Meie Elu = Our life, August 6, 1987

              m
Publishedby Estonian Publishing Cp. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Ganada,M4K2R8.
Tel. 486-0951
Toimetajad: H . Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja Nev^
Yorgis B.Parming, 473 LöhmefnnDr., NewMilford, N.J. U S A .
' Tel. (201) 282-0773.
„Meie E l u " väljaandjaks on Eesti Kirjastus
Asut. A . W e i l e r i algatusel 1950,
;,Meie E l u " toimetus ja talitus lEesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R8 Canada. - Tel. 466-0951.
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu--
võtmiseks: Esma8p.,kolmap.jä reedel kl. 9 h m . - 5 p.l., teisip.
ja neljap. kl. 9 hm. - 8 õhtul. Juunis, juulis ja augustis laupäeviti
,.MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. ^43.00,6 k. m.OQ,
3 k. $15.00. ® USA-sse l a . ^47.00, 6 k. §25.00, 3 k. $16.00.
@ Ülemeremaadesse 1 a. ^52.00, 8 k. 028.00, 3 k. $18.00. ©
Kiripostilisa: Kanadasla. $39.00,8 k. §19.50,3 k. $9.75. USA-sse
1 a. g48.00, 8 k.^24.00, 3 k. §12.00. Õhupostilisa üle­meremaadesse:
1 a. 893.00, 6 k. §46.50, 3 k. ^23.25.
: ÜKSIKNUMBER - 75$
kuULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel 08.50.
• • tekstis 85.50.
itiiiiiiiiii
Ed.Eroadbesit peaks nüüd nä- muie viis. |ai, ist see võim kestab'
gema rahutuid unenägusid. Mo- igavesti, käitu kuidas tahad. Nüüd
mendiks on minevikku läinud po- peaksid konservatiivid mõistma^ et
liitilise võitluse raskused. Kuid tu- 23% poolehoidu on vähe ja sellest
levikust vaatavad vastu Kanada ei jätku kuigi kauaks,
peaministri privileegid koos võimu Aitab sellestki, et Mulroney asus
otsustamisega, mille pärast Broad- kohe soosingumängu harrastama ja
bent on võidelnud väliselt lootu- kohti jagama. Mulroney töökabi^
setut võitlust. nettoliebaõnnelik: liiga palju mi-
Kuid nüüd on väljavaated just nistreid tuli välja vahetada liiga
seal, poliitilise ukse taga, käega- lühikese aja jooksul, sest nad ei
katsutavad, kuigi alles ebaustavad. kõlvanud siiaena.
Alles kolm aastat tagasi ainult 11% Valijaile lubatud tööpuuduse la-kavatsesid'
hääletada NDP-le. hendamine ei ole loodetud olukor-
Nüüd paistab, et 41% hääletajaist da loonud. Tööstused üha sulevad
tahavad anda oma hääled Broad- uksi ja tööliskonnas levineb eba-bentile.
See on rohkem kui 35% kindluse tunne,
liberaalidele ja ainult 23% enamu- Kanada-USA vabakaubanduse
ses olevatele konservatiividele, läbirääkimised annavad opositsioo-
Muudatus on nii järsk ja otsustav, niie palju laskeainet ja küsimusi,
et NDP liider peaks olema ebanor- millistel põhjendatud vastuseid on
maälrie kui ta suudaks üleöö isegi raske leida,
uskuda, et tema senine võitlus on Liberaalid ei ole silmanähtavalt
kandnud nii rikkalikku poliitilist ennast veel leidnud, Vaatamata
vilja. Kuid seal see ometi on, mõtle uuele juhile. Kord kerkinud sise-inii
või mõtle naa. Broadbent ehk mine vastuolu käärib endiselt ku-küsib
isegi, kas teUa poliitiline tar- sagil tuha a l l .
kus on Wlnud nii suur, et tagafoo-nile
suruda kahe suure erakonna
poliitilist tarkust ja taktikat
Püüame ise sellele vastust leida.
