Meie Elu = Our life, March 17, 1983

              ,MekE\u" nr. l i (1724)
„MeieE!l(ui" nr. 198ä . MARCMI
0
1
•'Ai
r
m. i
|EIU" kaastöölisega. Vasakult, Wil»
mänedzher, Arja Palonen — bii-reisiosakonna
esindaja, Ilkka
|or ja „Meie Elu" kaastööline Elna
Foto — 0. Haamer
EESTLAST SOOME
ISTENA EESTI MAJAS
lias sai dollari eest vaevalt 4.Ö0 Rk,
nüüd 6.02 Rk. Soomet külastab rodi-
'kem. turiste kui seal elab sooanlasi.
Tundus pea-aegu uskumatuna, et
Finnair suudab suureile« külaliste hui-,
gale pakkuda küllaldaselt võileibu ja
karastavaid jooke, kuid kõik õnnes--
lus ülimalt. ,
Sõnavõttude vaheajal esines Kana­da
tuntud akordionimängija Hannu
Lambert.
Vaadati 'kahte turismifrlmi Soomest,
millest yiiimane oU esilinastus ees­kujulikus..
Mõlemad filmid said ap­lausi
osaliseks. ,,Meie Elu" esindaja!,
kes rännanud Soomes viimasel kahel
suvel, tuli anda näpunäiteid Soome-reisi
kavandajatele.
jüllatusvõidu, lend kahele Soome,
võitjaks osutus Frieda Treumuth, Ta
ütles, et pole kunagi midagi elus
võitnud ja see on suurim, meeldivani
üllatus. Ta kavatseb võitu kasutada
1984. aasta suvei.
. Koklcutuleku lõpetas \direlktor Ilik-ka
Mitro sõnadega — kohtiune jälle
Finnair'! suurlennukite pardal,' kui
algate reisi Soome — Skandinaavias-
V se. . ' ' . .
^KUNSTNIKKU
iaüa ja Ants Laikmaa üle
Ive
m
l-ni
Sl,
Teema sisu ja Ikäsitluslaadüt tingi­tuna
õU referent ettekande plaani­nud
ikahele õhtule. Esiimeses osas
vaatles tä ajajärku kuni E. Vabariigi
algudeni; Teine ettekanne toimub ka­vakohaselt
aprillis.
Kuigi need' ikak^ vaad&ldavat
kunstnikku oma olemuselt erinevad,
ön neis palju ühtuvat, nende sünni-aegki
lähedane f(Raual 1865, liiillc-ijfiaal
1866), surma-aasta kaguni sa!ma
(1942). Mõlemil on oma aija kohta
kõrgem üldharidus,, nad põlvenevad'
laiust, õppinud mõleimad Düssddc.'rfi
kl nstiaikadeemiias (niitte. saimal aijal,
cl kki asunud kunstiõpinguitte mõl©-
inad oma 27-dais) baltlase iprof. JE. v.
Gebhardi ijuures. Mõlemad pärast
õpingute lõpetamist väljaspool, olid
. neie esimesi kunstnikke, kes jäid
codumaale ning nende tacitiü&ed
kunstipedagocfgena ja rahivusliku
mõtte ärataijana ja kandjana, rah"
väkunsti austajatena, Ikogujanai ja
viljelejana. Ning mõlemad ^a Tartu
ülikooli audo'ktorid —- .dirjphilJi.c.
' •R.A..
iCr.
•da
leid
l^lu
tne-lüd-iksi
bor-
]'va-
Bcel.
Eiudi
Itne,
fciies.
tar
vt,
Reis Pühale Maab
Ev. luteriusu kirikute korraldusel
ja Sabra Tours Ltd. vahendusel toi­mub
14.—28. augustini reis Pühale
Maale. 'Eestlaste reisiljuhilks on õp.
Tõnis Nõnmiiik.
Nagu infarmatsioonis üteldakse,
on tänavu Püha Mba külastamine
majanduslikult soodne, kuna Martin
Lutheri 500 a. sünnipiäeva tähistami­ne'
tõmbab palijud turistM Ida^ksa-maale.
Reis toimub üle Paridši lisraeM'.
