1978-04-21-08 |
Previous | 8 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
;REEDEL,:2L ,>leie iEIu" nr. 16 (1471) 1978
AR^ST KAASVÕITLEJAT
© 0 I/;
KANÄM EESTI VÕltLEMTE ÜHINGUTE
TORONTO EESTI VÕITLEJATE ÜHING
a
APRILLIL 1978 SUIKUS IGAVESELE UNELE LUGUFEEIUD
RATSAVÄE :KAPTEN • '/':-r'''\--y.:.-\
:RAIE jaINES VÄIKEMÄE
JOHAN ja VERA V5LÜMETS
EVALD ja^EILIE SÖERB ^
ELMARVSILM;
VÄINO ja NINA: REINSÄLU.
EDUÄR© ja LEIDA REINMAÄ
OSVALD ja LEIDA RAIDLO ;
KARL ja K A J A M R N O J A ;
ANTS ja AINO MÄGISO :
VALLOT; ja NORA: LINKVIST
RENE ja VERA
ARVO jaANNIEXEHÄRI' .
BORIS ja HERTA LEEMAN,
RUDOLF ja HIU)ELAIX
UNO.ja LINDA KOOK •};
HUGO JA INGRID KESKER
JUHAN, ja ELLA KESAMAA;
ANTON ja ELSA KENT :
JÕUGUST ja AGNES KALA
ERNST ja/MARY HALLAS :
LAHKUS SIIT MAISEST ELUST MEIE UNUSTAMATA KALLIS
•
sünd. 19. märtsil 1896 Käinas Hiiumaal
surn. 7. ai 1978 TororitC|S
Puhka rahus
võõras mullas!
SALME EHBRECHT abikaasaga Torontos;
yend JULIUS abikaasaga Tallinnas
vend ROBERT perekonnaga Tallinnas ja j
SUGULASED Kodü-Eestis
KALLIS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA
surnud 7. aprillil 1978 Saaremaal
Tänu Sulle emakene
musta mulla katte alla.
:ÄMORETTA
LEILI ja
JÄÄNUS perekondadega
GEISLINGEN^ (,,Meie Elu'' kaastööliselt) --Enne Indupäeva
a. oktoobris oli üheks tähtsamaks vaidluspunktiks pensiomdeküsi*
mus. Liiduvabariigis elab ümmarguselt 11 miljonit pensionäri ja 2,3 miljo-tütsõjaöhvrit
(invaliidid, šõjalesed, -orvud ja üksikute poegade, kes sõjas
langenud, vanemad). Need 13,3 miljonit moodustavad umbes neljandiku
fejgu valijaskonnast..
Opositsiooniparteid .väitsid valimiskampaanias,
I et pensionifondides
-on yäga suur defitsiit, mis teeb edasise
pensionide maksmise või kõrgen-damise.
edaspidi küsitavaks. Koalitsiooniparteid
seevastu kinnitasid-, et
pensionifondidel on soliidsed varud.
Isegi liidukantsler Schmidt nimetas
. defitsiiti pensionifondides „problee-mikeseks''.:
Opositsiooniparteisid
süüdistati „ebakristlikus paanikate-
• gemises".:
Vaevalt oH^koalitsiooiiil yalimis:
' võit käes, tüli- opositsiooni poolt väi-f
delud tõde ja pensionäride tüssami-
• 7ie 'koalitsiooni poolt päevavalgele.
Sotsiaalminister Arendt, kellele heideti
et te labast ebatõde.valimiskam- gi.
p^anias, astus ametist tagasi. ning
koalitsioon tunnistas häbelikult, et
pensionifondides on tõepoolest suur
defilrsiit. Esimeses õhinas kavatseti
lühistada lubatud pensionide lõstmi-.
' :nc 1977. a.jüu]|iis. Massilised protes-kunstnikke
Richard Kiyit.. Kodumaal
oli R. Kivit üldiselt tuntud raamatute
illustraatorina ja lasteraamatute
autorina. Ta on harrastanud ka graaq
fikat, õli- ja akvarellmaalimist. Ka
on tuntud R. Kiviii poolt joonistatud
eksliibrised.
Paguluses on jüubilarir hea nimi
oma sakslastest kolleegide hulgas.