N i i siis on välja jõutud küsimuse
ette:—- kes peab järgmiselt Kana­dat
valitsema? 41-protsendiiine
IBroadbentile on senine •tang,„a„p«luaa««n;iil fp oole_h oid NDP.- le o.n. an.d.n ud. vas-tuse.
Kas ajutise voi pikaajalise,
näitab tulevik. Meie ei tea
olek tulnud silmanähtavalt kasuks.
Ta on Parlamendimäel olnud elav , , . « . . u n JL »I
ja aktiivne. Kuid võimu puudumi- Pf^^S" P™"?''""'» k " ' * ,"
sel ka üldsuse kaastunnet äratav.
Inimesena on ta üldiselt sümpaat­ne,
mida kogesime temaga ühise
õhtusöögi juures.
Konservatiivid ja liberaalid oma
võimule jõuab, kui ta sinna jõuab.
i r « : ^ « « « « « J;M : « ^ U „ » ^ » NDP liider ei ole veel oma poliiti-
Inimesena on ta üldiselt sumpaat- ., ^ j. « J J IL
™o i.„„»«i^„ f „ ^ „ „ o . f j ^ s o . hsi kaarte avanud. Kuid seda peab
ta varsti tegema.
Sest teame, ta esindab sotsialis-prestiizhi
ja endakindluse juures mi. Kuidas ta tahab parandada töö-on
olnud Broadbentile praktiliselt liste olukorda? Paljuks kulutada
poliitilise tee rajajad. Täpselt sa- sotsiaalolukordadele. Kas tahab ta
muti kui Trudeau liberaalid rajasid riigistada suurettevõtlust? Kuidas
tee ja tohutu võidu parlamendis suhtub ta võõrkapitalisse? Vabä-konservatiividele.
115 aastat Tru- kaubandusse USA-ga. Küsimusi on
deau valitsemist külvasid rahulole- palju programmilises raamistuses,
matust mida mööda Mulroney siis Vastused tahame teada kui tegeli-,
libedalt sisse sõitip.
K u i d konservatiivid arvasid, e|t
siinult nende omatarkus na4 või- V.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
•1065 S T E E L k AVE
NORTH YORK ONT
M2R2S9
Omanik LINDA SEPP '
Avatud 7 päeva nädalas
7 3 6 - 1 1 7 0
Kodus 223-0201
ÄÄRDVARK
FLORIST
Ül@linna kohaleviimine
LTD
arm
Ikestatud Rahvaste
(Algus esiküljel)'
0 0
NELJAPÄEVAL,.®. AUGUSTIL - THÜKSDÄY, AUGUST E •
i i i i i i O M a i i a i i a H o i ! i i i i i i a i i o i i a i i B i ! B i i i n i i i i i i i i r g i i Q i i Q i i a i i g , j , , , | ^ , ^ ^ ^ ^ i j i , , i f i i u Q i i i J io
I Kes seisab Eest
D
C
D
S
OO
2
õ
õ
5
5
3
5
õ
.5
5
a
õ
õ
o
5
5
5
5
õ
5
Q
Juba aastakümneid on eest- rahvusvahelist õiguskorda,
lased võõrsil (ka naaberrahvad) (Vrd. USA luhtunut katset välja
võidelnud - nagu me ütleine - nõuda Itaalia laeva „AchilIe
kodumaa vabastamise ning ise- Lauro" hõivajaid.)
seisvuse eest Kultuurimaailm Eesti kriminaalseaduse ko­on
kuulutanud, et igal rahval haselt on kõnesolevad süüteod
on õigus ise ennast valitseda.— ammugi aegunud ja neis asjus
Kui kõik rahvad pole s^da saa- ei saa enam olla kellegi poolt
vutanud, siis on meie eeliseks, kohtumõistmist Need on lõpe-et
suutsime luua iseseisva Ees- tatud asjad,
ti Vabariigi oma suveräänse Mõnede riikide omavaheli-territooriumi
ja õiguskorraga, sed kokkulepped mõnede süü-mida
ollakse kohustatud res- tegude mitteaegumise kohta ei
pekteerima. ole kehtivad teistes riikides.
