1980-10-30-08 |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ZEDOIECr „MeieElu"Br.44 (1602) 1980 EestiipaUide ToeWv Maisring Torontos aiidis 26. okt. jEesti Maja täissaali publikule, isoortie daamide poolt organiseeritud, moeparaadi, mis oM pikk ja huvitav. Esines 17 mannekee-nit, Anne Jõgi, Enama Karuks, M Kiilaspea, Pia Kiilaspea, Linda Kukli, Eve Kübarsepp^ Linda Liigand, Tiina Lomax, Mervi Polli, Elva Palo, Anne Pajuäär^ Tiiu Roiser, Linda Saarniit, Vivian Sepp, Helgi Sooaru, Marta Tiido Ja Ellen Valter. Sujuvalt kerge muusika teorglltari kapellilt. Meeldiv lavadekoratsioon Ä. Mihkelsoolt. Teadustas Maikl Lupp, kes tervitas osavõtjaid, tänas suure» vaeva nägijaid ja luges ette Saksamaal asuvate invaliidide tänukirjad, milledest üks kiri lõppes lausega „Hoitke Eesti keelt ja meelt!" „Esto W osavõtjaile saatis E.+.T.Naisring veel $2000 reisuräha. KÖm;AASTAAEGA:' Moenäitus oli jagatud kolme ossa: sügis, jõulud ja uue-aasta ball. Metsikut lääi\t kauboi kübaratega esitasid nooredy kelledest üks ei olnud oma !seelikut triikinud, või oli see kiiruga ärist tooc^ud. Järgnesid sügisesed'jalutusansamblid---'Helgi Sooaru lilla seeliku ja| hele-tumelilla huvitava triibustikugä peenekoelise sweateriga, Tiiu Roiser, yiivian Sepp i hästiistuvas lillakas toonis volditud seelikus soJDiva kampsoniga. Anne Pajuäär täiuslikus sügisriietuses H mantliga— sega pniunikas toonis, püksid, kübar ja mantshettidega saapad! Linda Liigand laitmatult ilusas haUikas-lillas ^/^ simplicity-lõikelises mantlis, mis oli huvitavalt ruuduline ja sinna juurde kuuiusid hästi läbimõeldult must vest, mustad püksid ja hall seosega pluus. Rüüzliid, völan-gid, shleifid^— ka juustes -— on praegu suurmood, neid võib rakendada igale poole, sest mood toonitab naiselikkust. Püksid püsivad moes edasi sest ajast .saadik^kui Märlene Dietrich nad esimest korda taryitu-sele võttis. Neid kannab^ naine igal pool väga varieeruvalt. Pükstel on sagdi üleval krooked ja alt jalale liibuvalt imekitsad. Või alt laiad õhtu-tualettide juures. Üks püksisäär esineb põlvpükste juures lahtise seelikuna ja Euroopas on kalifeepükste mood taastatud. M L S M A B . ; , ; Sügisel sajab ka vihm. Linda Saar-' niit kandis kallist ekrüüvärvi^ & puutsigä mantlit, mille ülaosa oli huvitavas porde kaunistuses. Teised vihmamantlid olid tavalised hallikassinine roheline ja must. Loomulikult löödi valla ka sobivad vihmavarjud, sest kuidas sa muidu said kui sajab. Sügis hõlmab kleite^ kostüüme mis tänavu jälgivad piinliku täpsusega keha jooni ja nõuavadlõmblejalt stiili tunnet ja eseme joone õiget tabamist. Torontos on pälj^ häid jõude sellel alal, seda näitas ilmselt tänavune „shõw". Modellid paradeerisid kahekaupa ja vaatajal oleks pidanud rohkem silmi olema. Teadustaja ko-mistas mitu korda ja jättis teise nime nimetamata. Tähelepanu pälvis Linda Liigandi „kanarbikuvärvi" täisvillane kostüüm, mille seelikul oli ees- ja tagakeskjoonel lõhe. Pluus hallikas-lilla, seosega rinnal. 'Kos-. tüüm oli valminud Montrealis. Edasi esines Emma Karuks kaunis kostüü-mis, Ellen Valter temale sobiva omapärase ^kleidiga, lvi Kiilaspea hea-maitselises tumelillas kleidis — must lai moodne vöÖ; Vasakul poole vööni ulatuv nööbitav lõhe. Marta Tiido oli kinni pidanu^^moes olevatest ,,som-ber" värvidelt. Ta esines beesh-Hlla-kas kleidis, mis sobiv igalepoole minekuks^ Linda Kukk esines, must-val-ge triipu kostüümis. Moeloojaid on tänapäeval sadan-deid! Pole vaiiPariis ja Room enam .domineerivad' Naine sejsab nagu moHoojate tuulte keerises^^ja nad isegi nimetavad seda sageli „virr-var-riks.'' Sellest ,,yirr-varrist" olid meie modellid pariniä välja noppinud, mis esitas nende head maitset. Rõõm vaadata. Eesti Naisripi IVioenäitusel. Vasalcult: Elva Palo, Maiki Andre- Lupp, Tiina Lomax, Eve Küljarsepp, Mervi t^^^ pea. Anne Jõgi, Tiiu Raiser, Linda Kukk, Emma Karuks, Sooani, Linda Saarniit, Liigand, Vivian Sepp. 7 Värvitoonid on agä üldiselt pehmed ja tumedad. Sellest müstikast ja müriaadist olid esinejad kä kinni pidanud. Tiiu Roiser kandis'' halli kostüümi: Hainleti mütsiga. Vivian Sepp'al ja hiljem ka Tiina Lomax'il ei oleks tohtinud kombinee lõhendi-ktist^ paista, milline viga langeb koordinaatorile. Linda Saarniit esitas kaunilt sulavates