Meie Elu = Our life, June 17, 1977

              ; REEDEL; l i j u u N i t - 'MPAY/ÄJNE-IT „Meie Elu"'-nr. 24 (1447) 1077
'OOL ÖLtEHINNAST MAKSUDEK!
HELGI KASAK-ÖSTERREICE
omandas, sel kevadel doktorikraadi
+~ PhD —r keeleteatuse alal New Me­xico
ülikooli juures. Doktoritöö tee­maks
oli „The aquisition of locatives
in Estonian".
Helgi K.-Ö. sündis Riias 10. dets.
1938, keskhariduse sai Montrealis, lõ­petas
McGilVi ülikooli 1960. a. BSc
kraadiga, sai magistrikraadi antro­poloogia
alal samuti McGhTi ülikoo­lis
1964. a. s
Teostas keeleteaduslikke uurimusi
eesti laste juureks nii Montrealis kui
ka Torontos, kasutades andmeid
oma doktoritöö ja^oks.
akadeemiliselt kuulub Eesti Nais­üliõpilaste
Seltsi.
Õp, Uno Pianki
-sünnipäevaks
' (CANADIAN- SCENE). — Kui teie
järgmine kord tühjendate oma õl­lepudelit,
siis pidage meeles, et um­bes
pool selle pudeli hinnast läheb
maksudeks, millega kaetakse sellised
vajalikud väljaminekud nagu teede­ehitus
ja haridusele minevad kulud.
Ja kui Ariti-Inflation Böard ei oleks
valvamas tagaplaanil, siis maksaks
pudel õlut veelgi rohkem küi see
praegu maksab. r-
24 pudeliga kast kanada õlut mak­sab
$6.65. Umbes 50 protsenti sellest
hinnast läheb föderaal-, provintsi- ja
aktsiisi maksudeks.
Kolm suuremat kanada õlletehast
Läbatfs, Molson's ja Carling 0'Keefe
katavad 97 protsenti Kanada turust.
Kõik need kolm ettevõtet peavad sil­mas
pidama ' Anti-Inflation Board'i
hindade ja sissetulekute. juhtnööre
ning peavad BoardT informeerima
igast hinnatõstmise kavatsusest.
1976. aasta märtsis võttis Anti-Infla-tion
Böard revideerimisele La Bras-serie
0'Keefe Limitee ettepaneku
hinna tõstmiseks 23 centi gallonilt
ja nõustus ainult 11 cendilise hinna­tõusuga.
Arvestades võistluse mo­mendiga,
jäid ka kõik teised Quebeci
õlletehased selle hinna juurde..
Boardil ei ole kontrolli maksude
üle, mis moodustab ühe osa tarbija­telt
-võetavast õllehinnast. Samuti ei
allu talle farmi produktide hinnad,
mis moodustavad umbes 10 protsen­ti
õlle ostuhinnast. Canadian Wheat
Board reguleerib siiski kõige, täht­samat
farmi produkti, mida •kasuta­takse
õlle valmistamise juures - - n i ­melt
odralinnaste hindasid.
AIB hindade ja profiidi juhtnöörid
hõlmavad - umbes 40 protsendi õlle­pudeli
müügihinnast. Siia kuuluvad
näiteks töö (umbes kaheksa prot­senti
tarbija hinnast), distributsioon
koos pakkimise ja reklaamiga (kuni
11 protsenti), ettevõtte kulud, ja int­ress
pluss rent,- amortisatsioon ja
kindlustus (ligemale kaheksa prot­senti).
• ; •
Board kontrollib nendes kuludes
tekkinud muudatusi ja hoolitseb sel
le eest, et õlletehase profiidimäär ei
tõuseks üle selle piiri, mis kehtis eri
ne - inflatsiooni vastu võitlemise pro­grammi
rakendamist.
AIB ei ole ainus organisatsioon
kes tegeleb õllehindade kontrollimi­sega.
