1986-06-19-02 |
Previous | 2 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
2 19. lUUNlL - THURSDAYJUNE 19 „Meie E k " nr. 2S (1893) 1988 iMriiimnmBnu. 9 0 ee 9 e E8E ELU" - Published by Estonian Publ.ishing Co. Toronto Ltd., Estonian Houso,958 Broadview Ave., Toronto, Qnl.Canada, M4K 2R0 Tel. 466^0951 • • ToirnGtajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.' Toimetaja New- Y(.)rnis BvParmifig. 473 Luhmann Dr., Nev^ Milford, N.I..USA: . Tel. (201) 202-0773/ :^ .,M('U!,Elu'" väljaandjaks on Eesti. Kirjastus Kanadas. Asut A.Weileri algatusel 195Ü, . , M(Me: E l u " toim(Mus'ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview Ave.. Toronto, Ont. M4K2R6Canada - Tel. 466-0951 „ M E I E ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates okt. 15. teisip. ja neljaji. [kl. 9 hm. — 8 õhtul.Laupäeviti avatud kl, 9 hm. — 1 p.i: . , M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00. 6 k. S24.00,' 3 k. $15.00. #• USA-sse 1 a.S47.00.6 k.S25.00, 3 k.Sl6.00. Üiemeremaadesse 1 a. S52.Q0, 6 k. S28.00. 3 k. $18.00. Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.5Ü, 6 k. S14.25. 3 k. S7.00. USA-sse l a . S33.00, 6 k. §16.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üiemeremaadesse: l a . S62.00, 6 k.J31.00,, 3 k. S15.50. . Üksiknumber— 75e Kuulutush/nnad: 1- toll ühel veerul - tekstis S5.00. esiküljellO.OO. DETROIT (M.E.) - Jeruusalem-mast saabunud „Holocausti" esi° mees Yitzhak Arad külastas ametlikult ÜRO arhiivi Manhattanis koos Iisraeli ÜRO saadiku Binya-mln Netanyahu'ga. y. Arad: lendas New Yorki 12. mail ja temal oli kaasas nimistu 2000 arvatava sõjakurjategija kohta, mis koostati Iisraelis juba va- 1 maailmasõja üheks kaugemaks eesmärgiks oli lõpetada kõik sõjad. Teine maailmasõda taotles lOOO-aastast rahuriiki saksa rahva juhti-misel. Kumbki suursõdadest ei jõudnud lähedale oma kaugele eesmärgile. Need sõjad kinnitasid tõika, et sõjad on armutud, ebainii^li-kud ja hävitavad. Sõdu kardetakse, neist püütakse hoidud^, kuid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni statistika ja uurimuste kohaselt on peetud pärast II maailmasõda 150 kuni 200 sõda, vastavalt seHele, millist relvastatud võitlust sõjaks loetakse. | Nendes sõdades on saanud surma igal aastal keskmiselt 492.000^inimest. 3 iga 5 surmasaanu seast on olnud tsiviilisikud. Suur osa nendest naised ja lapsed. | Sõdu on peetud ja peetakse igal kontinendil, troopilistes dzungl^tes,' kõrbetes ja tsiviliseeritud, tihedalt asustatud paikades. Enamik nendest sõdadest peetakse ..KolmanJas maailmas", kus elavad vaeseimad rahvad. Sõdade põhjused ön sageli raskesti mõistetavadning mõttetuina näivad. Kasutamisel on tööstuslike riikide poolt konstrueeritud ja vii-misHetud kallid relVad.. Tööstuslike suurriikide sõjaväelised esindajad on igalpoolkohal nõuandjatena ja vaatlejatena. Nendele on kohalikucl sõjad õpiste andjaiks, kuivõrd tõhus on üks või teine viimistletud relv.. veelaevadelt ja lennukitelt. Viimaseks probleemiks on strateegiliste kaugrakettide vastase kaitserelvade konstrueerimine ja kasutamisele võtmine maailmaruumis, et vaenlase kaugrakette hävitada enne, kui nad kaitstava maa territooriumi kohale jõuavad. Kõik relvad on väge viimistletud ning täpsed. Lühikese lennuulatuse-ga raketid võivad täpselt tabada märke kuni 250 km kaugusel ja suurlinnad on küllaldase täpsusega hävitatavad strateegiliste kaugrakettide poolt. Eriliseks vajaduseks on kujunenud selle tõttu moondumine, et sulada maastiku värvidesse ja liikuda äärmiselt varjatult. Tulemuseks on see, et kõigi riikide.sõdalaste