1986-06-19-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ca, Dc
Kui meie ikka veel pühitseMe
Võidupüha, SIIS tähessdab see sedla,.
(St eestlased e! ole ikka veel kaota-ü&
ud oma usku võidusse. Kuigi pärast
Võidupüha mõiste sanktsio-neerimist
E.V. valitsuse poolt on
eesti rahvas pidanud vastu võtma
Faskeid lööke EV. iseseisvusele ja
rahvuslikele püüdlustele, siis omei
tahame pühitseda Võidupüha. Kas
tuleb see tahtest olla võidlikas,
meie optimismist või meie hingeelulisest
olukorrast, kus meie tiht-šalt
tahame olla võidukad. Igas
olukorras. .
Võidupüha ei oleks kerkinud
päevakorrale, kui meil oleks ajalooliseks
tagapõhjaks olnud ainult
700-aastane orjapõli, millest meie
poliitikud tavatsesid vabariigi algpäevil
korrutadaja isegi seda ajalooliselt
valesti. Eesti rahva kauge
minevik ei olnud kerge ja rõõmuküllane.
Kuid ka selles oli võitlustega
saavutatud võite. Äga meie
suurim võit tuli Eesti Vabladussõja-ga,
kus meie võitlev rahvas suutis
endalt raputada Venemaa ülemvõimu,
kuulutada välja riiklik iseseisvus
võitlustes saavutatud võitude
abil ja meie rahva Ja tema juhtide
vaimse tugevusega.
Kui meie nüüdki küsime meie
Võidupüha sisu ja mõtet, siis pole
muud tarviski otsida, kui meie võitu
iseseisvuse eest, sest suuremat
võitu ei saa üks rahvas tahta. Eesti
Vabariigi aastapäev oli ja (^n üks
tähtsaim teetulp meie rahya elus.
See on pidulikult ja pühalikult tähtis
meile kõigile. See asub keset
põhjamaa veebruarikuu külma ja
ei suutnud avada meie rahvfele
avaldusvõimalust meie kaunil pinnasel,
linšsades, alevitel ja põldu-
Kuid seal oli südasuvine jaanipäev,
kus jaaniööl katkes kogu
maal töö ja tegevus. Kus südaööl
süüdati jaanituled, mis paistsid külast
külasse, künkalt künkale. Noo-ired
kogunesid kiikedele, väljakuile,
et üksteisest tantsus ja laulus
hingerõõmu iunda. Et Võidupüha
päev varem jaanipäeva kõrvale
seada,tundub üsna loomulik. ]aani-õhtu
oli rahva lapmate hulkade
pidupäe\; kus linn ja maa omavahel
kokku puutusid „8õnajaläõie" ü)h
Võidupüha kujunes organiseeri"
tud ühiskonna tegevusalaks, kuhu
ajaliselt paigutati ametlikke toiminguid.
Meenuvad näiteks Vabadussõjas
langenud võitlejate mälestussammaste
avamised, Kaitseliidu
paraadid ja jalutuskäigud,
noorte päevad ja pidustused ja
mõndagi muud. Arusaadavalt oli
võidu mõiste sõnavõttudes ka Võidun
äe va
Second Class Regislratlon No. :?'^4
Nr. 25 (1893) 1986 NELJAPÄEVAL, 19. JUUNIL-THURSDAY, JUNE 19 XXXVII aastakäik
Nõuti USA sekkumist okupeeritud Eesti, Läti, Leedu küsimuses
WASHINGTON (M.E.J — Viimase aasta jooksuloli möödunud neljapäeval kolmas kord,kui eestlaste
©sindaja ametlikult vastu võeti USA ^jresidendi töökabinetis nn. Oval Office's Valges Majas. Esmakord»
selt toimus see president Hardingi ajal aastal 1922, kui eestlaste delegatsioon nõutas Eestile de jure
tunnustamist, teine kord 1975. a. enne Helsingi konverentsi president Fordi ajaL Nüüd olid ERKU esimees
J. Simonson ja Balti Vabadusliidu esimees A. Piirisild koos Läti ja Leedu kesksete organisatsioonide
esimeestega presidendi juures Kongressi poolt vastu võetud Balti Vabaduspäeva proklamatsiooni
amisel president Reagani
Vastuvõtu'õhkkond oli sõbralik ja
igati positiivne, mille kontrastiks oli
veidi varem„Pravda" rünnak proklamatsiooni
vastuvõtu puhul Kongressi
poolt. Kremli häälekandja valas
laimu ja valetas, et Balti riigid olevat
vabatahtlikult ühinenud N. Liiduga.