Ka iga: provintsi Liquor Cont
rol Board peab andma õlletehastele
oma nõusoleku enne kui nad. saavad
muuta hindasid. Ning Manitobas
peavad õlletehaste esindajad osa
võtma avalikust. Public Btiliti
Board'i koosolekust, kus neil tlileb
õigustada hindade tõstmist ja kus
neil antakse selleks luba.
i.SOOSAAR,
•Chartered Accoumtani
Süite 402
725 Don Mills Rd.
Don Mills, Ontario
483-6308
429-4944
•22. juunil saab pastor emeritus
Uno Plank Baltimores 75 aastaseks.
Kuigi -ta juba viis aastat tagasi, jaa­nuaris
1972, siirdus pensionile, on ta
vabatahtlikult jätkanud oma usulist
ja rahvuskultuurilist tööd väljapaist­va
viljakusega, nagu ta seda on tei­nud
ligi 40 aasta vältel, alates 5.
maist 1,938 mil piiskop dr. Hugo
Bernhard. Rahamägi teda ordineeris
EELK" vaimulikuks.
"Uno. Aleksander | Andreas- Plank
sündis 22. juunil 1902.- a. Lõuna-Ees-ti>:,
Tartumaal, Rõngu vallas põlise
'eesti taluperemehe ja .Paaslangi ves­ki
omaniku pojana. .
Esimese maailmasõja algusele eel­neval,
sügisel ta alustas; oma õpin­guid
Tartu Kommertskoolis, siirdu­des
hiljem Tartu Reaalkooli, mille
U. P. lõpetas ä. 1922. Vahepeal viis
teda Vabadussõda 'nende keskele,
"kes.vabatahtlikena Tartu kooliõpi­laste
ridades tahtsid anda oma pa­nust
Eesti eluõiguste, eesty võitlemi-sCi.
Sõjapäevilt saadud roidenärv.i
põletik segab mitmel korral saabu­nud
rahuaja püüdlusi kõrgema hari- ses'
düse .'saamisel, al^ul Tartu Ülikooli
matemaatika-1 oodusteaduskonnas ja
hi.ijem usuteaduskonnas. Jaanuariks
. 1937 olid usuteaduskonna, eksamid
' ülikooli lõpetamiseks, sooritatud ja
noor õpetajaameti kandidaat määra­ti
prooviaastale Kambja kogudusse
VJÜ. Oskar Erits'a juurde. '•:/..
Algas õpetajaameti teenistuskäik
Siture Jaanis, kus õpetaja oli haiges-
_{urnid, edasi praostj Jaak Variku abi­lisena'Jõhvis
ja adjunktantina Vast-seliinas.
Kui praost J. Varik siirdus
Tallinnasse, et täita 'Kiriku hooldaja
ametiülesandeid Konsistooriumis,
tuli õp. Uno Planku uuesti asuda Jõh­vi
kogudusse.
Jõuluteenistusteks a. 1939 ta oli ta­gasi
Vastseiiinas kohusetäitja õpeta­jana.
Suur/ Lõuna-Eesti kogudus va­lis
teda Eesti rahvale traagilisel su­vel,.
16. juunil 1940 oma hingekarja­seks.
6. juuli ööl 1941 tuldi teda Vastse­liina
pastoraadist vangistama, aga
õpetaja viibis sel ööl metsas paos. Ta
ei saanud selles olukorras enam ko-ju
tagasi pöörata, vaid liitus metsa
põgenenud meestega, kellel varsti
seisis ees võitlus Vastseliina vabas­tamiseks
punase võimu käest. 1944.
a. 10. augustil tuli Vastseliina kogu­duse
hingekarjasel asuda viimsel mo­mendil
sisšemarssiva punaväe eest
' pagulasteele koos abikaasa ja väike­se
tütrega, mis teda viib Põseni lin­na;
kus. ta rakendatakse tööle eesti
sõjaväelaste ja nende pagulasteks
;" muutunud perekonnaliikmete vai­mulikuks.
