooming­ton,
Indiana, 47405 U.SA.
Teatavasti on Indiana Ülikoolis tu­gev
finno-ugri osakond. Kuigi, pro-fesspr
Alo Raun ja Felix Oinas on
oma vanusepiiri ületanud, töötavad
nad süski edasi ülikooli juures. "
Nagu selgub, on juba 1979. a, „0f-fice
of the Attorney General" andnud
eeskirja — Order No. 851 — 79 —
mille esimene tähelepanuvääriv
punkt on see, et seni „Immigration
and NaturaMzation ServiceT' juurde
kuulunud protsessuaalse tege\iise
osakond viiakse üle kohtuministee-riumi
(„Department of Justice")
kriminaalosakonna alla, et koondada
sinna kõik jälitamistegevus isikute
kohta, kes nii enne II maailmasõda
kui selle sõja kestvusel, „Nazi" \'alit-suse
Saksamaal, ..või selle liitlase,
või toetava (,Mffilia'tad^') ivalitsüse
järelvalvel või kaastööl — väideta­valt
on korraldanud, õhutanud, abis­tanud
jälitaimist või sellest osa võt­nud
isikute suhtes nende rassi, usu,
rahvuse või poliitiliste vaadete pä­rast.
See • korraldus omistab kriminaai-osakonnale
peamise vastutuse ees-kirjeldatud
isikute avastamiseks, jä­litamiseks
— ja kus kohane — astu­da
seaduslikud sammud nende de­porteerimiseks
, denaturaliseerimi- -
seks või kriminaaljäliitamiseks, kui
nad on vastu võetud Ameerikasse või
saanud Ameerika kodanikeks.
'Sellesama korraldusega luuakse
kriminaatosakonnas eriuurimise asu-,
tus ja var\istatakse Assistant Attor­ney
General, tema esindajad ja eri­uurimise
asutuse direktor õigusega
juhatada nimetatud asutuse admi­nistratsiooni
ja kohaldada immigrat­siooni
ja näturaisatsioohi akld|'.i ja
kõiki teisi seadusi, mis puudutavad
võõrmaalaste immigratsiooni ja na-turaliseerimist
isikute suhtes, kes
oletatavasti ajavahemikul 23. märt­sist
1933 kuni 8.; maini 1945 koos­töös:
1. Saksa natsi-valitsusega, 2. ükskõik
millise valitsusega igal alal, mis oli
okupeeritud Saksa natsivalitsuse sõ­jajõudude
peolt, 3. igaühe, valitsuse­ga,
mis loodud Saksa natsijvalitsuse
abil või sellega koostöös, 4. igaülie
valitsusega, mis oli Saksa natsi-va-litsuse
lütlasne — korraldasid, ÕSmt^-.
sid või teisiti aitasid isicute jälita­mist
nende rassi, usu, rahvuse või
poliitiliste vaadete parast.
KOOSTÖÖ MOSKVAGA '
Tehes kõikide nende asijade ja isi­kute
jälitamise eriuurimise asutuse
ülesandeks, ilmneb teine tähelepanu
vääriv asjaolu — 'kästakse seejuures
pidada sidet väismaiste jälitamise ja
uurimise asutusteiga.
Sellest tuleneb siis usalduslik koos­töö
Moskx-a ja tema salapolitsei
KGB-ga.
Ameerika Ühendriikide esindaja
UNO peaassamblee Kolmanda Komi­tee
istungil, Carl Gershman, ütles 15.
oktoobril 1982 (ajaleihtede järgi)
muuseas:
Rahvaste võrdõiguslilkikuse ja ene­semääramise
põhimõtte kohaselt on
kõikidel rahvastel alati õigus otsus­tada
täies vabaduses nii nagu nad
soovivad nende sisemise ja välise po­liitilise
staatuse üle j ^ teha seda il­ma
väljastpoolt tuleva vahelesegami­seta
... tihendriigid respelcteerivad
seda põhimõtet.
Ühendriikide ametasutuste (välis-ja
kohtuministeeriumi, kohtute jne.)
faktlise tegevuse valguses osutub vii­mane
kinnitus kas lihtsaks propagan­daks,
või ei ole kõikidele rahvastele
lubatud kirjeldatud õigusi.
