Meie Elu = Our life, January 6, 1983

              NEUAPÄEVAL, 6.
cm
Volderiiar
Foto — E.
ee"i ÄSarZÄl Dr. iaan Roos võtab eestlanna Nicola B ^ M w ^ ^
oli Sündinud 26. juulil 1897 Peterbu- koormus jalgratast (ergomeeter), et maarata keha., hapniku tarbi-ris.'
Lõpetas gümodasiumi Vladivos­tokis.
Töötas pangaametnikuna Tal­linnas,
Asutas Eesti Maapanga juur­de
segak(|)ori ja orkestri, milliseid ju-l:
jataš. Oli Riigi Ringhäälingu noodi­kogu
hoidja. Esineihudvioolasolistti-na^
l944. a. lõpetas V. Aari laid Tal­linna
Konservatooriumi koolimuusi­ka
osakonna.
Kopenhaagenis oli V. Aarelaidik
südamelähedane eesti muusika, tut­vus
tämine. Ta andis rahvusvaheliselt
tuntud dirigendile Nikolai Malko'le
Ld. Tubina V sümfoonia taskuparti-luuri.
Malko juhatas seda teost mit­mel
korral Austraalias. Ka taani di­rigent
Thomas Jensen sai Aarelaidilt
Tubina V sümfoonia ja juhatas seda
.Kopenhaagenis.
Jutuajamine masterite maailmamdstp
; • clr. Jaafii toosiga
Hiljuti püstitas Jaan Roos kaks maailmarekor^t S ja 10 km kiir-kõnnis
masterite 45 + vanuseklassis. Esimene rekord tuli Ottawas
Põhja-Ame^erika Misterite esivõistlusel ja tein^ Metro-Torontos.
- Spordiajakirjanik E. Kulmar küsitles rekordimeest:
— Treening peaks olem.a regulaar­ne,
progressiivne ja •ras'kemad päe-vadv-
nädalad vahelduma kergemate-h
' _^
JOHANNES KITTASK
SURNUD
ööl vastu 1. jaanuari suri Florida
liaiglas südamerabanduse tagajärjel
tluntud tööstur Johannes Kittask. VU-bides
oma kodus Ft. Lauderdalis, Sea
Ranch Lakeis tundis ta vanaasta õh­tul
valu rinnas. Südaööl vUdl ta haig­lasse,
kus suri kaks ja pool tundi hil­jem.
Johannes Kittask oleks 6. jaanuari]
saanud 79 aastaseks. Ta sündis Tar­tumaal
Pala vallas taluperemehe po»
jana. õppis Tartu Tööstuskoolis,
töötas mitmes ettevõttes, kuni asu­tas
oma puutööstuse Paides. Siirdus
1944. a. Rootsi, kus asutas ettevõt­te
Hüddinges. 1949. a. asiis Torontos
fg. Töötas algul Eatoni mööbliosa,
konnas, hiljem asutas oma ettevõtte
Willowdale's, hiljem laiendatud kil­jul
ThomhUlis ja hiljem ehitas veel
kolmanda vabrikuhoone.
Olles tõmbunud tagasi aktUvsest
tegevusest jaotas oma elamise ko­dude
vahel Kanadas ja Floridas.
Johannes KJttaskit jäid leüiama abi­kaasa
Vaike, poeg Avo perekonnaga,
sugulased ja sõbrad,
,JW€ie Eta" nr. Mni4) 1983
i i n i i i i i i i i i i i i i i i i u i i i i i i i i i i t i s i i s i i i i i i n i i i i t i i i t B u i i i i i i i i i i i i D i i i i i B i i o i i D i i i n a i i o i i i i i Q i i o i i o i i i t i i n D i i o i i i i i Q i t o i i i iu
n
S s
s
£
£
S
S
D
5=
0
S
5
S s
D
õ
n=
D
g .