Ta võimeid on hinnatud professori-tiitli
annetamisega. HooUmata kõrgest
vanadusest on auväärne juubilar
veel praegu eiavas'loominguhses
tegevuses. Ta jätkab tellitud tööde
loomingut saksa muuseumidele, joonistades
muu hulgas ka eelajaloolisi
loomi; vastavate skelettvisandite jär-ja
ustavat
naabrit
tid ja häbimärgistamised ayalikkur
ses sundisid, selle otsuse: tagasi võtma.
Küll aga sifati sisse retseptilõiv
pensionäridele ja sõjavigastatutele.
Alles 15 kuud pärast valimisi „su-
Ir.V defitsndi ulatus välja. Kui suur'
see tegelikult on, pole veel praegugi
täpselt teada, ühed andmed teatavad
25-st, teised 30-es.t ja kolmandad ko-gi/
ni 48 ipiljardist margast kuni 1982.
ar)stani. Kuidas seaa määratut auku
kfimi toppida ja pensione saneerida,
selle küsimuse* üle vaiejdäkse :juba
ksuemat aega liidupäevas ja avälik-e
kuses. „Probleemike" on muutunud
tõbiseks ja murettekitavaks problee-iTfiks.
Esimese sammuna ei tõsteta
iänavu aasta pensione, ehkki elukal-iidüs
on tõusnud ning kõik ametiühingud
nõuavad ning saavad palgakõrgenduse
vastavatele elukutse-gruppidele.
Pensionärid peavad elu-kiUiduse
tõusu maksma oraia varudest.
See ebasoliidne mäng pensiö-
D^iridega ei ole seotud mingi riisiko-^
•gft> sest pensionärid ei saa streikida
i?agu ametiühinglased.
Missuguses ulatuses pensione 1979.
• :a33tal tõstetakse, on veel lahtine.
'KMdel on see, et pensipnid ei tõuse
^enam sellises ulatuses, kui eelnenud
> ;aristatek Viimased teated räägivad
töitsust '4 protsendi võrra.
Stuttgart! lähedal Kornwestheimis
tähistas 11. märtsil oma 90 a. sünnipäeva
meie tuntumaid vanempõlve
Euroopa eestlaste II laulupeol
Münsteris esineb eestlaste üldsusele
seni vähetuntud !kuid kahtlematult
rafivusvahehsse klassi kuuluvate võimetega
metsosopran Eva Tamulinas,
kuna seni ettenähtud solistidest on
Eva Wiison-Märtson takistatud ilmumast
eksamite tõttu. Leedu perekonnanimega
eestlanna tegutseb pikemat
aega ooperisolistina Taani K^u-ninglikü
Ooperi juures Kopenhaage-nis.
Kuna, nimetatud ooper suleti läinud
aastal kaheks aastaks remondi
tõttu, järgnes lauljatar Saksamaal
Gelsenikirchenis asuva ^ Theater im
Revier" kutsele, millega on sõlmitud
leping kaheks aastaks. -
• Eva Tamulinas on eesti vanemate
laps. Tä ema abiellus pärast oma mehe
surma leeduiasega, kellega rändas
Saksamaalt välja USA-sše. Eva Tamulinas
on õppinud _ laulu ÜSÄ-s
Lawrence konservatooriumis ja Viinis.
Ta on esinenud Taani Ringhäälingus
ja ka Lõuna^Rootsi eestlastele."
Palju kontserte bn Eva Tamulinas
andnud leedulastele USA-s.
Eestlaste Abistamisfond Saksa Liiduvabariigis
pidas oma üldkoosple-kueMünsteris
Koosolekust võtsid osa
J. Västrik, J. % e v . f t . Ader, E.
Bergmann ja E. Soosaar Keskkomitee
ja Punase Risti esindajatena. Šõ-javigastatüte
organisatsioone esindasid
A.SchmidtXVESmÜ) ja A. Kokk
(E. Sõjainv. Koondis Saksamaal).
Peamisteks päevakorrapunktideks
olid Vabadussõja veteranide, sõjavir
gastatüte ja pimdustkannatäjate toetamine
Vabariigi 60. aastapäeva puhul
kui ka sõjavigastatüte toetamise
leinas; •.
ÄUDOLFja LUDMILLA;
TIIT HOLMBERG perega
LILLE HIRSGH perega /
Puhka rahus! .