Kuigi Nõukogude Liit (194o) kus seda pole ratifitseeritud
väevõimuga lühikeseks ajaks (Eesti jt). Samal v i i s i l ei ole ka
sai Eestimaa territooriumi haa- teiste poolt kujundatud mõnede
rata ja manipuleerida an&ekt- süütegude erikvalifikatsioo-sioohi,
siis seda episoodi ei nid kehtivad,
tunnustatud rahvusvaheliselt
legaalseks ega tunnustata täna- Kanada justiitsminister on
seni; kuna üks riik ei saa jääda (ajalehe järgi) avaldanud, et
õhku rippuma, siis on loomu- olgu nn. soijakuriteod pärit mis­uke
et see episood ei muutnud tahes maailmaosast ja teistelt
Eesti rahvusvahelis-õiguslikku territooriumidelt, neid võib ha-seisundit,
vaid Eesti Vabariik kata kohtu alla andma Kana-jätkas
olemist oma suveräänse das. (Olgu õigus mistahes!) Ka
territooriumi ja õiguskorraga. Ameerika Ühendriikide ülem-
Seda seisundit ei muutnud kohus ütles (Demjanjuki asjas),
saksa okupatsioon, mis oli et neid nn. sõjakuritegudes
vaid okupatsioon (kuigi poliiti" süüdlasi võib välja anda üks-lise
valitsemise takistamisega) kõik kellele karistamiseks, kes
ja jäi ka okupatsiooniks võõral vaid soovib (ei mingeid põhi-territooriumil.
Tegevust jätka- seaduslikke garantiisid!),
sid eesti omavalitsuslikud ja
haldusasutused ja ka jälitus»
ning kohtuorganid eesti sea­duste
alusel.
N i i oleme tiiruga tagasi jõud­nud
keskaegse lindpriiuse
juurde, mis võttis inimeselt
kõik õigused, ka eluõiguse, n i i
s
E
S
õ
D
S
ÕD
£
S
a
D
I Balti riigid pole mitte vaid et teda võis igaüks surmata, kes
I mingi kaduv mõttekujutus, aga tahtis,
i vaid nadolid täiesti reaalsed ja On kahju, et Kanada, selle
I eksisteerivad nüüd võõra iile- asemel et kinni pidada rahvus-
1 gaalse võimu a l l (vrd. Euroopa vahelistest õigussätetest, hak-
1 Parlamendi otsuseid). Nende kah kohaldama õma seadus-
I kord omandatud ja praktisee- andlust ühe suhteliselt väikese
1 ritud õiguskord on realiteet, survegrupi kustumata tasutaot-
I mida tuleb õiguspäraselt käsi- lustele, hüljates ka üht (Euroo-
I tada. pa) õiguskorra põhilist nõuet,
I Vastavalt sellele õiguskor- et seadustel pole tagasiulatu-
I raie ning rahvusvahelise õlgu- vat jõudu.
I se sätetele, kuuluvad ka kõik Kurioosumiks on, et Kanada
I saksa okupatsiooni ajal nende kohus (apellatecourt) alles mõ-
I territooriumidel toimunud või- ningad aastad tagasi [Helmut
1 malikud) kuriteod (nagu tapmi- Rauca asjas) luges Baltikumis
1 sed jms.) nendesamade riikide (Leedus) aset leidnud arvata-
I jurisdiktsiooni alla. Ükski tei- vad (sõja)kuriteod kuuluvaks
I ne riik ei s l a seda juri8diktsioc>-Lääne(?)-Saksa jurisdiktsiooni \
i ni ignoreerida ega oma voliga alla. |
1 üle võtta, tõsiselt rikkumata E.N. ,|
õ =
iroiisiisiioiiaiioiioiioitgiiflMBiiiiiaiioiioiiBtiiinaitBiiOiiDiiBiiDMOitiiiHiQnonoiioiiiiiiBiion
ROYAL LEPAGEI
176 Yohgo Stre®^
Toronto, Ontsri®
kontoris 961-4444 ^ kodus 921-3245 \^~^ J ANNE LEIUS
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M 4 K 2R6
ühenduses on j õ ud
yUiP KÕRGE % KINNISEO
TÄHTAJALISED HOIUSEm
1 A A S T A - 8 , 0%
3 AASTAT - 8,5%
48S-4659
IPank avatud o8m&8p.-roeda 10:00-3;
Teisip. ja natjap. Shtuti 5:30-8:00
„ vaikseks teha" koos naise ja koera­ga.