värvides väga hästi sobiva sametmantli. Anne Pajuäär diskreetse nlusta kleiäi huvitava sarmika dekolteega ja temaga kaasuv Emma Karuks kandis matt ja shatään vahelduva pikitriibulist musta kleiti, mis mõjus väga .saledalt. Helgi Sooaru kandis iga-aastaja too-' sat kleiti jä Anne Jõgi: kleidil moodsad kellukese varrukad. all — pits rüüzh kaela ümber ja his- Linda Liigand üllatas kohe ilusa paänia lahtised varruka ääred musta õhtukleidiga. Esimene ollglitter ma-õrna vahepitsi ja kitsa sänaetpaela terjališt läiki^^ pihaosaga (vä-kombinatsioonis. Emma Karüks'i ga suur mood) valgete kolmekordse kleit oli alt nelja täisnurgaga, kolime orgaanza materjalis^; libliktiibade lü-valge peen-peenikese õlapaelaga' ja .hikeste varrukatega ja pika laia mus-sama peentest paeltest seotava vöö- ta seelikuga. Selle oli kavan(lanud gav':;' 'C;. V;:': - • Oligi käes esimene vaheaeg, kus kuulsime A, Nünveelt kolm invaliide meenutavat — Jsegi nukrusesse sattuvat — laulu „Oli kodu meil sise- Foto — Erik Liigand nud moenäituselt ka kasukad. Mis' õhtukleitide juures esile tuli tõsta, see oli Linda Saarniit'i Haapsalu säili tehnikas kootud, maikellukese kirjaga kleit. Kes küli selle suure ja ilusa tööga oli hakkama saanud? Nii küsisid mitmed. Linda Liigand kandis pehmest Jersey taolisest ,,novel-ty" materjalist lihtsat pikka musta kleiti, millel kaela ümber mitmelt Maire Maider, tuntud moe joonistaja ja suurtekogemustega moeillustraa-tor. Teine Oli, shocking pink" täissii-di zorzett,'vööjoonest kukkuv-pluu-: realt kroogitud rüüžhi. Igal d l mi-selik, musta laia seosega seljatag^^^ huvitavat kanda. Teadustaja maa põldude vöös",„Kord Eesti ran- mis rõhutas selja dekolteed. Selja- Maiki Lupp oji vaheajal ka selga pan-nikul",- „Tulge tagasi Eestimaa -po- lõige ulatas vööjoonest kaelani-. Ka- nud valge tualeti, mille dekoltee näijad" ja lisapalana On kallis muHevvandaja oli St. Laurent. Pikad mus- tas naiseliku võlu ja seelik oli eest kodupaik. G. Iltali heas saates:. Niin- tadkind|d, mida kantakse Euroopas., ülesse nihg tagant pikem. Sobis suu- Pariisi„highlight" orient käsitsi ti- repäraselt noorele kandjale.. J kitud jakki kandis publiku hulgas Tiiu Johnston. Jõulud on seoses lastega. Sellepärast laulis tilluke tüdrukuke Jõuluvanale ootelaulu. Teise vaheaja meeleolu muusikat mängis Krista Evert TÄHELEPANUKS ORGANISATSIOONIDELE „MEIE ELU" on asunud oma järjekordse KALENDRIT AHTRAA-MATÜ koostamisele 198L aastaks. Kuna ,JW[EtE ELÜVKALENDER-TÄHTRAAMAT on organisatsioonidele ja ;,Meie Elu" laialdasele lugejaskoimale asendamatuks käsiraamatuks üle kogu vaba maailma asuvate eesti organisatsioonide kohta^ siis on oluline, et Täht-raamatus oleksid organisatsioonide täielikud õiged aadressid. Organisatsioonide praeguste õigete aadresside saamiseks palutakse kõiki eesti organisatsioone Kanadas ja mujal saata oma täpsed aadressid Post Cöde'i äramärkimisega „Meie Elu'le" HIUEMALT 15. NOVEMBRIKS s.a. aadressil: ,JVIEIE ELU" 958 BROADVIEW A V E ., TORONTO. ONT. M4K 2R6 Õige aadressi avaldamine ,JVIeie lElu" Tähtraamatus on iga organisatsiooni enda huvides. Seepärast I saatke, oma aadress „Meie Elu" Tähtraamatu jaoks kohe viivita- •matultl „MEIE ELU" eas vee säi roose. IK INSURANCE AGENCY LTD Lähenedes jõulueelsetele koosviibimistele hakkas ilimnema pidulikumaid tüalet te ja karusmantleid. Linda Liigand teab, mis ta tahab. Ta oli ise kavandanud tumehalli siidtüuni ka, mille kaela äär ja suur shleif olid hõbedases äärkaunistuses. Tuünika all helehall Jersey pikad püksid. Tei^ ne tema kaunis omalooming oli tür-kiis täissiidi pükskostüi^rn, mida Kopan türgiateljee. Ta talvemantel OÜ liiva värvi, hanesulgedega vateeritud, hästi soe, vihma- ja tuulekindel ning väga kerge mille krae võis üles tõmmata mi et vaid ninaots jäi väljav Mantel oli valmistatud Ameerika tuntud moelooja Bill Blass'i poolt. , Tiina Lomax'i kleit oli ühe õlapaelaga. Marta tiido müst täissiidi geor-gett pidulik kleit oli temale omase vilumuse ja meisterlikkusega 100% moodne laia seeliku — kitsas pits Meie sõidame Jõulude - ajal kä lõunasse. Selleks esitas Bmnia Karuks valge-rohelise kombinatsioonis iilenl trikoo. Moes'on läikivast;materjalist;:^ , , . . supeltrikood. Elva Palo, moeparaadi ^^^P"^^?