1977-06-17-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
; REEDEL; l i j u u N i t - 'MPAY/ÄJNE-IT „Meie Elu"'-nr. 24 (1447) 1077 'OOL ÖLtEHINNAST MAKSUDEK! HELGI KASAK-ÖSTERREICE omandas, sel kevadel doktorikraadi +~ PhD —r keeleteatuse alal New Mexico ülikooli juures. Doktoritöö teemaks oli „The aquisition of locatives in Estonian". Helgi K.-Ö. sündis Riias 10. dets. 1938, keskhariduse sai Montrealis, lõpetas McGilVi ülikooli 1960. a. BSc kraadiga, sai magistrikraadi antropoloogia alal samuti McGhTi ülikoolis 1964. a. s Teostas keeleteaduslikke uurimusi eesti laste juureks nii Montrealis kui ka Torontos, kasutades andmeid oma doktoritöö ja^oks. akadeemiliselt kuulub Eesti Naisüliõpilaste Seltsi. Õp, Uno Pianki -sünnipäevaks ' (CANADIAN- SCENE). — Kui teie järgmine kord tühjendate oma õllepudelit, siis pidage meeles, et umbes pool selle pudeli hinnast läheb maksudeks, millega kaetakse sellised vajalikud väljaminekud nagu teedeehitus ja haridusele minevad kulud. Ja kui Ariti-Inflation Böard ei oleks valvamas tagaplaanil, siis maksaks pudel õlut veelgi rohkem küi see praegu maksab. r- 24 pudeliga kast kanada õlut maksab $6.65. Umbes 50 protsenti sellest hinnast läheb föderaal-, provintsi- ja aktsiisi maksudeks. Kolm suuremat kanada õlletehast Läbatfs, Molson's ja Carling 0'Keefe katavad 97 protsenti Kanada turust. Kõik need kolm ettevõtet peavad silmas pidama ' Anti-Inflation Board'i hindade ja sissetulekute. juhtnööre ning peavad BoardT informeerima igast hinnatõstmise kavatsusest. 1976. aasta märtsis võttis Anti-Infla-tion Böard revideerimisele La Bras-serie 0'Keefe Limitee ettepaneku hinna tõstmiseks 23 centi gallonilt ja nõustus ainult 11 cendilise hinnatõusuga. Arvestades võistluse momendiga, jäid ka kõik teised Quebeci õlletehased selle hinna juurde.. Boardil ei ole kontrolli maksude üle, mis moodustab ühe osa tarbijatelt -võetavast õllehinnast. Samuti ei allu talle farmi produktide hinnad, mis moodustavad umbes 10 protsenti õlle ostuhinnast. Canadian Wheat Board reguleerib siiski kõige, tähtsamat farmi produkti, mida •kasutatakse õlle valmistamise juures - - n i melt odralinnaste hindasid. AIB hindade ja profiidi juhtnöörid hõlmavad - umbes 40 protsendi õllepudeli müügihinnast. Siia kuuluvad näiteks töö (umbes kaheksa protsenti tarbija hinnast), distributsioon koos pakkimise ja reklaamiga (kuni 11 protsenti), ettevõtte kulud, ja intress pluss rent,- amortisatsioon ja kindlustus (ligemale kaheksa protsenti). • ; • Board kontrollib nendes kuludes tekkinud muudatusi ja hoolitseb sel le eest, et õlletehase profiidimäär ei tõuseks üle selle piiri, mis kehtis eri ne - inflatsiooni vastu võitlemise programmi rakendamist. AIB ei ole ainus organisatsioon kes tegeleb õllehindade kontrollimisega. Ka iga: provintsi Liquor Cont rol Board peab andma õlletehastele oma nõusoleku enne kui nad. saavad muuta hindasid. Ning Manitobas peavad õlletehaste esindajad osa võtma avalikust. Public Btiliti Board'i koosolekust, kus neil tlileb õigustada hindade tõstmist ja kus neil antakse selleks luba. i.SOOSAAR, •Chartered Accoumtani Süite 402 725 Don Mills Rd. Don Mills, Ontario 483-6308 429-4944 •22. juunil saab pastor emeritus Uno Plank Baltimores 75 aastaseks. Kuigi -ta juba viis aastat tagasi, jaanuaris 1972, siirdus pensionile, on ta vabatahtlikult jätkanud oma usulist ja rahvuskultuurilist tööd väljapaistva viljakusega, nagu ta seda on teinud ligi 40 aasta vältel, alates 5. maist 1,938 mil piiskop dr. Hugo Bernhard. Rahamägi teda ordineeris EELK" vaimulikuks. "Uno. Aleksander | Andreas- Plank sündis 22. juunil 1902.- a. Lõuna-Ees-ti>:, Tartumaal, Rõngu vallas põlise 'eesti taluperemehe ja .Paaslangi veski omaniku pojana. . Esimese maailmasõja algusele eelneval, sügisel ta alustas; oma õpinguid Tartu Kommertskoolis, siirdudes hiljem Tartu Reaalkooli, mille U. P. lõpetas ä. 1922. Vahepeal viis teda Vabadussõda 'nende keskele, "kes.vabatahtlikena Tartu kooliõpilaste ridades tahtsid anda oma panust Eesti eluõiguste, eesty võitlemi-sCi. Sõjapäevilt saadud roidenärv.i põletik segab mitmel korral saabunud rahuaja püüdlusi kõrgema hari- ses' düse .'saamisel, al^ul Tartu Ülikooli matemaatika-1 oodusteaduskonnas ja hi.ijem usuteaduskonnas. Jaanuariks . 1937 olid usuteaduskonna, eksamid ' ülikooli lõpetamiseks, sooritatud ja noor õpetajaameti kandidaat määrati prooviaastale Kambja kogudusse VJÜ. Oskar Erits'a juurde. '•:/.. Algas õpetajaameti teenistuskäik Siture Jaanis, kus õpetaja oli haiges- _{urnid, edasi praostj Jaak Variku abilisena'Jõhvis ja adjunktantina Vast-seliinas. Kui praost J. Varik siirdus Tallinnasse, et täita 'Kiriku hooldaja ametiülesandeid Konsistooriumis, tuli õp. Uno Planku uuesti asuda Jõhvi kogudusse. Jõuluteenistusteks a. 1939 ta oli tagasi Vastseiiinas kohusetäitja õpetajana. Suur/ Lõuna-Eesti kogudus valis teda Eesti rahvale traagilisel suvel,. 16. juunil 1940 oma hingekarjaseks. 6. juuli ööl 1941 tuldi teda Vastseliina pastoraadist vangistama, aga õpetaja viibis sel ööl metsas paos. Ta ei saanud selles olukorras enam ko-ju tagasi pöörata, vaid liitus metsa põgenenud meestega, kellel varsti seisis ees võitlus Vastseliina vabastamiseks punase võimu käest. 