Mul muide naisi ega koera ka ei
ole. Meil tuleb vaadata üle niisugus-.
test võtetest ning jätkata ehk ka
. uuendatud viisidel ja uute ideedega
oma vabadusvõitlust kerrorirezhiimi
all kannatavate rahvaste heaks. Kui­gi
ma olen valitud IRK esimeheks
üksmeelselt üle 30-mne rahva esin-
\J daja poolt, ma soovisin, 'et käesoleva
IR nädala ürituste juhendamine
oleks siin mitte „ ü h e mehe töö",
milleks valiti ad hoo komitee dr. 1.
Docheffi juhtimisel.
«HOIATUS" .PÜMjA-HIINA U N 4
ESINDUSEST
Üheks tähelepandavaks sündmu­seks
kujunes seekord ka Puna-Hiina
UN-i esinduse sekkumine hoiatuse­ga
IRN asjusse. Minule kui IR komi-te
esimehele telefoneeriti sealt kaks
päeva enne meie pöaüritusi. Teatati
ähvardavalt, -et hiinlased ei tohtivat
IRN demonstratsioonidele tulla välja
Taivanikodanliku (s.t. rahvusliku)
Hiina" lippudega. Kui see siiski
sünnib, siis võivat see kutsuda esile
„ tõsiseid sekeldusi USA ja Hiina
valitsuse esinduse v a h e l . . . " Vasta-
-sin, et see ori siin vaba maa ja I RK ei
saa mitte keelata rahvuslikele kom-munismivastastele
hiinlastele. tulla
välja oma vastavate lippudega. Ime­likul
viisil helistati pisut hiljem sa­mas
asjas ja samas vaimus ka New
Yorgi linnavalitsuse juures olevast
osakonnast, mis tegeleb sidepidami­sel
UN-i ja selle juurde delegeeritud
esindustega, — kes said minult eel­nevale
samase vastuse. Muide hiin­laste
grupp oli demonstratsioonil väl­jas
ühe suurimana Ja rohkete rahvus­liku
Hiina lipuvärvide all." lõpetas
dr. E.Rubel.
luba rongkäigule ja miitingule
@ Ontario peaminister Peterson
kuulutas välja septembriks
uued proyintsivalimised. Valitsus
on praegu selleks heas positsipo-nis,
kuid liberaalidel ei ole pa^
lamendis siiski enamust, ja nad
peavad valitsema koalitsioonis
Musdemokraatidega (NDP), missu-gune
valitsusõviis Kanadas ei ole
järgneval varaõhtusel saatel andis
ABC TV-võrk üle 4-minuti kestnud
põhjaliku ja objektiivse reportaazhi
neist sündmustest, mis erakordne,
sest tavaliselt on pea kõik TV-jaamad
piirdunud umbes minutilise ehk veel
lühema saatega. Saateid tuli ka mu­jalt.
Teiseks erakordsuseks oli see, et
massiliselt leviv päevaleht„New York
Post" IRN eel avaldas oma juhtkirja
küljel nimekirja ikestatud rahvastest
ja kutsus üles toetama osavõtuga
IRN üritusi. President R. Reagan kir­jutas
IRN proklamatsiponiie Valges
Majas pidulikult alla nädala sees
kus sündmuse juurde eestlaste esin^
dajana oli E R K U saatnud abiesimehe
Mari-Ann Rikkeni. President oli nä­dala
puhul eraldi kõnelnud ukrain-laste
ees, kus ta märkis nimeliselt ka
tavaline. Valimistel loodab Peter­son
saada liberaalidele täieliku
enamuse. Kõik kolm erakonda
alustasid kohe valimiskampaania-ga.