Balti riigid olid pärast I maailma­sõda
tunnustatud võrdõiguslike rah­vusvaheliste
subjektidena, missugust
tunnustust on korduvalt deklareeri-
. tud ka tänapäe\'algi. Kuidas on selle­ga
kooskõlas asjaolu, et Ühe-ndriikide
valitsuse asutused lähevad mõne sel­lise
suveräänse riigi pinnale Mosk­va
kui illegaalse okupandi volitusega,
et seal võõrriigi uurimisasutuse ja
ükupandi riikliku salatpolitsei vahen­dusel
„ristküsitleda". selle suverään­se
riigi kodanikke selle riigi seaduste
vastaselt, ilma selle riigi seadusliku
, esinduse kokkuleppeta või seda isegi
informeerimata? Niisugusest kontak­tist
pole midagi kuulda olnud.
ÕIGUS ENESEKAITSELE
Ühes toimunud kohtuasjas on (aja­lehe
andmeil) kohtuniku poolt süüks
peetud asjaosalise kuulumist oma
maa kaitseorganitesse saksa sõja-ajastu
okupatsiooni olukorras. Kuid
igal rahyal on igas olukorras õigus,
enesekaitsele ja selleks on kodani­kel
mitte ainult õigus, vaid kohustus.
Nii pole kirjeldatud kohtu seisukolit
kooskõlas ülalavaldatud (Ameerika
t)hendriikide) põhimõttega kõigi
rahvaste õigusest otsustada täies va­baduses
oma sisemise ja välise polii­tilise
staatuse üle. Pealegi ei puuduta
Order No 851 — 79 tolleaegseid sõja­lisi
kaitse'küsimusi ja kohtuniku sei­sukohad
võivad olla ainult isiklikud,
kuna mingit jälitamist sel alusel po­le
otte kirjutatud.
E.N.
illlllllllllillillltlllllllllllilllliillilltillllllllltltlllllllllllllllllllll^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma i annetused, noortele jn
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihjkapitäl Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— E^ti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
tiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiJiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^^
VEEBRUARI VÄUAMllUK
15-30% hinnaalandusi
UDUSULETEKID ALATES $120.00
Ostke Otse tööstusest ja säästke -fr SULETEKID, PADJAD,
VOODILINAD JA KATTED * Meil on ka saadaval kaameli-ja
laamakarvadest tekke i( Lambavillaga täidetud tekid
(reuma-vastanc) • PARANDAMINE ja ÜMBERTEGEMINE
MASTER DOWN PRODUCT
4544 DUFFERIN ST.
TEL. 665-8855 .
(lõunapool Finchi)
2311 BLOOR ST. W.
TEL 763-7326
(idapool Windermere)
sokkude-lammaste" segakoori esine­misega.
Seda juhtis üks. ex^õrtsidi-rektor
oma kahe kogenud abilisega,
viimased mõlemad eesti ühiskondli-
'ku elu areenilt J.R. ja pjR. Kui ülal
saalis vanem haritlaspõlv laulis õhtu-kchase
hardumusega kogu kristliku
maailma jõuluhümni ,;Füha öö, õn­nistatud
öö;..", siis alustati all esi­lavastuseks
Tallinna Ateistliku Insti-tuudi
sõnastu^ga ,jiäärisokkude"
laulu, mis kulges samale pühale ki-rikuviisile
ja kubises süs roppudest
väljendustest! Sdfele seltskonnale on
Icristtokõlbelise tõe otsimine nen­de
vaimse eneseteostuse teel osutu-
'nud vist ülejõukäivaks ja neis ori
nähtavasti levinud hõdak, ©t jõulü-õhtu
hümn on „ebateadusliku vai-mtipimeduse"
prodtiikt, mUlest mooa-ne
iniinene peab „üle elama"... Võõ-rastaiv
on veel see, et eesiti ühe rah­vusliku
ja kuJtuurilise elu kantsi rü­vetamisel
publikulfe avatud ruumis
roppude lauludega Mstlikel kiriku-viisidel
„vaatlejaina" kohal otoud
juhtivad vanemad ühiskondlikud te­gelased
LS. ja H;R. ei leddnud mitte-vajadust
neid i'siikuid korrale kutsu­da.
• ' • '
Kutsume teid kõik
E^sti Majas teisipäeva
22. veebruaril 6.30-10.00 õhtul
•
Kavas: filme, muusikat, reisl-informatsioom
sõitudeks käesoleva aasta suvel ja muudo
Sissepääs ja suupisted on tasuta.