^^l^^^^^^ "^"^^ ^uu-korraldaja, oli mustas bikiinis ühes- res^:raakimme lubatud, millega mo-tükis ,,maillot'trikood, Givenchyver-^:"^^;^^^^^ sioönis nõuavad nii s^edat keha, et nüüd on paras aeg „nälgima hakata" eelolevaks suveks: Spordiriietust esi- Nüüd antakse moenäitused koos tasid väärikalt Viivian Sepp, Ellen meestega ja nende moodidega. Selle- Valter, Pia Kiilaspea ja teised. ^j-N-ga oldi.ka arvestatud, vaid selle va- Kleidid muutusid pidevalt piduli- hega, et Allan Liik, Andres Truüvert, kumaks. Mervi Polli kleit eest süga- Mart Põldma ja Marco Ferr,ara ei ol-va lõikega ülesSe ja tagant pikem, nud pidulikkudes moodsates smokin- Lind^Kukk'e täissiidi ;crep-dershing;|:giates. Meeste moed on teinud suure kleit jättis ilusad õlad imetlemiseks, murrangulise pöörde. Mehed viisid lvi Kiilaspea pruuhikas värviheitl?^ elegantsed daamid ükshäMal "ballile.~' roosakas kleit oli huvitavate volang Koos õhupallide ja roosidega tekkis varrukatega.. Mehhikost oli'ostetud pidulik meeleolu. Tiina Lomax hele- Hblikastnlis plisseeritud \:kollan|i;: roheline, Helgi' Sooaru reseedarohe-kleit, mille juurde kuulus ka lehvik^^; I l s e s s e l g särava tikandiga, Em- Lindä Liigand'il • hallikashelesininš ma Karuks punakas pruunis ja Mar-pluus- klelt (langeb vööjoonelt pluu- ta Tiido bees-hallikas süurtualetis silikult alla) musta pitsriba kaunis- läks väga noore kavaleri saatel. Eitusega ja valmistatud Bill Blassi ka-" len Valter'il oU seljadekoltee ja lõhe-yandi -järgi. Kostüümid muutusid värvi- kimono lõikeline kleit. lvi Kii- Tegelastele jagati roose. Kavalehte polnud, see on' suureks miinuseks. Elva Palo tänas rooside eest, tänas modelle kaastöö eest. Jõulu ajal jagasid modellid ka kingitusi" üksteisele. Järgnes loosivõitude väljajagamine ja oligi lõpp sellel iluõhtul. Eha Tarmet Toomberg Westmore Driv© Süite 200 i e x d ö l e , Ontario M9V 3Y7 Tel. 745.4622 varakult omci puhkused lõunasse. Eesü panga liikmetele hinnaalandus broshüüri hinnast. KIWI R E I S I B Ü R OO Toronto Eesti Majas —• Tel,46648B ^1 materjalilt sametiseks, värvilt must, lilla, oliivroheline mini discokleit^ polnud. laspeä esitas huvitavalõikelist lilla-kasbeesi kleiti. Kõik õhtukleidid on nüüd maani. Loomulikult ei puudu-Ühendatud Rahvaste (Un|ted Na-tions) 35. aastapäeva tähistati üle maailma pidulikkude aktuste, kokkutulekute ja köosviibimistega. Torontos korraldas Ühendatud Rahvaste Kanada Ühingu Toronto osakond sel puhul vastuvõtu ja kontserdi raekojas. ^ , „Ühendatud Rahvaste Päeva" nimetuse all oli raekoja suurde saali kutsutud külalisi diplomaatlikust korpusest; * Kanada ja etniliste ringkondade esindaja;id nir\g kava koostatud „ühendatudvrahvaste" liikmes-gruppide esinejaist. Luuletaja Miloslav Zlamal VM. . päeva esimehena toimis ühtlasi kä teadustajana. Linnanõunik Art Egg-leton tõi tervitusi Toronto linnalt ning märkis Seda tähtsust, mida To-tönto omistab oma uustulnukaist kodanikele. Fanfaaride saatel sisenes: William H. Bartõn, Kanada saadik U.N.-s aastatel 1972-1980. W. H.' Bartoii oli ko^ hale sõitnud Ottäwast ning pärast 0mä pikemat sõnavõttu saadeti ta uuesti fanfaaride saatelj teele lennuväljale. Ta kirjeldas Ühendatud Rahvaste organisatsiooni saavutusi, kuid nimetas ka esilekerkinud takistusi ja raskusi, mis aast^t^ jooksul selle maaüma-südametunništuse-organi-satsiooni tood ö« halvanud. Kõnedele järgnenud kontsertosas esines solistina tshellol maailmakuulsusega kunstnik prof.* Albin Berkey. Temaga koos esinesid Thomas Ber-key, jr. ning Damelle Harper. Edasi olid' kavas saksa Harmonie Funkengafde tantsijad, hispaania flamenco tantsurühm, jugoslaavia rahvatantsu trupp ning väga meeldib vad jaapani tantsijad, nende hulgas ka lasterühm/ : Viimase palana esitasiÜ jaapani tantsijad ,,'\Atoniderfi^ Ganada", sümboolse tantsulise törvitusie Kanadale. Lõppsõna oli Richard Broughton- 'ilt, kes on U . N . Metro Toronto osakonna president. "•• Diplomaatide^ hulgas. miny Georgina v a l l a eestlsõpradeleo Omavalitsuse valimistel 10. nov. 1980 kandideerin Regional Councillori ko^hale. Olen varem olnud sellel kohal palju aastaid ja^alati on teie mured olnud ka minu mured. Ma olen olnud alati aus ja tahan seda olla ka siis kui teie mind valite ,gas!c. : r. • ' • , ; >\ FALUN TEiE ABI! illori kohale! Koolimeest Oskar.Paas'i, käisid ta 80-dal-sünnipäeval õnnitlemas T.E.S. Täienduskooli koolikomltee esimees H. Lupp, kopli juhata |ad E. Marten ja H.Ründva ning kooli asjaajaja L. Maüley. Pildil Foto--^ Ö. Haamer^ STOKHÖLM/CEPL)---ülemnõukogu 'Presiidiumi seadlusega 17. juulist kujundati li/Iaardu alev ümiber linnaks ning allutati administratiivselt Tallinna Mererajooni Rahvasaadikuta Nõukogule:. . Maardus oli juba 1972 7368 elanikku. Asulat hakati ehitama 1939 koos „Eesti Fosforiidi" uue tehasega. 