,^ • • •
• Meccas toimus suur veresaun
seal palverännakul viibivate iraan-laste
ja saudi-araablaste vahel
puhkenud võitlustes, kus üle 400
inimese sai surma ja 669 inimest
vigastada. Surmasaanuist o l id 27g
iraanlased. Pärast Mecca võitlusi
toimusid Teheranis suured de­monstratsioonid,
rünnati Saudi
Araabia, Kuveiti, Iraagi ja Prantsu­se
saatkondi ja Iraani valitsus tõ­otas
kättemaksu Saudi Araabiale ja
Ameerikale, kes olevat süüdlased
Mecca veresaunas.
9 Nii Washingtonist kui ka Mosk­vast
teatatakse, et U SA ja Nõukc^
gude Liit on lähenenias aatomirel-vastuse
vähendamise kokkuleppe­le,
kuigi Moskva arvates USA ei
olevat küllalt kompromislik kok­kuleppe
saamiseks. Tüliküsimu­seks
on praegu veel Lääne-Saksa-maale
kuuluva 72 aatomiraketi lik­videerimise
küsimus, kuid ka sel­les
loodetakse kokkuleppe seavm-
..Möio E l u " nr. 32 (1©82) 1987
Tiit Madisson Tartus Julius Kuperjanovi haua juures.
Pisarad ja lilled
i L l
Vabadussambale Riias
estlase videolint kirjeldab küüditatute
mälestusdemonstratsioom
S T O C K H O L M (EPL) - 37-aa8tane töölinö Tiit Madisson Pärnust
kuulus nende eestlaste hulka, kes võtsid osa balti küüditatute mäles-tusdemostratsioonist
Riias 14. j u u n i l käesoleval aastal. Ta on saat­nud
videolindi läände, m i l l e l ta k i r j e l d ab oma muljeid demonstrat­sioonist
Toome allpool tema jutustuse:
. „Kallid sõbrad Välis-Eestis!
Me asume praegu Riia äärelinnas
16. juunil 1987. aastal. Kaks päeva on
möödunud nendest sündmustest, mis
vapustasid maailma. Kahjuks on
meie vool nigelavõitu, kuna me ei saa
endile lubada paremaid tingimusi.
Vabadussamba ausamba juures tee­vad
reportaaži need, kes tahavad tu­gevdada
Nõukogude kultuuri. Meil
kahjuks selliseid võimalusi ei ole.
Peame tegema nii öelda põranda all
kõike.
Tahaksin teiega, kallid eestlased
võõrsil, jagada oma muljeid sünd­mustest
kaks päeva tagasi.
Nagu teada, moodustati Lätis Lie­paja
linnas aasta aega tagasi Helsin-gi-
grupp. Algul sattus ta kohe rep­ressioonide
alla. Tänu lääne abile ja
teisele lähenemisele Mihhail Gorbat­šovi
poolt, vabastati lätlased, kes olid
arreteeritud. Ja nüüd juba tükk aega
tagasi alustati aktsiooniga 14. juuni
sündmuste tähistamiseks. \.
14. juunil kella kolme paiku hak­kas
kogunema kõikjalt rahvast Bas­tioni
mäele Riia kesklinnas, umbes
200 meetrit vabadussambast. Tuli
inimesi igas vanuses, nii väikseid
lapsi, vanahärrasid, keskealiseid
daame, lillibuketid peos.
Raske on seda "teile kirjeldada,
peab ise nägema, kuid püüan nii palju
kui võimalik.
RAHVAS KOGUNES
Oli vihmane päev. Pinkidel istusid
iseloomuliku välimusega seltsime­hed,
kes hiljem võtsid taskust välja
raadiosaatejaamad ja andsid kuskile
käskusid. Kohale tulid videokaame­rate
ja fotoaparaatidega mehed ja
hakkasid kohalesaabunuid pildista­ma.
