Meie Elu = Our life, March 17, 1983

              ,JWeie Elu" nr. 11 (1724) 198S
IIUDEERITUD! „Meie Ek" nr.
/'E/i
MEUAPÄEVAL, 37. , MARCe 17
Ungari rahva ülestõus suruti veri-lelt
maha, TshehhoslovalckiaÄ tehti
|üpip„Praha Kevadele" ja N. Liidus
jses rändavad teisitimõtlejad' isi­kud
Siberi sunnitöölaaigreisse oma
leelsust parandama. Praegu suure-
Jieb surve podla rahvde, kellele va-
(itsuse poolt anti poliitilisi lubadusi,
lida N. Liidu praegune kõikvõimas
luht Andropov loob, ohuks 'kommu-listlikiile
ikorrate. On arvata, et hiäa-bpov
.ei tagane kasutamast (kõiki
leid' ,;kuritegusid!" mida/Stalin kasu-
[as, kui kommimistiku korra alused
m ohustatud. Ta on veendunud
communist ja teadlik selles, et N.
.ridu hoiab lagunemisest rangelt
küsimine Marks-Engds-Lenin-Stalin
õpetuse alusel, kus teisitimõtlemine
>n Hikiiik kuriteigu ja karistatav sur-laga.
Erakordselt varane kevad Toron­tos
on Innustanud mitmeid kevad,
ainelisi esinemisi. Neist hiliseim,
^Operetiviisidega kevadesse", toimus;
13. märtsi pealelõunal Eesti Majas.
Särav pühapäevane päikesepaiste ja
sädelevad vüsid meelitasid kokku
täissaali kirevat eeskava jälgima, i
mille puhastulu suunatakse Eesti,
Rahvusteatri 1984. aastal toimuva
ESTO-84 teatrilavastiise korraldami­sele.
Sobiva programmi koordineerijaks
ja lavastajaks oli seekord Erika Ves­kimets,
kes oma suure tööga tänur
väärselt hästi toime tuli. Eeskava oli
kpoitatud kevadiselt kerge, romanti­line
ja lõbus. Esimeses osas oli kat­kendeid
laulumängust „Nipernäadi
teelahkmel". Nipernaadit kehastas
bravuurselt Andres Raudsepip toreda
laulu ja elava karakteriseeringuga.
Ta uljas avalaul „01en Nipernaadi"
juhtis publiku mõtted juba tuuliste­le
rännuteedele ja kevadiselt vabale
loodusele. Koos Valve Taliga-esitas
ta ^ samast laulumängust romantilise
„Oo kevad sa, suur õnne aeg". Koo-nüliste
kupjeecjega esinesid Elna lii-
. be ija Räoili Ediari ./Notsiukulils'',
mis nagu iseendast pani esinejate ja-iadki'
tantsima, ning Leida Järvi —
Harri Lillioja Kadri ja Taaveti due­tis,
ahvatledes publikult spontaan­seid
aplause ja naerupuhanguid.
Teise laulupõimikuna esitati rida
katkeid operetist „Onupoeg Bataa-
\^ viast" niille viisid meenutasid taas
* sõjaaegset Eesti teatrit. Valve Tali
laulis igatsev-lüürilise aaria ,yKullane
k u u " j a ' endiselt rännu-meeleolus
Andres Raudsepp „Ma olen vaid rän­dur".
Romantilise meeleolu seikka
lõid lõbusa tuju Vave Tali, Elna Libe
ED
; A A S I A H J U D E vahetamine.
i( Veetorude parandamiais
lehed;
KTd. (416 ) 275-1280
•••:!
I
iorontos 'Ui
Isude teade j on
Ija üürnikele'
ighofYork,
[Toronto.
Irnis selgitavadpeal
is on maksu-loi^
ed, siis vöit,e '
kaebuse Assess-
|'ile. Viimane päev
fiseks on 15. aprill
itsiooni selle
feerida. saateyoma"
Ijelt ja infor-
|t.:v
irfaliks
[l^zihüga (U:F.F.L)
pie määratud mak-
5% alandust 1982
iksudes selles
[luihoonet. Neil •
jelle elamutes on
boleermaterjalina,
Itkäsutada wima-
Jia piirkonna
javalud aegadel
(indlaks teha, kas
seda maksu^>
: JJ
sment CommlssloniEir
|coke-YorkRegional
jment Office
Road
(coke, Ontärloi
1621-9400
Stephen,MIMA
ämentCommisslonei'
lYorkRegional
jment Office
)ncasterRoad
ihjll, Ontario
1889-9503
MDEO ^
ja Harri Mürk koomilise tertsetiga.