•MÄRGUKmi ,
Presidendile esitles Balti juhtivaid
tegelasi, tä eriasssistent L. Kojelis,
kellega delegaatidel oli eelnevalt
ühine lõunaeine Valges "Majas.}. Si-monsoni
esitlemisel presidendile ütles
Rahvuskomitee esimees talle
USA eestlaste nimel tänu ja toetuse
ta poliitikale. USA balti ühiskonna
nimel Ühendatud Balti Ameerika
Komitee esimees J. Valaitis andis
presidendile üle ühise märgukirja,
milles tänati teda, et on viis aastaig
toetanud Balti Vabaduspäeva. Presi-!.
denti paluti, et ta vabaduse ja demokraatia
alustele toetudes järgmisel
Järg Ihk. 3
Lätlane
deporteeritakse?
NEW YORK (M.E.) - USA Ülem-kohus
oma istungil, 16. juunil „va-bastas
tee" Long Islandil eluneva
82-aastase lätlase B. Maikovskis'e
deporteerimiseks N. Lätisse, kus ta
juba varemalt tagaselja on surma
Ta oli sõja ajal Lätis ühe piirkonna
politseiülem. Tema korraldusel
oli vahistatud kommuniste abistavaid
vanausulisi juute Andrina külas,
mis põletati maha.
Advokaat apelleeris põhjusel, et
alamkohtutes ei ole Maikovskis^e
asja seaduspäraselt käsitlenud,
mille arutusele võimisest ülemkohus
keeldus.
„Trellitatud'* demonstreerija St.
Pauli kiriku ees. F o t o - 0 . Haamer
on vomupaeva sHsia
ammugi hävitatud, sest kommunistid
ei taha eesti rahvale anda ühtegi
võitu iseendi üle. Vabadussõja mälestussambad
on ammugi hävitatud.
Kaitseliitlasi on algusest peale
vihatud ja taga aetud, nagu olnuks
nad kurjategijad. Pidulikud sündmused,
mis täitsid Võidupühsi
mõistet,on juba aastakümneid olematud.
Eesti noorsugu kasvatatakse
esimestest koolipäevadest peak
vaimus.
Kodumaal ei Jookse võidutile
viijad riigi ühelt piirilt pealinna,
nägu kunagi. Kuid Võidupüha on
jäänud meie inimeste südameisse
välismaadel, kus' meie inimesi
asub. Sellele päevale on tavaliselt
reserveeritud mitmesuguseid
sündmusi ja rahvakogunemisi
teadmises, et südasuvel on lavaliselt
ilmastik loodetavalt hea ja võimaldab
ürituste teostamist kogune-nuile.
Nii püsib Võidupäeva sisu ja
mõiste vähemalt abstraktse väärtusena
nagu kristalliseerunud mälu-^
pilt ja vMnh oma tõelist nime.
Soovime kõikidele lugejaile rõõmuküllast
Võidupüha ja sellele
suve.