1944. a. 10. augustil tuli Vastseliina koguduse hingekarjasel asuda viimsel momendil sisšemarssiva punaväe eest ' pagulasteele koos abikaasa ja väikese tütrega, mis teda viib Põseni linna; kus. ta rakendatakse tööle eesti sõjaväelaste ja nende pagulasteks ;" muutunud perekonnaliikmete vaimulikuks. Punaarmee lähenedes toimub- uus põgenemine läbi 1945. a. karmi jaa - nuari kuu talve. Thüringeni suunas kuhu varsti USA väeüksused sisse marssisid. Nüüd langeb õp. Plankile ülesanne asuda Lõuna Baieris usull selt teenima suurt arvu.eesti pÖge viikke, kes koondatud D.P. laagri tosse, Augsburgi gümnaasium asub . Karl Koljo juhtimisel kasvatama eesti noori rahvuslikus vaimus ja neid.\ette valmistama ka paguluses kõrgema hariduse saamisele. Õp ü; P. on selle gümnaasiumi õppe jüüks. 1950. a. aprilli kuul saabus U. P. abikaasaga ja tütrega USA-s.se. Siin ta saadeti ingliskeelse usulise toö Peapiiskop Maailma* liidu konverentsile* Peapiiskop Konrad Veem sõitis Dar-es-Salaami Tansaaniasse, et osa võtta EELK delegaadina: seal J 3 — 26. juunil toimuvast Luteri Kirikute Maailmaliidu kuuenda täiskogu istungjärgust. EELK konsistoorium saatis vara-kevader kirikutele üle maailma oma järjekordse . uurimuse okupeeritud Eesti kiriku olukorra kohta. Selles uurimuses omistatakse erilist tähelepanu. Eestis juba üle kümne aasta arendatud aktsioonile, mille eesmärgiks on surve avaldamine inimestele, et nad loobuks kiriklikest talitustest .ja võtaks omaks uued marksistlikud talitused. ' Maikuu esimesel poolel viibis peapiiskop Veem kõnereisil Lääne-Root-sis, kus, ta rahvaülikoolides, kogudustes ja teistes .kohtades pidas rootsi kuulajaskonnale kokku 15" ettekannet teemadel „Kirikud risti aü", „Kiriku olukord Balti maadel" ja Eesti kirik .kodumaal ja pagutu- Pärast elavat tegevust oma kiriku kogudustes on piiskop Karl Raudsepp teinud Oma esimesed visiidid piiskopina P.-Ameerika mandril, nii. Ühendriikide ja. Kanada juhtivate kirikutegelaste kui ka E. V. peakonsulite E. Jaaksoni ja I. Heinsoo juure. New Yorgis saatsid teda praostid A. Hinno ja R. Kiviranna. Kcmada välisminister ®! Kanada välisminister Don Jämie-son ei kavatse tuleval aastal Edmon-toniš toimuvatele Commonwealthi mängudele kutsuda ügandalasi ja Uganda diktaatorit IdiÄmini. Süüdistatakse, et Idi Arnini diktatuuri all on rohkem kui sadatuhat inimest pidanud jätma oma elu, Idi Amin on slami usku ja ta ei salli kristlasi, t ä askis hukata kristliku piiskopi Janani Luwumi ning kristlaste hävitamine tema salapolitsei, vägede poolt jätkub. luittiuiniiiiuiN^ VÕÕRÜSPIDU N. Eestisse on planeerimisel kaks suurt lennuvälja! Aeroprojekt pla neerib suurt lennujaama Tallinna Tartu maantee aarde Ülemiste järve lähedale. Lennu jaamahoone ise tuleb 140 m pikk oma ootesaalide, kohvikute j ne. Kompleks ehitatavat valmis 1980 a. olümpiaadiks. Teine, era lennuväli, on planeerimisel Ülenurmele; Tartu lähedale, mille kavandit valmistab arhitekt I. Seidre. Lennuvälju ei avata" otse läänest tulevatele lennukitele. ; » . • • •' ILMUNUD Eesti metsavendade vabadusvõitlus sõnas ja pildis; Graafika: Axel Roosman Hind $8.50. Postiga tellides saatekulu: Kanadas .55 USA-s .75£. Üle-. meremaadesse $1.20. DI ® Noor flötist Leelo Valdsaar esines suure eduga Doveri lähedal Wooden-hawk Pargi kevadkontserdil 30. mail, esitades Mozardi flöödikontserdi Or-banio Otey juhtimisel. Leelo Valdsaar on vastu võetud North Carolina School of the Arts flöödiošakoneta. See kool annab ühtlasi gümnaasiumi hariduse. • • oo muugil 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K2R6 MÕTTESÄHVATUSI Reklaam on-katse inimest tema rahast eraldada. • Pankur on mees, kes laenab vihmavarju päikesepaistelise ilma puhul ning nõuab selle vihmase ilma puhul taeasi. Pankrotil on kolm põhjust: naised, hasartmängud jä asjatundjate nõuanded. ; Einefqge ja teefoge! Toitlustamisteenindus vanadele ja haigetele „Mcals On Wheels" katab oma kulud 70% ulatuses riigi summadest ja ülejäänu laekub toetus-tesl Selleks korraldatakse:'koostöös Toronto restoranidega aktsioon „Out To Lunch". 50 restorani ja söögimaja pakuvad esmaspäeval, 20. juunil kl. 12—2.30 p, eine 3 dollari eest, mis läheb toetuseks: sellele heategevale organisatsioonile. Tbidupiletid ja restoranide nimistu saab tellida „Meals On Wheels" hüroost, 185 Bloor Str, East,, tuba 224 (tel. 961-3885). . Ari on ainult siis äri, kui omanik suudab maksuametile selgeks teha, H pole äriga üldse tegemist. Esialgu: jätab see sõna mulje, I nagu oleks pidu seotud võõrusele | minekuga. Nimelt kui saabub väi- I ke kirju, peopesa suurune kaar- |; dike: aeg — siis-ja-siis, koht: meie I tagasihoidlikus kodus (s.o. kahe- | kordses nii umbes -kaheksa-ruu- | milises villas...)'