1986-08-07-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. •- 1 ,1
!3t
Second Class Mail Megislration No. i?M '
Nr. 32 (1900) 1986 NELJAPÄEVAL, 7. AUGUSTIL ~ THURSDAY, AUGUST 7 XXXVII aastakäik
4
President Ronald Reagan alla kirjutamas IRN prokiamatsioonile. Tema selja taga grupp nimekai(^
ameeriklasi, alates vasemalt — Senati õigusalase komitee esimees sen. S.Thurmond, Esindajatekoja
välissuhete komitee esim. W.S. Broomfield, ambassador W. Zimmerman - Euroopa Julgeoleku j r
Koostöö Viini järelkkonverentsi USA delegatsiooni juht, ühe alamkomisjoni esim. Esindajatekojas B.Ä.
Qilman ja L.E.-Dobriansky,,ikes o i IR. ülemaalise komitee esimees japraegu USA saadikuks. Kesk-
Ameerikas. ^ .^^^ 1^ Valge Maja ametlik foto
President näitas Valges M Jienenud
6 RIIKI OTSUSTASID
MKENDADA SANKTSIOONE,
MILLEDELE INGLISMAA
ON VASTU
Londonis nädalalõpul peetud
Briti Ühiskonna väike tippkonve-rents
lõppes ennetähtajaliselt lahkuminevate
seisukohtadega Lõis-
Ka-Aafrika vastu rakendatavate
sanktsioonide suhtes.
Seitsmest osavõtvast riigist ühinesid
kuus (Austraalia, Bahama,
India, Kanada, Zambia ja Zimbabwe)
sanktsioonide rakendamiseks
Lõuna-Aafrika vastu, otsustades
sanktsioonid rakendada 11 alal. Sedasama
soovitavad nemad ka teisi-ie
49 riigist koosneva Briti Ühiskonna
liikmeile. Sanktsioonid näevad
ette õhüühenduste katkestamise
Lõuna-Aafrikaga, põllumajandussaaduste
impordi keelu, mitmete
metallide impordi keelu, investee-nmiste
lõpetamist, kpnsulaartege-vuse
lõpetamist jne.
Inglismaa jäi sanktsioonide kohta
eri seisukohale, lubades neid rakendada
ainult kahes vähemtähtsas
küsimuses, nagu turismipropa-ganda
lõpetamine ja üleskutse vabatahtlikuks
investeerimiste lõpetamiseks.
Kuna Inglismaa ei ühinenud
sanktsioonidega ja'ka Ühendriigid
ja Euroopa Ühisturg ei ole veel
sanktsHoomidlega ühinenud, ei anta
Londoni konverentsi otsustele
sanktsioonide kohta suuremat tähtsust.
Konverentsist osavõtjad tunnevad
rahuldust, et Briti Ühiskonna
organisatsioon amiBtlikuIt ei lõ-
New York(M.E.) — Olles kantud
soovist ikestatud rahvaste ja üldse
kommunismiohu probleemide
enamast teadlikkusest ameerika
rahva hulgas, teqstas president
Meagan Ikestatud Rahvaste Nädala
proklamatsioonile piduliku allav
kirjutamise tseremoonias drastili-se
muudatuse. Kui varemalt sel pullul
olid palutud kohale valdavas
osas vaid ikestatud rahvaste endi
esindajad, siis seekordsel üritusel,
mis leidis aset 21. juulil Valge Maja
Roosevelti-nimeL ruumis, moodustasid
enamiku juuresolejaistvastu-pidiselt
prominentsed ameerikla-
Seal olid kõigepealt f parlamentaarset
juhtivat rahvaesindajat 3 senaatori
ja 3 .Esindajatekoja liikme
näol,, edasi paljude ameerika kesksete
organisatsioonide esindajad, nagu
ngit. naisliidu, kiriklite jne. See uus
poliitiline taktika ja ajastul, kus .presidendil
on analoogilistes asjades
vahetpidamatu võitlus massimeedia
ja isegi mõnede Kongressiringkon-dadega,
ei muuda üleöö küjl veel
midagi erilist, ent oii leidnud kui
tähelepanday samm kommunistidelt
ikestatud rahvaste ringkonnis soodsa
kõlapinna ja süvendanud vastavat
optimismi. Ajakirjandus, TV ja raadiojaamad,
vaatamata Valge Maja
pressiinformatsioonileyvaikisid enamuses
sellest sündmusest; pagu ei
oleks ikestatud rahvaste probleem
üldse eksisteerimas või häirimas
maailmarahu, inimõiguste ja vabaduse
küsimusi ega ammugi mitte
ameerika rahvast (välja arvatud Nikaraagua,
Lõuna-Aafrika, Tshiili ja
mõned . teised lakkamatud käsitlused).