B
•
E 1
5
5
eBg
B
5
Q
5
õ
5
5
5
3
5
Pedestri Joani veste
RÕÕMUD JA VALUD
' Seades tehtud reltordaegu 23.01,8
ja 47.32,0 minutit teatud perspektiivi
oleks huvitav teada 'kuidas need paiik-nevad
üldvõistlusklässis?
— Vastavad Kanada rekordid on
•ligikaudu 20 ja 40 min. Maailmare-
'kordid, umbes 19 ja 39 min., on pea­aegu
ületamatud sest tehniiliselt te-ikiks
jalgade „õhkutõusmlne" ja kiir-kõnd
muutuks Jooksuks,
lesti päritoluga
ilfriede Read sae
CBC kirjandus-whinna
•
5
5
5
5
5
õ
5
5
5
iS g
e
§
Hilijuti avaldatud kirjandusauhin­na
vääriliseks tunnistati Vancouve-riis
elav El friede Read, kelle-vanemad
AI'bert ja Maria Ennock on sündinud
ga. Vahelduvw-vjkerge—raske—kerge"
kava annab kehale aega väiikseist vi-
^gastusist paranemiseks. Oige pikku­sega
„aktiivne". puhkeaeg aga
kasvatab tugevust. Kui treeningu va- Tallinnas, ning pidasid seal raama
heaeg on pilkem kui 48—72 tundi siis tukauplust. Tallinnast siirdus abielu-kaob
progrcssiivne ülesehitav mo- par Ennockid Vladivostdkiki, kus nei­le
sündis tütar Elfriede a. 1920. Re-volutsiooni
keerises õnnestus pere­konnal
põgeneda Shanghaisse (1923),
'kus Elfriede pandi inglise pansionaa­ti
õppima. Abiellus a. 1941 ja Teise
maailmasõja ajal interneeriti nad kui
9
• a
fsi
1
S
Mis põhjustas ülemineku varemalt ment ja treening algab üleeelmisest
harrastatud jooksmisest'kürkõnnile? madalseisust.
- Olen jooksu ja murdmaasuusa- Kas on keegi kaasaaidanud kornii-tärnist
harrastanud ligi 29 aastat, stiili viimistto^^^
1981. a. tekfkis spordist mitteolenev - Tõhusat abi olen saanud Staf-põlvevigastus,
mis aga ei takistanud ford \Vhalen'ilt, Etobicoke Stnders
•kõndi ja mida kiirendasin pärast Klubist ja.Roman 01sžewski'k> On- inglased jaapanlaste poolt. Eniigree-põlve
paranemist. Hakkasin jälle tario Keitgejõusitiku büroost. Okn rusid Kanadasse a. 1947 ja on elanud
suusatama, mis on kõndimisele sar- iseendast ja ti:pp'kõndijaist näinud kogu aeg Vancouveris. Neil on kaks
Eedo Karrisoo Rodollfona
. lieemis" . •
9?
iödo Kärrisp®
oli tunnustatud
ooperi
Portlandis, oma kodus 24. nov.
üurhuna leitud omaaegne ooperilaul­ja
Eedo Karrisoo, kelle jäävast lah-kuinisest
teatasime varem, elas selles
linnas viimased kümmekond aastat,
cgutsedes {auluõ^xitajana ja kaasa
lüües ka sealses aktiivses rahvusgru­pis,
Kadunu sündis Tartus 11. okt.
1907. Poksi, ja maadlust.harrastanud
poonjichcna alustas la lauluõpinguid
Tallinnas itaallannast lauluõpetaja
Armanda degli Abbati juures aasta­tel
1931. Ta debüteeris „Estonias"
1936. a. Saavutanud edu, õhutas see
teda osa võtma koos teise noore laul­ja
Georg Taleshiga 1937 Viinis rah­vusvahelisest
lauluvõistlusest, kus ta
saavutas hõbemedali, Talesh pronksi.
Sellele, võidule järgnes kutse esine­miseks
1938. a. Viini riigiooperis Ru-dolfo
osas „Bphemis" ja Dick John-soni
osas ooperis ,,Tütarla{)S kuldsest
läänest", sifades kiitvaid '-arvustusi.