la-hinguriietus on üldjoontes üks ja sa- ••ma. . ' • . ' . Tulevikusõja ühe moodusena on viimastel aastakümnetel esile kerkinud uus tüüp — terroristlikud sõjad. Neid on peamiselt organiseeritud Moskva juhtimisel, kommunistlike riikide ja parteide poolt kehtiva valitsuse kukutamiseks ning ahendamiseks kommunistlikul diktatuuriga, või riigi sisekorra selliseks laostamiseks, et valitsus on sünnitud terroristidega kokkulepet otsima ja nende nõudm.isi rahuldama. Mõned sellistest sõdadest on kestnud aastakümneid ja kestavad veel praegu — Vietnamis, Angolas, Kesk-Ameerikas. Iisrael oli hiljuti küsinud luba arhiivi inspekteerimiseks, et selgitada 1 379 natöi kohta tõendmaterjalide (toimikute) olemasolu.NagU;B. Neta-nyahu hiljem ütles, on tema leidnud arhijivis ainult 347 toimikut, mis saadeti ,,Yad vashem Ho-locaust Memoriari"a Jeruusalemma/ lähemaks uurimiseks. Seega üle tuhande kohta pole ÜRO-1 andmeid. Mis rahvusist, või riigist need Iisraeli poolt tagaotsitavad on, pole juudi ajakirjanduses öeldud. On ainult teada, et pärast kapitulatsiooni liitlased hakkasid koguma sõjaväe vastuluure kaudu igasuguseid andmeid natside ja ka oletatavate kommunistide kohta Euroopas. Võib arvata, et paari aasta jooksul saadud andmed anti üle „ÜRO Sõjakuritegude Komisjonile", milline allorgan need kokku kogus ja ari^iivistas New Yorgis, Manhattanis, selleks varutud laoruumidesse. See UN-i alakomisjon on juba ammugi oma töö lõpetanud ja ÜRO .sekretariaadi poolt kuulutati need salaj^siks ja ligipääs avalikkusele oli suletud! Ettevažitust võiks põhjendada asjaoludel, et sooviti mitte tekitada Euroopas jm. asjatuid sekeldusi ega andmete avaldamist juba niigi ülekurnatud poliitilises olukorras, mis oli nii liitlasi kui ka Euroopat pikkade sõja-aastatega teatud ma-janduspoliitilisše depressiooni viinud. Ka soovis USA päästa Saksa-, maalt niipalju aatomieriteadlasi kui yõimalik, sest Nõukogude Venemaa püüdis viia kõik Venemaale; kes vähegi olid seotud tuumarelvade arendamisega. Seega oleks olnud vale pärast Nürnbergi protsessi hakata jälle uuesti peale i,natsideküttimise-ga", kuna kõik tippteadlased pidid kuuluma parteisse ja väiksemate <ohta teostasid juurdlust Saksa kohtud. Seda saladuskatet arhiivi osas katsus Iisraeli ÜRÖ saadik B. Neta-nyahu. kergitada ja nõudis UN-i peasekretärilt Javier Perez de Guellar'ilt, et ta annaks korralduse kõikide toimikute vabaksandmist! Oma nõuet põhjendas ta eriti just Kurt Wald-heim'iosaSj väites et kui oleks toimikud, tema kohta avaldatud õigel ajal siis poleks K.WaIdheim'1 mitte ÜRO peasekretäriks valitud? (D Spetsialistid väidavad, et olukorc. ^ ei I maailmasõda algas 67 aastat ta-; gasi. Selle aja kestel on sõj^ iseloom ja sõjapidamise viis ijohkem muutunud kui varematel aegadel sajandite <6stel, I maailmasjõja iseloomustuseks olid väljaehitatud kindlustatud positsioonid, Lahinguid löödi kaevikute vallutamiseks. Kaugemaks eesmärgiks oli läbimurre kindlustatud vööndist, Sõda lõppes keskriikide ^ kaotusega, kui nemad ei olnud enam suutelised ehitamal uusi varuposit-sioone iäbimurtute asemele, mis V oleks suutnud vaenlase edasitungi Vpeatada, Lahingutes kasutati peami-. selt püssi,tääki ja suurtükki. II maailmasõda I^itleri armee" alustas massilise tankidjg,! soomusmasinate ja tugeva lennuväe kasutamise-evõtmisega. Tä oli võrratult edukas. Väeosade liikuvus suurenes, tule-jõud kasvas, Rinde läbimurrud kujunesid tavalisteks näheteks. Uued rin- . ded kujundati suure Ijsügavuäega, et • sissemurdnud vaenlast pidurdada rindelõigu piirides. Kohalik|e elanikke ei püütud säästa