Punaarmee lähenedes toimub- uus
põgenemine läbi 1945. a. karmi jaa
- nuari kuu talve. Thüringeni suunas
kuhu varsti USA väeüksused sisse
marssisid. Nüüd langeb õp. Plankile
ülesanne asuda Lõuna Baieris usull
selt teenima suurt arvu.eesti pÖge
viikke, kes koondatud D.P. laagri
tosse, Augsburgi gümnaasium asub
. Karl Koljo juhtimisel kasvatama
eesti noori rahvuslikus vaimus ja
neid.\ette valmistama ka paguluses
kõrgema hariduse saamisele. Õp
ü; P. on selle gümnaasiumi õppe
jüüks.
1950. a. aprilli kuul saabus U. P.
abikaasaga ja tütrega USA-s.se. Siin
ta saadeti ingliskeelse usulise toö
Peapiiskop Maailma*
liidu konverentsile*
Peapiiskop Konrad Veem sõitis
Dar-es-Salaami Tansaaniasse, et osa
võtta EELK delegaadina: seal J 3 —
26. juunil toimuvast Luteri Kirikute
Maailmaliidu kuuenda täiskogu is­tungjärgust.
EELK konsistoorium saatis vara-kevader
kirikutele üle maailma oma
järjekordse . uurimuse okupeeritud
Eesti kiriku olukorra kohta. Selles
uurimuses omistatakse erilist tähe­lepanu.
Eestis juba üle kümne aasta
arendatud aktsioonile, mille eesmär­giks
on surve avaldamine inimestele,
et nad loobuks kiriklikest talitustest
.ja võtaks omaks uued marksistlikud
talitused. '
Maikuu esimesel poolel viibis pea­piiskop
Veem kõnereisil Lääne-Root-sis,
kus, ta rahvaülikoolides, kogu­dustes
ja teistes .kohtades pidas
rootsi kuulajaskonnale kokku 15" et­tekannet
teemadel „Kirikud risti
aü", „Kiriku olukord Balti maadel"
ja Eesti kirik .kodumaal ja pagutu-
Pärast elavat tegevust oma kiriku
kogudustes on piiskop Karl Raud­sepp
teinud Oma esimesed visiidid
piiskopina P.-Ameerika mandril, nii.
Ühendriikide ja. Kanada juhtivate ki­rikutegelaste
kui ka E. V. peakonsu­lite
E. Jaaksoni ja I. Heinsoo juure.
New Yorgis saatsid teda praostid A.
Hinno ja R. Kiviranna.
Kcmada välisminister ®!
Kanada välisminister Don Jämie-son
ei kavatse tuleval aastal Edmon-toniš
toimuvatele Commonwealthi
mängudele kutsuda ügandalasi ja
Uganda diktaatorit IdiÄmini. Süü­distatakse,
et Idi Arnini diktatuuri
all on rohkem kui sadatuhat inimest
pidanud jätma oma elu, Idi Amin on
slami usku ja ta ei salli kristlasi, t ä
askis hukata kristliku piiskopi Ja­nani
Luwumi ning kristlaste hävita­mine
tema salapolitsei, vägede poolt
jätkub.
luittiuiniiiiuiN^
VÕÕRÜSPIDU
N. Eestisse on planeerimisel kaks
suurt lennuvälja! Aeroprojekt pla
neerib suurt lennujaama Tallinna
Tartu maantee aarde Ülemiste järve
lähedale. Lennu jaamahoone ise tuleb
140 m pikk oma ootesaalide, kohvi­kute
j ne. Kompleks ehitatavat val­mis
1980 a. olümpiaadiks. Teine, era
lennuväli, on planeerimisel Ülenur­mele;
Tartu lähedale, mille kavandit
valmistab arhitekt I. Seidre. Lennu­välju
ei avata" otse läänest tulevate­le
lennukitele. ;
» . • • •'
ILMUNUD
Eesti metsavendade vabadusvõitlus
sõnas ja pildis;
Graafika: Axel Roosman
Hind $8.50. Postiga tellides saateku­lu:
Kanadas .55 USA-s .75£. Üle-.
meremaadesse $1.20.
DI
® Noor flötist Leelo Valdsaar esines
suure eduga Doveri lähedal Wooden-hawk
Pargi kevadkontserdil 30. mail,
esitades Mozardi flöödikontserdi Or-banio
Otey juhtimisel. Leelo Vald­saar
on vastu võetud North Carolina
School of the Arts flöödiošakoneta.