See oli alles tund aega enne välja
kuulutatud aega.
, Vabadussamba ümber aga toimu­sid
laste jalgrattavõistlused, mis olid"
viimasel minutil välja kuulutatud, et
nurja ajada 14. juuni ohvrite mälesta­mise
tähistamist. Jalgrattavõistlused
kestsid, rahvas aga kogunes.
Üks minii läti sõpradest luges
parajasti inimesi, jäi aga lugemisega
katki, sest oli raske täpset arvet pi­dada.
Praegugi on raske veel öelda,
palju sellest sündmusest osa võttis.
Meeleolu oli kirjeldamatu. Sarnast
pole vist olnud kunagi Lätis 40 vii­mase
aasta jooksul Inimesed kallis­tasid
üksteist, isegi võhivõõrad. Ja
oodati, millal saabuvad kohale kogu
ürituse korraldaja, lätlaste Helsingi-grupp.
Ja varsti nad tulidki.
Bastioni mäel hakati pidama kõne­sid.
Kahjuks ei saanud ma rohkem
aru, kui mulle jõuti tõlkida. Juttu oli
repressioonidest, mis algasid juba
1940. aastal, 1941. aasta küüditami­sest.
Helsingi-grupi liige rääkis väga
pikalt kõigest. ,
Väikesele postamendile tõusis ka
teisi oraatoreid. Seal oli Juris Zieme-lis,
kes nõudis vabadust Gunars Ast-rale.
Samas hakati koguma allkirju
tema vabastamiseks. Vahepeal küll
tekkis mingisugune kähmlus. Oli te-
- gu mingi provokaatoriga, kes püüdis
üritust nurja ajada; Kuid valjude
. hüüetega sunniti ta lahkuma.
PALJUD EESTIST
Rahvas/aina kogunes. Juba olid
ümbritsevad pargiteed rahvast tulvil.
Bastoni mäe all koguneti juba rong­käiku,
kus oli osa Helsingi-grupi liik­metest.
Seal nägin ma palju oma läti
sõpru, endiseid poliitvange, kes kõik
olid kohale saabunud. Kohal oli ka
küllaltki palju Eestist. Raske on öel­da,
kui palju oli üldse Eestimaalt
külalisi. Eestikeelset kõnet oli mit­melt
poolt kuulda.
Üks eesti noormees Tartust, kä-harpäine
heleda juuksega, ütles lau­sa
pisarates: Vaat, mis on sündimas.
Seda on meie rahvad oodanud pikki
aastaid.
Raske on kõike kirjeldada, mis siis
hakkas toimuma. Üks mees abielu­paaris
ütles; Näe, meie aitasime lät­lasi
1919. aastal, tuleb vist lätlastel
hakata aitama meid. Ma avaldasin
seda mõtet ka helsinglastele. Nemad
ütlesid: Ei, me peame ühiselt toi­mima.
Tuleb kaitsta oma rahvast,
oma rahva kultuuri, tuleb kätte võita
vabadus. Vabadus, mis kunagi saa­vutati
nii suurte ohvritega.
Jalgrattavõistlused' hakkasid ka
lõppema. Kell näitas kuus ja hakkas
mingisugune autasustamine. Ei saa
ju väikseid lapsi lõpmatuseni lasta
ümber ausamba sõita. Lõpuks väsi­vad
ka nemad, olgugi et kogu riigi
huvid olid mängus. i ,
Kõikjal oli näha miilitsapatrulle
pluss erariides KGB-d. Filmiti ja võe­ti
videole kõik liigutused. Lausa de­monstratiivselt
tuldi inimestele nipa
alla, plõksutati fotoaparaatidega.
See oli nagu psüühiline surve, ägama
ei näinud, et keegi oleks lahkunud
sealt.