Oks kriitikuist kirjutas temast kui
võimalikust Jan Kiepurasl, tolleaeg­sest
maailmakuulsast poolakast. Sa­mal
193^. a. esiries' ta külalisena
Stokholmi kunüiglikus ooperis Ru-dülfo
osas.
E.V. kultuuriorganisatsioonide et­tepanekul
sai ta president K. Patsi
stipendiumi, samuti nagu G. Talesh,
õpinguiks kaheks aastaks Miiaanos.
1939 loobus ta õpinguist.esinemisvõi­maluse,
kasuks Stokholmi ooperis
1939/40 hooajal. 1940 tuli ta tagasi
kodumaale, esinedes Estonias.
"1944. a. asus la koos teistega põge-suusatama,
miis on kõndimisele sar­nase
liigutu&mustriga s.t. liuglev, su­juv
ja vähese pingega. Jalahäireid
on ka väne. •
Lisaks 1977 a. maratonile 40+ klas­sis
ajaga 3 tundi 25 min. jä 160 km
suusaretkele 1979 a. mida veel on
sooritatud masterina?
-- Osalesin Kanada meeskonnas
1977 a, võites USA mastereid murd-maajodksus
mis toimus. Torontos,
Sunnybrook pargi 10 km mägisel T3.-
Alates kiirkõnniga 1981 a. kevadel,'
kuidas, on olnud' võimalik nü ruttu
jõuda masterite maailmaklassi? J
— Lisaks 29 a. jooksule ja J6 aastat
suusatamisele mis on annud vastupi­davust
ja kurust, on suureks abiks
olnud- ko;gemused suusatr-aen^viJlWaö
niis aitas analüütilist osikust eduka
IvõnnistiiM: valiimiseks ja füsioloogili­sed
teadmised koormüskatsete ja
harjutuste alalJt, mis vajalikud seoses
progressiivse treeninguga.
Ida-bloki rahvad on tugevad tipp-võitlusspordis,
aga nende masteritest
pole palju kuulda? '
—• Isiklikult pean põhjuseks erinen
vat spordifilosoofiat. Läänes on spor­di
peatäbtsuseks tervist-^äilitav toi-kitsasfilme
millised aeglase kiirusega
näitavad kõnni sarnasust sujuva sm-satamisega
ja efektiivset energiaku-lutamist
mida aga atel tuleb aegla­selt
sisseharjutada.
Kas kiirkõnni alal on treenerite a^i
kättesaadav? • •
— Varemalt mainitud kanadlased
oleks alul nõus aitama, seni "kui ot­sus
küpseb,nende klubiga ühinemi­seks.
-Moraalselt ipoteks õige saada
nõuannet ilma tasumata.
New Yorgi' maratoni jooksjate
keskmine vanus oli 34 a. ja treenin­gus
olnud kaks aastat. Kuis on lugu mis „Antropology".
kürkõndijatega? ' Kahjuks ei kõnele autor enam
— Kõndijate efeäktiitvne eluiga on eesti^ keelt, kuigi tema inglise keeles
palju pikean kui mitmeil muudel on eesti alctsent kõvasti märgata,
sporc ialadd. Kanadlane Alex Oa!kley v.J.
oli \iis korda' otliimpiameeskonnas,
viimati 52 aastasena, ammu tuntud
Art I leay osaleb praegu 75 aastasena
ja Max Gould'il (60-I-) on 14-^15 mas^ südametempo on 60-75 protsenti
last. Tütar on tuntud ajakirjanik
Jeani Read Vancouveri ajalehe „The
Province" juures.
Elfriede Read on luule kõrval tun-.
tud lastekirjanik. Tema: sulest on il­munud
12 lasteraamatut. Eriliselt
hinnatud on kaks viimast „The Mes-sage
of the-Mask" ja ..Kristine and
the Villain". Auhinnatud luules kõ­neleb
autor lapsepõlvest Hiinas. Ta
on.nimetanud selle luulökogu „Gro-wing
up in China".