195! sai Maardu aleviks, 1962 allutati Tallinna Linna Mererajooni alla ja oli Eesti rahvarohkeim alev. Maardus oii venelased, nägu kõikjal Eestis, asunud suurte plaanidega maapõue-' varbade - kaevandamisele, mistõttu ka rahvaarv T)n suurenenud. test kohal läti konsul dr; E. Upenieks koos abikaasaga. Eestlastest võtsid pidustustest kü^ lalistena osa Multiheritage Commu-nity Allianee'i abipresident Valve Andre abikaasaga ning sama keskorganisatsiooni r Alfred. t PEREKONNA SAUN : . Suilšet Beach Rd., P.O. Box Oak Ridge, Ontario LOGIPO Lähematel aastatel ehitatak-se välja Torontos järve kaldale mitmed ^moodsad suurehitused, mis selle rajooni muudavad üheks tähtsamaks linnaosaks. Ehitajateks on Harbour-front Corporation, Toronto linnavalitsus ja John Bassett. Harbourfront Corp. ehitab iirnber Front tänava otsa kohal oleva vana kaubamaja asemele uue, 8-ksa korru- . selise kaubamaja ja kondominiumi koos 14,000 ruut j alalise pindalaga tantsu auditooriumiga eelarve $50 miljonit. Ehitused valmivad 1983. a. ,: Toronto linnavalitsus kulutab .|20, rniljonit transpordi moderniseerimiseks selles linnaosas ja $27:5 miljonit 91 aakri suuruse järveäärse pargi väljaehitamiseks. Kolmandaks suurehituseks samas Imjoonis on konverentside tsentrumi 'Ihitamine John Bassetti poolt CN torni lähedusse. Eelarve kohaselt see läheb maksma f65 miljonit. Sinna tuleb hotell 600 ruumiga, avarad koosolekute pidamise ruumid ja balli saalid. Föderaal valitsus toetab seda projekti $19 miljoniga, Metropolitan Toronto f 13,5 miljoniga ja Onta-rio provints kuni. $32,5 miljoniga. Kokkii need.toetused katavad kogu ehituse kulud, nii, et J. Bassett'il ei omast, taskust välja panna sen- OB 0 Id traiüspordiks helistage - 722-5175 •TÄMISE VÄLJAMÜÜK. 9 osalise imporditud tiik söögitoa mööblihinnad, mis kunagi EGA KUSAGIL EIKORDU. : Buffet 72", Söögilaud 10-le 1*001 .«»...>...............,.,,,,,,,.,,,,,,.., Seinariiul (valge) 87" x 62"o Seinariiul ^valge) 96''x72" leg. hind $799.00 $895.00 $169.00 $498.00 1695.00 Müügihind $298.00 $445.00 $ 98.00 $198.00 $325.00 Laos elu ja magamistoa mööbel. Valik roosi- ja tiikpuust seinariiulid. MöÖbliriided. Tiik 4'x 8'x plywood. Tulge station wagonigajVÕi mis on teil transpordiks ja võtke natuke raha ka kaasa! ?i ^^S^^- MW^^ S C Ä N D I N A V I A N FURN. tel. 757-5923 ,. . , Eglinton ja Victoria Park i 1 M a t i Vaher Johan Krulli juhtimisel. 2— ei Küsitakse, mida teeb Iraan hüüd? Mõned arvavad/ et üheks võimaluseks on Khomeinil leida mingi sobi-^; mus Iraagiga, sest Iraagil on ebaõnS nestunud saavutada välksõja võitu millele president ^ Saddam Husseini sõjaplaan oli üles ehitatud. Iraan osutus tõhusamaks vastaseks, kui arvestati^ Iraagi linnad ja õliseadrned hävivad, sest USA lennukid on pare- • mad, kui Iraagi söveti lennukid. ST.OKHOLM — Soome teadlane Hannu-Pekka Lappalainen. (Husbyg-garv. 10C34, 00370 Helsingfors 37, tel. 90-55 25 65) on Dagens Nyheteri kau-pöördunud avalikkuse poole, et saada täiendavaid andnieid Friede- . bert tuglasest. Ta teostab uurimust Yuglase kohta. - , Xa palub saada mälestusi ja -and-nieid kõikidelt, kes on tundnud kirjanikku või kel on Tuglasega kunagi midagi tegemist olnud. Ka väikesed ^^jjxied, fotod,; kirjad või mälestuskillud on olulised^ ^ . FAMILY TRUST CORPORATION REALTOR 1052 KINGSTON RO., SCARBOROUGH, ONT. Olen kaasmaalaste teenistuses selle firma juures kinnisvarade agendina. 50 kontorit Torontos ja lõuna Ontarios. ' ^ VICtORyBE TEL KONTORI$:.694-3336 KODUS: 281-5912 KINNISVÄRADE^VAHENDUS! 1. SOOSAAR, C. Char red Accountant University Ave., Toronto, Tei:862-7n5 ntario, M5J 2E1
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, October 30, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-10-30 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E801030 |