RONGKÄIK
Pärast kuut, poole seitsme paiku
hakkas rongkäik liikuma vabadus­samba
juurde. Nende ees liikus Hel-singi-
grupp ja tuldi ausamba jalami­le,
Seal peeti kõnesid, räägiti ohv­ritest,
läti rahvast ja kõigist balti rah­vastest.
Siis hakati panema lilli vaba­dussamba
postamendile. Inimesed
tulid, paljud lausa nutsid. Umberaga
sõitis miilitsa auto. Valjuhääldajas
röögiti: Tehke sõidutee vabaks!
Ümber kokkutulnute oli miilitsate
ahelik, kuid kedagi ei puututud. Näh­tavasti
need ajad on möödas. Jooksis
ka inimesi juurde, kes olid väljas-'
pool sõiduteed ja pandi lilli monu­mendi
.ette: Ükshaaval.asetati lilli,
seda on võimatu kirjeldada, seda
peab nägema.
Siis sai neid lilli väga palju.
Kui inimesed olid lilled ära pan­nud,
jooksis rahva hulgast üks vana­mammi
ja asetas kä oma lilled sinna.
Hakati laulma rahvuslikke laule, mis
vist ei ole kõlanud Riias juba ammu,
ammu. Viimane kord 1940. aastal.
Lauldi metsavendade laule.
Kohal olid muidugi ka linnavõi­mud,
kes püüdsid igati takistada üri­tust.
Algul lasti muusikat, kui hakati
laulma metsavendade laule, püüti
valjuhääldajast midagi kisada. Riia
linnavõimude esindaja lausus, et
suur tänu teile, et te meie üritusest
osa võtsite. Muidugi ei olnud see
nende üritus. Üritus oli neil ainult
jalgrattavõistlus. Üks lätlastest ütles,
et näe, pidp hukatute kontidel.
S E L L I S T E ! OLE KUNAGI
O L N U D . , .
Rahva hulgas oli kuulda igasugust
juttu. Üks abielupaar vaatas üks­teisele
otsa ja küsis: Kas need oleme
tõesti meie? Jah. need olid lätlased.
Üliõpilased, kes olid väga aktiiv­sed
ja skandeerisid „Vabadust Gu-bars
Astrale". ütlesid, et las nad fil-
(Jiirg. lk. 3)
»Meie E l u " nr. 32 ( i|
Senini leidmi
Lepa;
sa
STOCKHOLM (EPL
tat tagasi teostasid Ah
Raivo Roosna röövi
linnas Tillanderi kull
ja seejärele ühes eesl
Politsei tabas mehed
kätte röövsaagi panga]
on kedunud kullanepi
dud kuld. Selle ümL
spekulatsioone ja aih
oli Stockholmis tr|
protsess ajaleht Conti
line oli äratuntavalt!
röövsaagi olevat vastt
eesti merekapten Stoc]
mane kaebas ajalehe
see mõisteti kahjuti
raske laimamise pärai
on aga soome politseil
selgitada^ mis röövsaj
kult juhtus, kuigi see
veel kätte saadud.
Politsei juurdluse ui
musi valgustab 15. jui
Sanomat, millest selgi
peidetud Helsingis ühe
le, kust hiljem Lepajõe
tema kaasvange vabaki
ära viis Tamperesse.
Artiklil on rida pe{
miljon marka väärt röö^
aasta peidus poöning'ul|
tahtis sellega maksta
Soome toomise. Lepaji
lane viis Tillanderi ei
resse."
Politsei on saanud ül
kadunud Tillanderi kl
röövitud ehete jälile. 81
väärt olevad ehted olidl
dmn^ septembrist se
pööningul, kus eesti rö:
kus nad arreteeriti.
Saaki on jälgitud Tai
seal jäljed kadusid. Polil
malikuks, et saak on
Rootsi. Arvatakse, et k|
ikka veel üheskoos.
Politsei on selgitanui
vangi mõistetud Aleks
gikaaslane viis ehted
Ehted on ära tuntud
Politsei usub, et igal juhi