Nädaltpäe^z-ad viibitakse Jeriisdemas,
Judea kõrbes, SuTnumere ääres, Jee-rikos,
Naatsaretis jaJordanis, Galilea
järves ääres jne. 2 päeva on nähtud
ette viibimiseks TeMviivis. Tagasi-lend
toimub taas Pariisi iliaudu.
Reis maiksab 1:785,— dd. kattes
lemiupileti, hotellid, hoanimiikur ja õh­tusöögid,
ringreisid jne. Informait-sioon
annaib õp. Tõnis Nõmmüik, tel.
(416) 483-2478 või Hamitois. (416)
527-0410.
vi
>
KONGiS
Grimm*s Foods Ltd.
käis koos abikaasa Meeriga Jaapanis
[ut@st futustab ta reas
jubatuse esimees Lendbit Jänes
>, Hiinas, ja HosigkoEgis. Oim-
Lugedes kohapealse ajalehe majan-
^dusosa selgus, et meie Kanada dolla- \
'.ri eest makstakse viis ja pool Hong- *
kongi dollarit ning üllatuslikulit leid­sin
ka vene rubla tõelise väärtuse
maailmaturu hindadega võrreldes,
nimelt 90 Hongkongi' ceiiti. Seega ve­ne
rubla väärtus on 16.4 centi Kana­da
rahas. '
PRANTSUSE RESTORAM^
Esimese päeva õhtul oli äraseletä-
. mätu tahe süüa midagi mis meile
meeldib (selle asemel et keegi teine
otsustab). Olime valmis keskmisest
natuke rohkem kulutama ja kuna
paremad rüded ei olnud seljas kogu
. Hiin^-reisul,. siis astusime .tähtsate
näg:udega sisse ,.Restaurant de Fran-ce'i'''.
Raske kristall laual, kolm kel-"
nerit seljataga ja toidukaardi hinnad
panid kahvatama ja värisema. Telli-
.^ime tagasihoidlikult supi lestakala
filee kaviaari täidisega Ja pudeli vei­ni.
Kaaviar oli ehtne, mitte, värvitud ;
lumpikala või lõhemari. Veinil on ha-
• ruldane mõju, ta nagu ikergendab se­da
arve maksmise vaeva. Kui olgu,
: siis olgu tellisin veel klaasi Hen-ne,
ssey Xö-d ja sigari, mis anti mulle
üle põlevalt. ,
Järgmises hcanmikulehes oli peal­kiri
,jhe Ultiriiate in French Food"
I ja suur kiidulaul sellele restoranile,
mis nagu õigustas eelmise õhtu kulu-
' •'^usi.'
' OSTUD .. ' _
Neli päeva Hongkongis ei ole;kül­lalt,
et asjalikku npu anda ostudeks,
sellepärast kirjeldan mis meiega juh-"
tus. Olin' torontos valmis vaadanud
kaamerafirma, tüübi ja hinna, Hong-
• kongis leidsin, et see firma ei ole jaa­panlastele
litsentsi andnud produt­seerimiseks
ja hind oli sama kui To-.
rontos. Jaapani kaamerad pidid ole-
, ma tunduvalt odavamad Tokios kuil
USA-s ja veel odavamad Hongkon­gis.
Kahjuks minul jäi see kokku-
. hoid ära. Hiinas tehtud siidpluusid,
särgid, vaibad, kashmiiT-kampsunild,
väsid ja kausid jne. on umbes 50%
kallimad Hongkongis aga seal ei ole
naingit probleemi saada kaupu õi'ges
suuruses ja maitseteile vastavalt. Vaa­tamata
sellele, et Hongkongis on hii­na
kaubad'kalliimad, ostud on siiski
väga soodsad. Näit. Hiinast • käsitsi
li kitlid kimono U.S. P5.C0, sama
Hongkongs U.S. $38.00 ja täjpseit sa­ma
Torontos Kari. 1110.00.
, Meeri .oli otsustanud tellida siidist
puitoakltlidi meie „pesamuna" laulä-fuseks
ja minu ülesanne oli'lastele ja
':mini^'at0le leida õiges suuruses siidi-pluUsid
ja säi"gid peamiselt neid mi­da
Hiinast ei leidnud. Kui Meeri käis
kleiti passimas, mina käisin' sänlie
tellimas. Esimesena' selgus,'et südil
ja siidil ori vahe. Ostsin lühikese
käistega lOO^/o siidist Isjäütoa Kan.