Description
Title | 1980-10-30-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ZEDOIECr „MeieElu"Br.44 (1602) 1980 EestiipaUide ToeWv Maisring Torontos aiidis 26. okt. jEesti Maja täissaali publikule, isoortie daamide poolt organiseeritud, moeparaadi, mis oM pikk ja huvitav. Esines 17 mannekee-nit, Anne Jõgi, Enama Karuks, M Kiilaspea, Pia Kiilaspea, Linda Kukli, Eve Kübarsepp^ Linda Liigand, Tiina Lomax, Mervi Polli, Elva Palo, Anne Pajuäär^ Tiiu Roiser, Linda Saarniit, Vivian Sepp, Helgi Sooaru, Marta Tiido Ja Ellen Valter. Sujuvalt kerge muusika teorglltari kapellilt. Meeldiv lavadekoratsioon Ä. Mihkelsoolt. Teadustas Maikl Lupp, kes tervitas osavõtjaid, tänas suure» vaeva nägijaid ja luges ette Saksamaal asuvate invaliidide tänukirjad, milledest üks kiri lõppes lausega „Hoitke Eesti keelt ja meelt!" „Esto W osavõtjaile saatis E.+.T.Naisring veel $2000 reisuräha. KÖm;AASTAAEGA:' Moenäitus oli jagatud kolme ossa: sügis, jõulud ja uue-aasta ball. Metsikut lääi\t kauboi kübaratega esitasid nooredy kelledest üks ei olnud oma !seelikut triikinud, või oli see kiiruga ärist tooc^ud. Järgnesid sügisesed'jalutusansamblid---'Helgi Sooaru lilla seeliku ja| hele-tumelilla huvitava triibustikugä peenekoelise sweateriga, Tiiu Roiser, yiivian Sepp i hästiistuvas lillakas toonis volditud seelikus soJDiva kampsoniga. Anne Pajuäär täiuslikus sügisriietuses H mantliga— sega pniunikas toonis, püksid, kübar ja mantshettidega saapad! Linda Liigand laitmatult ilusas haUikas-lillas ^/^ simplicity-lõikelises mantlis, mis oli huvitavalt ruuduline ja sinna juurde kuuiusid hästi läbimõeldult must vest, mustad püksid ja hall seosega pluus. Rüüzliid, völan-gid, shleifid^— ka juustes -— on praegu suurmood, neid võib rakendada igale poole, sest mood toonitab naiselikkust. Püksid püsivad moes edasi sest ajast .saadik^kui Märlene Dietrich nad esimest korda taryitu-sele võttis. Neid kannab^ naine igal pool väga varieeruvalt. Pükstel on sagdi üleval krooked ja alt jalale liibuvalt imekitsad. Või alt laiad õhtu-tualettide juures. Üks püksisäär esineb põlvpükste juures lahtise seelikuna ja Euroopas on kalifeepükste mood taastatud. M L S M A B . ; , ; Sügisel sajab ka vihm. Linda Saar-' niit kandis kallist ekrüüvärvi^ & puutsigä mantlit, mille ülaosa oli huvitavas porde kaunistuses. Teised vihmamantlid olid tavalised hallikassinine roheline ja must. Loomulikult löödi valla ka sobivad vihmavarjud, sest kuidas sa muidu said kui sajab. Sügis hõlmab kleite^ kostüüme mis tänavu jälgivad piinliku täpsusega keha jooni ja nõuavadlõmblejalt stiili tunnet ja eseme joone õiget tabamist. Torontos on pälj^ häid jõude sellel alal, seda näitas ilmselt tänavune „shõw". Modellid paradeerisid kahekaupa ja vaatajal oleks pidanud rohkem silmi olema. Teadustaja ko-mistas mitu korda ja jättis teise nime nimetamata. Tähelepanu pälvis Linda Liigandi „kanarbikuvärvi" täisvillane kostüüm, mille seelikul oli ees- ja tagakeskjoonel lõhe. Pluus hallikas-lilla, seosega rinnal. 'Kos-. tüüm oli valminud Montrealis. Edasi esines Emma Karuks kaunis kostüü-mis, Ellen Valter temale sobiva omapärase ^kleidiga, lvi Kiilaspea hea-maitselises tumelillas kleidis — must lai moodne vöÖ; Vasakul poole vööni ulatuv nööbitav lõhe. Marta Tiido oli kinni pidanu^^moes olevatest ,,som-ber" värvidelt. Ta esines beesh-Hlla-kas kleidis, mis sobiv igalepoole minekuks^ Linda Kukk esines, must-val-ge triipu kostüümis. Moeloojaid on tänapäeval sadan-deid! Pole vaiiPariis ja Room enam .domineerivad' Naine sejsab nagu moHoojate tuulte keerises^^ja nad isegi nimetavad seda sageli „virr-var-riks.'' Sellest ,,yirr-varrist" olid meie modellid pariniä välja noppinud, mis esitas nende head maitset. Rõõm vaadata. Eesti Naisripi IVioenäitusel. Vasalcult: Elva Palo, Maiki Andre- Lupp, Tiina Lomax, Eve Küljarsepp, Mervi t^^^ pea. Anne Jõgi, Tiiu Raiser, Linda Kukk, Emma Karuks, Sooani, Linda Saarniit, Liigand, Vivian Sepp. 7 Värvitoonid on agä üldiselt pehmed ja tumedad. Sellest müstikast ja müriaadist olid esinejad kä kinni pidanud. Tiiu Roiser kandis'' halli kostüümi: Hainleti mütsiga. Vivian Sepp'al ja hiljem ka Tiina Lomax'il ei oleks tohtinud kombinee lõhendi-ktist^ paista, milline