Veetke se© õhtu koos oma perega meie külalistena 1
„MeleEUi" nr. 6 (1719) 1983
!f
Saarlaste Ühingu Küünlapäcvapcol \\
ie takti ja mittetantsijatelc võimalust
V. Varik, H, Sulg, L. Riis ja Ä. Kääri<
Saarlaste Ühingu
Küünlapäeva pidu
Saupkeva õhtul oli eriti rahvarohke
(350), hoogne ning tujuküllane. Peo­lised
hakkasid kogimema juba tükk
aega enne ametlikku algust, sest
sõidukite parkimine Eesti Maja par-keerimisplatsll
hilistel tulijatel nui-ml
puudusel i>olnud cnum võimalik.
Ühingu esimees A. Käärid ütles
peollstcle teretulemast ning tcrvltu-sele
järgnev V. Gustavsoni orkestri
avavalss tültls tantsupõranda tihc^
dalt.
Peokülallstc hulgas oli aupeakon-
^ul I. Heinsoo abikaasaga, Maakond­liku
Esinduskogu esimees J. Vihma'
ja paljud maakondade koondiste Jn
ühigutc esindajad. Einelaud hoolit­ses,
et tühi kõht c! rikuks pidutuju ja
„söögialus(^" eest hoolitses banr.
Kavalises osas esines esmakordselt
Kai Käärid'! ballctigrupp, kes olnud
treeningus intensiivselt kuus kuud.
Ettekanne sai tormilise aplausi. Kos­tüümid
on kavandatud ja õnunoldud
Kai Käärldi poolt ja praegu käib
hoogne ettevalmistustöö ^Karavanil"
esinemiseks. Harjutused on kaks
korda nädalos ja sellele lisaks on
ükslktrecnlngut kuus tundi nUdnIas.
Enamik grupi liikmeid teevad seda
Igapäevase töö kõin^al. Et jkattn kas
või ainult kostUÜjnlde materjali ku­lu,
tuleb trupil esineda tasu eest mit­meid
kordi.
Külapillhnched: V. Varili, H. Sulg,
L. Riis Ja A. Käärid panid tantsijate
jalad kiiresti liikuma* mängides Ju­ba
ununema kippuvaid vanatantsu-lugusid.
Külapllllmeestc vooruseks
oli ka asjaolu, et mittetantsijad said
ennast jutlemisel kuuldavaks teha
suurema pingutuseta, sest võhnenda-jatc
võime oU tagasihoidlikum.
Loteriipiletid andsid võimaluse
võitmiseks nhig kadestamiseks nisllc,
kes ci võitnud. Suurimad kaotajad
aga olid need; kellele pileteid cl jät­kunud.
Tunnid kadusid märkamatult Ja
kesköötund tuletas meelde koduteed.
Lahkuti, võttes kaasa meeldivad mli-
O.H.
•I
^^1
l g * MVt „MEiE ELU" t«lll|t aitab l i M -
81 ttttukimtir/ i l t t o l w l *.
Kalaõnn Simcoe
jäql vahelduv
Royal Bcachi ja Georgina (indiaan­laste)
<saarc vahdine vesi Simcoe
järves on kaetud umbes 12 tolli pak­suse
jääkattega. Mandri ja saare va­hel
sõidetakse aiiliodc ja mootorsaa­nidega.
Kalapüügi miijakcsi on jääl
juba 40-nc ümber, kaugomal asuva­te
majakeste arv ci ole teada. Kala­õnn
on vahelduv, olenedes ilmast.
Mõni päev väga rikkalik, Rohkesti
on püütud havi, ahvenal, väliom jär-veforclli
(Lake Troul) ja siiga.
Välja on kuulutatud suur kalapüü­gi
võistlus, Grcat Georgina Icc Fis-hing
Dcrby, ja koostöös Molsoni õlle­vabriku
ja teistega on välja pandud
15,973.50 dollarit. Auhindadeks on
läiskasvanutcle: järvefordl (Lake
Trout) 1. auhind $1,500, 2. $750, 3.
$300.4. $150 ja 5. $75; Siig (Whilcfish
1. $1,000, 2. $500, 3. $250. 4. $100. 5.
$50; Ahven (Pcrch) 1. $750, 2. $500,
3. $250, 4. $100, 5. $50; Järvchccringas
1. 250, 2. $125, 3. $50, 4. $Ž5 ja 5. $10.
Noorte auhinnad (16 a. ja alla) on
pool väiksemad.
Registreerimise pilet (püügipilcl)
10 dollarit täiskasvanule ja 5 dollarit
noortele.
Võistluse algus 5. veebruari ja lõpp
5. märtsil 1983. a. Registreerida
saab Georgina vallamajas ja mitmete
'kalamajakestc rentijate juures; kust
saab ka võistluse määrusi ja julit-nööre.