'ARMAST kOGUDUSE LIIGET
sündinud 11. mail 1914 Harjximaai--- Eestis
surnud t l . aprillil 1978 Torontos
Ära karda, sest
Mina olen sind lunastanud,
ja nimepidi kutsunud,
sa oled minu päralt.
Jesaia 43:1
mälestab iäl sesraise
TORONTO EESTI VABÄKOGUPUS
LAHKUS KALLIS ÕEMEES
AMTS abikaasaga
OSKAR abikaasaga
VILLU perekonnaga
ANTON perekonnaga
Täiendavaid
Abistamisfondi
R. Ader..
MÜDstens. E. Bergman, V. Laidsaar, J. Särev, J. Västrik, .
Foto — A. Kokk
koordineerimise küsimus. Koosolek
kulges leplikus vaimus j a kompromissivalmiduses
sõ javigastatüte
abistamise osas. Hiljem toimus samas
Keskkomitee koosolek, kus olid
arutusel Europpa eestlaste H laulupeosse
puutuvad küsimused. Otsustati
apelleerida eestlaste poole et
laulupeost osavõtjad reserveeriksid
endile aegsasti hotellitoad, et garanteerida
tegelaste ja külaliste sujuvat
majutamist. Laulupeo toimkond on
reserveerinud Münsteris 800 hotelli-voodit.
Nagu .kuuleb saksa päevaleht Die
Welt" Moskvast, on huntide arv N.
Eestis jällegi märgatavalt tõusnud.
Tänavu,on ainuüksi Tartu ümbruses
lastud maha 30 hunti, Kümme aastat
tagasi hävitati. samas terve aasta
jooksul 100 hunti. Pärast huntide arvu
redutseerimist kümnekordistus
N.: Eestis metskitsede arv. ;
Peapiiskop K.Veem peab vaimuliku
talituse Euroopa eestlaste II laulupeo
raames toimuval kirikukont-serdil
Münsteri ÜhkooU kirikus.
Kontsertosas esineb laulupeost osavõtvaid
koore ja soliste.
Baieri lokaalides on mittealko-hoolsed
joogid kallimad kui Õlu. Nii
maksab pool liitrit mineraalvett DM
2,26 ja pool Intrit õlut läbilõikes DM
1,49. Veel suurem hinnavahe on õlle
ja puuviljamahlade vahel. Baieris on
lokaale, kus mittealkohoolse joogi
tellimise puhul võib saada mõnitava
märkuse kelnerilt või ettekandjalt.
Kuulsas. Hofbräuhausis Münchenis
kuulub 'miheraalvee,. colä või marja-mahla
tellimine peagu julgustükkide
valdkonda. Kerekad ja rinnakad ettekandjad
tähendavad sel; puhul mõnikord
halvustavalt, et meie lokaalis
ei ole emapiima saadaval... Väga
eesti
iitvangide köhtö
STÖKHOLM - Eelmisel aastal
Moskva lähedal asuvast Vladimiri-vanglast
vabastatud ja mõne kuu
eest Iisraeli pääsenud Yakov' Sus-lensky
andmeil asuvad Artjom Jus-kevitshi
jä Sergei Soldatoviga samas,
sunnitöölaagris järg.mised eesti polii-tih^
ed vangid: Kaarel Kõrboja (15-
aästat sunnitööd), Leonhard Must
(15-aas^tat sunnitööd), August Mölder
(15-äas ta t sunnitööd), Teodor
Reinhold (25-aastät sunnitÖöd, -väga
haige), Voldemar Unt (15-aastat sunnitööd).
Neile saab kirjutada järgmisel
aadressil: 431161 Mordovskaja
ASSR, Zubovo-Poljanski raion.
Stantsija Potma, Utshrezhdenie Zh.
385/19, SSSR.>
Yakov Suslensky ' kirjeldab oma
Abistamiskeskusele saadetud kirjas
tihedast sõprusest Villem.Saartsiga
(25-aastat sunnitööd), kellega ta oli
koos nii Mordva kui ka Uraali kont-sentratsioonilaagreis.
Ta kirjeldab
ka kohtumästest Raivo Lappiga (5-
aastat sunnitööd) ja Andres Võsuga
(3^-aastat sunnitööd. Lenini: pildi
katkirebimise eest).