Laulude vaheaegu kaunistasid Kalev-
Estienne kaunitarid tantsurühmast.
Teine eeskava osa oli pühendatud
katkendeile operetist „Havai lill",,
põimikuga lauludest ja tantsudest.
Kalev-Estienne esitas iseloomustava
havai tantsu. Järgnevalt esitasid Ta-
^rfiara Norheim ja Jaan Lents kerge-sisulise
„My little boy". Erika Ves^
"kimets ja Ragnär Pohlak' võlusid
kuulajaskonda lauluga „Kogu maail­ma
kingiks toon su'". Harri Mürk lõi
nakatavalt hea meeleolu, tantsides ja
lauMies. koos Tamara No^eimiga,
esitades „Kui näen naisi vaid". Tuju-
, ülendav oli ta esinemine ka kuplee-j
des „Rambihelk, poodium" ja „Siin
: Havai, seal Havai", viimases koos Et
na Libega, kes oli meeldiv havailanna
Leida Järvi bllsartsükas diiva „Yes,
' sir" soolos, laVavallutavalt heatuju-i
line ja toredakujuline. Esile tõstetav
' oli Erika Veskimetsa hästi esitatud
,,See paradiis kesk lõuramerd".
Meeldivaks üllatuseks oli Ragnar
Pohlak'u hea lavaline esinemine,
meeldiv kuju ja tore laul. Esinejad
A olid eranditult nauditavad.
Meeldiv meelelahutus jättis hea
mulje. Oli võluvaid viise, ilusaid tua-lette
ja andekaid esinejaid, v Sobivad
lavapildid olid Arthur MihKelsoolt,
tantsujuhina pani Evelyn Koop nii
oma tantsurühma liikmed kui ka
.näitlejad liikuma ja tantsima. Klave-risaatjaiks
olid Liina Teose, Ermo
Kulmar ja Esko Luksepp. Esinejad
said teenitult lilli ja publiku tänu-aplause.
Loodetavasti laekus ka oo­datud
käibesummasid järgmise aas­ta
suur-etenduseks, kusjuures teatri
eriline tänu kuulub anonüümsele
suurema rahasimimä annetajale.
Ilmar Martens
ekspert nikli dai
9 9 a Rahvuslikel
(Algus esiküljel)
B. Leeman selgitas, et 1917 a.
sõjaväelaste hulgaline tuleks Eestisse
vene väeosade koosseisust oli seadu­sepärane
ja teostus Vene valitsuse
korralduste kohaselt. Tema oli üks
nendest paljudest, kes Petrogradist
tuli Tallinnasse, et formeeritavasse
Eesti väeossa astuda. Tallimias olid
vastuvõtjateks admiral Fitka ja kind-
. rai Põder.
J. Saarniit, soovitas erilist rõhku
paima ESTO-84 raamides poliitilisele
näitusele, kus oleks kujukalt esile
toodud eesli rahva oh;^rid ja kanna­tused
kommunistliku diktatuuri
haardes ja see mida oleme teinud vä­lisvõitluse
alal. A. Jurs kinnitas, et
poliitiline näitus on korraidamisel ja
avaldas headmeelt kui J. Saarniit sel-.
le korraldamisele kaasa aitab.
-NOORTELE TEE,LAHTE
Järgnes koosoleku ametliiku osa lõ­petamine
hümni laijlmisega ja ühine
lõunasöök. Hiljem koosolek jätkus
läbirääkimistd' korras. Peamiseks
probleemiks kujunes generatsioone
ühendava silla küsimus. R. Moks
^juhtis täheleppu sellele, et pagulu­ses
on üles kasvamas teine generat­sioon,
kes on kompleksidest vaba, ei.
leia vajadust ^ sulada asukohamaa
rahvasse ja olla osa siinsest ,;karva-sest"
noorusest. Nad tunnetavad oma
rahvuslikke, füüsilisi ja vaimseid
võimeid, tahavad olla eesti rahvusli­kud
noored nirigi eesti vabadusvõitle­jad.