Elfriede Read esines oma auhin­natud
luulega 20. nov. CBC program-
Kui palju veerlemist on kõikjal
meie ümber — kui m^ vaid vae-vukshne
vaadata. Raskustungs
ajel veerevad õunad üksteise või­du
rõõmsalt tänavareritsli suu­nas,
kui kandekoti põhi nends
raskuse all' rebenema juhtub.
Veerle\'ad rattad hakkavad ju­ba
hommikul vara oma turjal
autosid pai^kimisvälijakuile kok­ku
kandma, olgu need siis jaa­pani
kääbused või ameerika mü­rakad.
Ja juba enne kui linn lan­geb
öö rammetusse, on väsima­tud
rattad väljakud jälle lage­daks
^veeretanud, andes tuulele
voli mahavisatud tühje õllepurke
ringi veeretada metalse kõrina
saatel. 1
Kuigi enahiik veerlevaid rat­taid
on leidnud omale kodu iga­suguste
masinavärkide ja apa­raatide
kõhus, on üks kõigile-nähtavate
rataste liik võitnud
erilise tähtsuse meie elus. Selle
'mõjul on tekkinud erilme lük
kodanikke, kes oma jalad on
ametist lahti lasknud ja need
oma Lazy-Boy'le" nartsuna visa­nud.
Milleks kulutada jalgu, kui
palju hõlpsam on lasta ennast
veeretada neljal rattal, et ühest
paigast teise liikuda. Kui mugav
on selline alternatii/v, seda teab
igaüks, kes kunagi on kannata­nud
jalavaeva ajalehte lähimast
kioskist toomas käies Ja teab kui
nauditav on sama missiooni täit­mine
autoistmel adedes. Mis sel­lest,
et ühesuunalisb tänavate
tõttu teekond sõites õn kümme­kond
korda pikem, kiii jala vant­sides.
Miks keelduda; vastu võt­mast
õnmstust, mica pakuvad
veerlevad rattad!
Aga millest tuleb, dt tuhanded
emad neavad seda päeva tsivili­satsiooni
koidikul, kui keegi kus­kil
leiutas ratta jajselle veer-lema
pani? Küsitagu mõnelt
emalt, kes on üle elanud päeva,
mil perekonna auto' esmakord­selt
tema lapse käsutusse anti,
mil tema valuga-^ünnitatud ja
armastusega hellitatud laps pan­di
käsitsema kuut silindrit ja kä­sutama
paarisadat hobust.
Kas pole hirmus ^ mingi kõr-gfe
riigiasutus on annud õiguse
juhtida mootorsõidulät, ühele
väetile lapsukesele, kes ei saa
oma saapapaelugi sdhnitud, rää­kimata
lambipiri|i vahetamisest
crnia toas! Ja niüüd peab sama
lapsukene teadma, kumba kätt.
autot pöörata, kuigi see oli alles
eile, kui ta polnud veel päris
kindel, kummalfe jalale kumbki
Wng kuulub. Seesama väetike,
kes koodi minnes oma raamatud
ja võileivad kindlasti köögilauale
unustaks, kui neid talle kaenla
alla ei topltalcš, peab nüüd mee­les
pidama terve raamatutäie
liiklusmäärusi.
Ja kuhi^ ruttab see lapsulce, ct
tal neid Võimsaid ratlai<l nii hä­dasti
tanlis läheb? Kuhii mujale,
kui naabertänavale, võtma peale
oma sõpra, kellega koos minna
ühe teise sõbra juurde, kes elab
kolm 'k\'artaali kaugemal. Ja mu­reliku
ema südamerahu kaob
' koös auto kadumisega lähima tä-najvanurga
taha. Ta mõtlemis­võime
saab halvatud ja ta ei saa
oma piliku lahti telefonilt, nagu
oodates sealt sõnumilt oma võsu­kese
õnneliltu piäralejõudtnise
kohta, või... Ta ei julge seda
mõtet lõpmii mõtelda, annast
rahule sundides jääb ta lõpuks
akna alla istuma, ' kuigi vahe­peal
maad võtnud õhtupimeduse
tõttu sealt palju midagi ei pais­ta.