. I Kuigi see kaardike on väikseke 1 ja kergeke, lööb ta majja sisse | nagu aatompeaga pomm — taeva- = ne halastus, ei ole midagi selga | panna!!! Hakkab hirmus ajamine I mööda poode, õmblejaid, frisööre | jne. jne. Mis sellest pikalt kõnel- I da, peale sõjaraskuste on igaüks | ka need raskused läbi elanud, u I Ja sellest polnudki meil kavat- I sus rääkida. Mõtlesime võõruspeö I all hoopis midagi vastassuunalist I — võõrustamist ehk võiks öelda | võorustamispidu. See on pidu, ku- | hu meie saadame need kutseke- I sed: tulge — meie tagasihoidlikus- | se kodusse. (Meil ju ei ole niipal- | ju ruumi k u i . . . aga küll me ehk J ära mahume..;. paar suutäit .1 1 ega suuremat...). ' I Algab närvesööv aeg. Kõige- I pealt on kohti lauas just nii-ja-nii = palju aga neid, keda kutsuda hoo- § pis naa-ja-naa palju. Keda võtta, I keda jätta!? Kes on kunagi maja- I prouale halvasti öelnud (see kleit, § kallis, on sul jälle kitsamaks jää- I nudi)! Keda lihtsalt ei või kutsu- | mata jätta. Keda ei tahaks, äga 1 . . . ehk jääb tulemata!? | õhtuti hakatakse võtma unepil- | le. Ei saa magada ärevusest, kui- 1 das küll pirukad välja tulevad! I Kui palju panna peeti rosoljesse! = Jne. Ja mis pärast räägitakse...! | Köögi laud puistatakse täis pa- I bereid — kõik retseptid, trükitud, I kirjutatud, piltidega, zhurnaali- | dest lõigatud. Telefon hõõgub | kuumusest: kas sul on süldipanni I — minu omal on liiga suured au- | gud, mis oli see kala... kust said 1 heeringaid... | Muidugi tuleb Milda juba eel- | misel päeval, et olla abiks (skum- | bria teha, rosolje lõikuda!). Algab I poevahel käimine iga kord saa- | butakse suurte kottidega. Aga ik- I ka on veel palju puudu! Mis sa | arvad Milda, kuidas me need kar- | tulid? Kas panna veel natuke ja- | hu?-Klopi sa seni seda, kuni ma.. | kuhu sä hiilid Juss! Sind on meil I vaja — terita nuge, kruvi see laua külge... ; Kas on küllalt pruun?^Siitöt-| sast on pisut kõrbenud, aga selle. | võib ära lõigata. Kuule, -kas me § soola panime? Mis seal nüüd kõr- J beb!?* : :/"[/-.";V"r : Lõpuks hakkab ümberringi' kuh- =• juma kausse jä taldreküid, vaag-1 naid ja kandikuid. Üks ots on ma- f gamistoas, teine Vannitoas. I Siis juba tuututab üks auto. Sa f mumeie! Kus lipstikk, kus meik- § ap! Juss,: mine vastu! 1 Lõpuks on kõik (pagan — keegi f ei jäänud ära!) lauda sokutatud.! Peremehel pole ju kohta vaja, va- = lab jooke ringi. Perenaine jook-1 seb kaussidega.' Noad-kahvlid klo-1 • bisevad', jutuvada tõuseb — oh-ja-1 ah!, see on maitsev! Haruldane! | Perenaise nägu naerul: võtke § nüüd, võtke — midagi ikka. süüa i kõlbab! Ei ole |u suurt! Võtke | : sest piskust! Ei ole ju hästi välja | tulnud, servast natuke kollane, i asa noh...! I, Üks kauss käib ringi teise järgi. = Võtke nüüd võtke» ega see nii | halb ei ole! Ei noh! Seda peate | .kindlasti katsuma! Te siit pole 1 võtnudki, kas ei maitse...? | Jutt on elav, eriti daamide hui-1 gas. Diskuteeritakse kaloreid ja = uusi dieedi retsepte — mõtle, ta.§ olevat 15 naela kaotanud! Aga ld-1 hes olevat retsept, et vöid kõike I süüa ja aina võtad maha! Kõige | kindlam on. ikka, kui ei söö.,.! 1 Ma proovin siin seda, ainult natu-1 ^ ke. Palun ulatage sealt toda; ei ole 1 veel saanud katsuda... . 1 Siis tuleb Milda lööknumbriga, | mille ta tegi,perenaise enese sala-j ase retsepti järgh Vaagen käib | ringi, igaüks lihtsalt peab sealt | võtma! Võtavädki — ja näod tõm-1 buvad kangeks; sinna ilmub pii- § liarikäs ilme. Mõni luksatab, mõ-J ni surub taskuräti suule, mõni = hiilib vannituppa, mõni viskab 1 kaks puhast viskit järgimööda. | Hakatakse nõudma ägedalt koh-1 viv Igaüks joob pea ühe sõõmuga | kaks tassi,- Siis hakatakse mine-1 kut tegema. Oi! Ei saa enam võt-1 ta! Väga hea kull, aga lihtsalt ei | saa! Ei jõua! Aeg ka hiline, liik-1 Ius läheb suureks. Täname, täna- § me! Tõesti o l i . . , ! | Perenaine vaatab kahvatava = ta , näoga, kuidas külalised lahkuvad, | aga aeg pole üldsegi veel õhtune. | Milda seisab tolle spetsiaalse 1 On aegu, mil mitteäritsemine on parimaks äriks. ".••'••'...'•. Siis selgub, et puudub sool või vaagnaga, mille eest kõik näivad suhkur— Juss lippa poodi! Näe põgenevat. I u Eesti Ap. õigeusu Kiriku Sinodi otsusega annetati Kiriku kõrgem vai K II i-l II M 1 M M h ^ I mulik aumärk, Platoni orden, teene1 ü H U IYI I iMiH.M f te eest Alexander Jommile ja Jüri 17—25. juunini Karavani pidus- «ürsoole. A. Jomm on Õppinud Riia tuste Tallinna paviljon Eesti Majas. v a ! " l V l l k u ' s e m i n a r i s - i, Laup., 25. juunil Võidupüha tähis- T M o I e m a d . e l avad Montrealis, tamine „Devil's Elbow" suusaklubis ? ^ o n m^nd juba pensionäri kl. Uh. alates. Iikka. -jfcr Teisip., 27., 28. ja 29. juunil helifilm Tiina" (ingliskeelse tekstiga) ÖISE auditooriumis 252 Bloor Str. W. algusega kl. 8 õ. Laup., 2. juulil „Suvehari 1977. Seedriorul". | J- E. Ray, keda süüdistati USA tsiviilõiguste eest võitleja Martin Luther Kingi mõrvas ja mõisteti kohtu-treeningule ameerika luterlaste kaas- P o o l t e l uks ajaks vangi ilma asja si-abii. Aasta hiljem ta teenib oma esi- suliselt arutamata, sest ta võttis süü mest USA kogudust Colorado osarii- t e o õ i B e k s - Hiljem ta eitas oma süü gis. Kahe aasta pärast, jaanuaris 1953 tegu ja kinnitas, et teda sunniti süü ta asub tööle EELK Baltimore-Wash- t e § u õ i g e k s võtma. Nüüd õnnestus ingtoni Markuse