S15.50 tükk. Parim siidi eest maksin
spordisärkideks tehtima Kan. $50.—
ja lipsusärkideks tehtud Kan. 159.00.
Soovisin ka osta siidist iipsusid,
kuid siis selgus, et Hiina siid^ ei ole
küllalt hea. lipsudte .tegemi^® ja
need tulevad Itaaliast või Prantsus­maalt.
Kolmanda päeva pärastlõunäli
Meeri -võttis minult kui kassapida­jalt
raha Meidi maksmiseks ja tea­tas,
et on ülimalt rahul sellega kui-^
das kleit „välja kukkus". Aegamööda
selgus Meerilt, et „tõhutuit h^d osr
te" on olemas nagu üks eriline puudi-ritoos,
,,petit point" õhtukäekott jne.
HINNAALANDUSEGA SÕRMUS
Külastasime mitmeid kullasepaäri'"
sid aga hinnad did kaugelt üle minu
eelarve piiri. Lõpuks astusime ärisse
kus suur silt, „kõik kaubad 60% hin-nalandusega".
Hinnad olid U.S. dol­larites.
'Silm peatus ühel briljantsõr-musel
mille hinnaks |4000, nüüd
$1800. Küsisin luubi, uurisin tähtsalt
ja seletasin Meerile inglise keiöles, et
värv on paremal juhul number kolm
(valge), kristalli ebapära&u&i näen
kahte, mõlemad on servas ja katsu­tud
varjata sõrmuse tegemisega, suu­ruseks
oletasin natuke üle poole ka-raadi.
See töötas, müüjannad teata­sid
ühest suust, et kaalub 0.73 karaati
ja eemal olev„boss".lisas juurde, et
väikestega kokku on LI2 karaati ja
et kuld on 18 'k. Rehkendasin oma
peas, et kui müügi hind on |1800
siis omahind pealks olema umbes
$800-$900.- Sellel alusel tegin pak-.
kumise $1000. Minu virisemise, müü­jate
poolt kiitmised, minu välisukse
poole kõndimised, uued pa:l<kumised
lõppesid nõnda, et ostsin selle sõrmuk­se
$1100-ga. Me teame, et mina, mitte
äri ei kaotanud selle tehingu juures.
Väga paljudes äridfes tuli kaubelda,
ja seal kus ikaupltemist ei ole on hin­nad
ka kallimad.
, '.:----K-Oleme
veendunud, et kui teie oma
..kodutöö" teete hoolikalt ja hästi,
tunnete hiina siidi ja villaste vaipadfe
kvaliteeti ja hindu, vaaside, kausside,
hiina, käsitöö „jade" asjade hindu,
võibolla isegi maalida hindu ja Hong­kongi
jaapani kamerate. ning selja-riiete
hindu, siis võite oma Kaug-Ida
reisi 'kulud ja veel rohkem tagasi saa­da.
Soovin koos; Meeriga teile. rei­siks
tervist, 'kõhu korrasolekut ja
huumorimeelt viletsates olukorda­des.
Kalevi lipkonna lõekäära laagrist osavõtjad peaväljakul. Keskel valgeis sokkides laagri jubt A. Tralla.
lipkoniia asutamisest 25 aastat
Meeri Jänes proovib Honkongi liiklustihedal tänaval rikshasõitu
ja Lembit Jänes jalutab vee ääres, kus ujuvad restorsmid m vaa­tamisväärsuseks
torlstidele. \
22. märtsU möödub 30 aastat To­ronto
Kalevi sikautlipkonna asutami­sest.
Seda tähtpäeva pühitsetakse
pühapäeval, 20. märtsU algusega kell
12.30 päeval. Kuiia viis aastat hiljem
asutatud Viru lipkond ühines Kale^,
viga aastal 1971, siis pühitsetakse sa*
mai kokkutulekul ka Viru lipkonna
asutan^se veerandsajalist juubelit.