Vastavalt Yakov Suslenskylt saa-,
diid andmeile 0n Abistamiskeskus
täiendanud Eesti vangistatud vaba-dusvõitlejate-
poliitiliste vangide nimestikku,
milline momendil hõlmab
56 aktuaalset nime.
harva on Saksamaal lokaale, kus joo-kidel^
aardil seisab piim. Saksamaal
müüdav pastöriseeritud piim ori ma-dala
Hm-
• w
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 21, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-04-21 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780421 |
Description
| Title | 1978-04-21-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ;REEDEL,:2L ,>leie iEIu" nr. 16 (1471) 1978 AR^ST KAASVÕITLEJAT © 0 I/; KANÄM EESTI VÕltLEMTE ÜHINGUTE TORONTO EESTI VÕITLEJATE ÜHING a APRILLIL 1978 SUIKUS IGAVESELE UNELE LUGUFEEIUD RATSAVÄE :KAPTEN • '/':-r'''\--y.:.-\ :RAIE jaINES VÄIKEMÄE JOHAN ja VERA V5LÜMETS EVALD ja^EILIE SÖERB ^ ELMARVSILM; VÄINO ja NINA: REINSÄLU. EDUÄR© ja LEIDA REINMAÄ OSVALD ja LEIDA RAIDLO ; KARL ja K A J A M R N O J A ; ANTS ja AINO MÄGISO : VALLOT; ja NORA: LINKVIST RENE ja VERA ARVO jaANNIEXEHÄRI' . BORIS ja HERTA LEEMAN, RUDOLF ja HIU)ELAIX UNO.ja LINDA KOOK •}; HUGO JA INGRID KESKER JUHAN, ja ELLA KESAMAA; ANTON ja ELSA KENT : JÕUGUST ja AGNES KALA ERNST ja/MARY HALLAS : LAHKUS SIIT MAISEST ELUST MEIE UNUSTAMATA KALLIS • sünd. 19. märtsil 1896 Käinas Hiiumaal surn. 7. ai 1978 TororitC|S Puhka rahus võõras mullas! SALME EHBRECHT abikaasaga Torontos; yend JULIUS abikaasaga Tallinnas vend ROBERT perekonnaga Tallinnas ja j SUGULASED Kodü-Eestis KALLIS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA surnud 7. aprillil 1978 Saaremaal Tänu Sulle emakene musta mulla katte alla. :ÄMORETTA LEILI ja JÄÄNUS perekondadega GEISLINGEN^ (,,Meie Elu'' kaastööliselt) --Enne Indupäeva a. oktoobris oli üheks tähtsamaks vaidluspunktiks pensiomdeküsi* mus. Liiduvabariigis elab ümmarguselt 11 miljonit pensionäri ja 2,3 miljo-tütsõjaöhvrit (invaliidid, šõjalesed, -orvud ja üksikute poegade, kes sõjas langenud, vanemad). Need 13,3 miljonit moodustavad umbes neljandiku fejgu valijaskonnast.. Opositsiooniparteid .väitsid valimiskampaanias, I et pensionifondides -on yäga suur defitsiit, mis teeb edasise pensionide maksmise või kõrgen-damise. edaspidi küsitavaks. Koalitsiooniparteid seevastu kinnitasid-, et pensionifondidel on soliidsed varud. Isegi liidukantsler Schmidt nimetas . defitsiiti pensionifondides „problee-mikeseks''.: Opositsiooniparteisid süüdistati „ebakristlikus paanikate- • gemises".: Vaevalt oH^koalitsiooiiil yalimis: ' võit käes, tüli- opositsiooni poolt väi-f delud tõde ja pensionäride tüssami- • 7ie 'koalitsiooni poolt päevavalgele. Sotsiaalminister Arendt, kellele heideti et te labast ebatõde.valimiskam- gi. p^anias, astus ametist tagasi. ning koalitsioon tunnistas häbelikult, et pensionifondides on tõepoolest suur defilrsiit. Esimeses õhinas kavatseti lühistada lubatud pensionide lõstmi-. ' :nc 1977. a.jüu]|iis. Massilised protes-kunstnikke Richard Kiyit.. Kodumaal oli R. Kivit üldiselt tuntud raamatute illustraatorina ja lasteraamatute autorina. Ta on harrastanud ka graaq fikat, õli- ja akvarellmaalimist. Ka on tuntud R. Kiviii poolt joonistatud eksliibrised. Paguluses on jüubilarir hea nimi oma