koguduse hingekar-t a l Tennessee kõige kindlamast jasena. vanglast põgeneda. Ta ronis mitme Oma rikkalike kogemusi pikast t e i s e m n & & . ü l e 1 5 * n e Jala kõrguse hingekarjase ametis olemisest ta on vanglamüüri ja põgenes. Teda otsi edasi andnud paljude artiklite kaudu sid sajad politseinikud verekbertega. eesti ajakirjanduses; ja ajakirjas | J - E - R a Y tabati pühapäeval. „Eesti Kirik". Tema elutöö püsiva väärtusega vananematuks panuseks jäävad praegusele ja tulevastele põl vedele tema koim jutlustekogu: , Jumala otsijad" a. 1960; „Teelolijad" a.1 1971 ja „Kojü jõudnud" a. 1975; * Seoses õp. Uno Planki 75; sünnipäevaga me tohime koos temaga aukartuses ja tänumeeles seista kõigeväelise ja armurikka Jumala ees. Sellega seoses ei ole meie pilk mitte ainult suunatud minevikku, vaid ka julgelt ja kindlalt tulevikku! Kristlastena meie ei usu jumalavastaste jõudude püsimisse. Tänades juubilari tema väärtusliku elutöö eest usulisel, ja rahvuslikul alal me soovime temale südamest ka edaspidiseks Jumala abi ja õnnistust. Praost Rudolf Kiviranna Tavaline suli varastab kassa, ja võtab siis advokaadi. Valge kraega suli võtab enne advokaadi ja varastab | | siis kassa. •••V:,-;-':- r Enamik menTnaarc on mink sõnades. -: - r ••:'..-"" '•'.'•'• •"•'•'•'••:..•. j - " Memuaarid on vastandiks läbipaistvale pakendile.. On, idiootlik töötada seitse või kaheksa kuud ühe romaani kallal, mille saab osta igast raamatukauplusest kolme dollariga..^ — ikka unustasin porgandid! Jahust tuli puudu! Kas _sa jooke tõid! Jääd on vaja! Siis Juss streigib- — ei lähe enam, muidu kui kõik puuduv on paberile pandud, mis veel vaja. 1 Tehakse siis nimestik, sedelike — ta f sibulat, sellerit, mädarõigast, sinepit, peenendatud mandleid, õunamoosi jne. jne.. Ahjust •hakkavad tulema magusad lõhnad. Aeg jookseb.V. ' * Siis maitseb kä perenaine ise § sealt, kuna, ta seni polnud saanud | selleks mahti. Ja ta karjatab. | . „Milda", mille järgi sa selle te- i sid!? •• '' ' ~ „Aga ikka sinu retsepti järgi," § toriseb Milda ja lükkab paberile-J he perenaise ette. „Armas Jumal, | Milda! See pole ju retsept. See on 1 sedel, mille järgi Juss poes ost-1 mas käis!" . I lafienaMatioiinMauauaiiaiiiina n [pvittna-d tm truu la-ites: CM ci t truoniri i DUOII oiioTi ot t HIID t musuBnBn Buauon cn truui-! tn ©i i IDU DI i DII DI i DI mi i onoi IRIK PURJE KINDLÜSTUSBÜR00 i JAD „Kuidas on siis söögiajad?4' küsib kohtlane hotellikülaline. :„Hommikueine .'kella 1—10-ni, lõunasöök kell 11—15 ja õhtusöök kella 18—23-ni." „Kole kahju. Mul ei jää aega enam inna vaadata " Professori patsient sureb öösel. Järgmisel hommikul küsib professor leselt: „Kas. haige higistas öösel?' „Ja kuidas veel!" „Väga hea tundemärk," pomiseb professor. ..Higistamine on tervisele kasulik." mõistis hukka Teatan oma lugupeetud klientuurile, et alates-20. juunist, s^. olen ühinenud meie vanima kindlustusagentuuriga H. Later & Co. Ltd., et pakkuda teile paremat teenindamist ja laiemat turgu, esindades paljusid suuri ja soliidseid kindlustusseltse. Miiw uus aadress: 14Ö2 Bafhursf St., TbrönifeM5P H. Later & Co. W.„ Telefon 653-7815 r 24-tunnine telefonivalve. u /Austusega .; Füff© s. Commonwealth konverentsil Londonis viideti aega peamiselt Uganda diktaatori Idi Amini hukkamõistnu sega. P. E. Trudeau ütles, et I. Amin saatis tuhandeid surma ja mõistis selle teo hukka. Samas nõuti Rodee sia valgete vastu sõjalise aktsiooni ettevõtmist. P. E. Trudeau märkis, et Kanada ei toeta sõjalist lahendust ja leidis, et Aafrika riigid peavad ise Rodeesia küsimuse lahendama. Kanada ei võta Rodeesia vastu ette ka majanduslikke kitsendusi,, sest see halvaks Rodeesia majanduslikku olukorda. „Kirjutage protokollile alla," ütleb politseinik hulgusele pärast ülekuulamist. ' " „Võimatu. Ma olen analfabeet." „Mind ei huvita mis usku teie olete." Põrgupiinasid kirjeldas anglikaani reverend Thompson Detroidi terase-tÖölistele: ,;Teie kõik tunnete sula rauda. See serveeritakse teile, põrgus jäätisena." v ; ; ; ; š /^'':':'v;'':;:Vv.: Külaline lokaalis: „Kas teie orkester mängib vastavalt külaliste soovile?" : ; •'. „Äga muidugi," kinnitab kelner. „Mida härrad soovivad?" y >;Laske neil mängida kaarte nii kaua kui mina cinetan." /: : . Tel. (416) 466-1951 EÄRBINM FLOWERS & G1FTS 362 DantorthAve., ' Toronto, Ont. M4K 1N8 MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI erisündmušteks ja tähtpäevadeks. ® Samuti käsitöö kinkeese-meid — KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja PUU-. NIKERDUSE alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. Äri on avatud kl. 8.30—6 õ. Neljapäeviti jä reedeti kl. 9-ni õ. ©Alumiinium uste ja akende ja välisseina katete, tööd (siding). ® ,5-tollised' alumiiniumist veerennid ilma jätkudeta (ühes pikkuses), neljas värvis. Võtan tellimisi vastu nii linna kui suvemajade .osas. Tasuta hindamine. Helistada H. OSSp, tel. 884-4558, 832-2238 Eesti Alumiinium Kompanii. Met. Iie. B888
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 17, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-06-17 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E770617 |