3)9 8OO0OOO baltlast hävitati
gude L i i d u poolt
lUHAN SIMONSON AVO PHRlSlLn
Linnase .protsess
(6
Suur mälestusteenistus ja
demonstratsioon Torontos
Balti riikides toimunud küüditamisti Balti Liidu Kanadas pooli
korraldatud uskudevaheline mälestusteenistus tõi reede, 13. juuni
õhtul Toronto St. Pauli kirikusse kokku umbes 2000 eestlast, läilast ja
leedulast. Mälestusteenistusel teenisid pea kõik eesti, läti ja leedu
koguduste vaimulikud Torontost läti peapiiskopi A. Lucisega eesotsas.
Mälestusteenistuse efektsem ja väljaspoole paistvam osa toimus
pärast kirikuteenistust demostratsiooniga kiriku ees Bloor E.
tänaval, kus mälestusteenistusest osavõtnud hulgad seisid põlevate
küünaldega kõnniteedel kahel pool tänavat suure ingliskeelse plakatiga
,,800.000 baltlast hävitati Nõukogude Liidu poolt".
Küüditamiste mälestusteenistus
algas avamängudega orelil läti pianisti
Anita Rundansi poolt, kes esitas
kaks pala. Järgnevalt sisenes kirikusse
mälestusteenistuse protsessioon,
millest võtsid osa kolme balti
rahva Võitlejate Ühingute esindused
nende maade rahvuslippe kandes,
Fakt, et N, Yorgis vanglasse viidud
„illegaalse sisserändaja" Karl
Linnase uue kaitsjana on nõustunud
nüüd toimima endine kohtu»
minister Ramsey Clark, lubab loota,
et läbivaatamisele tulevad senise
kohtupidamise mõni^ngad alused.
Samal ajal läkitas prof. A.
Võõbus president Reaganile pikema
kirja, paludes audientsi kas
presidendi võimõne tema lähima
assistendi juures, et selgitada Karl
Linnase juhtumiga seoses USA
nime huvides
V Ä _ » • •
MITTE.:LINNA§,
VAID FRITZ GIESSEN
Oma 2,5-leheküljelises kirjas mär-ib
prof. A. Võõbus kõigepäält ennast
tutvustades, et ta on rahvusvaheliselt
tunnustatud 15-köitelise
ingliskeelse Eesti ja eestlaste ajaloo
autor, kolme rahvusvahelise akadeemia'liige
ja on olnud USA-s kõrgemate
õppeasutuste õppejõuks ligi 40
aasta jooksul.. Oma kirja ja audient-sisoovi
põhjenduseks (millega seoses
ta soovib saada kaaustava võimaluse
osaliseks, tohtides anda Presidendile
üle oma Eesti ajaloo 3 viimast köidet)
märgib prof. Võõbus, et käitumine,
mis on saanud osaks eestlastele
ja teistele rahvustele, kellel jätkus
julgust bolshevikele vastuhakkamiseks,
on olnud julm. Kuidas vaenlasel
õnnestus kasutada ära asutusi,
kes olid valmis
natsioone, seda
eenima tema mabi-näitavad
DP-laagri-tes
Saksamaal katsetatud aktsioonid.
Prof. Võõbus loeb ülimalt kahetsusväärseks,
et isikud kõrgetes asutustes
võtavad neile saadetud ,,tõendusi"
(s.t. võltsinguid) kohtupidamistel
aluseks. Samuti ,,asjatundjate", nagu
dr. R. Hilbergi, tunnistusi. Dr. Hil-berg
on kahtlemata asjatundja juutide
nn. „holocausti", mit*e aga Eesti
olude ja sündmuste alal, kus rahvas
oma perekondade ja maa ning eluõiguse
kaitseks astus vastu rahva hävitamisele
asunud bolshevikele kui
massimõrvaritele. Eesti rahvas on.
vaba süütute vere valamisest, samuti
Karl Linnas, kellel puudus igasugune
vastupidine põhjus. Kui mõni juutidest
kannatas, siis olid selleks isikud,
kes olid kuulunud süütuid eestlasi
(Järg. lk. 3).
kolme rahva gaidide ja skautide suurearvulised
esindusrühmad arvukate
lippudega ja kõik teenistusest osavõtvad
vaimulikud. . Protsessiooni
juhtis Kanada Eesti Võitlejate Ühingute
Liidu ja Toronto Ühingu esimees
Ülo Tamre. Ka Kanada lippu
kandsid eesti sõjaveteranid.