ja kaotused nende seas kujunesid esmakordselt suuTemateks kui võitlevate üksuste' ridades. Lahingute tandrid kujunesid • tohutult suuremateks I maailmasõja omadest ja sõjad ise ääriiiiselt kulu- ;;kate'ks,,. : • ^ ^. • Sõda Vietnamis kujunes esimeseks suuremaks kohalikuks sõjaks pärast II maailmasõda, kuigi selles sõjas salesid ka N. Liidu, Prantsuse, USA ja mitme Kagu^Aasia riigi sõjalised jõud, kaasa arvatud Aust- " raaiia väeosad. Selles sõjas Võeti hui-. ; galiselt kasutamisel^ helikoptereid . /väeosade transporteerimiseks ja varustamiseks. Võitluseks maapealsete märkide vastu hakati kasutama soomustatud helikoptereid, varustatud raskekuulipildujate, suurtükkide ja pommidega. Loodi uusi rindeid ja võideldi kaugeLväljaspool ühendus^ . ; ' t e i d . , Võimaliku tulevase suursõjatarvis on suurtel tööstuslikel riikidel juba olemas mitmesuguse laskekaugusega ja mitmesuguse lõhkeainega varusta- , tud raketid. Rõhk on asBtatudtuuma-laengutega rakettide väljaarendami- ^ sele\ja nende väljalaskmisele maapealsetest baasidesj:! laevadeh, all-ÜRO uurimuste kohaselt kulutatakse spjayäe ülalpidamiseks ning sõdadeks globaalses ulatuses miljon miljardit dollarit aastas. (1 trillion. siinse maa arvestuses). Suuremateks dollarite kulutajateks on NATO.ja Varssavi-pakti riigid. Nemad kulutavad 83,5% üldisest summast. Sõjaliste jõudude koosseisu kuulub globaalselt 25,9 miljonit meest ja naist. NATO ja Varssavi-pakti riikide sõjalistes jõududes on kokku 1,5. miljonit. Kolmandaks suuremaks sõjaliseks jõuks on,Hiina. Tema sõjaväe suuruse kohta puuduvad ÜRO uurimiskomisjonil lähemad andmed. See on läheldane 4 miljonile. Kolmanda maailma sõjalistes jõududes on 10 kuhi 14 miljoni sõdalast. Nendest arvudest nähtub kui piiratud võimaluste juures peavad sõda Kolmanda maailma-riigid. Tänapäeva suu^rimateks sõdadeks on Iraani ja Iraaki sõda, algas 1980.a. Afganistanis käib sisesõda N. Liidu sõjaliste jõudude hulgalisel osavõtul: Sõda algas 1979.a. N. Liidu vägede sissetungiga Afganistani. Lõppu pole näha. SisesõdaLiibanonis, Süüria ja Iisraeli sõjaliste jõudude osa- ^võtul algas 1975.a. ja kestab. Kõige pikem ning kõige verisem on olnud Kagu-Aasias [Vietnam/ Kambodzha sõda). See sõda algas kohe pärast II maailmasõda ja kestab, kuigi välisriikide sõjalised jõud on sealt välja tõmbunud. Selles sõjas on olnud langenuid üle ,4 miljoni, Aafrikas ja Kesk-Ameerikas kokku on momendil võitlused 20 frondil. Nendes on kaastegevad N. Liidu ja Kuuba sõjalised jõud. Valitsusväed ja ,,Contrad", kes püüavad kukutada kommunistlikke valitsusi, saavad nõuandeid Ja varustust vabast maailmast, peamiselt USA-st.. ., NATO. JA VARSS AVE-PAKTI •RIIGID; , Need riikide grupid seisavad erilistel seisukohtadel rahvusvaheliste probleemide lahendamise juures. Mõlemad on hambuni relvastatud ja võidujooks relvastuse alal kestab. Eriti tuumalaegutega rakettide tagavara on niivõrd suur, et ühest kümnendikust jätkuks inimkonna hävitamiseks globaalses ulatuses. Sõda nende riikide vahel võib enesega • STOCKHOLM (BP)-;,Head isu, sööge terviseks!" ütles okupeeritud Eesti minister Vello Lind ajalehes „Noorte Hääl", kinnitades, et pole mingit radiatsiooni ohtu. ,,Esineb üksikuid inimesi, kes räägivad mingitest ,,mustadest pilvedest", suurenenud radiatsioonist elusloodusele tekitatud kahjust. Sellise valeinformatsioonij allikas on teada: igat masti vaenulikud ,,raa-diohääled" ja kodanlik parempoolne ajakirjandus. Meie ajalehtedes ning tele- ja raadiosaadetes on juba küllalt palju räägitud sellest, et pole mingit ohtu. Kõik on normi piires. On