Description
Title | 1977-06-17-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ; REEDEL; l i j u u N i t - 'MPAY/ÄJNE-IT „Meie Elu"'-nr. 24 (1447) 1077 'OOL ÖLtEHINNAST MAKSUDEK! HELGI KASAK-ÖSTERREICE omandas, sel kevadel doktorikraadi +~ PhD —r keeleteatuse alal New Mexico ülikooli juures. Doktoritöö teemaks oli „The aquisition of locatives in Estonian". Helgi K.-Ö. sündis Riias 10. dets. 1938, keskhariduse sai Montrealis, lõpetas McGilVi ülikooli 1960. a. BSc kraadiga, sai magistrikraadi antropoloogia alal samuti McGhTi ülikoolis 1964. a. s Teostas keeleteaduslikke uurimusi eesti laste juureks nii Montrealis kui ka Torontos, kasutades andmeid oma doktoritöö ja^oks. akadeemiliselt kuulub Eesti Naisüliõpilaste Seltsi. Õp, Uno Pianki -sünnipäevaks ' (CANADIAN- SCENE). — Kui teie järgmine kord tühjendate oma õllepudelit, siis pidage meeles, et umbes pool selle pudeli hinnast läheb maksudeks, millega kaetakse sellised vajalikud väljaminekud nagu teedeehitus ja haridusele minevad kulud. Ja kui Ariti-Inflation Böard ei oleks valvamas tagaplaanil, siis maksaks pudel õlut veelgi rohkem küi see praegu maksab. r- 24 pudeliga kast kanada õlut maksab $6.65. Umbes 50 protsenti sellest hinnast läheb föderaal-, provintsi- ja aktsiisi maksudeks. Kolm suuremat kanada õlletehast Läbatfs, Molson's ja Carling 0'Keefe katavad 97 protsenti Kanada turust. Kõik need kolm ettevõtet peavad silmas pidama ' Anti-Inflation Board'i hindade ja sissetulekute. juhtnööre ning peavad BoardT informeerima igast hinnatõstmise kavatsusest. 1976. aasta märtsis võttis Anti-Infla-tion Böard revideerimisele La Bras-serie 0'Keefe Limitee ettepaneku hinna tõstmiseks 23 centi gallonilt ja nõustus ainult 11 cendilise hinnatõusuga. Arvestades võistluse momendiga, jäid ka kõik teised Quebeci õlletehased selle hinna juurde.. Boardil ei ole kontrolli maksude üle, mis moodustab ühe osa tarbijatelt -võetavast õllehinnast. Samuti ei allu talle farmi produktide hinnad, mis moodustavad umbes 10 protsenti õlle ostuhinnast. Canadian Wheat Board reguleerib siiski kõige, tähtsamat farmi produkti, mida •kasutatakse õlle valmistamise juures - - n i melt odralinnaste hindasid. AIB hindade ja profiidi juhtnöörid hõlmavad - umbes 40 protsendi õllepudeli müügihinnast. Siia kuuluvad näiteks töö (umbes kaheksa protsenti tarbija hinnast), distributsioon koos pakkimise ja reklaamiga (kuni 11 protsenti), ettevõtte kulud, ja intress pluss rent,- amortisatsioon ja kindlustus (ligemale kaheksa protsenti). • ; • Board kontrollib nendes kuludes tekkinud muudatusi ja hoolitseb sel le eest, et õlletehase profiidimäär ei tõuseks üle selle piiri, mis kehtis eri ne - inflatsiooni vastu võitlemise programmi rakendamist. AIB ei ole ainus organisatsioon kes tegeleb õllehindade kontrollimisega. Ka iga: provintsi Liquor Cont rol Board peab andma õlletehastele oma nõusoleku enne kui nad. saavad muuta hindasid. Ning Manitobas peavad õlletehaste esindajad osa võtma avalikust. Public Btiliti Board'i koosolekust, kus neil tlileb õigustada hindade tõstmist ja kus neil antakse selleks luba. i.SOOSAAR, •Chartered Accoumtani Süite 402 725 Don Mills Rd. Don Mills, Ontario 483-6308 429-4944 •22. juunil saab pastor emeritus Uno Plank Baltimores 75 aastaseks. Kuigi -ta juba viis aastat tagasi, jaanuaris 1972, siirdus pensionile, on ta vabatahtlikult jätkanud oma usulist ja rahvuskultuurilist tööd väljapaistva viljakusega, nagu ta seda on teinud ligi 40 aasta vältel, alates 5. maist 1,938 mil piiskop dr. Hugo Bernhard. Rahamägi teda ordineeris EELK" vaimulikuks. "Uno. Aleksander | Andreas- Plank sündis 22. juunil 1902.- a. Lõuna-Ees-ti>:, Tartumaal, Rõngu vallas põlise 'eesti taluperemehe ja .Paaslangi veski omaniku pojana. . Esimese maailmasõja algusele eelneval, sügisel ta alustas; oma õpinguid Tartu Kommertskoolis, siirdudes hiljem Tartu Reaalkooli, mille U. P. lõpetas ä. 1922. Vahepeal viis teda Vabadussõda 'nende keskele, "kes.vabatahtlikena Tartu kooliõpilaste ridades tahtsid anda oma panust Eesti eluõiguste, eesty võitlemi-sCi. Sõjapäevilt saadud roidenärv.i põletik segab mitmel korral saabunud rahuaja püüdlusi kõrgema hari- ses' düse .'saamisel, al^ul Tartu Ülikooli matemaatika-1 oodusteaduskonnas ja hi.ijem usuteaduskonnas. Jaanuariks . 1937 olid usuteaduskonna, eksamid ' ülikooli lõpetamiseks, sooritatud ja noor õpetajaameti kandidaat määrati prooviaastale Kambja kogudusse VJÜ. Oskar Erits'a juurde. '•:/.. Algas õpetajaameti teenistuskäik Siture Jaanis, kus õpetaja oli haiges- _{urnid, edasi praostj Jaak Variku abilisena'Jõhvis ja adjunktantina Vast-seliinas. Kui praost J. Varik siirdus Tallinnasse, et täita 'Kiriku hooldaja ametiülesandeid Konsistooriumis, tuli õp. Uno Planku uuesti asuda Jõhvi kogudusse. Jõuluteenistusteks a. 1939 ta oli tagasi Vastseiiinas kohusetäitja õpetajana. Suur/ Lõuna-Eesti kogudus valis teda Eesti rahvale traagilisel suvel,. 16. juunil 1940 oma hingekarjaseks. 