Protsessiooni kohtadele asumisel
järgnes võimsalt mälestusteenistuse
avakoraal ,„Üks kindel linn ja
varjupaik", lauldud tahvusvahelise
koguduse poolt neljas keeles.
Teenistuse liturgilises osas ütles
sissejuhatuse praost Andres Taul.
Järgnes pühakirja lugemine. Seda tegid
õpetajad UdoPetersod ja |. Smits.
Öp. U. Petersoo luges Jeremia raamatust
juutide kannatusajast Paabeli
vangipõlves, kus neile töötati vabanemist,
ja õp..}. Smits Uue Testamendi
evangeeliumi. Järgnes ühine
koraal ja pianist A. Raudansi mängitud
orelisooli — E. Edgari preluu-dium
,,In memoriam".
Mälestuspäeva kohase jutluse pidas
läti õpetaja F.T. Kristbergs. Ta
meenutas 14. juuni ja hilisemaid
(Järg. lk. 3)
VABAÕHUTEATER aSgusQga kell 9.00 õhtul
Eesti Rahvusteatri esitusel Aleksander Valgma
,,iCÕIGE KURJA JUUR"
[Lavastaja: Lydia Vohu-Viksten. Tehneliine juht: Alan Teder.
Lavakujundus: Elmar Silm. Muusika-vahemängud: Elmar Tani.
Kaastegevad: Lydia Vohu, Valve Tali, Linda Kukk,
Linda Lõhmus, Leiki Veskimets, Erik Kastein,
Meino Halling, Esko Luksepp, Enno Õunapuu,
Alan Teder.
If^OTTELERIiyULKODUMAALE kell 12.00 (südaööl), Ivar Rammo
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 19, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-06-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860619 |
Description
| Title | 1986-06-19-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Ca, Dc Kui meie ikka veel pühitseMe Võidupüha, SIIS tähessdab see sedla,. (St eestlased e! ole ikka veel kaota-ü& ud oma usku võidusse. Kuigi pärast Võidupüha mõiste sanktsio-neerimist E.V. valitsuse poolt on eesti rahvas pidanud vastu võtma Faskeid lööke EV. iseseisvusele ja rahvuslikele püüdlustele, siis omei tahame pühitseda Võidupüha. Kas tuleb see tahtest olla võidlikas, meie optimismist või meie hingeelulisest olukorrast, kus meie tiht-šalt tahame olla võidukad. Igas olukorras. . Võidupüha ei oleks kerkinud päevakorrale, kui meil oleks ajalooliseks tagapõhjaks olnud ainult 700-aastane orjapõli, millest meie poliitikud tavatsesid vabariigi algpäevil korrutadaja isegi seda ajalooliselt valesti. Eesti rahva kauge minevik ei olnud kerge ja rõõmuküllane. Kuid ka selles oli võitlustega saavutatud võite. Äga meie suurim võit tuli Eesti Vabladussõja-ga, kus meie võitlev rahvas suutis endalt raputada Venemaa ülemvõimu, kuulutada välja riiklik iseseisvus võitlustes saavutatud võitude abil ja meie rahva Ja tema juhtide vaimse tugevusega. Kui meie nüüdki küsime meie Võidupüha sisu ja mõtet, siis pole muud tarviski otsida, kui meie võitu iseseisvuse eest, sest suuremat võitu ei saa üks rahvas tahta. Eesti Vabariigi aastapäev oli ja (^n üks tähtsaim teetulp meie rahya elus. See on pidulikult ja pühalikult tähtis meile kõigile. See asub keset põhjamaa veebruarikuu külma ja ei suutnud avada meie rahvfele avaldusvõimalust meie kaunil pinnasel, linšsades, alevitel