kor-raldatud'meie vabariiki sissetoodava puu- ja köögivilja kontrollimine eks-pressmeetodil. Tulemused näitavad, TORONTO - Ontario tervishoiuministeerium annab arstide streigi ajaks arsti- ja haiglaravi vajajatele järgmise juhendi: pöörake oma perekonnaarsti poole. Kui see ei vasta, siis kõlistage lähema haigla „emergency*' osakonda. Kui seal pole võimalik teile vajalikku abi anda, siis helistage Ontario tervishoiu ministeeriumi telefonil 965-3101. Väljaspool Torontot maksuvaba telefoniühenduse saamiseks tervishoiuministeeriumiga tuleb kõlistada operaatori poolt antud numbri Zenith 69100 kaudu. Ministeeriumi kvalifitseeritud arstid aitavad lahendada arstiabi vajaja probleemid. TORONTO - Arstide streik „extra billingu" keelustamise seaduse vastu oii kujunemas pikaajaliseks. Arstidel on kavas hakata sulgema haiglates „emergency*' osakondi, et sundida Ontario valitsust lõpetama seaduseelnõu arutamine parlamendis. Kõrgemat tasu kui valitsuse poolt ette nähtud, võtab ainult 9% Ontario arstidest. Ontario Arstide Ühing kardab valitsuse vahelesegamist põhjusel, et valitsus muudab selle seadusega arstid riigiteenistujateks ja röövib nendelt senise tegevusvabaduse. TORONTO — Enamuspartei juhi Roljert Nixon'i arvates parlament võtab vastu „Seaduse 94", millega keelustatakse arstidel kõrgema ta §u võtmine patsientidelt. Ontario peaminister David Peterson on veendunud selles, et arstidel on liiga suur vabadus oma honorari määramisel. kaasa tuua ettenähtamatuid tagajärgi. Seepärast kumbki pool ei soenda alustada sõda. Selle tõttu, esmakordselt ajaloos, ei ole olnud Euroopasnii pikka rahuaega kui praegu, pärast II maailmasõda. See on rely^astatu^ rahu. Kui mingisugused eriolukorrad nende riigigruppide jõudude . tasakaalu ei muuda, siis on võimalik, et naudime seda rahu pikemat aega, kuigi selle juures väriseme oma elu eest.-,' . ,-A.N. . JU ORONTÕ UNN RADIATSIOON TÕUSIS Vabariikliku Sariitaar-Epidemio-loogiajaama radiatsioonihügieeni osakonna Juhataja T. Makarova: ,;Tuleb märkida, et isegi meie väikeses vabariigis pole foori kõikjal ühesugune. Näiteks! lagedas paigas, kivirajatistest eemal.on see 8-10 mik-roröntgenini tunnis." Kuid kumbki doos ei ületa aasta keskmist fooni - 200 milliröntgenit. 28.-30. aprillil registreeriti Tallinnas radiatsioonifoo-ni kõrgenemine 1,5-2 korda. Seda fooni tõusu täheldati vähem kui nädal ning käesolevaks ajaks on kõik normis, foon moodustab 10-12 mik-roröntgenit tunnis. Tehtud tööde tulemusel selgitati välja, et radiatsioö-nifooni kõrgenemine oli üldine nähtus kogu Eesti territooriumil. Levinud osakeste — jood-131 — la-gunemisperiood on vaid kaheksa päeva. Seetõttu ei saa mingist.radiat-siooniohust meie vabariigi territooriumil juttugi olla.'; '„NOORTE H A A L " nr. 109,'1986.a. aatmete äraviimise teadaanne CANADADAY TEISIPÄEV 0 Jäätmete kogumist El toimu teisipäeval 1. juulil. Tavaline teisipäevane kogumine toimub kolmapäeval 2. juulil. Kolmapäeva! 2. juulil El toimu ajalehtede ja suuremate ese(nete kogumist. Säilitage ajalehed ja suuremad esemed kolmapäeval 9. juulil toimuvaks äraveoks. Pidage meeles: Torontos on 17 klaas- ja metallnöude kokkutoomise keskust. Aprillis koguti 433 tonni.ajalehti, 43 tonni klaasi ja 3 tonni tina. Lähema informatsiooni saamiseks helistage 392-7742. PALUME MITTE PANNA KLAASITÜKKE VÕI MUID TERAVAID ESEMEID PLASTIKUST JÄÄTMEKOTTI. R. M. BREMNER, P. Eng., F.I.C.E. Commissioner of Public Works City of Toronto et ka siin pole normist kõrvalekaldumisi. Seepärast võime julgesti öelda: head isu, sööge terviseks!" '^SPETSIALISTID VÄIDAVAD Näib, et