viga langeb koordinaatorile. Linda Saarniit esitas kaunilt sulavates värvides väga hästi sobiva sametmantli. Anne Pajuäär diskreetse nlusta kleiäi huvitava sarmika dekolteega ja temaga kaasuv Emma Karuks kandis matt ja shatään vahelduva pikitriibulist musta kleiti, mis mõjus väga .saledalt. Helgi Sooaru kandis iga-aastaja too-' sat kleiti jä Anne Jõgi: kleidil moodsad kellukese varrukad. all — pits rüüzh kaela ümber ja his- Linda Liigand üllatas kohe ilusa paänia lahtised varruka ääred musta õhtukleidiga. Esimene ollglitter ma-õrna vahepitsi ja kitsa sänaetpaela terjališt läiki^^ pihaosaga (vä-kombinatsioonis. Emma Karüks'i ga suur mood) valgete kolmekordse kleit oli alt nelja täisnurgaga, kolime orgaanza materjalis^; libliktiibade lü-valge peen-peenikese õlapaelaga' ja .hikeste varrukatega ja pika laia mus-sama peentest paeltest seotava vöö- ta seelikuga. Selle oli kavan(lanud gav':;' 'C;. V;:': - • Oligi käes esimene vaheaeg, kus kuulsime A, Nünveelt kolm invaliide meenutavat — Jsegi nukrusesse sattuvat — laulu „Oli kodu meil sise- Foto — Erik Liigand nud moenäituselt ka kasukad. Mis' õhtukleitide juures esile tuli tõsta, see oli Linda Saarniit'i Haapsalu säili tehnikas kootud, maikellukese kirjaga kleit. Kes küli selle suure ja ilusa tööga oli hakkama saanud? Nii küsisid mitmed. Linda Liigand kandis pehmest Jersey taolisest ,,novel-ty" materjalist lihtsat pikka musta kleiti, millel kaela ümber mitmelt Maire Maider, tuntud moe joonistaja ja suurtekogemustega moeillustraa-tor. Teine Oli, shocking pink" täissii-di zorzett,'vööjoonest kukkuv-pluu-: realt kroogitud rüüžhi. Igal d l mi-selik, musta laia seosega seljatag^^^ huvitavat kanda. Teadustaja maa põldude vöös",„Kord Eesti ran- mis rõhutas selja dekolteed. Selja- Maiki Lupp oji vaheajal ka selga pan-nikul",- „Tulge tagasi Eestimaa -po- lõige ulatas vööjoonest kaelani-. Ka- nud valge tualeti, mille dekoltee näijad" ja lisapalana On kallis muHevvandaja oli St. Laurent. Pikad mus- tas naiseliku võlu ja seelik oli eest kodupaik. G. Iltali heas saates:. Niin- tadkind|d, mida kantakse Euroopas., ülesse nihg tagant pikem. Sobis suu- Pariisi„highlight" orient käsitsi ti- repäraselt noorele kandjale.. J kitud jakki kandis publiku hulgas Tiiu Johnston. Jõulud on seoses lastega. Sellepärast laulis tilluke tüdrukuke Jõuluvanale ootelaulu. Teise vaheaja meeleolu muusikat mängis Krista Evert TÄHELEPANUKS ORGANISATSIOONIDELE „MEIE ELU" on asunud oma järjekordse KALENDRIT AHTRAA-MATÜ koostamisele 198L aastaks. Kuna ,JW[EtE ELÜVKALENDER-TÄHTRAAMAT on organisatsioonidele ja ;,Meie Elu" laialdasele lugejaskoimale asendamatuks käsiraamatuks üle kogu vaba maailma asuvate eesti organisatsioonide kohta^ siis on oluline, et Täht-raamatus oleksid organisatsioonide täielikud õiged aadressid. Organisatsioonide praeguste õigete aadresside saamiseks palutakse kõiki eesti organisatsioone Kanadas ja mujal saata oma täpsed aadressid Post Cöde'i äramärkimisega „Meie Elu'le" HIUEMALT 15. NOVEMBRIKS s.a. aadressil: ,JVIEIE ELU" 958 BROADVIEW A V E ., TORONTO. ONT. M4K 2R6 Õige aadressi avaldamine ,JVIeie lElu" Tähtraamatus on iga organisatsiooni enda huvides. Seepärast I saatke, oma aadress „Meie Elu" Tähtraamatu jaoks kohe viivita- •matultl „MEIE ELU" eas vee säi roose. IK INSURANCE AGENCY LTD Lähenedes jõulueelsetele koosviibimistele hakkas ilimnema pidulikumaid tüalet te ja karusmantleid. Linda Liigand teab, mis ta tahab. Ta oli ise kavandanud tumehalli siidtüuni ka, mille kaela äär ja suur shleif olid hõbedases äärkaunistuses. Tuünika all helehall Jersey pikad püksid. Tei^ ne tema kaunis omalooming oli tür-kiis täissiidi pükskostüi^rn, mida Kopan türgiateljee. Ta talvemantel OÜ liiva värvi, hanesulgedega vateeritud, hästi soe, vihma- ja tuulekindel ning väga kerge mille krae võis üles tõmmata mi et vaid ninaots jäi väljav Mantel oli valmistatud Ameerika tuntud moelooja Bill Blass'i poolt. , Tiina Lomax'i kleit oli ühe õlapaelaga. Marta tiido müst täissiidi geor-gett pidulik kleit oli temale omase vilumuse ja meisterlikkusega 100% moodne laia seeliku — kitsas pits Meie sõidame Jõulude - ajal kä lõunasse. Selleks esitas Bmnia Karuks valge-rohelise kombinatsioonis iilenl trikoo. Moes'on läikivast;materjalist;:^ , , . . supeltrikood. Elva Palo, moeparaadi ^^^P"^^?