Ja seda vaatamata, etpres. Reagani
soov on vastupidine, 'kus ta
proklamatrioonile allakirjutamisel
selgelt rõhutas, vet soovib ikestatud
rahvaste küsimusest tõusvate olukordade
suhtes ameerika rahvale senisest
suuremat teadlikkust.
35 kohalolija hulgas oli Eesti Rahvuskomitee
esimees J. Simonson
ikestatud rahvaste perest selekteeri-tiite
hulgas. Ta jutustas ,,Meie Elu"
esindajale, et^ teisi sellest perest oli
vaid veel 6-7 ümber, kelledest ta
isiklikult, tundis poolakate ja rumeenlaste
esindajaid. President on
näidanud oma käes olevat lihtset pa-berilehekest,
mis oli Siberi orjalaag-rist
välja saata õnnestunud naispo-liitvangide
abipalve pres. Reaganile.
Sellest on eelnevah olnud sõnumeid
ajakirj,anduses. 10 allakirjutanu hulgas
on seal ka eestlannast poliitvangi
arhitekt Lagle Pareki oma. President
on edasi emotsionaalselt kõnelnud,
_ et temal on jahmatamapanevaid andmeid,
millises allasurutuses ja tagakiusamises
viibivad paljude rahvuste
grupid N. Liidus. Ta ütles, et meie
ülesanne on hoida neid küsimusi
maailma avalikkuse silmade ees ja
võidelda, et allasurutud rahvad saaksid
tagasi oma demokraatliku vabaduse
ja ohustatud rahvad oleksid
kaitstud hädaohu eest — brutaalse
kommunismi eest. ]. Simonson tähendas,
et president Reagan on tähe^
lepandavalt seekord oma kõnes eraldi
nimetanud Balti riike,—jj...et me
kõneleme nende õiguste eest." Teisi
allasurutuid ta on nimetanud üldi-.
seh, nagu Ida-Euroopa, Aasia, Ladina-
Ameerika ja Aafrika maad.
lestis'
iste
Nagu kuukiri „Stimme der Mär-tyrer"
(Märtrite hääl} teatab, vahistati
Eestis baptistid Toivo Räni
koos emaga ja Peeter Vušo. Nad
olid rahvale jaganud usulisi videokassette
ja helilinte.
Mstad Lindid Müügil
Eesti Majas ,
MustaLindi Päeval, 23. augustil,
rinnas kantavad mustad lindid on
müügil Eesti Majas Eesti Abistamiskomitees,
„Meie Elus" ja EKN
büroos, hinnaga 2 dollarit lint.
Musta Lindi Päeva aktsiooni rahaliselt
toetanud kaasmaalased
saavad toetajate lindi postiga aktsiooni
komiteelt.
eo
MUSTA LINDI PÄEV- 23. AUGUST 1986.
Näitame, et meie ei ole unustanud
oma ikestatud kaasmaalasi.
• i i i i l t l
^v•'^^;:•..^•:v'•::•^:«•;
Ivar Nippak — Musta Lindi Päeva ülemaailmne koordineerija eestlaste
osas. I
,,New York Post'
tegemis
okepeeritud Lätis"
ühenduses septembri kuuks Riia
rannas kavandatud suurema „e.ra-viisiliseV
kokkutulekuga Ameeri-ka-
Vene vahekordade küsimustes,
kus tulevad avalikus diskussioonis
kõne alla praegused tähtsamad
maailmapoliitilised probleemid,
avaldas „New York Post" 13, juunil
järgmise tugevalt kriitilise juhtkirja:
Suurvõimude vahel sõbralike vahekordade
loomise innus Ameerika
läbirääkijad, 'vastupidiselt Nõukogude
vastasmängijaile, liig sageli kaotavad
oma õige strateegilise, ja mõnikord
ka õige moraalse suuna. Kahju
ütelda, see näib sündivat kord jällegi.