sõnum õnnetusest Ukrainas levines suust suhu ja rahva rahustuseks lasti spetsialistidel sõna võtta. Mõningad inimesed eelistasid koju jääda, põhjendades sellist käitumist väitega, nagu oleks keskkond radiatsiooni läbi saastunud. Ajakirjanduses, raadios ja televisioonis esinesid korduvalt meedikud ja teised spetsialistid,, kes selgitasid elementaarseid tõdesid ja tõestasid, et mingit ohtu Eesti NSV elanikele ja külalistele Tshernobõli aatomielektrijaama avarii ei kujuta. • Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsuse Atmosfääriõhu Kaitse Riikliku Inspektsiooni ülem J. Saare ütles: . " . . • , : ,,Radiatsiooniavarii korral kehtestab NSV Liidu Tervishoiuministeeriumi Sanitaar-Epidemioloogia Pea-vaKtsus avarii ulatuöestlähtudes ajutised lubatavad j kiirgustasemed. Käesoleval ajal on selline kiirgus-' doos elanikele 5 röntgenit aastas, mis on tervisele ohutu». Antud doos on kehtestatud avarii naaberpiirkonda-: de suhtes ega saa kuidagi käia Eesti' kohta. Sellest lähtudes on igasugu-' sed kuuldused ohust meie vabariigi inimeste tervisele täiesti alusetud." LUGEJA KIRJUTAB „Meie Elu" (mdXdah meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukohtadega. Palume kirjutada kokku-võtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetum jätab endale õiguse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesohivuse korral jätta avaldamata. Üks laupäev Eesti Majas Lehekuu vimasel päeval oli Toronto Eesti. Maja peolist täis. Filipiinla-sed olid üürinud suure saali, kus nende pensionärid pühitsesid emadepäeva. Naised olid enamuses värvirikastes rahvarõivastes, kuid ka meestel ei puudunud nende Guyaveri särgid. Valiti ka emade kuninganna ja häälte lugemisel selgus, et võitjaks tuli proua Belisario, kelle tütre pulmad peeti samuti Eesti Maja suures saalis möödunud aasta detsembris. Pärast kuninganna valimisi serveeriti filipiini rahvustoite. Kui peolised olid küllalt majustanud, läks tantsuks lahti rahvamuusika helide saatel. Umbes 350 seeniori tantsis kuni kella üheni hommikul. Janu kustutati karastavate jookidega, kuna filipiinlas-tel ei ole kombeks teatud pidudel ja olemistel alkohoolseid jooke tarvitada. Keskmises saalis pidasid läti noored oma tantsupidu. Moodsate muusikahelide ja läti rahvamuusika saatel tantsiti kuni kesköö läbi. Umbes üle 130 noore lätlaste maksis igaüks $6,00 sissepääsu eest tantsupeole, mida korraldas Latvian National Youth Assoc. in Canada. Einelauas pakuti võileibu, olut ja karastavaid jooke. Terve õhtu jooksul ei olnud kuulda inglis keelt, räägiti ainult läti keelt. Peo korraldajad ja organiseerijad, kõik noored, omavaheHstel asjaajamistel ja arvepidamistel rääkisid ainult läti keelt. Seda ei sünni meie noortega teisjpäeviti ning reedeti, klassiruumides on õppeained eesti keeles, kuid vahetundide ajal kõlab koridorites inglise keel. Laupäeviti mudilaste eesti keeh on klassid ja koridori d täis, kuid kohvikus nende.va-nemad peavad omad juttuajamised inglise keeles. Kuna maikuu viimane laupäev oli ilus ilm, oli suur hulk kaasmaalasi Eesti Maja külastamas. Mõned perekonnad olid isegi USA-st ning mõ^ ned väljastpooh Torontot. Kuna laupäeviti ei ole suvel lasteaeda, siis kohvik on suletud. Kohvi tuli minna jooma mujale, kus enamus otsustas kohvitassi õlleklaasi vastu vahetada. a - linule 9lll|||||illllliililiilliiilHill!liiiliil!ii3lilliiilillllliil1iIliiniIli Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele Ja teistele eesti organisatsioonidele Eest! Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 Täht kustub - öö ligineb - on inimhing elu tühjal laval, vaimu silmilt veereb minevik ja sina . . . Mälestused, mida armastanud, neist vaimusilma kestma jäi õrn leek. Kas õnnistame omi päivi ning läidame see minevik sääl kus iganes kulgeb me tee? Õpetasid mind hindama loodust sel päeval mil korjasime pääsusilmi aasalt. Õpetasid mulle õnne ja ma leidsin sinu ja elu armastuse; Ent varjasin su puudutust — su naeratust, su ligiolu. Su mõte oli hästi valitud ning tõsiseh leitud. Lase mul öelda, et su mõtted olid puudutatud õiglusest, õnnest ja noorusest.. . Nägime kauneid imesid ning imeilusaid päivi ja seda rahulikku ööd,... Olime reisinud ning puudutanud sügavamasse ajasse, — sinna kaugele, kaugele tähtede taga, kuid seda kõiki armastanud ja kes võib soovida enam. Ja kes me iganes oleme — me oleme igavesti. Mälestus — üks tõotus pidada üks abi silmapilgu vajaduses, üks hinne ühest imekaunist muusikast, ausast hingest see ilu ühest tärkavast lillest, — kuid kõigist sellest ülim on Elu . . . Elu mu unelm keda otsin .— Elu mu päike mida vaatan— Elu mu vari, sa oled mu vaikus ja rahu Ja Elu mu lootus — mu a r m . . . . • ' • * Magus tundub päikese paiste pääle vihma, tervitatud see õhk mis järgneb kuumusele. Soe on tuli külmusele - kuid, mitte nii ütlematult väärtuslik kui oli sinu naeratus... MAIE GRAY .iMeie Elu" nr. atamg 24. ja 25. mi Eesti Keskkool kevadine välja^ Sõü algas, hu kui. Kaasasõitja ne õpilase ja ka' olid paar tundi pärast esimesi toodud raadiote gümnaasiumi v.Vägevat väljas ' vastasid küsimi Kanada valitsus väljasõidu jooks Eesti Vabariigi j detaile eestlaste luses. Ööbimine Ott kooli ühiselamu ennast sinna si linna hakkasinn väga ligidal, nii jalutuskäik Natij se. Seal reisi ju 1 erinevat auditO( erineva suurusel saalis sai kas \n\\ tajaskonna tooli nedos ettekandel ärgmino peati galerii, mis oli p| 'olime lühikesi if nautida kanada kute originaaln olime ainult ku| nud, Siis läksime' kus seadsime on giks ja teatriks, suurt, laualäit a kelnerid said me rida, et jõudsim duse alguseks kd kerget (kuid vei USA k (Algus mõrvanud bois jonidesse' või tegusid bolshov Mi\useas märl cl sakslased ha bumisol oma kä had, eriti ka nen| giiaagrites, nin ratsioonilaagri nud mitte eestlal sakslane Eritz C võtnud seni v omaaegse eesti hilisema Omakci dakailselise üle ei usu, härra Pr Võõbus, et Te U S A kohtu r(!p seni nähtud su ja OSI vjhkun Kui ei saada jij hule, .siis jl)eaks riiud vähemalt sem:õiguse raki! lu otsuse aluse PARTEI MURK Karl Liniuise dumaal partei' line bülletään,, veebruarinumhi maadilist leheki repi allkirja kaiu ,,TäheIipu hiWti Varepkasoma 1 partei tindikulii ga, et vastavalt ,,kohtuotsusel(^' tus Karl Linnas juriste suhtes Ervin Viksi ko liasl teatatud, e elukohast Melh hu lahkunud, j mõistetu, komi osas oleval asi „Linnast ei sü mille sõjaroima les, et ta varjas i ku kohta sisses a." Varep on kj sest ,,tagurHkud nisatsioonid (c kogumist Linnf kamiseks". See tegijate, sealhul gude arutamise riikides saanud latakse tuhande de inimeste m;i KUI PATT ON ,,Kui pallon oma maad, siis ke, taevalähle kord ühes oma ses Henrik Visn meenub lahini õigusjõus, kui ti; „sõjakürjategija osaga (The Cen Criminals and S nalConsolidate Non-Germans Karl Linnase pr (527 Federal S 444). Kõnealun
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 19, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-06-19 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860619 |
Description
Title | 1986-06-19-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
2 19. lUUNlL - THURSDAYJUNE 19 „Meie E k " nr. 2S (1893) 1988
iMriiimnmBnu.