Pidulikust sündmusest on kutsutud
osa võtma kõik praegused ja endi°
sed lipkondade liikmed, juhid, noorte
vanemad ning lipkonna sobrad.
Viiekümnendate aastate alguses
suureks paisunud. Lembitu lipkonna
(milline skautüksus nüüd nimetab en­nast
Lenibitu Malevaks) juhtkonnas
kiideti heaks üldise skauditöö inten-siivsuse
huvides ja võitlusvaimu loo-miseks
mitme lipkonna modustanü-ne,
mille tagajärjel loodi 1953. aasta'
kevadel 'kalcs uut llpikondä — (Kalev>
ja Viking. Viimane nendest tegutses
vaid suhteliselt lühikest aega ning
esimene pühitseb nüüd eluvõimsana
30. aastapäeva.
'Kalevi iii>kond alustas tooikord te­gemist
70 liikmega ja sinna 'kuulu­sid
..Taarapoegade" hundukari (juht
nskm Teas Tanner), ,;Kalevii>oagade"
skautriihm (juht nsikm'Karl Orav) ja
..Leegionäride" vanemskautidie ring
(juht nökm Tõnu Järve). Lisaks ni­metatuile
kuulusid esimesse lip^kon-na
staapi veel skm Gunnar Mitt lip­konna
juhina, skm Leo Puurits abi-juhina
ning Boris Paas (f) sekretäri­na.
Hunduparvik kannab ka praegu
veel ..Taarapoegade" nimetust. ..Lee­gionäride"
vanemskautide ringist on
nüüd saanud vanaskautide pere, kus­juures
praegused vanemskaudid te­gutsevad
..Terasringi" nime all ning
skautiUihm „Viru." ja mereskaütrühm
..Vambola" nimetustega. Salmuti on
lipkonna juures paisude aastate jook-sul
tegutsenud Vanemate (Kogu.
Kolmökünme aasta jodksul on Ka-*
levi lipikonda juhtinud skm Gunnar
Mitt juhina ning vanemanavskm Leo
Puurits juhina ja vanemana^ edasi
lip­konna
juhtidena sikm Valter Piig-li,
skm Kairi 'Novek, nskm Enn' Lukas
(f), skm Heikki Paara. nskm Peeter
Loite, nsIkm Jaak Haabniit ning prae­gune
juht nskm Rein Pajo ja vanem
skm Enn Kiilaspea. Kuna endine Vi­rn
lipkond on riüüd^osa Kalevist, siis
oleks siinkdhal sobiv mmetadä, et
Viru lip^kMuia juhtideks on olnud
(kronoloogilises järjekorras) skm
Ivar Ni^jpak, nskm Raffi Moks, nskm
Rein Pajo, nskm Juku -Lillefors,
nskm Maido Sillm (f), nskm Jüri
Lipp (T) ja skm Edward Püüberg.
^Kõiki 30 aasta jooksul aset leidnud
sündtausi ja üritusi ei de käesoleva
kirjutise raamides võimalik kirjelda­da.
\Küli aga on nende ridade kirju­tajal
mõningaid eriti .meeldfejäänud
mälestusi ning mõtteid.
Esiteks on Kalevi iii^kcnda ja te­ma
juhtkonna liikmeid kandnud tu^
geyalt häälestatud eesti rahvuslik
vaim, mis on Ivindlasti edasi kandu­nud
ka. suuremasse enamusse lilpkon-nast
läbi käinud poistesse, kelledest
nooremad kuuluvad nüüd juiba teise
generatsiooni. Kalevi juhtikonnale ei
saa keegi ette heita, et lipkonnas
oleks kunagi olnud' pahempoolseid
'kalduvusi või erilisi sõbrutsemisi
meie põhivaenlase esmdajatega või
nendte -käsilastega. Rahvuslik meel^
sus on alati olnud üheks.lijtona te­gevuse
põhialuseks.
Teisöks lon Kalevi lipkond' alati
püüdnud dla solidtome ning sõbra­lik
teiste skautüksustega ning eriti
. Eesti Skamidfe Malevaga Kanadas
kui meie ülekanadalise keskorgani­satsiooniga.