See kool annab ühtlasi gümnaasiu­mi
hariduse.
• • oo
muugil
958 Broadview Ave. Toronto. Ont.
M4K2R6
MÕTTESÄHVATUSI
Reklaam on-katse inimest tema ra­hast
eraldada.
• Pankur on mees, kes laenab vihma­varju
päikesepaistelise ilma puhul
ning nõuab selle vihmase ilma puhul
taeasi.
Pankrotil on kolm põhjust: naised,
hasartmängud jä asjatundjate nõu­anded.
;
Einefqge ja teefoge!
Toitlustamisteenindus vanadele ja
haigetele „Mcals On Wheels" katab
oma kulud 70% ulatuses riigi sum­madest
ja ülejäänu laekub toetus-tesl
Selleks korraldatakse:'koostöös
Toronto restoranidega aktsioon „Out
To Lunch". 50 restorani ja söögima­ja
pakuvad esmaspäeval, 20. juunil
kl. 12—2.30 p, eine 3 dollari eest, mis
läheb toetuseks: sellele heategevale
organisatsioonile. Tbidupiletid ja res­toranide
nimistu saab tellida „Meals
On Wheels" hüroost, 185 Bloor Str,
East,, tuba 224 (tel. 961-3885). .
Ari on ainult siis äri, kui omanik
suudab maksuametile selgeks teha,
H pole äriga üldse tegemist.
Esialgu: jätab see sõna mulje,
I nagu oleks pidu seotud võõrusele
| minekuga. Nimelt kui saabub väi-
I ke kirju, peopesa suurune kaar-
|; dike: aeg — siis-ja-siis, koht: meie
I tagasihoidlikus kodus (s.o. kahe-
| kordses nii umbes -kaheksa-ruu-
| milises villas...)'.
I Kuigi see kaardike on väikseke
1 ja kergeke, lööb ta majja sisse
| nagu aatompeaga pomm — taeva-
= ne halastus, ei ole midagi selga
| panna!!! Hakkab hirmus ajamine
I mööda poode, õmblejaid, frisööre
| jne. jne. Mis sellest pikalt kõnel-
I da, peale sõjaraskuste on igaüks
| ka need raskused läbi elanud, u
I Ja sellest polnudki meil kavat-
I sus rääkida. Mõtlesime võõruspeö
I all hoopis midagi vastassuunalist
I — võõrustamist ehk võiks öelda
| võorustamispidu. See on pidu, ku-
| hu meie saadame need kutseke-
I sed: tulge — meie tagasihoidlikus-
| se kodusse. (Meil ju ei ole niipal-
| ju ruumi k u i . . . aga küll me ehk
J ära mahume..;. paar suutäit .1
1 ega suuremat...). '
I Algab närvesööv aeg. Kõige-
I pealt on kohti lauas just nii-ja-nii
= palju aga neid, keda kutsuda hoo-
§ pis naa-ja-naa palju. Keda võtta,
I keda jätta!? Kes on kunagi maja-
I prouale halvasti öelnud (see kleit,
§ kallis, on sul jälle kitsamaks jää-
I nudi)! Keda lihtsalt ei või kutsu-
| mata jätta. Keda ei tahaks, äga
1 . . . ehk jääb tulemata!?
| õhtuti hakatakse võtma unepil-
| le. Ei saa magada ärevusest, kui-
1 das küll pirukad välja tulevad!
I Kui palju panna peeti rosoljesse!
= Jne. Ja mis pärast räägitakse...!
| Köögi laud puistatakse täis pa-
I bereid — kõik retseptid, trükitud,
I kirjutatud, piltidega, zhurnaali-
| dest lõigatud. Telefon hõõgub
| kuumusest: kas sul on süldipanni
I — minu omal on liiga suured au-
| gud, mis oli see kala... kust said
1 heeringaid...
| Muidugi tuleb Milda juba eel-
| misel päeval, et olla abiks (skum-
| bria teha, rosolje lõikuda!). Algab
I poevahel käimine iga kord saa-
| butakse suurte kottidega. Aga ik-
I ka on veel palju puudu! Mis sa
| arvad Milda, kuidas me need kar-
| tulid? Kas panna veel natuke ja-
| hu?-Klopi sa seni seda, kuni ma..