Kui siis lõpuks ometi ükskord
gaarazhi teele sissepöörduva auto
laternate sillraipimestavad valgu
sevihud tuppa tungivad, lõpeb
ema valvekord. Ja selleks ajaks,
kui garaazhivärava sulgemise la-jatus
kogu ümbruskonna on
maast lahti ehmatanud, on ema
juba oma voodis teki all sügavat
hingamist teesklemas. Ega's kee­gi
tohi i!nuljet saada, nagu ei
usaldaks ta oma lapsukese või­meid.
„K]üllap ma ükskord sellega
harjun", lohutab ema ennast.
Antagu mulle ainiilt aega. Veel
aastat kaks- või kdmkümmend,
ja mu laipse autosõit ei eruta
mind kindlasti enam mitte...
Ehk kui, siis vast ehk ainult siis
veidi, kui ma ise. kaasasõitja
olen. Aga eks ma sii^ ole ise jaol
ja aita teda oma kasulike näpu-n
n
n
õ
õ
o
B
õ
n
9
n
D
u
M
Õ
n
õ
õ
a
§
a
n
õ,
§
õ
a
§
§
n
n
ci
§
õ
5
n
5
õ
a
o
5
5
• J
5
sS. a
n 3
D
š
•3
d
1
2 1
5
5
S
(c!
g
s
i
9
S
5
B
S
S
s
terite maailmarekordit tehtud 20 a.
lookšul. Temaga treenin tihti koos
Toropto Sunnybroök pargis.
Kas käija kehatüüp mõjutab.taga­järgi?
— Üldiselt on tüübi mõju vähene.
Pikkused on väga varieeruvad. Lu­me,
väljaarvatud võibolla proff-spor- hikeste käijate hulka kuulub meh-did
ja seetõttu pannakse fõhku mas- hiklane Daniel Bautista, 167 cm pikk,
kes , omab maailmarekordi 20 k<m
meeskonna maad'leja Bernd Kannen-berg
oli hilijem olümpiavõitja 50 km
kõnnis. Enamuse kõndijate ülakeha
tugevneb võrreldes jooksjatega sest
ligi 50 protsenti kõnnikiirusest ole-terite
organiseerimisele. Mujal tihti
sport kuulub sõjaväe ettevalmistu­seks
njng rahvusvahelised tippsaavu­tused
masterite aladelt puuduvad.
Kas on kavas võistelda 'ka nn.
olümpia-distantsidel, 20 ja 50 ikm?
— Puertoriikos, masterite maail-mamängudel
1983. a. sept., on mul
kavas võistelda 5 ja 20 km kiirkõri-
-siis. Üldiselt peetakse võistlusi alates
1500 m kuni 100 km, kusjuures üli-pikamaa
treening on tohutult aega­võttev.
Üsna lühikestel ;djstantsidel
on kohtunikel raske jälgida legaalset
tehnikat ja tihti juhtub võistlejate
kõrvaldamisi. Enamus kõndijaist ee­listavad
keskmisi distantse. . ;
Kas 20 km" kiirkõnni treening sar­naneb
maratonitreeningule kus nä-. ja konkurentsiks' enamikule meelte-dalas
vähemalt 150 km jookstakse? le. Pikematel distantsidd tekib suu­rem
vahe meeste ac, Mega, võibo:!la'
maksimaalsest — tõstavad elurõõmu,
enesetunnet ja elu kvaliteeti ning
saa\aitavad paremat toimet kui nn.
„rahustavad" rohud. Mõningate. hai­guste
juures, näiteks südame., liiges­te-
voi suhkruhaigus, harjutustege-vust
peab võtma arstiretsepti täpsu­sega.