6. juuli ööl 1941 tuldi teda Vastseliina pastoraadist vangistama, aga õpetaja viibis sel ööl metsas paos. Ta ei saanud selles olukorras enam ko-ju tagasi pöörata, vaid liitus metsa põgenenud meestega, kellel varsti seisis ees võitlus Vastseliina vabastamiseks punase võimu käest. 1944. a. 10. augustil tuli Vastseliina koguduse hingekarjasel asuda viimsel momendil sisšemarssiva punaväe eest ' pagulasteele koos abikaasa ja väikese tütrega, mis teda viib Põseni linna; kus. ta rakendatakse tööle eesti sõjaväelaste ja nende pagulasteks ;" muutunud perekonnaliikmete vaimulikuks. Punaarmee lähenedes toimub- uus põgenemine läbi 1945. a. karmi jaa - nuari kuu talve. Thüringeni suunas kuhu varsti USA väeüksused sisse marssisid. Nüüd langeb õp. Plankile ülesanne asuda Lõuna Baieris usull selt teenima suurt arvu.eesti pÖge viikke, kes koondatud D.P. laagri tosse, Augsburgi gümnaasium asub . Karl Koljo juhtimisel kasvatama eesti noori rahvuslikus vaimus ja neid.\ette valmistama ka paguluses kõrgema hariduse saamisele. Õp ü; P. on selle gümnaasiumi õppe jüüks. 1950. a. aprilli kuul saabus U. P. abikaasaga ja tütrega USA-s.se. Siin ta saadeti ingliskeelse usulise toö Peapiiskop Maailma* liidu konverentsile* Peapiiskop Konrad Veem sõitis Dar-es-Salaami Tansaaniasse, et osa võtta EELK delegaadina: seal J 3 — 26. juunil toimuvast Luteri Kirikute Maailmaliidu kuuenda täiskogu istungjärgust. EELK konsistoorium saatis vara-kevader kirikutele üle maailma oma järjekordse . uurimuse okupeeritud Eesti kiriku olukorra kohta. Selles uurimuses omistatakse erilist tähelepanu. Eestis juba üle kümne aasta arendatud aktsioonile, mille eesmärgiks on surve avaldamine inimestele, et nad loobuks kiriklikest talitustest .ja võtaks omaks uued marksistlikud talitused. ' Maikuu esimesel poolel viibis peapiiskop Veem kõnereisil Lääne-Root-sis, kus, ta rahvaülikoolides, kogudustes ja teistes .kohtades pidas rootsi kuulajaskonnale kokku 15" ettekannet teemadel „Kirikud risti aü", „Kiriku olukord Balti maadel" ja Eesti kirik .kodumaal ja pagutu- Pärast elavat tegevust oma kiriku kogudustes on piiskop Karl Raudsepp teinud Oma esimesed visiidid piiskopina P.-Ameerika mandril, nii. Ühendriikide ja. Kanada juhtivate kirikutegelaste kui ka E. V. peakonsulite E. Jaaksoni ja I. Heinsoo juure. New Yorgis saatsid teda praostid A. Hinno ja R. Kiviranna. Kcmada välisminister ®! Kanada välisminister Don Jämie-son ei kavatse tuleval aastal Edmon-toniš toimuvatele Commonwealthi mängudele kutsuda ügandalasi ja Uganda diktaatorit IdiÄmini. Süüdistatakse, et Idi Arnini diktatuuri all on rohkem kui sadatuhat inimest pidanud jätma oma elu, Idi Amin on slami usku ja ta ei salli kristlasi, t ä askis hukata kristliku piiskopi Janani Luwumi ning kristlaste hävitamine tema salapolitsei, vägede poolt jätkub. luittiuiniiiiuiN^ VÕÕRÜSPIDU N. Eestisse on planeerimisel kaks suurt lennuvälja! Aeroprojekt pla neerib suurt lennujaama Tallinna Tartu maantee aarde Ülemiste järve lähedale. Lennu jaamahoone ise tuleb 140 m pikk oma ootesaalide, kohvikute j ne. Kompleks ehitatavat valmis 1980 a. olümpiaadiks. Teine, era lennuväli, on planeerimisel Ülenurmele; Tartu lähedale, mille kavandit valmistab arhitekt I. Seidre. Lennuvälju ei avata" otse läänest tulevatele lennukitele. ; » . • • •' ILMUNUD Eesti metsavendade vabadusvõitlus sõnas ja pildis; Graafika: Axel Roosman Hind $8.50. Postiga tellides saatekulu: Kanadas .55 USA-s .75£. Üle-. meremaadesse $1.20. DI ® Noor flötist Leelo Valdsaar esines suure eduga Doveri lähedal Wooden-hawk Pargi kevadkontserdil 30. mail, esitades Mozardi flöödikontserdi Or-banio Otey juhtimisel. Leelo Valdsaar on vastu võetud North Carolina School of the Arts flöödiošakoneta. See kool annab ühtlasi gümnaasiumi hariduse. • • oo muugil 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K2R6 MÕTTESÄHVATUSI Reklaam on-katse inimest tema rahast eraldada. • Pankur on mees, kes laenab vihmavarju päikesepaistelise ilma puhul ning nõuab selle vihmase ilma puhul taeasi. Pankrotil on kolm põhjust: naised, hasartmängud jä asjatundjate nõuanded. ; Einefqge ja teefoge! Toitlustamisteenindus vanadele ja haigetele „Mcals On Wheels" katab oma kulud 70% ulatuses riigi summadest ja ülejäänu laekub toetus-tesl Selleks korraldatakse:'koostöös Toronto restoranidega aktsioon „Out To Lunch". 50 restorani ja söögimaja pakuvad esmaspäeval, 20. juunil kl. 12—2.30 p, eine 3 dollari eest, mis läheb toetuseks: sellele heategevale organisatsioonile. Tbidupiletid ja restoranide nimistu saab tellida „Meals On Wheels" hüroost, 185 Bloor Str, East,, tuba 224 (tel. 961-3885). . Ari on ainult siis äri, kui omanik suudab maksuametile selgeks teha, H pole äriga üldse tegemist. Esialgu: jätab see sõna mulje, I nagu oleks pidu seotud võõrusele | minekuga. Nimelt kui saabub väi- I ke kirju, peopesa suurune kaar- |; dike: aeg — siis-ja-siis, koht: meie I tagasihoidlikus kodus (s.o. kahe- | kordses nii umbes -kaheksa-ruu- | milises villas...)'