| kuhu sä hiilid Juss! Sind on meil
I vaja — terita nuge, kruvi see laua
külge... ;
Kas on küllalt pruun?^Siitöt-|
sast on pisut kõrbenud, aga selle. |
võib ära lõigata. Kuule, -kas me §
soola panime? Mis seal nüüd kõr- J
beb!?* : :/"[/-.";V"r :
Lõpuks hakkab ümberringi' kuh- =•
juma kausse jä taldreküid, vaag-1
naid ja kandikuid. Üks ots on ma- f
gamistoas, teine Vannitoas. I
Siis juba tuututab üks auto. Sa f
mumeie! Kus lipstikk, kus meik- §
ap! Juss,: mine vastu! 1
Lõpuks on kõik (pagan — keegi f
ei jäänud ära!) lauda sokutatud.!
Peremehel pole ju kohta vaja, va- =
lab jooke ringi. Perenaine jook-1
seb kaussidega.' Noad-kahvlid klo-1 •
bisevad', jutuvada tõuseb — oh-ja-1
ah!, see on maitsev! Haruldane! |
Perenaise nägu naerul: võtke §
nüüd, võtke — midagi ikka. süüa i
kõlbab! Ei ole |u suurt! Võtke | :
sest piskust! Ei ole ju hästi välja |
tulnud, servast natuke kollane, i
asa noh...! I,
Üks kauss käib ringi teise järgi. =
Võtke nüüd võtke» ega see nii |
halb ei ole! Ei noh! Seda peate |
.kindlasti katsuma! Te siit pole 1
võtnudki, kas ei maitse...? |
Jutt on elav, eriti daamide hui-1
gas. Diskuteeritakse kaloreid ja =
uusi dieedi retsepte — mõtle, ta.§
olevat 15 naela kaotanud! Aga ld-1
hes olevat retsept, et vöid kõike I
süüa ja aina võtad maha! Kõige |
kindlam on. ikka, kui ei söö.,.! 1
Ma proovin siin seda, ainult natu-1 ^
ke. Palun ulatage sealt toda; ei ole 1
veel saanud katsuda... . 1
Siis tuleb Milda lööknumbriga, |
mille ta tegi,perenaise enese sala-j
ase retsepti järgh Vaagen käib |
ringi, igaüks lihtsalt peab sealt |
võtma! Võtavädki — ja näod tõm-1
buvad kangeks; sinna ilmub pii- §
liarikäs ilme. Mõni luksatab, mõ-J
ni surub taskuräti suule, mõni =
hiilib vannituppa, mõni viskab 1
kaks puhast viskit järgimööda. |
Hakatakse nõudma ägedalt koh-1
viv Igaüks joob pea ühe sõõmuga |
kaks tassi,- Siis hakatakse mine-1
kut tegema. Oi! Ei saa enam võt-1
ta! Väga hea kull, aga lihtsalt ei |
saa! Ei jõua! Aeg ka hiline, liik-1
Ius läheb suureks. Täname, täna- §
me! Tõesti o l i . . , ! |
Perenaine vaatab kahvatava =
ta ,
näoga, kuidas külalised lahkuvad, |
aga aeg pole üldsegi veel õhtune. |
Milda seisab tolle spetsiaalse 1
On aegu, mil mitteäritsemine on
parimaks äriks. ".••'••'...'•.
Siis selgub, et puudub sool või vaagnaga, mille eest kõik näivad
suhkur— Juss lippa poodi! Näe põgenevat.
I
u
Eesti Ap. õigeusu Kiriku Sinodi
otsusega annetati Kiriku kõrgem vai
K II i-l II M 1 M M h ^ I mulik aumärk, Platoni orden, teene1
ü H U IYI I iMiH.M f te eest Alexander Jommile ja Jüri
17—25. juunini Karavani pidus- «ürsoole. A. Jomm on Õppinud Riia
tuste Tallinna paviljon Eesti Majas. v a ! " l V l l k u ' s e m i n a r i s -
i, Laup., 25. juunil Võidupüha tähis- T
M o I e m a d . e l avad Montrealis,
tamine „Devil's Elbow" suusaklubis ? ^ o n m^nd juba pensionäri
kl. Uh. alates. Iikka.