sakslastest kolleegide hulgas. Ta võimeid on hinnatud professori-tiitli annetamisega. HooUmata kõrgest vanadusest on auväärne juubilar veel praegu eiavas'loominguhses tegevuses. Ta jätkab tellitud tööde loomingut saksa muuseumidele, joonistades muu hulgas ka eelajaloolisi loomi; vastavate skelettvisandite jär-ja ustavat naabrit tid ja häbimärgistamised ayalikkur ses sundisid, selle otsuse: tagasi võtma. Küll aga sifati sisse retseptilõiv pensionäridele ja sõjavigastatutele. Alles 15 kuud pärast valimisi „su- Ir.V defitsndi ulatus välja. Kui suur' see tegelikult on, pole veel praegugi täpselt teada, ühed andmed teatavad 25-st, teised 30-es.t ja kolmandad ko-gi/ ni 48 ipiljardist margast kuni 1982. ar)stani. Kuidas seaa määratut auku kfimi toppida ja pensione saneerida, selle küsimuse* üle vaiejdäkse :juba ksuemat aega liidupäevas ja avälik-e kuses. „Probleemike" on muutunud tõbiseks ja murettekitavaks problee-iTfiks. Esimese sammuna ei tõsteta iänavu aasta pensione, ehkki elukal-iidüs on tõusnud ning kõik ametiühingud nõuavad ning saavad palgakõrgenduse vastavatele elukutse-gruppidele. Pensionärid peavad elu-kiUiduse tõusu maksma oraia varudest. See ebasoliidne mäng pensiö- D^iridega ei ole seotud mingi riisiko-^ •gft> sest pensionärid ei saa streikida i?agu ametiühinglased. Missuguses ulatuses pensione 1979. • :a33tal tõstetakse, on veel lahtine. 'KMdel on see, et pensipnid ei tõuse ^enam sellises ulatuses, kui eelnenud > ;aristatek Viimased teated räägivad töitsust '4 protsendi võrra. Stuttgart! lähedal Kornwestheimis tähistas 11. märtsil oma 90 a. sünnipäeva meie tuntumaid vanempõlve Euroopa eestlaste II laulupeol Münsteris esineb eestlaste üldsusele seni vähetuntud !kuid kahtlematult rafivusvahehsse klassi kuuluvate võimetega metsosopran Eva Tamulinas, kuna seni ettenähtud solistidest on Eva Wiison-Märtson takistatud ilmumast eksamite tõttu. Leedu perekonnanimega eestlanna tegutseb pikemat aega ooperisolistina Taani K^u-ninglikü Ooperi juures Kopenhaage-nis. Kuna, nimetatud ooper suleti läinud aastal kaheks aastaks remondi tõttu, järgnes lauljatar Saksamaal Gelsenikirchenis asuva ^ Theater im Revier" kutsele, millega on sõlmitud leping kaheks aastaks. - • Eva Tamulinas on eesti vanemate laps. Tä ema abiellus pärast oma mehe surma leeduiasega, kellega rändas Saksamaalt välja USA-sše. Eva Tamulinas on õppinud _ laulu ÜSÄ-s Lawrence konservatooriumis ja Viinis. Ta on esinenud Taani Ringhäälingus ja ka Lõuna^Rootsi eestlastele." Palju kontserte bn Eva Tamulinas andnud leedulastele USA-s. Eestlaste Abistamisfond Saksa Liiduvabariigis pidas oma üldkoosple-kueMünsteris Koosolekust võtsid osa J. Västrik, J. % e v . f t . Ader, E. Bergmann ja E. Soosaar Keskkomitee ja Punase Risti esindajatena. Šõ-javigastatüte organisatsioone esindasid A.SchmidtXVESmÜ) ja A. Kokk (E. Sõjainv. Koondis Saksamaal). Peamisteks päevakorrapunktideks olid Vabadussõja veteranide, sõjavir gastatüte ja pimdustkannatäjate toetamine Vabariigi 60. aastapäeva puhul kui ka sõjavigastatüte toetamise leinas; •. ÄUDOLFja LUDMILLA; TIIT HOLMBERG perega LILLE HIRSGH perega / Puhka rahus! . 