Meie sõjameeste organisatsioo­nid
peaks tõsiselt arvestama seda ja
kohandama vastavalt oma ühingute
nimed, eesmärgid ja taktika. Ettepa^
nek kutsus esile elava sõnavõtu, mil-,
le tulemuseks oli üldine arusaamine,
et rahvuslikele eesti noortele peab
. olema tee lahti kaasatöötamiseks ees­ti
sõjameeste organisatsioonides, ol­gu
nende nimeks võitlejate või vaba-dusvõitlejate
ühingud. Ühingute liik­med
omavahel* on kõik kaasvõitlejad
ja sinasõbrad.
Pühapäevases „Toronto Sun'is" To-ny
Reid avaldas jutuajamise Ilmar
Martensiga, kes on varem teinud vä­ga
täpseid ennustusi niklikaevandus-te
aktsiate, languse ja tõusu kohta.
Jutuajamise põhjustajaks oli Ilmar
Martensi poolt koos mitme teise nik-litocdangu
eriala ekperdiga tehtud
uurimus niklikaevandiiste toodangu
ja võimete kohta ülemaailm£es niila*
tuses.
Ilmar Martensi ja tejste ekspertide
poolt koostatud raamat „Nickdata"
jälgib analüütiliselt 32 maailma suu­rema,
niklikaevaduse ja sulatusahju
produktsiooni ja turustamise võima­lusi
igal aastal väljaantavate täien­dustega.
Teose hind on $15,000 aastas.
Tony Reidile antud seletuse kohaselt
on tööstustel ja valitsusasutustel kül­lalt
suur huvi selle uurimuse vastu ja
tellimised tasuvad uuriinise kulud.
Ilmar Martens on olnud tegev niie
litÖöstuse uurimise alal arvates 1950.
aastast ja teadlik kõigi kaevanduste
produktsiooni suurusest ja väärtu­sest.
Tema arvates on Kanada nikli-kaevandused
kõrgel tasemel ja või­vad
tulutoovalt töötada oma täie või­me
juures. Praegu nad töötavad osa-liselt,
kuna nikli järele ei ole küllal,
dast nõudmist. ..Kui tööturg para­neb,
siis aktsiate hinnad kindlasti
lõuswad.
Eesti Skautide Malev Kanadas esindusüksus, kes võtab osa 15-dast skautide maailmajamboreest, mis
toimub Kanadas, Alberta provintsis 4.--16. juulini 1983. a. Esimene rida: Peter Roose, Eerik Vaher,
Rein Lomax, esindusüksuse juht Ants Evard, Heiki Sillaste, Allan Vessmann, Kalju Kask. Teine ri-da:
Eerik Türk, Peeter Lõugas, Andres Loorits, salgajuht Mikk Jõgi, Andres Nurm, Mikk Altosaar,
Tohver Tunusk. Kolmas |:ida: Chris Medri, Mdrek Meipoom, Andres Musta, Tarmo Soots, Mark
Evard Andres Kasekamp. Foto — Ervin Aleve
laekub
5000 SKÄyTB KOGUNEB
MAILMAJAMBOREai
UN-i peasekretäo;
tutvunes E.V. aasta»
••I •
University of Washmgtoni väliskau­banduse
professor dr. Endel J. Kolde
viibis kuus nädalat Hiinas pidades
loengidd sealsetes ülikoolides. ^Pildil
dr. Kolde koos hiina õppejõududega
Beijing Väliskaubanduse Instituudis.
Möödunud aastal ilmus dr. Koldel
483-lhk. teos „Environment of Inter­national
Business".
J Ä R V A K A D !
Järva maakonna organiseerimise
koosolek koosESTO '84 seosesoleva-te
'küsimustega, toimub neljapäeval,
24. märtsil, kell 7.30 Toronto Eesti
Majas.
Ajutise toimkonna nimel Helmi
Ründva, tel. 494.8229.