Paljud Maleva staabi
liikmed on võrsunud Kalevi ridadest,^
Suuriaagrites ning Maailmalaagrites
on alati otoud' arviikalt Kalevi juhte
ninig ei ole teada ühtegi juhust, kus
Kalevi mehed deks halvustavalt käi­tunud
mõne suurürituse organiseeri­misel
m s.?lle läbiviimisel. Eesti
skautluse üldhuvid on alati seatud
kõrgemale lipkonna isiklikest huvi­dest.
Lisaks otsesele Skauditööle on lip^
teiaiud palju tööd ka vaijafc
eelduste ja aluste, loomiseks edukale
poistetööle. Nii on lipikonnal juba
aastaid oma kodu Toronto' Eesti Ma­ja
pööningukorral, mida on armas­tusega
väljaehitatud, sisustatud ja
kaunistatud;, ja kotkajärvel valmis
mõned aastad tagasi lii^konna kahe­kordne
nietsakodu (meenub skm
Hellmut Jaaguste energia ja panus
selle ehitamisel) — see kõik di või­malik
poiste, juhtide ja vanemate vau
batahtliku tööjõu ning majandusliku
panusega. Samuti on Kalevid tõhu-salt
kaasa aidanud Toronto Eesti
Maijas> alguses'selle korraldustöödel
ning hiljem koos juurdeehitusega '
loodud noorteruumi väljaehitamisel.
Ka Kotkajärvel on palju kaasa aida­tud,
eriti Kotkajärve rajamjse alg­aastail,
millal sinna tekkisid Järveta-re,
skaudikaabu (nüüd juba ammugi
kõdunenud ja maha lõhutud), pea­maja
ning paljud muud ehitused,
millised kõik on palju vkaasa aidanud
edukaks tööks eesti skautluses ning
milliste juures on olnud lugematute
töötundide panus Kalevi lipkonna
liikmete ja poiste vanemate poolt.
,Ei tea, et vabas maailmas oleks
ühtki teist skautüksust, kus oleks te-
'gutsenud oma puhkpillide orkester. ^
Kalevi orkester alustas aastaid taga­si
August Kiilaspea eestvedamisel ja
juhtimisel, mid'a hiljem jätkas tema
poeg skm Enn Kiilaspea. Suuremate
ürituste korral' on Kalevi (millest
hiljem kujunes skaut/gaidlmalevate)
orkester palju aidanud meie noorte-üksuste
marsisammu kergendada
ning orkester on teeninud palju kii­tust
ka teistel eesti üritustel mitte
ainult 'Kanadas vaid ka välisreisidel.
Kümmekond aastat tagasi oli kõne
all vanasikautide pere ..Leegionäride"
eraldumine lipkonnast iseseisvaks,
üksuseks. Otsus oli tooikord eitav
ning tagantjärele vaadates tänuväärt
ning õige. ..Leegionäride" pere on
tegelikult vanemate juhtide ja endis­te
skautide Ikogu. kes käib i^imõt-te
järgi — kord skaut, alati s^aut;
lööb seal kaasa, kus vanemate mees­te
nõu ja abi on vaja; on lipkonnale
moraalseks ja majanduslikuks toeks;
ning annab oma liikmetele võimalu-se
ka seltskondlikuil' tasemel kokku
tulla, lip/konila ja üldiseid skautliikke
probleeme arutada ja jälgida, et töö
lipkonnas sdsaiks vajalikult kõrgel
tasemel. : :
'Kalevi lipkonnafe on vahest ette
heidetud, et eesti ajakii^jänduses ei
ole küllalt juttu ega kiiij^itisi lii>kon-na
tegevusest ja üritustest. Tähtpäe­vade
ja suuremate ürituste korral ofi
lehtedes siiskij^kirjutisi ja pilte aval-
^tud, kuid Kalevis käiakse üldiselt
põhinrotte järgi, et töö ise küdab tfe-gijat
ning ipeaasi on. et töö ja tegs-.
vus käib korrapäraselt ikia, et sel-loks
deks vaja alati pikka juttu te.
ha.