On just avaldatud septembris korraldatavad
Nõukogude-Ameerika läbirääkimised,
millest mõlemalt poolt
võtavad osa kõrgeh tasemeU ametiisikud.
Kaitseministri assistent Richard
Perle, Roxanne Ridgway välisministeeriumist.
Valge Maja nõunik Jack
Matlock ja endine suursaadik UN-is
Jeane Kirkpatrick koos mitmete silmapaistvate
ameerika kunstnikega,
moodustavad mõjuka Ameerika delegatsiooni
kindlasti õnnetule sündmusele
— õnnetule planeeritud asukoha
pärast: kokkutulek toimub Riias,
Lätis.
Nõukogude tankid tungisid Riiga
sellest kuust 46 aastat tagasi — kooskõlas
eelmisel suvel sõlmitud Hitleri
— Stalini pakti tingimustega. Läti ja
teiste Balti riikide annekteerimine
Moskva poolt on sellest ajast olnud
rahvusvahelise elu õnnetuks faktiks.
Kuigi see on tegelik fakt, Ühendriigid
põhimõttelistel põhjustel ei tunnusta
1940. a. teostatud Läti inkorporeerimist
Nõukogude Liitu. See an-nektsioon
on midagi, mida Ühendriikidel
on tulnud taluda, kuid mitte
seda kinnitada.
Pidades kõrgetasemelisi koosolekuid
Nõukogude ametnikega Lätis,
mis on jätkuks samasugusele Nõukogude
— Ameerika istungjärgule,
mis peeti möödunud aastal Chautau-quas,
N.Y., sugereerib see aga väga
tugevalt, et Ameerika nüüd tunnustab
Nõukogude valitsemise legaalsust
Lätis.
On tõesti raske kujutada mingit
teist tõlgitsust. Loogiline järeldus
igas ringkonnas oleks, et Washington
vaatab Lätit kui Nõukogude Liidu
osa, selgelt jajihtsalt — just nagu
Chautauqua on Ühendriikide osa.
(Järg. Lk. 3)
VÄNCOUVER - Briti-Kolumbia
SocialCredifi erakond, kelle juht
Bill Bennet hiljuti astus tagasi, valis
oma kongressil erakonna uueks
juhiks väga konservatiivseks peetava
Bill Vander Zelmi, kes võitis
senise peaprokuröri Brian Smilhi
801 häälega, kuna Smith sai 454
häält. Vander Zalm oli juhtivaks
kandidaadiks kogu valimiskampaania
jooksul. Tema valimise pärast
on eriti kriitilised B.C. uusde-ja
ametiühingiiite
sest uus peaminister on kindla
eraettevõtluse pooldaja.
OTTAWA - Quebecis,
Tremblanfi suvituskohas peeti Ka-nada-
USA vabakaubanduse läbi-rääkimiste
komisjoni järjekordne
kolmepäevane istungjärk. Ka need
läbirääkimised toimusid veel eelläbirääkimiste
tsüklis. Komisjoni
järgmine kokkutulek toimuh selle
kuu lõpul USA-s,, Komisjon on
(Järg. lk. 3).
»val, 19. S!
koll 19.30
[ICoskustelü ja kohv.
OW KUTSUTUDS
kirikupüha l
APÄEVA
NISTÜS
Peetri kirikus, Torontos,
10. augustil 1986, keSMI hommikul.
Kõik hairjumaalased ja kaasmaalased on palutud osavõtma.
