Meie Elu = Our life, March 1, 1979

              ELA 0l4 U
fe . ' 'iii i
4 fcffi»-.-. v »
T.nmn HTO
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada © Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9 h,5 p.l., esmasp. ja
neljap. kl. 9 h,8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad! Kanadas: 1 a.$24.00,
6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: la.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
1 a. $30.00, 6 k. $1(3.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. $13:50, "6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k.
$7.25. Lennupostilisa.. ülemeremaa-desse:
1. a. $23.. 50, 6 k. $11.75. *
Üksiknumber —.50c.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25.
„OUR LIFE" ,y,ii\E :±v
T~ Estonian Weefcly. Pubüsheu b>
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad-view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
-M4K 2R6 © Toi. 4oc-0951
TLAST
SecoEd Class mm. tegistrattcm "NoC
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil
.•ford/NJ', ÜSA. Tel. (201) 262-0773
it
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weilen algatusel 1950.
Nr. 9 (1516) 1979 NELJAPÄEVAL; I. MÄRTSIL — THURSDAY, MARCH 1 XXX aastakäik
Eesti Vabariigi 61. aastapäeva kontsertaktus Toronto ülikooli aulas toimus teatud määral uute maailma­sündmuste-:
oöte^ mis mõnevõrra kajastus ka aktuse sõnalises osas, eriti aga mitmete tervitajate,
sõnavõttudes. Ingliskeelse pöördumise ja tervituse eestlaskonnale atles aupeakonsiü I. Heinsoo. Aktusekõne
pidasEKN esimees Ü. Petersoo, kes oma kõnes analüüsis Eesti Vabariiki mitmest aspektist lähtudes. Kont­sertosas
esinesid Estonia orkester ja segakoor Ü. Kooki juhatusel ja Toronto Eesti Meeskoor H. Toi juhatusel.
Solistid ja skautide .kõnekoor seekord puudusid. Tervitajaid oli rohkesti, Teadustajana esines Eneri Taul, k*»s
täitis oma osa meeldivalt, kuid kahjuks väga vaikse häälega.
:' Aktus algas mõni minut pärast .kel-
. la kolme Eesti Skautide Maleva mar­siga
„Estonia" orkestrilt. Sellele järg­nes
Inga-Pia Korjuse meditatsioon
orelil. Kõne ja palvuse pidas praost
0. Puhm võttes alusees psalmi 46:'
Jumal on meie abimees ja varjupaik.
LEINASEISAK '., •
Selle järele laulis segakoor Ä. Virk-haüst
„Ma tõstan silmad üles". Siis
; astus kõnepulti köl.ltn. Ä: Tomander
langenute mälestamiseks, kes märkis
'muuseas: Eestil oh tema; pikas aja­loos
olnud rohkesti vaenlasi. Võitlu­ses
Eesti .vabaduse eest langenud
kangelasi puhkab küll Narva jõel,
Emajõe 'kallastel,./Sinimägedes ja
mujal Eesti.pinnal: Kuid nende nime­tuid
haudu leidub ka Venemaa pin­nal,
Siberi taigades ja N. Liidu .sun­nitöölaagrite
asupaikades; Eriti ras­keks
muutus Eesti; sõjamehe olu-.
• kord, kui vaenlane, 1944 vallutas
• uuesti1 Eesti pinna. Et murda eest­laste
võitlusvaimu; selleks hävitas ja
tegi vaenlane maatasa kõik vabaduse
eest langenute ausambad ja matuse-paigad.
Kuid see ei ole suutnud kao­tada
mälestust Eesti vabaduse eest
langenutelt. Tõusti leinaseisakuks ja
. Segakoor laulis „Requiem".
TERVITUS VÄLISKÜLALISTELE; ;
Väliskülalisi tervitas aupeakonsul
I. Heinsoo, kes märkis muuseas:
Eesti Vabariigi aastapäeva pu­hul
saatis Ameerika Ühendriikide
välisminister Cyms \£ance. E. ;V.;
esindaja Ernst Jaaksonile järgmi­se
kirja:
Mul on au: Ühendriikide valitsu­se
ja rahva nimel Teile ja Eesti
rahvale edasi anda tervitusi ja pa­rimaid
soove Eesti iseseisvuse väl­jakuulutamise
kuüekümneesimese
aastapäeva -.puhul:
Ameerika on rikastunud palju­de
inimeste panuste läbi paljudelt
maadelt. Uhkus, mida Eesti pärit­oluga
ameeriklased tunnevad oma
pärandi üle, õn elavaks iilustrat-siöönikš
rahvusliku teadlikkuse
tugevast tunnetusest eestlaste
juures igalpool. Ma kasutan seda
võimalust, et Eesti rahvale au an­da
armastuse pärast, mida ta van­kumatult
pühendab oma maale;
isikuvabadusele ja inimõigustele.
mc nii. kultuuriliselt, kui ka majan-duslikult.
Ta tõusis võrdse ja.taisoi-gusliku
liikmena Vabade Euroopa
rahvaste perre. Eesti sõlmis rohkest,
lepinguid kõigi maailma riikidega ja
oli Rahvasteliidu liise. Vaatamata
sellele langes Eesti koos kahe tase
Balti riigi — Läti j a Leeduga N. Lii­du
agressiooni: ohvriks. Lõpuks. I.