-jfcr Teisip., 27., 28. ja 29. juunil heli­film
Tiina" (ingliskeelse tekstiga)
ÖISE auditooriumis 252 Bloor Str.
W. algusega kl. 8 õ.
Laup., 2. juulil „Suvehari 1977.
Seedriorul". | J- E. Ray, keda süüdistati USA tsi­viilõiguste
eest võitleja Martin Lut­her
Kingi mõrvas ja mõisteti kohtu-treeningule
ameerika luterlaste kaas- P o o l t e l uks ajaks vangi ilma asja si-abii.
Aasta hiljem ta teenib oma esi- suliselt arutamata, sest ta võttis süü
mest USA kogudust Colorado osarii- t e o õ i B e k s - Hiljem ta eitas oma süü
gis. Kahe aasta pärast, jaanuaris 1953 tegu ja kinnitas, et teda sunniti süü
ta asub tööle EELK Baltimore-Wash- t e § u õ i g e k s võtma. Nüüd õnnestus
ingtoni Markuse koguduse hingekar-t a l Tennessee kõige kindlamast
jasena. vanglast põgeneda. Ta ronis mitme
Oma rikkalike kogemusi pikast t e i s e m n & & . ü l e 1 5 * n e Jala kõrguse
hingekarjase ametis olemisest ta on vanglamüüri ja põgenes. Teda otsi
edasi andnud paljude artiklite kaudu sid sajad politseinikud verekbertega.
eesti ajakirjanduses; ja ajakirjas | J - E - R a Y tabati pühapäeval.
„Eesti Kirik". Tema elutöö püsiva
väärtusega vananematuks panuseks
jäävad praegusele ja tulevastele põl
vedele tema koim jutlustekogu: , Ju­mala
otsijad" a. 1960; „Teelolijad" a.1
1971 ja „Kojü jõudnud" a. 1975; *
Seoses õp. Uno Planki 75; sünni­päevaga
me tohime koos temaga au­kartuses
ja tänumeeles seista kõige­väelise
ja armurikka Jumala ees.
Sellega seoses ei ole meie pilk mitte
ainult suunatud minevikku, vaid ka
julgelt ja kindlalt tulevikku! Krist­lastena
meie ei usu jumalavastaste
jõudude püsimisse. Tänades juubi­lari
tema väärtusliku elutöö eest usu­lisel,
ja rahvuslikul alal me soovime
temale südamest ka edaspidiseks Ju­mala
abi ja õnnistust.
Praost Rudolf Kiviranna
Tavaline suli varastab kassa, ja võ­tab
siis advokaadi. Valge kraega su­li
võtab enne advokaadi ja varastab | |
siis kassa.
•••V:,-;-':-
r Enamik menTnaarc on mink sõna­des.
-: - r ••:'..-"" '•'.'•'• •"•'•'•'••:..•. j - "
Memuaarid on vastandiks läbi­paistvale
pakendile..
On, idiootlik töötada seitse või ka­heksa
kuud ühe romaani kallal, mille
saab osta igast raamatukauplusest
kolme dollariga..^
— ikka unustasin porgandid! Ja­hust
tuli puudu! Kas _sa jooke
tõid! Jääd on vaja!
Siis Juss streigib- — ei lähe
enam, muidu kui kõik puuduv on
paberile pandud, mis veel vaja.