. I Kuigi see kaardike on väikseke 1 ja kergeke, lööb ta majja sisse | nagu aatompeaga pomm — taeva- = ne halastus, ei ole midagi selga | panna!!! Hakkab hirmus ajamine I mööda poode, õmblejaid, frisööre | jne. jne. Mis sellest pikalt kõnel- I da, peale sõjaraskuste on igaüks | ka need raskused läbi elanud, u I Ja sellest polnudki meil kavat- I sus rääkida. Mõtlesime võõruspeö I all hoopis midagi vastassuunalist I — võõrustamist ehk võiks öelda | võorustamispidu. See on pidu, ku- | hu meie saadame need kutseke- I sed: tulge — meie tagasihoidlikus- | se kodusse. (Meil ju ei ole niipal- | ju ruumi k u i . . . aga küll me ehk J ära mahume..;. paar suutäit .1 1 ega suuremat...). ' I Algab närvesööv aeg. Kõige- I pealt on kohti lauas just nii-ja-nii = palju aga neid, keda kutsuda hoo- § pis naa-ja-naa palju. Keda võtta, I keda jätta!? Kes on kunagi maja- I prouale halvasti öelnud (see kleit, § kallis, on sul jälle kitsamaks jää- I nudi)! Keda lihtsalt ei või kutsu- | mata jätta. Keda ei tahaks, äga 1 . . . ehk jääb tulemata!? | õhtuti hakatakse võtma unepil- | le. Ei saa magada ärevusest, kui- 1 das küll pirukad välja tulevad! I Kui palju panna peeti rosoljesse! = Jne. Ja mis pärast räägitakse...! | Köögi laud puistatakse täis pa- I bereid — kõik retseptid, trükitud, I kirjutatud, piltidega, zhurnaali- | dest lõigatud. Telefon hõõgub | kuumusest: kas sul on süldipanni I — minu omal on liiga suured au- | gud, mis oli see kala... kust said 1 heeringaid... | Muidugi tuleb Milda juba eel- | misel päeval, et olla abiks (skum- | bria teha, rosolje lõikuda!). Algab I poevahel käimine iga kord saa- | butakse suurte kottidega. Aga ik- I ka on veel palju puudu! Mis sa | arvad Milda, kuidas me need kar- | tulid? Kas panna veel natuke ja- | hu?-Klopi sa seni seda, kuni ma.. | kuhu sä hiilid Juss! Sind on meil I vaja — terita nuge, kruvi see laua külge... ; Kas on küllalt pruun?^Siitöt-| sast on pisut kõrbenud, aga selle. | võib ära lõigata. Kuule, -kas me § soola panime? Mis seal nüüd kõr- J beb!?* : :/"[/-.";V"r : Lõpuks hakkab ümberringi' kuh- =• juma kausse jä taldreküid, vaag-1 naid ja kandikuid. Üks ots on ma- f gamistoas, teine Vannitoas. I Siis juba tuututab üks auto. Sa f mumeie! Kus lipstikk, kus meik- § ap! Juss,: mine vastu! 1 Lõpuks on kõik (pagan — keegi f ei jäänud ära!) lauda sokutatud.! Peremehel pole ju kohta vaja, va- = lab jooke ringi. Perenaine jook-1 seb kaussidega.' Noad-kahvlid klo-1 • bisevad', jutuvada tõuseb — oh-ja-1 ah!, see on maitsev! Haruldane! | Perenaise nägu naerul: võtke § nüüd, võtke — midagi ikka. süüa i kõlbab! Ei ole |u suurt! Võtke | : sest piskust! Ei ole ju hästi välja | tulnud, servast natuke kollane, i asa noh...! I, Üks kauss käib ringi teise järgi. = Võtke nüüd võtke» ega see nii | halb ei ole! Ei noh! Seda peate | .kindlasti katsuma! Te siit pole 1 võtnudki, kas ei maitse...? | Jutt on elav, eriti daamide hui-1 gas. Diskuteeritakse kaloreid ja = uusi dieedi retsepte — mõtle, ta.§ olevat 15 naela kaotanud! Aga ld-1 hes olevat retsept, et vöid kõike I süüa ja aina võtad maha! Kõige | kindlam on. ikka, kui ei söö.,.! 1 Ma proovin siin seda, ainult natu-1 ^ ke. Palun ulatage sealt toda; ei ole 1 veel saanud katsuda... . 1 Siis tuleb Milda lööknumbriga, | mille ta tegi,perenaise enese sala-j ase retsepti järgh Vaagen käib | ringi, igaüks lihtsalt peab sealt | võtma! Võtavädki — ja näod tõm-1 buvad kangeks; sinna ilmub pii- § liarikäs ilme. Mõni luksatab, mõ-J ni surub taskuräti suule, mõni = hiilib vannituppa, mõni viskab 1 kaks puhast viskit järgimööda. | Hakatakse nõudma ägedalt koh-1 viv Igaüks joob pea ühe sõõmuga | kaks tassi,- Siis hakatakse mine-1 kut tegema. Oi! Ei saa enam võt-1 ta! Väga hea kull, aga lihtsalt ei | saa! Ei jõua! Aeg ka hiline, liik-1 Ius läheb suureks. Täname, täna- § me! Tõesti o l i . . , ! | Perenaine vaatab kahvatava = ta , näoga, kuidas külalised lahkuvad, | aga aeg pole üldsegi veel õhtune. | Milda seisab tolle spetsiaalse 1 On aegu, mil mitteäritsemine on parimaks äriks. ".••'••'...'•. Siis selgub, et puudub sool või vaagnaga, mille eest kõik näivad suhkur— Juss lippa poodi! Näe põgenevat. I u Eesti Ap. õigeusu Kiriku Sinodi otsusega annetati Kiriku kõrgem vai K II i-l II M 1 M M h ^ I mulik aumärk, Platoni orden, teene1 ü H U IYI I iMiH.M f te eest Alexander Jommile ja Jüri 17—25. juunini Karavani pidus- «ürsoole. A. Jomm on Õppinud Riia tuste Tallinna paviljon Eesti Majas. v a ! " l V l l k u ' s e m i n a r i s - i, Laup., 25. juunil Võidupüha tähis- T M o I e m a d . e l avad Montrealis, tamine „Devil's Elbow" suusaklubis ? ^ o n m^nd juba pensionäri kl. Uh. alates. Iikka. -jfcr Teisip., 27., 28. ja 29. juunil helifilm Tiina" (ingliskeelse tekstiga) ÖISE auditooriumis 252 Bloor Str. W. algusega kl. 8 õ. Laup., 2. juulil „Suvehari 1977. Seedriorul". | J- E. Ray, keda süüdistati USA tsiviilõiguste eest võitleja Martin Luther Kingi mõrvas ja mõisteti kohtu-treeningule ameerika luterlaste kaas- P o o l t e l uks ajaks vangi ilma asja si-abii. Aasta hiljem ta teenib oma esi- suliselt arutamata, sest ta võttis süü mest USA kogudust Colorado osarii- t e o õ i B e k s - Hiljem ta eitas oma süü gis. Kahe aasta pärast, jaanuaris 1953 tegu ja kinnitas, et teda sunniti süü ta asub tööle EELK