9 0 ee
9 e
E8E ELU" -
Published by Estonian Publ.ishing Co. Toronto Ltd., Estonian
Houso,958 Broadview Ave., Toronto, Qnl.Canada, M4K 2R0
Tel. 466^0951 • •
ToirnGtajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum.' Toimetaja New-
Y(.)rnis BvParmifig. 473 Luhmann Dr., Nev^ Milford, N.I..USA:
. Tel. (201) 202-0773/ :^
.,M('U!,Elu'" väljaandjaks on Eesti. Kirjastus Kanadas.
Asut A.Weileri algatusel 195Ü,
. , M(Me: E l u " toim(Mus'ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview
Ave.. Toronto, Ont. M4K2R6Canada - Tel. 466-0951
„ M E I E ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks:
Esmasp.,kolmap. ja reedel kl. 9 hm. — 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljaji. [kl. 9 hm. — 8 õhtul.Laupäeviti avatud
kl, 9 hm. — 1 p.i:
. , M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.00. 6 k. S24.00,'
3 k. $15.00. #• USA-sse 1 a.S47.00.6 k.S25.00, 3 k.Sl6.00.
Üiemeremaadesse 1 a. S52.Q0, 6 k. S28.00. 3 k. $18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. S28.5Ü, 6 k. S14.25. 3 k. S7.00.
USA-sse l a . S33.00, 6 k. §16.50, 3 k. S8.00. Õhupostilisa üiemeremaadesse:
l a . S62.00, 6 k.J31.00,, 3 k. S15.50. .
Üksiknumber— 75e
Kuulutush/nnad: 1- toll ühel veerul -
tekstis S5.00.
esiküljellO.OO.
DETROIT (M.E.) - Jeruusalem-mast
saabunud „Holocausti" esi°
mees Yitzhak Arad külastas ametlikult
ÜRO arhiivi Manhattanis
koos Iisraeli ÜRO saadiku Binya-mln
Netanyahu'ga.
y. Arad: lendas New Yorki 12.
mail ja temal oli kaasas nimistu
2000 arvatava sõjakurjategija kohta,
mis koostati Iisraelis juba va-
1 maailmasõja üheks kaugemaks
eesmärgiks oli lõpetada kõik sõjad.
Teine maailmasõda taotles lOOO-aastast
rahuriiki saksa rahva juhti-misel.
Kumbki suursõdadest ei
jõudnud lähedale oma kaugele eesmärgile.
Need sõjad kinnitasid tõika,
et sõjad on armutud, ebainii^li-kud
ja hävitavad. Sõdu kardetakse,
neist püütakse hoidud^, kuid Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni
statistika ja uurimuste kohaselt on
peetud pärast II maailmasõda 150
kuni 200 sõda, vastavalt seHele,
millist relvastatud võitlust sõjaks
loetakse. |
Nendes sõdades on saanud surma
igal aastal keskmiselt 492.000^inimest.