Heinsoo, tänas Kanada ja eriti USA. jjf
valitsusi, kes ei ole tunnustanud N., «.«.«««v**«SM*?*-*:
Liidu vägivaldset Balti riikide .arv! (w^^W^^m
nektsiöoni. Eestlased Kanadas ja ;
sed; mida' naudime Kanadas.
UUED OLUKORRAD
Oma eestikeelses tervituses aupea
konsul. I. Heinsoo saatis tervitusi fcjySäBjffT
kustes ja oma susuvendadele ja J o r o n t o E e s t i Meeskoor, Toronto Eesti Segakoor Ja%llEstoA|aM orkester on ühinenud eeskava ...finaaliks ülikooli
d e l e k o d L i m a a i : Sel päeval meenut^*^ P^tudEestixVabariigi 6!, assUpäcva tähistaval kontoriaktu^L
me tärfutundes ka kõiki neid suure i :;; ,""/•' • • -;- i •
uhkuse tundega, kes võitlesid Eesti; Ja kriiside suunas. Uued olukorrad i: B ^^^'^^^ - •: ±« • ^ •
vabaks Vabadussõjas. Kinnitame;ka Ivõivad tekkida^üle. öö, mille taustal!.LätGISf MCI€l9BBTI€3Sf
kogu; maailmale, et Eesti rahvas .einestatud rahvaste taotlused võivad;; ^ ;: . ';
aktsepteeri' kunagi;.Eesti territoorium teostuda, Sellcra uuendagem' oma us-i
mi' okupeerimist N. Vene poolt. V k u E e s t i vabanemisse. Eesti oli vaba
. Sel päeval .kuulub aga ka meie; eri- ja peab jälle vabaks saama!
Une tunnustus noortele eesti patriöö- Järgnes esiettekandes R. Toi ;,Pastp-ülekaaluka.
vastase.. Aastal 1920;Ä raal", mis pühendatult Eesti Seltsile
miti Tartu rahu H. Liiduga'ja N. Liit1 eluga ;võitlevad. Eesti vabaduse: j a j E . V . aastapäevaks 1979. Helitöö esi-ütles
lahti pühalikult kõigist nõud-/Eesti rahva tõe j a õiguse eest.' Nende; ^as Inga-Pia Korjus orelil
Veebruari külmas rohkem kui 60 aas-' mistest Eesti territooriumile. Sellele, patriootide .eeskuju kohustab' -meid;.•.AKtüSEfftNE'
tat tagasi teostus Eesti rahva aasta-1järgnes õnnelik Eesti riiklik ülesehi-'jätkama oma pingutusi, et;\^^
sajandeid kestnud unistus. Eesti väi- tustöö. Lühikese 20-ne aastase,peri- hääl ei vaikiks. Maailma sündmused
keseaivLiline sõjavägi võitis suure oodi kestel tegi Eesti suuri edusam- on jälle liikumas suurte, konfliktide
!tööstustes ja asutustes, et tööstusi.ja
asutusi juhtima hakata. Oma nõud­miste;
esile tõstmiseks, nad korra 1 ela­sid
Teheranis: 25.. veebr.. šnuF-demon-
;stratsiooni,. miilest võttis osa üle
50,00$ marksisti, Khomeini on valmis
ateitam-a''p;r^.''eks,{^rti,,.et: majandus-;
lilclai olitkorda parandada, kuid õli- •
töölised ei kavatse ' alustada enno
tööd kui töö;is'rc| nõukogu on vaiiiuo
.ja •'.juhtimise, oma ' kätte võinud.
Marksism kasutab kõikjal ühte ja
sama shabtooni.
T.E.S. Lasteaia kasvandikud tähistasid E.V. aastapäeva laupäeval, 24; veebruaril Eesti Majas. Pildiikasvandikud tüs vabadusele tiivustas; Vabadussõ-:'
ühiskoorina laulmas I. Maimetsa juhatusel. Foto— O. Haamer (Järg lk. 2)
Hiinlaste karistusrünnak Vietna
mis on kujunenud kestvaks sõjaks
mille lõppu ei ole näha. Mõlemad
Aktusekõne pidas EKN esimees U. pooled koondavad piirirajbont uusi
Petersoo. Ta märkis; et vanadel eest, TOS kõvendatud väeosi ja kavatse,
lastel oli ainult kindel tahe.olla vaba v a d oma seisukohti kaitsta. Vietnami
ja kaitsta ennast võõraste sišsetun- sõjaväge varustab kiirendatud te
gijate:: vastu.; Loendamatud sugupõl-: r a s N- Liit, saates sinna kahureid,
vedeestlasi on elanud Eestis eestläs- t a n k e Ja lennukeid mere- ja õhuteel.