Pärast kohvilaud kiriku ruumides. Solistid Hilda Sepp jsi
Valve Tali, orelil dr. R. Toi. Teenib öp. Heinsoo.
i
KORRALD/^V TOIMKOND
ii«<H»>iiw.>!i!ti*jiss;žiitet<ir>»yMrt«i'.*.-'!>*»«''~^
TO^OiyTO WEKOM EES 23. AÖOÖSTIIL KELL 2 P.
irBformatsioom domonstratsiooni
HALfiFAX — Jaan Soosaar,
VasarinS/ ^AUiT STE.
kohta kohaliku esindaja käest:
EDMOiyTON - l^yron Spolsky, HAMILTON - Ivan
Hayduck, OTTAWA — Ene Shewchuk, ST. (VIUSTA LINDB
PÄEVA KOfVllTEE
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 7, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-08-07 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860807 |
Description
| Title | 1986-08-07-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
. •- 1 ,1
!3t
Second Class Mail Megislration No. i?M '
Nr. 32 (1900) 1986 NELJAPÄEVAL, 7. AUGUSTIL ~ THURSDAY, AUGUST 7 XXXVII aastakäik
4
President Ronald Reagan alla kirjutamas IRN prokiamatsioonile. Tema selja taga grupp nimekai(^
ameeriklasi, alates vasemalt — Senati õigusalase komitee esimees sen. S.Thurmond, Esindajatekoja
välissuhete komitee esim. W.S. Broomfield, ambassador W. Zimmerman - Euroopa Julgeoleku j r
Koostöö Viini järelkkonverentsi USA delegatsiooni juht, ühe alamkomisjoni esim. Esindajatekojas B.Ä.
Qilman ja L.E.-Dobriansky,,ikes o i IR. ülemaalise komitee esimees japraegu USA saadikuks. Kesk-
Ameerikas. ^ .^^^ 1^ Valge Maja ametlik foto
President näitas Valges M Jienenud
6 RIIKI OTSUSTASID
MKENDADA SANKTSIOONE,
MILLEDELE INGLISMAA
ON VASTU
Londonis nädalalõpul peetud
Briti Ühiskonna väike tippkonve-rents
lõppes ennetähtajaliselt lahkuminevate
seisukohtadega Lõis-
Ka-Aafrika vastu rakendatavate
sanktsioonide suhtes.
Seitsmest osavõtvast riigist ühinesid
kuus (Austraalia, Bahama,
India, Kanada, Zambia ja Zimbabwe)
sanktsioonide rakendamiseks
Lõuna-Aafrika vastu, otsustades
sanktsioonid rakendada 11 alal. Sedasama
soovitavad nemad ka teisi-ie
49 riigist koosneva Briti Ühiskonna
liikmeile. Sanktsioonid näevad
ette õhüühenduste katkestamise
Lõuna-Aafrikaga, põllumajandussaaduste
impordi keelu, mitmete
metallide impordi keelu, investee-nmiste
lõpetamist, kpnsulaartege-vuse
lõpetamist jne.
Inglismaa jäi sanktsioonide kohta
eri seisukohale, lubades neid rakendada
ainult kahes vähemtähtsas
küsimuses, nagu turismipropa-ganda
lõpetamine ja üleskutse vabatahtlikuks
investeerimiste lõpetamiseks.
Kuna Inglismaa ei ühinenud
sanktsioonidega ja'ka Ühendriigid
ja Euroopa Ühisturg ei ole veel
sanktsHoomidlega ühinenud, ei anta
Londoni konverentsi otsustele
sanktsioonide kohta suuremat tähtsust.
Konverentsist osavõtjad tunnevad
rahuldust, et Briti Ühiskonna
organisatsioon amiBtlikuIt ei lõ-
New York(M.E.) — Olles kantud
soovist ikestatud rahvaste ja üldse
kommunismiohu probleemide
enamast teadlikkusest ameerika
rahva hulgas, teqstas president
Meagan Ikestatud Rahvaste Nädala
proklamatsioonile piduliku allav
kirjutamise tseremoonias drastili-se
muudatuse. Kui varemalt sel pullul
olid palutud kohale valdavas
osas vaid ikestatud rahvaste endi
esindajad, siis seekordsel üritusel,
mis leidis aset 21. juulil Valge Maja
Roosevelti-nimeL ruumis, moodustasid
enamiku juuresolejaistvastu-pidiselt
prominentsed ameerikla-
Seal olid kõigepealt f parlamentaarset
juhtivat rahvaesindajat 3 senaatori
ja 3 .Esindajatekoja liikme
näol,, edasi paljude ameerika kesksete
organisatsioonide esindajad, nagu
ngit. naisliidu, kiriklite jne. See uus
poliitiline taktika ja ajastul, kus .presidendil
on analoogilistes asjades
vahetpidamatu võitlus massimeedia
ja isegi mõnede Kongressiringkon-dadega,
ei muuda üleöö küjl veel
midagi erilist, ent oii leidnud kui
tähelepanday samm kommunistidelt
ikestatud rahvaste ringkonnis soodsa
kõlapinna ja süvendanud vastavat
optimismi. Ajakirjandus, TV ja raadiojaamad,
vaatamata Valge Maja
pressiinformatsioonileyvaikisid enamuses
sellest sündmusest; pagu ei
oleks ikestatud rahvaste probleem
üldse eksisteerimas või häirimas
maailmarahu, inimõiguste ja vabaduse
küsimusi ega ammugi mitte
ameerika rahvast (välja arvatud Nikaraagua,
Lõuna-Aafrika, Tshiili ja
mõned . teised lakkamatud käsitlused).