3 iga 5 surmasaanu seast on
olnud tsiviilisikud. Suur osa nendest
naised ja lapsed. |
Sõdu on peetud ja peetakse igal
kontinendil, troopilistes dzungl^tes,'
kõrbetes ja tsiviliseeritud, tihedalt
asustatud paikades. Enamik nendest
sõdadest peetakse ..KolmanJas
maailmas", kus elavad vaeseimad
rahvad. Sõdade põhjused ön sageli
raskesti mõistetavadning mõttetuina
näivad. Kasutamisel on tööstuslike
riikide poolt konstrueeritud ja vii-misHetud
kallid relVad.. Tööstuslike
suurriikide sõjaväelised esindajad on
igalpoolkohal nõuandjatena ja vaatlejatena.
Nendele on kohalikucl sõjad
õpiste andjaiks, kuivõrd tõhus on üks
või teine viimistletud relv..
veelaevadelt ja lennukitelt. Viimaseks
probleemiks on strateegiliste
kaugrakettide vastase kaitserelvade
konstrueerimine ja kasutamisele võtmine
maailmaruumis, et vaenlase
kaugrakette hävitada enne, kui nad
kaitstava maa territooriumi kohale
jõuavad.
Kõik relvad on väge viimistletud
ning täpsed. Lühikese lennuulatuse-ga
raketid võivad täpselt tabada märke
kuni 250 km kaugusel ja suurlinnad
on küllaldase täpsusega hävitatavad
strateegiliste kaugrakettide
poolt. Eriliseks vajaduseks on kujunenud
selle tõttu moondumine, et
sulada maastiku värvidesse ja liikuda
äärmiselt varjatult. Tulemuseks
on see, et kõigi riikide.sõdalaste la-hinguriietus
on üldjoontes üks ja sa-
••ma. . ' • . ' .
Tulevikusõja ühe moodusena on
viimastel aastakümnetel esile kerkinud
uus tüüp — terroristlikud sõjad.
Neid on peamiselt organiseeritud
Moskva juhtimisel, kommunistlike
riikide ja parteide poolt kehtiva valitsuse
kukutamiseks ning ahendamiseks
kommunistlikul diktatuuriga,
või riigi sisekorra selliseks laostamiseks,
et valitsus on sünnitud terroristidega
kokkulepet otsima ja nende
nõudm.isi rahuldama. Mõned sellistest
sõdadest on kestnud aastakümneid
ja kestavad veel praegu — Vietnamis,
Angolas, Kesk-Ameerikas.
Iisrael oli hiljuti küsinud luba arhiivi
inspekteerimiseks, et selgitada
1 379 natöi kohta tõendmaterjalide
(toimikute) olemasolu.NagU;B. Neta-nyahu
hiljem ütles, on tema leidnud
arhijivis ainult 347 toimikut,
mis saadeti ,,Yad vashem Ho-locaust
Memoriari"a Jeruusalemma/
lähemaks uurimiseks. Seega üle tuhande
kohta pole ÜRO-1 andmeid.
Mis rahvusist, või riigist need Iisraeli
poolt tagaotsitavad on, pole juudi
ajakirjanduses öeldud. On ainult teada,
et pärast kapitulatsiooni liitlased
hakkasid koguma sõjaväe vastuluure
kaudu igasuguseid andmeid natside
ja ka oletatavate kommunistide kohta
Euroopas. Võib arvata, et paari
aasta jooksul saadud andmed anti üle
„ÜRO Sõjakuritegude Komisjonile",
milline allorgan need kokku kogus ja
ari^iivistas New Yorgis, Manhattanis,
selleks varutud laoruumidesse.
See UN-i alakomisjon on juba ammugi
oma töö lõpetanud ja ÜRO
.sekretariaadi poolt kuulutati need
salaj^siks ja ligipääs avalikkusele oli
suletud! Ettevažitust võiks põhjendada
asjaoludel, et sooviti mitte tekitada
Euroopas jm. asjatuid sekeldusi
ega andmete avaldamist juba niigi
ülekurnatud poliitilises olukorras,
mis oli nii liitlasi kui ka Euroopat
pikkade sõja-aastatega teatud ma-janduspoliitilisše
depressiooni viinud.
Ka soovis USA päästa Saksa-,
maalt niipalju aatomieriteadlasi kui
yõimalik, sest Nõukogude Venemaa
püüdis viia kõik Venemaale; kes vähegi
olid seotud tuumarelvade arendamisega.
Seega oleks olnud vale
pärast Nürnbergi protsessi hakata
jälle uuesti peale i,natsideküttimise-ga",
kuna kõik tippteadlased pidid
kuuluma parteisse ja väiksemate
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-19-02