te maal. Kuid rohkem kui 700 aastat Meeleolu Hanois on rahulik ja sea-tagasi,
13 sajandil kaotasid eestlased e l tunta endid olevat süüd! selles, ^
oma vabaduse ja iseseisvuse. Oli ras-' •.Vietnami väeosad aitavad :^örda..pi-ket
orjust, kuid oli-.ka helgemaidmo-:^a d a" iläib
mente selle aastasadasid kestnud pe- olevat, et Hiina tõmbab uue piirijoc
rioodii; Sellel ajastul sündis ka Ees- n e Vietnami ja Hiina vahel, mis 0:7
ti rahvaeepos Kalevipoeg. Eesti vaba^. k u n i 20" m i i l i ..lõunapool:.praegus-s*
dussõjas 60 aastattagasi teostus eest; 1 Parist ja. jätab s;nna oma;väed, VH:
laste- sajandeid-kestnud unistus. ; e i olevat .kavatsus rünnata Öa>
1 Eesti saavutas'..tagasi.oma iseseis- n 0 1 d.
: vuse ja vabaduse. Eesti vabanemises ^ •
' mansisid tähtsat osa eesti sõjamees- : Ivanis ei ole veel rahu. Põhja-Iraa-i
te võitlustahe ja rahvusvaheline po- «is avaldavad vastupanu endise shäh-l
:- lüliline olukord, mis. oli tol korral h i pooldajad ja marksistlikud revo-; : : ; . ^ •
'meile soodne: Venemaa oli revõlutsi- ^ t s ^ o n a a r ^ ' kes-.-aitasid Khomeinii1 _ Teheranis ollakse arvamisel, ei esi­k
o h i keerises nõrgenenud ia ka Sak-; kukutada shahhi valitsuse- ei loe-re-^-idme-.peaminister Bakhtiari onküsa-šämaal
oli puhkenud Vabadussõja ^ohUsiooni veel lõpetatuks.; Nad gil välismaal ja varjab end. Khomei
alguses revolutsioon. Eesti • k a k s ; n õ l i a v a d nõukogude moodustamist; : ; (Järg lk. 2)
! ajaloolist vaenlast olid -muutunud' . . J ; ;. — — • — : : — — — — : — ' : : - '•' . ' — — - — — -
^ õ r a a . s . Aastasadasid kestnud u n i , - ™
V.
: Moodsad relvaü ja sõjaline v-ivuo-:
tus, mis Iraanis sattus mässuliste
kätte näib leidvat t P a l e s t i i n a va-
•badusvõfÜejate•. organisatsiooni-' —
-PLO jmirde. p^-s^rv;|e]iseU. •'^?'-v:ti
selles kokku kui PLÖjulit Y. Arafat:
külastas Iraani ja 1 sa? seal vaimusta*.-
i ttid vastuvõtu -osaliseks. ; !•;
TORONTO BAPTISTI KIRIKUS, 883 Broadview Ave.
I, 4. märtsil kell 6 õ.
I, 6. märtsil ja kolmapäeval, 7. märtsil EESTLASTE.^KESKNÕUKOGU KANADAS KORRALDUSEL
pühapäeval, 4. märtsil kell 3 p.l. Eesti Maja suures saalis
IASSEY HALL
letoria ja Shuter Streets'
Eeskavas: y-v(:.
MORAV^E^Z — Passacaglia on a Bach Chorale
• -.BRUGKNER A Symphony No. 8;m C Minor ;
Pääsmed: $4.00, |7.50,o|9.50, S12.00
Pääsmed saadaval Massey Hall Box Officels
: Lähemaks informatsiooniks helistada tel. 363-9797
Koostöös Eesti Kunstide Keskusega ja teiste organisatsioonidega.
SÕNALISES OSAS esinevad: praost O. PUHM, aupeakonsul I.
HEINSOO», EKN esimees' U; PETERSOQ ja abiesimees H. LUPP,
Eesti Liidu Kanadas esimees A. TRUUVERT, Toronto Eesti Võitle­jate
ühingu esimees A. KALA ja Eesti Skautide Maleva abijuht
skm. E. ALEVE. ; • ;
KONTSERTOSAS: Esimese Eesti Muusikakonverentsi võistluste
talendid: EVI VALGE, ROSE-MARIE LINDAU^ TARMO TENG ja
JAAN. MEDRI. ÕED LINDAUD ja PEETRI KIRIKU NOORTE
• • ' ! KOOR;„LOOTUS^ •: : i; • -\
Eesti Kultuurifondi laureaatide ja stipendiaatide auhindade välja-
^ kuulutamine'— PROF. JAAN TIMUSK ja STELLAKERSON. \
Pääse |3.r-, pensionäridel §2.—.
Osalevad: New Yorgi Larencewille kooli ja kodumaa
naiskoorid helilindilt ning T.E.B.K. naiskoor.
Juhatavad M. Duesherg, K. Raid j.t.
' Selgitavad sõnavõtud autorilt.
Kõik ön kutsutud.
COSMÖPOLITAN OPERA esitab PUCCINI
Shärplessi ©sas AVO KITTASK
Ryersön Theatre 43 Gerrärd St. East Toronto
2. märtsil 1979 Ä 8 õhtul Ainult üks etendus.
Piletid saadaval ainult Ryersoni teatri kassas igal ajal tel. 595-5(