'ARMAST kOGUDUSE LIIGET sündinud 11. mail 1914 Harjximaai--- Eestis surnud t l . aprillil 1978 Torontos Ära karda, sest Mina olen sind lunastanud, ja nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt. Jesaia 43:1 mälestab iäl sesraise TORONTO EESTI VABÄKOGUPUS LAHKUS KALLIS ÕEMEES AMTS abikaasaga OSKAR abikaasaga VILLU perekonnaga ANTON perekonnaga Täiendavaid Abistamisfondi R. Ader.. MÜDstens. E. Bergman, V. Laidsaar, J. Särev, J. Västrik, . Foto — A. Kokk koordineerimise küsimus. Koosolek kulges leplikus vaimus j a kompromissivalmiduses sõ javigastatüte abistamise osas. Hiljem toimus samas Keskkomitee koosolek, kus olid arutusel Europpa eestlaste H laulupeosse puutuvad küsimused. Otsustati apelleerida eestlaste poole et laulupeost osavõtjad reserveeriksid endile aegsasti hotellitoad, et garanteerida tegelaste ja külaliste sujuvat majutamist. Laulupeo toimkond on reserveerinud Münsteris 800 hotelli-voodit. Nagu .kuuleb saksa päevaleht Die Welt" Moskvast, on huntide arv N. Eestis jällegi märgatavalt tõusnud. Tänavu,on ainuüksi Tartu ümbruses lastud maha 30 hunti, Kümme aastat tagasi hävitati. samas terve aasta jooksul 100 hunti. Pärast huntide arvu redutseerimist kümnekordistus N.: Eestis metskitsede arv. ; Peapiiskop K.Veem peab vaimuliku talituse Euroopa eestlaste II laulupeo raames toimuval kirikukont-serdil Münsteri ÜhkooU kirikus. Kontsertosas esineb laulupeost osavõtvaid koore ja soliste. Baieri lokaalides on mittealko-hoolsed joogid kallimad kui Õlu. Nii maksab pool liitrit mineraalvett DM 2,26 ja pool Intrit õlut läbilõikes DM 1,49. Veel suurem hinnavahe on õlle ja puuviljamahlade vahel. Baieris on lokaale, kus mittealkohoolse joogi tellimise puhul võib saada mõnitava märkuse kelnerilt või ettekandjalt. Kuulsas. Hofbräuhausis Münchenis kuulub 'miheraalvee,. colä või marja-mahla tellimine peagu julgustükkide valdkonda. Kerekad ja rinnakad ettekandjad tähendavad sel; puhul mõnikord halvustavalt, et meie lokaalis ei ole emapiima saadaval... Väga eesti iitvangide köhtö STÖKHOLM - Eelmisel aastal Moskva lähedal asuvast Vladimiri-vanglast vabastatud ja mõne kuu eest Iisraeli pääsenud Yakov' Sus-lensky andmeil asuvad Artjom Jus-kevitshi jä Sergei Soldatoviga samas, sunnitöölaagris järg.mised eesti polii-tih^ ed vangid: Kaarel Kõrboja (15- aästat sunnitööd), Leonhard Must (15-aas^tat sunnitööd), August Mölder (15-äas ta t sunnitööd), Teodor Reinhold (25-aastät sunnitÖöd, -väga haige), Voldemar Unt (15-aastat sunnitööd). Neile saab kirjutada järgmisel aadressil: 431161 Mordovskaja ASSR, Zubovo-Poljanski raion. Stantsija Potma, Utshrezhdenie Zh. 385/19, SSSR.> Yakov Suslensky ' kirjeldab oma Abistamiskeskusele saadetud kirjas tihedast sõprusest Villem.Saartsiga (25-aastat sunnitööd), kellega ta oli koos nii Mordva kui ka Uraali kont-sentratsioonilaagreis. Ta kirjeldab ka kohtumästest Raivo Lappiga (5- aastat sunnitööd) ja Andres Võsuga (3^-aastat sunnitööd. Lenini: pildi katkirebimise eest). Vastavalt Yakov Suslenskylt saa-, diid andmeile 0n Abistamiskeskus täiendanud Eesti vangistatud vaba-dusvõitlejate- poliitiliste vangide nimestikku, milline momendil hõlmab 56 aktuaalset nime. harva on Saksamaal lokaale, kus joo-kidel^ aardil seisab piim. Saksamaal müüdav pastöriseeritud piim ori ma-dala Hm- • w |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-04-21-08