^^l^^^^^^ "^"^^ ^uu-korraldaja, oli mustas bikiinis ühes- res^:raakimme lubatud, millega mo-tükis ,,maillot'trikood, Givenchyver-^:"^^;^^^^^ sioönis nõuavad nii s^edat keha, et nüüd on paras aeg „nälgima hakata" eelolevaks suveks: Spordiriietust esi- Nüüd antakse moenäitused koos tasid väärikalt Viivian Sepp, Ellen meestega ja nende moodidega. Selle- Valter, Pia Kiilaspea ja teised. ^j-N-ga oldi.ka arvestatud, vaid selle va- Kleidid muutusid pidevalt piduli- hega, et Allan Liik, Andres Truüvert, kumaks. Mervi Polli kleit eest süga- Mart Põldma ja Marco Ferr,ara ei ol-va lõikega ülesSe ja tagant pikem, nud pidulikkudes moodsates smokin- Lind^Kukk'e täissiidi ;crep-dershing;|:giates. Meeste moed on teinud suure kleit jättis ilusad õlad imetlemiseks, murrangulise pöörde. Mehed viisid lvi Kiilaspea pruuhikas värviheitl?^ elegantsed daamid ükshäMal "ballile.~' roosakas kleit oli huvitavate volang Koos õhupallide ja roosidega tekkis varrukatega.. Mehhikost oli'ostetud pidulik meeleolu. Tiina Lomax hele- Hblikastnlis plisseeritud \:kollan|i;: roheline, Helgi' Sooaru reseedarohe-kleit, mille juurde kuulus ka lehvik^^; I l s e s s e l g särava tikandiga, Em- Lindä Liigand'il • hallikashelesininš ma Karuks punakas pruunis ja Mar-pluus- klelt (langeb vööjoonelt pluu- ta Tiido bees-hallikas süurtualetis silikult alla) musta pitsriba kaunis- läks väga noore kavaleri saatel. Eitusega ja valmistatud Bill Blassi ka-" len Valter'il oU seljadekoltee ja lõhe-yandi -järgi. Kostüümid muutusid värvi- kimono lõikeline kleit. lvi Kii- Tegelastele jagati roose. Kavalehte polnud, see on' suureks miinuseks. Elva Palo tänas rooside eest, tänas modelle kaastöö eest. Jõulu ajal jagasid modellid ka kingitusi" üksteisele. Järgnes loosivõitude väljajagamine ja oligi lõpp sellel iluõhtul. Eha Tarmet Toomberg Westmore Driv© Süite 200 i e x d ö l e , Ontario M9V 3Y7 Tel. 745.4622 varakult omci puhkused lõunasse. Eesü panga liikmetele hinnaalandus broshüüri hinnast. KIWI R E I S I B Ü R OO Toronto Eesti Majas —• Tel,46648B ^1 materjalilt sametiseks, värvilt must, lilla, oliivroheline mini discokleit^ polnud. laspeä esitas huvitavalõikelist lilla-kasbeesi kleiti. Kõik õhtukleidid on nüüd maani. Loomulikult ei puudu-Ühendatud Rahvaste (Un|ted Na-tions) 35. aastapäeva tähistati üle maailma pidulikkude aktuste, kokkutulekute ja köosviibimistega. Torontos korraldas Ühendatud Rahvaste Kanada Ühingu Toronto osakond sel puhul vastuvõtu ja kontserdi raekojas. ^ , „Ühendatud Rahvaste Päeva" nimetuse all oli raekoja suurde saali kutsutud külalisi diplomaatlikust korpusest; * Kanada ja etniliste ringkondade esindaja;id nir\g kava koostatud „ühendatudvrahvaste" liikmes-gruppide esinejaist. Luuletaja Miloslav Zlamal VM. . päeva esimehena toimis ühtlasi kä teadustajana. Linnanõunik Art Egg-leton tõi tervitusi Toronto linnalt ning märkis Seda tähtsust, mida To-tönto omistab oma uustulnukaist kodanikele. Fanfaaride saatel sisenes: William H. Bartõn, Kanada saadik U.N.-s aastatel 1972-1980. W. H.' Bartoii oli ko^ hale sõitnud Ottäwast ning pärast 0mä pikemat sõnavõttu saadeti ta uuesti fanfaaride saatelj teele lennuväljale. Ta kirjeldas Ühendatud Rahvaste organisatsiooni saavutusi, kuid nimetas ka esilekerkinud takistusi ja raskusi, mis aast^t^ jooksul selle maaüma-südametunništuse-organi-satsiooni tood ö« halvanud. Kõnedele järgnenud kontsertosas esines solistina tshellol maailmakuulsusega kunstnik prof.* Albin Berkey. Temaga koos esinesid Thomas Ber-key, jr. ning Damelle Harper. Edasi olid' kavas saksa Harmonie Funkengafde tantsijad, hispaania flamenco tantsurühm, jugoslaavia rahvatantsu trupp ning väga meeldib vad jaapani tantsijad, nende hulgas ka lasterühm/ : Viimase palana esitasiÜ jaapani tantsijad ,,'\Atoniderfi^ Ganada", sümboolse tantsulise törvitusie Kanadale. Lõppsõna oli Richard Broughton- 'ilt, kes on U . N . Metro Toronto osakonna president. "•• Diplomaatide^ hulgas. miny Georgina v a l l a eestlsõpradeleo Omavalitsuse valimistel 10. nov. 1980 kandideerin Regional Councillori ko^hale. Olen varem olnud sellel kohal palju aastaid ja^alati on teie mured olnud ka minu mured. Ma olen olnud alati aus ja tahan seda olla ka siis kui teie mind valite ,gas!c. : r. • ' • , ; >\ FALUN TEiE ABI! illori kohale! Koolimeest Oskar.Paas'i, käisid ta 80-dal-sünnipäeval õnnitlemas T.E.S. Täienduskooli koolikomltee esimees H. Lupp, kopli juhata |ad E. Marten ja H.Ründva ning kooli asjaajaja L. Maüley. Pildil Foto--^ Ö. Haamer^ STOKHÖLM/CEPL)---ülemnõukogu 'Presiidiumi seadlusega 17. juulist kujundati li/Iaardu alev ümiber linnaks ning allutati administratiivselt Tallinna Mererajooni Rahvasaadikuta Nõukogule:. . Maardus oli juba 1972 7368 elanikku. Asulat hakati ehitama 1939 koos „Eesti Fosforiidi" uue tehasega. 