Kui tahaks nüüd natuke statistikat
teha, siis selgub, et kdmekünme aas­ta
jooksul'/on lipkonna liikmeskon­nast
läbi käinud ligömale 800-liiget.
kusjuures kõige suuremaks anvuks
oli 195 aastal 1971-Jkohe peale Viru
lipkonna ühinemist Kaleviga'. Aasta»
ne arv on alates kuuekünmendate
i^astate keskdt okiud pidevalt 150 ja
170 vahel, kusjuures vümastel aasta­tel
on tekldnud teatud kahanemine,
nii nagu seda võib märgata ka teiste
noorte üksuste, eesti täienduskoolide,
pühapäevakoolide ning muude noor­tega
tegelevate organisatsioonide
juures. Veel statistikat: Kalevi ja
^iru lipkondadele on nende asutami­sest
kuni praeguseni välja antud 178
hundu hoolsusmärki, 171 skaudi
hoolsusmärki. 96 eeskujuliku skaudi
niärki, 69 nooremskautmastri tütlit.
^ 32 škautmastri yäitekirja kaitsemise
õigust ja 16 škautmastri tiitlit; eesti
skaudiijuhi teenetemärgi kandjaid on
'Ka'^is praegu - ! jäijk 5, II järk 7
ja järiclS. ,
käesolevate ridade kirjutajaga ühi­nevad
kmdifesti paljud Kalevi ning
ka endise Viru sõbrad, soovide^ juu-
^i'^rile koos kõikide juhtide jajnoor-r
teper^ parimat edu tulevikuks, ala;
jätkuvat r^vu^HMoi meelt ning
Tule tegemine lumisel maastikul. Vasakult: Rein Pajo, Margus
Tae, Arvo Laansoo, Mati Pajo, Eero Laansoo, Jüri Laansoo.
KALEVI LIPKOND JÄÄKARU" LAAGRIS
19.—20. veebruari nädalalõpul tol­mus
järjekordne Kalevi lipkonna ta-lllaager
Kotkajärvel. Kõik lipkonna
üksused olid läbilõikes esindatud,
kokku 30 optimistlikku hhige. keda
kõhklema ei lööiiud tälelk lume puu­dus
Torontos.
Kotkajärve ilmastik neljapäeval oli
tõesti kahtlane — sula ilm ja ud^i.
Reedeks öli ilm külmem aga see
tõmbas lumele jääkihi peale mis suu­satamise
raskeks tegi Siis aga. nagu
tellimise peale, tuli reede öösel paar
talli lund mis võimaldas head suusa­tamist,
ja päike tervitas laupäeva
hommikul laagrisse jõudjaid. Moo­torsaaniga,
mille juhiks oli Ed. Tral-la.
toimetati raskem üldvarustus
Cleanvater järve äärest Kotkajärve­le.
Laagri komandopunktiks sai Kale­vi
maja. mis juba soojaks oli köetud
vendade Tralla'de poolt neljapäevast
alates. Laagri juhiks ja üldkorralda-jaks
oli Kalevi Viru Skautrühma juht
Arnold Tralla, kes Väsimatult organi­seeris
nii tegevuse jooksu kui ka toit­lustust.
Abijuhina tegutses Kaarel
Truuvert. Juba kell 11 laupäeva hom­mikul
heisati sini^-must-valge lipp An­ton
õunapuu väljakul ja laager oligi
avatud Kohe läks töö lahti mitmel
rindel — varustust pakiti lahti, ühed
panid sauna küdema, teised toidu
hakkama, ülejäänud valmistasid suu­sa
matkaks. Varsti peale lõimat toi­muski
suusa matk mille organiseeris
Peeter Spirka, juhatades suusa sõit­jaid
mööda metsa radu Takkeri jär­veni.
Ilm oli selge ja vaikne, seega
ideaalne talviseks välistegevuseks.
tuldi punapõski tagasi. õht\isöök sai
ka suure kiituse osaliseks kui väl'ja
veeretati vaagnad lasagnat. mis lin­nas
Tiina Tralla poolt juba valmis
küpsetatud did. Järgnes saun mis
meheilikult oma ülesande ära täitis,
kuna oli saanud korralikku kütmist
Peter Paunicu poolt. Sauna kannul
toimus lõke kus'tehti palju laulu,
millega kaasa aitas Peani Tamm ki­tarril,
ja kus lõkkevana Rein Pajo
rääkis loo skaut Jaan Kutsarist kes
Eesti Vabadussõjas kavalusega
enamlased Karksi asundusest välja
pdetas. Päeva viimaseks ettevõtteks
oli kakao ja kookide hävitamine mis
toimus suure innuga, ja seega jõuti
öörahuni.
sõbralikku skaudivajmu. mida kõike
nii selgesti kajastab lipkonna hüüd­lause:
Oleme sõbrad! Oleme aume­hed!