Skautide IS-nes maailmajamboree
toimub teatavasti eeloleval suvel Ka­nadas,
Alberta provintsis. See on suu­rim
rahvusvahelise nooruse koonda-a
kõikidest riikidest, kus tegutseb
poiste (mõnedes maades ka poiste ja
tüdrukute) üksusi, kes on järgnenud
organisatsiooni õilsaile põhimõtteile.
P<?ekordne juubelijamboree toimubki
juhtlause all: „Skautluse vaim elab
edasi."
Eesti Skautide Maleva Kanadas
esindusüksus on moodustatud 19-liik-melisena,
neist 16 poissi ja 3 juhti,
kes on nüüd treeningus, et väärifelt
esindada meie skautlust ja eestlust
117 riigi hulgas,,kes on lubanud salata
oma esindusüksused Kanadasse. Pois­te
koguarv maailmajamiboreel tõuseb
;5.0(W skaudini.
^'Maailmajamboreest osavõtmine on
kulukas ja käib poisile.ülejõu. Koik
väljaminekud kokku ületavad poisi
peale 1.100 dollarit. Ainult ühisel ma-jandiislikul
jõul on see võimalik ja
sellepärast pöördutigi meie rahvus­grupi
poole, kes kunagi, ei ole keel­dunud'eesti
noorte abistamisest.
Mitmed' toetussummad on juba
ladunud, nende hulgas skaut- ja
gaidmaleva juures - tegutsevalt niini­metatud
juubelilondilt 2000 dollarit,
noorusfondilt lÖOO dollarit, Toronto
Eesti Skaudisõprade Seltsilt 700 dol­larit,
kusjuures see summa ei ole
lõplik ning edasine toetamine on kaa­lumisel,
Toronto Eesti Seltsilt 250
dollarit, Eesti Abistamiskomiteelt 200
dollarit Üksikisikutest on toetanud
700-dollariga Eduard Trei, 100 dol­lariga
Liis Juske, Paul Kristal ja Ha­rald
Isotamm. Informatsiooni eesti
esindusüksuse majandusliku toeta­mise
osas saab maleva juhilt: skm.
' Egbert Runge, 7 Benhur Cres., Scar-boro,
Ont., MIH 1P2, telefon 438-6500
või teistelt majandustoimkonna liik­meilt,
kellede telefonid Toronto tele­foniraamatus.
Need skautjuhid on:
E. Soomet, M. Pedel, S. Kask, H.
Jõe, E. Aleve.
Peale ametliku esindusük§use võ­tab
maailmajamboreest osa veel tei­sigi
eestlasist skautjuhte, kes sõida­vad
sinna „oma kulu ja kirjadega".
. Kanadast on sellisteks juhtideks ns-km.
Evi Jaaguste, kes, töötab jambo-ree
pangas, skm. Helmut Jaaguste
peastaabi juures rakenduskunstni-kuks,
skm. Jaan Lefpp tegeleb samas
rahvusvahelise suhtlemisega ning
nskm, Peeter Kallaste on suure pois-teviäe
sanitaarosakonna juhatajaks.
Võimalik, et mõni üksik eesti skaut-
; juiht tuleb ka mujalt maalt, kuid kus­kil,
kus asub eesti skautmalevaid ei
organiseerila esindusüksuse saatmist,
kulud on selleks ülejõukäivad. Nii
on Kanada eesti poistel mitme/kordne
ülesanne: esindada eesti skautlikku
noorust globaalses ulatuses.
i
Xkmm LAUPÄEVA OHTU OPERETIVIISIDEGA
EgI|nton Ave. E., Toronto, Ruum 206 Soome
panga maja. Avatud: esmasp. — reedeni kl. 10—10,
laup, 10—3. TEL.te-1801
EESTI ÜHISPANK
Ave., Toronto, Ontsurlo M4K 7M
,,MEIE ElU" asutas Eesti ühiskond
|a seisab eest! ühiskonna teenistu-i^
nHKD>o«a!>o<mo4S&o4xi>o<ii>o«n>o<D»^^
ühenduses on Jõis«il
KINNISVARA
BSIKULAENUD
11.25%
14.00%
Grupp Montreali eesti noori esinesid Eesti Vabariigi aastapäeva kokkutulekul, kandes eesti maakon­dade
vappe koos põlevate küünaldega. Vasakult — Toomas Altosaar, Toomas Pühvel Mark Pübe,
Jaan Kukk, Heikki Viita, Kristjap Pühvel, Allam Sutt, Tiina Sirgo, Ingrid Sirgo, Ülle Leitham ja Lin­da
KukL ' ; ,,. • : ... •. Fota — MeemeSultsqn
Traditsiooniliseks muutunud To­ronto
Eesti Segakoori üritus „Lõbus
laupäeva õlitu" 12. märtsil kujunes
nii rahvarohkeks, et hilisemad tuli­jad,
kes poUiud pääsmeid ette telli­nud,
pidid ruumipuudusel koju taga­si
pöörduma, sest ka lisakohtade abil
ei suudetud mahutada üle neljasaja
peolise.