195! sai Maardu aleviks, 1962 allutati Tallinna Linna Mererajooni alla ja oli Eesti rahvarohkeim alev. Maardus oii venelased, nägu kõikjal Eestis, asunud suurte plaanidega maapõue-' varbade - kaevandamisele, mistõttu ka rahvaarv T)n suurenenud. test kohal läti konsul dr; E. Upenieks koos abikaasaga. Eestlastest võtsid pidustustest kü^ lalistena osa Multiheritage Commu-nity Allianee'i abipresident Valve Andre abikaasaga ning sama keskorganisatsiooni r Alfred. t PEREKONNA SAUN : . Suilšet Beach Rd., P.O. Box Oak Ridge, Ontario LOGIPO Lähematel aastatel ehitatak-se välja Torontos järve kaldale mitmed ^moodsad suurehitused, mis selle rajooni muudavad üheks tähtsamaks linnaosaks. Ehitajateks on Harbour-front Corporation, Toronto linnavalitsus ja John Bassett. Harbourfront Corp. ehitab iirnber Front tänava otsa kohal oleva vana kaubamaja asemele uue, 8-ksa korru- . selise kaubamaja ja kondominiumi koos 14,000 ruut j alalise pindalaga tantsu auditooriumiga eelarve $50 miljonit. Ehitused valmivad 1983. a. ,: Toronto linnavalitsus kulutab .|20, rniljonit transpordi moderniseerimiseks selles linnaosas ja $27:5 miljonit 91 aakri suuruse järveäärse pargi väljaehitamiseks. Kolmandaks suurehituseks samas Imjoonis on konverentside tsentrumi 'Ihitamine John Bassetti poolt CN torni lähedusse. Eelarve kohaselt see läheb maksma f65 miljonit. Sinna tuleb hotell 600 ruumiga, avarad koosolekute pidamise ruumid ja balli saalid. Föderaal valitsus toetab seda projekti $19 miljoniga, Metropolitan Toronto f 13,5 miljoniga ja Onta-rio provints kuni. $32,5 miljoniga. Kokkii need.toetused katavad kogu ehituse kulud, nii, et J. Bassett'il ei omast, taskust välja panna sen- OB 0 Id traiüspordiks helistage - 722-5175 •TÄMISE VÄLJAMÜÜK. 9 osalise imporditud tiik söögitoa mööblihinnad, mis kunagi EGA KUSAGIL EIKORDU. : Buffet 72", Söögilaud 10-le 1*001 .«»...>...............,.,,,,,,,.,,,,,,.., Seinariiul (valge) 87" x 62"o Seinariiul ^valge) 96''x72" leg. hind $799.00 $895.00 $169.00 $498.00 1695.00 Müügihind $298.00 $445.00 $ 98.00 $198.00 $325.00 Laos elu ja magamistoa mööbel. Valik roosi- ja tiikpuust seinariiulid. MöÖbliriided. Tiik 4'x 8'x plywood. Tulge station wagonigajVÕi mis on teil transpordiks ja võtke natuke raha ka kaasa! ?i ^^S^^- MW^^ S C Ä N D I N A V I A N FURN. tel. 757-5923 ,. . , Eglinton ja Victoria Park i 1 M a t i Vaher Johan Krulli juhtimisel. 2— ei Küsitakse, mida teeb Iraan hüüd? Mõned arvavad/ et üheks võimaluseks on Khomeinil leida mingi sobi-^; mus Iraagiga, sest Iraagil on ebaõnS nestunud saavutada välksõja võitu millele president ^ Saddam Husseini sõjaplaan oli üles ehitatud. Iraan osutus tõhusamaks vastaseks, kui arvestati^ Iraagi linnad ja õliseadrned hävivad, sest USA lennukid on pare- • mad, kui Iraagi söveti lennukid. ST.OKHOLM — Soome teadlane Hannu-Pekka Lappalainen. (Husbyg-garv. 10C34, 00370 Helsingfors 37, tel. 90-55 25 65) on Dagens Nyheteri kau-pöördunud avalikkuse poole, et saada täiendavaid andnieid Friede- . bert tuglasest. Ta teostab uurimust Yuglase kohta. - , Xa palub saada mälestusi ja -and-nieid kõikidelt, kes on tundnud kirjanikku või kel on Tuglasega kunagi midagi tegemist olnud. Ka väikesed ^^jjxied, fotod,; kirjad või mälestuskillud on olulised^ ^ . FAMILY TRUST CORPORATION REALTOR 1052 KINGSTON RO., SCARBOROUGH, ONT. Olen kaasmaalaste teenistuses selle firma juures kinnisvarade agendina. 50 kontorit Torontos ja lõuna Ontarios. ' ^ VICtORyBE TEL KONTORI$:.694-3336 KODUS: 281-5912 KINNISVÄRADE^VAHENDUS! 1. SOOSAAR, C. Char red Accountant University Ave., Toronto, Tei:862-7n5 ntario, M5J 2E1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-10-30-08