Möödunud juuni „Meie Elus" soo­vitasin
tervisenõudlejaile alustada
•
3
lONHsiioiiEiisiiQiiDiisiiiiiQiioiioiiiimiiDiiDiiiinaiiomiuitia^iQiiDiiouanoMoiiiniiiioiiDnoriiiim
kiirkõnnis. Üldkaalus olevad aga kao- kiirkõnniga. Kas on teada tdsi eest-tavad
raskust treeningutel ja ka lasi kõndimises lisaks Reet Roos'i
võistlustel. Endine LääncnSaksa Uno Limifi võistlemisele ,;Estonia
Masters Clüb'i" nime 1982 a. Põhja-
Ameerika masterite esivõistusel Ot­tawas?
Praegu d ole teada. Ajapuudu­sel
pole võimalik käimist õhutada ja
neb ülakehast. Naistel pole siiski organiseerida. Sissejuhatavat semina-karta
ülimuskulaarsust, edeneb ai- ^'^ ja aeg-ajalisi praktilisi nõuandeid
nult hea ja nõtke kuju. ' oleks ehk võimalik anda suurema hu-
Kas kiirkõnd naistele on muutii-. "^'^ tekkimisel,
mas popularsemaks?
; — On küll. Torontolanna Anne
Peeri (22 aastane) a. r 5 km kõnnis
(23.10 min.) on maai matabdis kol­mandal
kohal kahe vendanna jäpgi-
— Seda küll, ehkki kilomeetrite
arv on veidi lühem. Praeguses tree-gf?
nikuteedde, siirdudes Rootsi. Seal nigfaasis minu pikemad distantsid,
ei õnnestunud tal läbi lüüa kariää- 1—^ korda nädalas, võtavad aega
naiste madalamast .h. pnikutan^evõir'
mest või vähem^ osalemisest võist-^
lustel.
riks Stokholmi oc^perites. Moodusta- ^ ^^i^di kusjuures kõnnikiirus on
Kiirkõnnist on vähe lugeda ajale­his.
Kas ja millist informatsiooni on
saadaval?
Siin mandril Sipordilehekülje
toimetajad e tunne huvi amatöör-spordi
ja kiu-kõnni vastu. Ontario
Kergeijõustiku Liidust võib saada
õpperaamatuid ja tulemuste kohta'
voldikuid. Ülemaailmseid tagajärgi
ja õpetusi ilimub kuukirjas ,X>hio Ra-cewalker".
Masteri<te tulemusi ja
muud leidub igakuulises voldikus
„Master Walker", samuti Pj^eeri-
TALIS FROM ESTONIA
. EESTI MUINASJUTTE
Inglise keelde ümber Jutliastaniid Gisela McBride.
Hind $6.95. Postiga tellides pluss saatekulu 75
Müügil ,,MEIE ELU''talituses
958 BroadvieW Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
NALJAD MOneSAHVATUSI
ti Karrisop.algatusel-Stokholmi Ees- madal kurn suveni. Võistlushooaja , - .,
ii Ooperisõprade Selts ja toodi lava- lähenemisel, vähendan kõnnihuM f^|'"^õnd või sorkimine võiks aidata l^^st. ;Sobivat kirjandust ilmub ka
Ic ooperid Tosca, Madame Butter- tundides ja panen rohkem rõhku kii- ^^^^^ ^^^^ töötavad^ Ingismaal.
liy ja Madalik, kus kaasa tegid ka 'kusele 400 kuni 5000 m intervallide- "^'^'^^ -"^^ mumides. ' .^as raamatukogudes on Idda and-
Els Vaarman ja A. Viisimaa. 1950. a. mis vahelduvad puhkustega, et I^^^u d saa treenida, küll aga meid kiirkõnni kohta?