Baltimore-Wash- t e § u õ i g e k s võtma. Nüüd õnnestus ingtoni Markuse koguduse hingekar-t a l Tennessee kõige kindlamast jasena. vanglast põgeneda. Ta ronis mitme Oma rikkalike kogemusi pikast t e i s e m n & & . ü l e 1 5 * n e Jala kõrguse hingekarjase ametis olemisest ta on vanglamüüri ja põgenes. Teda otsi edasi andnud paljude artiklite kaudu sid sajad politseinikud verekbertega. eesti ajakirjanduses; ja ajakirjas | J - E - R a Y tabati pühapäeval. „Eesti Kirik". Tema elutöö püsiva väärtusega vananematuks panuseks jäävad praegusele ja tulevastele põl vedele tema koim jutlustekogu: , Jumala otsijad" a. 1960; „Teelolijad" a.1 1971 ja „Kojü jõudnud" a. 1975; * Seoses õp. Uno Planki 75; sünnipäevaga me tohime koos temaga aukartuses ja tänumeeles seista kõigeväelise ja armurikka Jumala ees. Sellega seoses ei ole meie pilk mitte ainult suunatud minevikku, vaid ka julgelt ja kindlalt tulevikku! Kristlastena meie ei usu jumalavastaste jõudude püsimisse. Tänades juubilari tema väärtusliku elutöö eest usulisel, ja rahvuslikul alal me soovime temale südamest ka edaspidiseks Jumala abi ja õnnistust. Praost Rudolf Kiviranna Tavaline suli varastab kassa, ja võtab siis advokaadi. Valge kraega suli võtab enne advokaadi ja varastab | | siis kassa. •••V:,-;-':- r Enamik menTnaarc on mink sõnades. -: - r ••:'..-"" '•'.'•'• •"•'•'•'••:..•. j - " Memuaarid on vastandiks läbipaistvale pakendile.. On, idiootlik töötada seitse või kaheksa kuud ühe romaani kallal, mille saab osta igast raamatukauplusest kolme dollariga..^ — ikka unustasin porgandid! Jahust tuli puudu! Kas _sa jooke tõid! Jääd on vaja! Siis Juss streigib- — ei lähe enam, muidu kui kõik puuduv on paberile pandud, mis veel vaja. 1 Tehakse siis nimestik, sedelike — ta f sibulat, sellerit, mädarõigast, sinepit, peenendatud mandleid, õunamoosi jne. jne.. Ahjust •hakkavad tulema magusad lõhnad. Aeg jookseb.V. ' * Siis maitseb kä perenaine ise § sealt, kuna, ta seni polnud saanud | selleks mahti. Ja ta karjatab. | . „Milda", mille järgi sa selle te- i sid!? •• '' ' ~ „Aga ikka sinu retsepti järgi," § toriseb Milda ja lükkab paberile-J he perenaise ette. „Armas Jumal, | Milda! See pole ju retsept. See on 1 sedel, mille järgi Juss poes ost-1 mas käis!" . I lafienaMatioiinMauauaiiaiiiina n [pvittna-d tm truu la-ites: CM ci t truoniri i DUOII oiioTi ot t HIID t musuBnBn Buauon cn truui-! tn ©i i IDU DI i DII DI i DI mi i onoi IRIK PURJE KINDLÜSTUSBÜR00 i JAD „Kuidas on siis söögiajad?4' küsib kohtlane hotellikülaline. :„Hommikueine .'kella 1—10-ni, lõunasöök kell 11—15 ja õhtusöök kella 18—23-ni." „Kole kahju. Mul ei jää aega enam inna vaadata " Professori patsient sureb öösel. Järgmisel hommikul küsib professor leselt: „Kas. haige higistas öösel?' „Ja kuidas veel!" „Väga hea tundemärk," pomiseb professor. ..Higistamine on tervisele kasulik." mõistis hukka Teatan oma lugupeetud klientuurile, et alates-20. juunist, s^. olen ühinenud meie vanima kindlustusagentuuriga H. Later & Co. Ltd., et pakkuda teile paremat teenindamist ja laiemat turgu, esindades paljusid suuri ja soliidseid kindlustusseltse. Miiw uus aadress: 14Ö2 Bafhursf St., TbrönifeM5P H. Later & Co. W.„ Telefon 653-7815 r 24-tunnine telefonivalve. u /Austusega .; Füff© s. Commonwealth konverentsil Londonis viideti aega peamiselt Uganda diktaatori Idi Amini hukkamõistnu sega. P. E. Trudeau ütles, et I. Amin saatis tuhandeid surma ja mõistis selle teo hukka. Samas nõuti Rodee sia valgete vastu sõjalise aktsiooni ettevõtmist. P. E. Trudeau märkis, et Kanada ei toeta sõjalist lahendust ja leidis, et Aafrika riigid peavad ise Rodeesia küsimuse lahendama. Kanada ei võta Rodeesia vastu ette ka majanduslikke kitsendusi,, sest see halvaks Rodeesia majanduslikku olukorda. „Kirjutage protokollile alla," ütleb politseinik hulgusele pärast ülekuulamist. ' " „Võimatu. Ma olen analfabeet." „Mind ei huvita mis usku teie olete." Põrgupiinasid kirjeldas anglikaani reverend Thompson Detroidi terase-tÖölistele: ,;Teie kõik tunnete sula rauda. See serveeritakse teile, põrgus jäätisena." v ; ; ; ; š /^'':':'v;'':;:Vv.: Külaline lokaalis: „Kas teie orkester mängib vastavalt külaliste soovile?" : ; •'. „Äga muidugi," kinnitab kelner. „Mida härrad soovivad?" y >;Laske neil mängida kaarte nii kaua kui mina cinetan." /: : . Tel. (416) 466-1951 EÄRBINM FLOWERS & G1FTS 362 DantorthAve., ' Toronto, Ont. M4K 1N8 MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI erisündmušteks ja tähtpäevadeks. ® Samuti käsitöö kinkeese-meid — KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja PUU-. NIKERDUSE alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt. Äri on avatud kl. 8.30—6 õ. Neljapäeviti jä reedeti kl. 9-ni õ. ©Alumiinium uste ja akende ja välisseina katete, tööd (siding). ® ,5-tollised' alumiiniumist veerennid ilma jätkudeta (ühes pikkuses), neljas värvis. Võtan tellimisi vastu nii linna kui suvemajade .osas. Tasuta hindamine. Helistada H. OSSp, tel. 884-4558, 832-2238 Eesti Alumiinium Kompanii. Met. Iie. B888 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-17-08