TJE. Segakoori esimees S. Preem
tervitas ja tänas peolisi koorile riäi-datitd
sõpruse ning poolehoiu eest ja
tuletas meelde, et koori aastakont-sert
toimub 17. aprillil Lawrence
Park Gollegiate'i aulas. Solistiks on
viiulikunstnik Viljar 'Puu, keda kla­veril
saadab Charles (Kip.p©r ja „Es'-
tonia" Orkester Uno Kook'i juhatu­sel
Peo kava teatadies, ütles esimees:
„Tänase.peo eeskava põhineb opereti­viisidel,
peamiselt Franz Lehari „Lõ-bus
lesk". Lavapilt kujutab öölokaal
' ^ ^ i m i " , ku5 baaridaamideks „IJO.
'Lo", „Do-Do" ja teised ning jänu-kustutajatelks
on vein ja vaihuviin.
Lavadekoratsioon on Felilcs Tam­melt."
^õne minuti pärast tõusiski eesriie
ja avanes lavapilt, milles tegevad:
Silvia Preem, Nelly Igav, Helle-Mai
Jõgi, Victoria Kass, Koidu Konze,"
Leida p^jur, Lia Ih-es, Vaike Kivi,
Linda. Kook, Juuli Krista], Saade
Ristaiäe, Georg Soans, Paul Kristal,
Georg Pooima, Otto Pajur, Arnold
Arumäe, Eric Kass, Alfred Kelder,
Vaino Keelmann, Felix Tamm, Sig-
M Preem, Stella Kerson ja Uno
Koök.
.Liigi pooletunniline.eeskava meel-^
divate operetiviisidega, esitatud va­heldumisi
koori ja solistide Silvia
P ^ ^ i ja Georg Soansi poolt Stelk
Kersoni klaverisaatel, pakkus meel-di^^
naudingu ja esinejatele ning
suia-evaeva-nägijatele annetati lilli ja
mu^ugi ei oldud 'kitsi ka aplausiga.
S^akoor terves koosseisus laulis
Kook'i juhatusel: August Pruisli
^Küdiumaine kevad" ja Eduard Oja
„Va:res vaga linnukene".
V. Gustavsoni orkestri valsihelidel
tulid tantsupõrandale esimese paari­na
esimees S. Preem abikaasaga ja'
peaigi liitusid nendele enamik-peolisi.
Istuma jäänud lootsid, et saavad pa­rajasti
käsiloleva mõttevahetuse
naabriga lõpetada, aga pidid veendu-,
ma, et häälepaelad on võimetud
võistlema orkestri valjuhääldajatega.
Loterii paljude võitudega, mille
hulgas tort ja suur kringel, tõid rõõ-muhüüdeid
võitjatelt ja kadestavaid
pilke mittevõitjatek.
O.H.
päeva
Eesti Vabariigi 65. a.p. puhul aval.
das E.V. valitsus eksiilis oma tradit­sioonilise
päevakohase läkituse, mis
s^^isaldas kokkuvõtliku ülevaate Eesti
küsimusist, eestlaste jätkuvast võit­lusest
okup. Eesli taasvabastamiseks
ja üleskutse, et maailma demokraat­likult
mõtlevad riigimehed J.t. toe­taks
seda. Sellele olid kirj!'tanud al­la
eksiilval. jpeaminister presidendi
ülesandeis Tõnis Klnt ja peaministri
asetäitja Heinrich Mark. Läkituse
ingliskeelses versioonis sai mulde ka
UN-i peasekretär Javier Perez d®
Guellar, kes rahvuselt peruulans.