keskpaigu emigreerus E. Karrisoo ^^^^^'^s^lt toibuda, šefe^ intensiivse ^^g^^tada. Sellepärast, kui oHaikse tu- —,Ja^^. Üksi väga hea raamat on
iSA-sse, kus ta tegutses lauluõpeta- treeningu kasu ei kesta kaua ja seda Sevasti suitsuses, kardetavalt toliriu- Howard Jacobsoni ./Racewalk to
ei tehta liiga pikalt enne tähtsaid ärritavaid kemikaale sisalda-' Fitness", mis trükis lõppenud, kuid
võistlusi. ^"^ pole loota et kehaline on võimalik laenutad^ Norfch Yorki,
Kutsetöö ja skautliku tegevuse kõr- ^^f^""^ olukorda palju päästaks. EtobicökeH ja Scarborough raama-val,
kuidas Iddub aega treenimiseks? ^ ^ ^ ^ , suleks panna õhupuhastami^ tukogudest.
— Kasutan peamiselt lantshiaega, '^^^^ maski kandmisds ja üfe i^õi- - Leidub ka huvitavaid filme mil-sest
Toronto Kesk-YMCA siserada on ™ttesuitsetamisele. ^
üsna iähedäl. Pikemad distantsid vastab tõele, et arstidest t)e NmiliriA nilkncfll^ tavalisdt väga hilja õhtuti, miselt kardioloogid ja psühhowfd
IIIIIII IC? pviiuaevs) õnneks saab kõnnidemente ükshaa- soovitavad sorkimist, jooksmist '
jana kuni ootamata surmani.
Vaipade ja
fmiline
samuti akende pesemine. „Scotch
stainguard" hinna sees. Söögituba^
elutuba ja koridor ^59.95; Pensionä­ride
korteritele hinna-alandus.
PEETER VALING - Tel. 6904961
ma
le abil võiks teha algust. Hiljem
c/ieks mõeldav osavõtjaid filmida või
v-deolindistaila — nii õpiks väga kii­resti.
Registreerides end R. Olszev^s-val
proovida tänaval jalutades, üma püsipaikse jalgratta Icasutamist^k h kl'le Ont. Kergejõustiku Liidus võib
tähelepanu äratamata, ja millised süs vormisöleku. tõstmiseks?. ^ ^ saada postiteel teatmdd võisüusist
päristreeningül „sulatatakse" tervi- -- Tõsi küll. Igasugused ri^^j^.,. ja muust. Küllaldase huvi'ja ka ma­huks,
sed tegevused mis kestavad vähem It iandusliku toetuse leidumisel oleks
Mida peaks üldjoontes rõhutama 15 min., mida korratakse vähem It mõeldav seHist kava organiseerida
treeningkava kokkuseadmisel? kolim korda nädalas ja millejuu^ gesti Masterite Klubi p>odt,
„Nbh, kuidas eksam ka läks?' kü­sib
isa pojalt.
„Ma usun, et hästi. Eksamineerija
oH ilmselt väga usklik inunene."
„Kuidas sa selle peale tuled?"
„Ta ütles iga mu vastuse peale: Oh
sa Jumal!"
ANDROPOV — ,.RAHVA°
SAADIK" TALLINNAST
I • • •
I
\ • \
Nagu ..Eesti Nõukogude Entsüklo­peedias"
kirjutatakse on Juri Vladi­miri
poeg Androipov valitud NSVL
ülemnõukogu III, VI ja VII koossd-'
ai m.h. ka TaUinna sdtamendas lin-navalimisriiigkoniias.
Kapitalistide vabac*jaharrastuseks
on harakiri.
Markisistide õnnetuseks pole üksi
see, et nad orf Marxi lugenud, vaid
et nad on ainult Marxi lugenud.
Kriitikud on naguj eunuäihid, sest
nad teavad ainult.
Demokraatia on halb riigikord, aga
olemasolevatest siis<ki kõige parem.
m
On rahustav kindlaks teha, et need,
kes meid valitsevad, õieti rahvast es
vajagi.