1 Tehakse siis nimestik, sedelike —
ta f
sibulat, sellerit, mädarõigast, si­nepit,
peenendatud mandleid, õu­namoosi
jne. jne.. Ahjust •hakka­vad
tulema magusad lõhnad. Aeg
jookseb.V. '
* Siis maitseb kä perenaine ise §
sealt, kuna, ta seni polnud saanud |
selleks mahti. Ja ta karjatab. |
. „Milda", mille järgi sa selle te- i
sid!? •• '' ' ~
„Aga ikka sinu retsepti järgi," §
toriseb Milda ja lükkab paberile-J
he perenaise ette. „Armas Jumal, |
Milda! See pole ju retsept. See on 1
sedel, mille järgi Juss poes ost-1
mas käis!" . I
lafienaMatioiinMauauaiiaiiiina n [pvittna-d tm truu la-ites: CM ci t truoniri i DUOII oiioTi ot t HIID t musuBnBn Buauon cn truui-! tn ©i i IDU DI i DII DI i DI mi i onoi
IRIK PURJE KINDLÜSTUSBÜR00
i JAD
„Kuidas on siis söögiajad?4' küsib
kohtlane hotellikülaline.
:„Hommikueine .'kella 1—10-ni, lõu­nasöök
kell 11—15 ja õhtusöök kella
18—23-ni."
„Kole kahju. Mul ei jää aega enam
inna vaadata "
Professori patsient sureb öösel.
Järgmisel hommikul küsib professor
leselt:
„Kas. haige higistas öösel?'
„Ja kuidas veel!"
„Väga hea tundemärk," pomiseb
professor. ..Higistamine on tervisele
kasulik."
mõistis hukka
Teatan oma lugupeetud klientuurile, et alates-20. juunist, s^.
olen ühinenud meie vanima kindlustusagentuuriga H. Later &
Co. Ltd., et pakkuda teile paremat teenindamist ja laiemat tur­gu,
esindades paljusid suuri ja soliidseid kindlustusseltse. Miiw
uus aadress:
14Ö2 Bafhursf St., TbrönifeM5P
H. Later & Co. W.„
Telefon 653-7815 r
24-tunnine telefonivalve.
u /Austusega .;
Füff©
s.
Commonwealth konverentsil Lon­donis
viideti aega peamiselt Uganda
diktaatori Idi Amini hukkamõistnu
sega. P. E. Trudeau ütles, et I. Amin
saatis tuhandeid surma ja mõistis
selle teo hukka. Samas nõuti Rodee
sia valgete vastu sõjalise aktsiooni
ettevõtmist. P. E. Trudeau märkis,
et Kanada ei toeta sõjalist lahendust
ja leidis, et Aafrika riigid peavad ise
Rodeesia küsimuse lahendama. Ka­nada
ei võta Rodeesia vastu ette ka
majanduslikke kitsendusi,, sest see
halvaks Rodeesia majanduslikku
olukorda.
„Kirjutage protokollile alla," ütleb
politseinik hulgusele pärast ülekuu­lamist.
' "
„Võimatu. Ma olen analfabeet."
„Mind ei huvita mis usku teie ole­te."
Põrgupiinasid kirjeldas anglikaani
reverend Thompson Detroidi terase-tÖölistele:
,;Teie kõik tunnete sula rauda. See
serveeritakse teile, põrgus jäätisena."
v ; ; ; ; š /^'':':'v;'':;:Vv.:
Külaline lokaalis:
„Kas teie orkester mängib vasta­valt
külaliste soovile?" : ;
•'. „Äga muidugi," kinnitab kelner.
„Mida härrad soovivad?" y
>;Laske neil mängida kaarte nii
kaua kui mina cinetan." /: : .
Tel. (416) 466-1951
EÄRBINM
FLOWERS & G1FTS 362 DantorthAve., '
Toronto, Ont. M4K 1N8
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS VALIKUS VALIK LILLI
erisündmušteks ja tähtpäevadeks. ® Samuti käsitöö kinkeese-meid
— KULLASEPA, MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA ja PUU-.
NIKERDUSE alal. Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
Äri on avatud kl. 8.30—6 õ. Neljapäeviti jä reedeti kl. 9-ni õ.
©Alumiinium uste ja akende ja välisseina katete, tööd (siding).
® ,5-tollised' alumiiniumist veerennid ilma jätkudeta (ühes pikku­ses),
neljas värvis. Võtan tellimisi vastu nii linna kui suvema­jade
.osas. Tasuta hindamine.
Helistada H. OSSp, tel. 884-4558, 832-2238
Eesti Alumiinium Kompanii. Met. Iie. B888