Peasekretäri kantselei kinnitas E.V.
valitsuse esindajale mainitud läkitu-
£2 kätte saamist peasekretärile, kes
sellega on tutvunenud.
New Yorgis ilmuv päevaleht Th®
News World avaldas ühenduses E.V.
aastapäevaga kohapealsest aktusest
pildi ja 4-veeruse jutuajamise konsul
dr. A. Roosiga, milles hea üleVaade
Ee^ti ja teiste Balti riikide küsimu­sest.
Mõni ^päev hiljem sama ajaleht
mJrkis ära ka E.V. valitsuse eksiilis
tegevust. USA Senatis ja Esindajate»
kojas on ohiud arvukalt päevakohsi°
seid soodsaid sõnavõtte. Neid l:ajas-tub
Kongressi Rekordis. Sovjettlde
türanniast ja venestamisest seal tõi
hea Iseloomustuse näit. James Ho-ward
(d) j.t. Traditsioonilise eestJ
pastori palveosa usaldati seekord Õp.
Ph. Tammarule Seabrooklst, See
muide Rahvuskomitee eslm. J. JSI-monsoni
algatus, mis kulgenud vilja­kalt
juba aastaid. Välismlnlsteeriia-milt
ilmus äsja paks aastaraamat
inimõiguste küsimusest ülemaailm­selt.
Esmakordselt on selles neid kü­simusi
puudutatud ka pkup. Balti rii!°
Iddes, üsna ulatuslikult.
Kangro "Arbujate
aasaeg'' ilmumise
,iSeit$me Venna
mälestusmärk
Tartusse
HELSINGI (M.E.) - • Kujur Ehdd
Taniloo poolt on tehtud omapärane
mälestusmärk Tartusse ^ Soome
väljapaistira kirjaniku Aleksis' Kivi
teose „Seitse Venda" kamgdased
esinevad nüüd üliikoolilimmas' muha-kivist
peade vormis. Tartu skulptori
tuntumate tööde hulka kuulub F.
Kreuitzwaldi mälestusmärk Tallin­nas.
Kuhu „Seitse Venda" Tartus
pandi, seda soome ajalehed ei maini­nud.
Lähemal ajal ilmub Lundis Eesti
Kirjanike Kooperatiivi kirjastusel
Bemard Kangro sulest mahukas teos
^Arbujate kaasaeg", alapealkirjaga
„märltmeid, mälestusi, mõtiskusi".
See on mahukas teos, sisaldades 280
suureformaadilist lehekülge trülciga
kahel veerul, kokku kiini 600 tuhat
• täheruumi.
Pilte, fotosid ja faksiimileid on sel­les
üle 24ö-ne. Teos jaguneb 12-neks
peatükiks või esseeks, mis käsitlevad
meie vabariigiaegset kirjanduslikku
elu ja kirjandust, kirjaniklce, akadee­milist
Tartu ja koguni teatrit, „Va-nemuiset",
kus Kangro töötas dra­maturgina.
Palju leidub mälestusli­kus
osas üliõpilaselust jne.
Kirjastus avas ettetellimised, hin­naga
Kanadas $25.—. See ettetellimis-voimälus
kaob raamatu ilmumisega,
mis on peatselt saabumas. Kirjastus,
ei garanteeri raamatu saamist hil­jem,
sest tänapäeval ei ole võimalik
enam raamatuid lattu seisma trük­kida.
Tellida saab kõige kiiremini ot-l€
3M
lureopa kogemuottgs
r ä t i tp imblab
iTnodstttlQ |ei nolittlo
ÜLIKONNAD — KOSTÜÜMIID
— MANTLID
kYallt«st*inater1
OLD MILL TAILORQ
7 Rlveryiew Gordens (Bloor-JanG
Subv^ffiy Stn.) Toronto, Ont. MIS
Tol. 416/79NSS
Rudi H . Schnaltfair
ao
se kirjastusest Rootsis aadressil: Ees^
ti Kirjanike Kooperatiiv, Box 3001,
220 03 Lund 3, SWeden, või kchali
kelt esindajailt. '