Ja seda vaatamata, etpres. Reagani
soov on vastupidine, 'kus ta
proklamatrioonile allakirjutamisel
selgelt rõhutas, vet soovib ikestatud
rahvaste küsimusest tõusvate olukordade
suhtes ameerika rahvale senisest
suuremat teadlikkust.
35 kohalolija hulgas oli Eesti Rahvuskomitee
esimees J. Simonson
ikestatud rahvaste perest selekteeri-tiite
hulgas. Ta jutustas ,,Meie Elu"
esindajale, et^ teisi sellest perest oli
vaid veel 6-7 ümber, kelledest ta
isiklikult, tundis poolakate ja rumeenlaste
esindajaid. President on
näidanud oma käes olevat lihtset pa-berilehekest,
mis oli Siberi orjalaag-rist
välja saata õnnestunud naispo-liitvangide
abipalve pres. Reaganile.
Sellest on eelnevah olnud sõnumeid
ajakirj,anduses. 10 allakirjutanu hulgas
on seal ka eestlannast poliitvangi
arhitekt Lagle Pareki oma. President
on edasi emotsionaalselt kõnelnud,
_ et temal on jahmatamapanevaid andmeid,
millises allasurutuses ja tagakiusamises
viibivad paljude rahvuste
grupid N. Liidus. Ta ütles, et meie
ülesanne on hoida neid küsimusi
maailma avalikkuse silmade ees ja
võidelda, et allasurutud rahvad saaksid
tagasi oma demokraatliku vabaduse
ja ohustatud rahvad oleksid
kaitstud hädaohu eest — brutaalse
kommunismi eest. ]. Simonson tähendas,
et president Reagan on tähe^
lepandavalt seekord oma kõnes eraldi
nimetanud Balti riike,—jj...et me
kõneleme nende õiguste eest." Teisi
allasurutuid ta on nimetanud üldi-.
seh, nagu Ida-Euroopa, Aasia, Ladina-
Ameerika ja Aafrika maad.
lestis'
iste
Nagu kuukiri „Stimme der Mär-tyrer"
(Märtrite hääl} teatab, vahistati
Eestis baptistid Toivo Räni
koos emaga ja Peeter Vušo. Nad
olid rahvale jaganud usulisi videokassette
ja helilinte.
Mstad Lindid Müügil
Eesti Majas ,
MustaLindi Päeval, 23. augustil,
rinnas kantavad mustad lindid on
müügil Eesti Majas Eesti Abistamiskomitees,
„Meie Elus" ja EKN
büroos, hinnaga 2 dollarit lint.
Musta Lindi Päeva aktsiooni rahaliselt
toetanud kaasmaalased
saavad toetajate lindi postiga aktsiooni
komiteelt.
eo
MUSTA LINDI PÄEV- 23. AUGUST 1986.
Näitame, et meie ei ole unustanud
oma ikestatud kaasmaalasi.