Oleme eestlased!
Selle aja peale kui laagriliSed pü­hapäeva
homimikul ülesse hakkasid
^õusma. siis vorstid ja munasaiad ju­ba
särisesid köögis. — ega tühja- kõ­huga
ju suusatada saa. Järgnes Veel
kerge, eeltreening ja siis läks suusa­võistluseks
lahti.' Raja oli. valinud
Margus Tae kes ka korraldas starti
ja kontrdlis aega. Võistluse tagajär­jed
kolmes Massis olid:
. (a) hundud: 1. Arvo Laansoo, 2. Ma­ti
Pajo. 3. Eero Laansoo.
(b) skaudid: 1. Raimo Karhunen,
2. Ronald Liigsoo, 3. Mihkel Jürima.
(c) vanemskaudid ja juhid: I. Pea­ni
Tamm, 2. Rein Lainevool, 3. Jüri
Laansoo.
Üldvõitjaks oli skaut Raiimo Kar­hunen
ajaga 12 min. 1 sek. Kui hin­geldamine
oli vaibunud, siiixluti met-sa
alla kus väüstuledel gruppide
kaupa valmistasti lõima. Peale suure
. energia kulutuse maitses oma telitüd
toit haruldaselt hea.
Laagri viimase päevakorra punk­tiks
oli lõpetamine mis toimus jälle
peaväljakul päikese paistes. Skaudi
hümni helidel langetati lipp ja siis
asuti toimetuste juurde mis sulrgesid
laagri ja juhtisid osavõtjad kodu
poole.
Üleskutse
eesti fotokunstnikele
Esto '84 videotoimkond ja Eesti'
Kunstide Keskus Kanadas kuuluta-
\Tad välja ülemaailmse fotonäituse
teemal „Eesti fotokunst". Näituse
esitamine toimub Esto- '84 pidustuste
raames Torontos.
Kõjk eesti fotdtunstnikud. kes
püüdlevad kuijistipäraseid tulemusi
oma kaameraga — kas looduses,
maastikus, arhitektuuris, portrees,
natüürmorfis (still-life) jne. — või­vad
osaleda selles näituses.
Iga fotograaf võib sisse saata vali­ku
oma töödest oma valitud teemal.
Soovitav on, et portfolio koosneks
vähemalt kümnest (10) fotost samal
teemal, näitelcs kõik looduse pildid
või abstraktid, või kõik ühes tehni­kas,
nagu näiteks Polaroid pildid. Li­sage
ka kirjalik ülevaade oma fotc^
tööst ja elust. Fotod esimesel sisse"
saatmisel võivad olla väiksemas suu­ruses
või ka slaidid (diapositiivid),
aga mitte negatiivid. Need fotograa^
fid, kelle tööd valitakse näituseks,
valmistavad hiljem umbes kuus (6)
kuni (10) fotot näituseks sobivas suu-ruses.
' I
Näituse organiseerijaks on Eesti
Kunstide Keskus ja kuraatoriks Nai­ma
Aer. Na'ima omab rikkalikult ko­gemusi
gr^fika, fotograafia ja ra­kenduskunsti
alal. Ta on ohud kolm
aa.stat Kanada professionaalse foto-aijal^
irja „Camera Canada" toimetaija
ja kujundaja, on korraldanud foto-seminare
ja organiseerinud mitu
suurt fotonäitust Kanadas.
Fotode esimene sissesaatmise täht.
päev on 15. september 1983. Aadress:
Estonian Arts Centre, „Estonian
Photoart", 958 Broadview Ave., To­ronto,
Onf. Canada M4K 2R6. (In­formatsioon:
Naima Aer (416) 223-
805).