• i i i i l t l
^v•'^^;:•..^•:v'•::•^:«•;
Ivar Nippak — Musta Lindi Päeva ülemaailmne koordineerija eestlaste
osas. I
,,New York Post'
tegemis
okepeeritud Lätis"
ühenduses septembri kuuks Riia
rannas kavandatud suurema „e.ra-viisiliseV
kokkutulekuga Ameeri-ka-
Vene vahekordade küsimustes,
kus tulevad avalikus diskussioonis
kõne alla praegused tähtsamad
maailmapoliitilised probleemid,
avaldas „New York Post" 13, juunil
järgmise tugevalt kriitilise juhtkirja:
Suurvõimude vahel sõbralike vahekordade
loomise innus Ameerika
läbirääkijad, 'vastupidiselt Nõukogude
vastasmängijaile, liig sageli kaotavad
oma õige strateegilise, ja mõnikord
ka õige moraalse suuna. Kahju
ütelda, see näib sündivat kord jällegi.
On just avaldatud septembris korraldatavad
Nõukogude-Ameerika läbirääkimised,
millest mõlemalt poolt
võtavad osa kõrgeh tasemeU ametiisikud.
Kaitseministri assistent Richard
Perle, Roxanne Ridgway välisministeeriumist.
Valge Maja nõunik Jack
Matlock ja endine suursaadik UN-is
Jeane Kirkpatrick koos mitmete silmapaistvate
ameerika kunstnikega,
moodustavad mõjuka Ameerika delegatsiooni
kindlasti õnnetule sündmusele
— õnnetule planeeritud asukoha
pärast: kokkutulek toimub Riias,
Lätis.
Nõukogude tankid tungisid Riiga
sellest kuust 46 aastat tagasi — kooskõlas
eelmisel suvel sõlmitud Hitleri
— Stalini pakti tingimustega. Läti ja
teiste Balti riikide annekteerimine
Moskva poolt on sellest ajast olnud
rahvusvahelise elu õnnetuks faktiks.
Kuigi see on tegelik fakt, Ühendriigid
põhimõttelistel põhjustel ei tunnusta
1940. a. teostatud Läti inkorporeerimist
Nõukogude Liitu. See an-nektsioon
on midagi, mida Ühendriikidel
on tulnud taluda, kuid mitte
seda kinnitada.
Pidades kõrgetasemelisi koosolekuid
Nõukogude ametnikega Lätis,
mis on jätkuks samasugusele Nõukogude
— Ameerika istungjärgule,
mis peeti möödunud aastal Chautau-quas,
N.Y., sugereerib see aga väga
tugevalt, et Ameerika nüüd tunnustab
Nõukogude valitsemise legaalsust
Lätis.
On tõesti raske kujutada mingit
teist tõlgitsust. Loogiline järeldus
igas ringkonnas oleks, et Washington
vaatab Lätit kui Nõukogude Liidu
osa, selgelt jajihtsalt — just nagu
Chautauqua on Ühendriikide osa.
(Järg. Lk. 3)
VÄNCOUVER - Briti-Kolumbia
SocialCredifi erakond, kelle juht
Bill Bennet hiljuti astus tagasi, valis
oma kongressil erakonna uueks
juhiks väga konservatiivseks peetava
Bill Vander Zelmi, kes võitis
senise peaprokuröri Brian Smilhi
801 häälega, kuna Smith sai 454
häält. Vander Zalm oli juhtivaks
kandidaadiks kogu valimiskampaania
jooksul. Tema valimise pärast
on eriti kriitilised B.C. uusde-ja
ametiühingiiite
sest uus peaminister on kindla
eraettevõtluse pooldaja.
OTTAWA - Quebecis,
Tremblanfi suvituskohas peeti Ka-nada-
USA vabakaubanduse läbi-rääkimiste
komisjoni järjekordne
kolmepäevane istungjärk. Ka need
läbirääkimised toimusid veel eelläbirääkimiste
tsüklis. Komisjoni
järgmine kokkutulek toimuh selle
kuu lõpul USA-s,, Komisjon on
(Järg. lk. 3).
»val, 19. S!
koll 19.30
[ICoskustelü ja kohv.
OW KUTSUTUDS
kirikupüha l
APÄEVA
NISTÜS
Peetri kirikus, Torontos,
10. augustil 1986, keSMI hommikul.
Kõik hairjumaalased ja kaasmaalased on palutud osavõtma.
Pärast kohvilaud kiriku ruumides. Solistid Hilda Sepp jsi
Valve Tali, orelil dr. R. Toi. Teenib öp. Heinsoo.
i
KORRALD/^V TOIMKOND
ii« |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-08-07-01