ja põldu- Kuid seal oli südasuvine jaanipäev, kus jaaniööl katkes kogu maal töö ja tegevus. Kus südaööl süüdati jaanituled, mis paistsid külast külasse, künkalt künkale. Noo-ired kogunesid kiikedele, väljakuile, et üksteisest tantsus ja laulus hingerõõmu iunda. Et Võidupüha päev varem jaanipäeva kõrvale seada,tundub üsna loomulik. ]aani-õhtu oli rahva lapmate hulkade pidupäe\; kus linn ja maa omavahel kokku puutusid „8õnajaläõie" ü)h Võidupüha kujunes organiseeri" tud ühiskonna tegevusalaks, kuhu ajaliselt paigutati ametlikke toiminguid. Meenuvad näiteks Vabadussõjas langenud võitlejate mälestussammaste avamised, Kaitseliidu paraadid ja jalutuskäigud, noorte päevad ja pidustused ja mõndagi muud. Arusaadavalt oli võidu mõiste sõnavõttudes ka Võidun äe va Second Class Regislratlon No. :?'^4 Nr. 25 (1893) 1986 NELJAPÄEVAL, 19. JUUNIL-THURSDAY, JUNE 19 XXXVII aastakäik Nõuti USA sekkumist okupeeritud Eesti, Läti, Leedu küsimuses WASHINGTON (M.E.J — Viimase aasta jooksuloli möödunud neljapäeval kolmas kord,kui eestlaste ©sindaja ametlikult vastu võeti USA ^jresidendi töökabinetis nn. Oval Office's Valges Majas. Esmakord» selt toimus see president Hardingi ajal aastal 1922, kui eestlaste delegatsioon nõutas Eestile de jure tunnustamist, teine kord 1975. a. enne Helsingi konverentsi president Fordi ajaL Nüüd olid ERKU esimees J. Simonson ja Balti Vabadusliidu esimees A. Piirisild koos Läti ja Leedu kesksete organisatsioonide esimeestega presidendi juures Kongressi poolt vastu võetud Balti Vabaduspäeva proklamatsiooni amisel president Reagani Vastuvõtu'õhkkond oli sõbralik ja igati positiivne, mille kontrastiks oli veidi varem„Pravda" rünnak proklamatsiooni vastuvõtu puhul Kongressi poolt. Kremli häälekandja valas laimu ja valetas, et Balti riigid olevat vabatahtlikult ühinenud N. Liiduga. •MÄRGUKmi , Presidendile esitles Balti juhtivaid tegelasi, tä eriasssistent L. Kojelis, kellega delegaatidel oli eelnevalt ühine lõunaeine Valges "Majas.}. Si-monsoni esitlemisel presidendile ütles Rahvuskomitee esimees talle USA eestlaste nimel tänu ja toetuse ta poliitikale. USA balti ühiskonna nimel Ühendatud Balti Ameerika Komitee esimees J. Valaitis andis presidendile üle ühise märgukirja, milles tänati teda, et on viis aastaig toetanud Balti Vabaduspäeva. Presi-!. denti paluti, et ta vabaduse ja demokraatia alustele toetudes järgmisel Järg Ihk. 3 Lätlane deporteeritakse? NEW YORK (M.E.) - USA Ülem-kohus oma istungil, 16. juunil „va-bastas tee" Long Islandil eluneva 82-aastase lätlase B. Maikovskis'e deporteerimiseks N. Lätisse, kus ta juba varemalt tagaselja on surma Ta oli sõja ajal Lätis ühe piirkonna politseiülem. Tema korraldusel oli vahistatud kommuniste abistavaid vanausulisi juute Andrina külas, mis põletati maha. Advokaat apelleeris põhjusel, et alamkohtutes ei ole Maikovskis^e asja seaduspäraselt käsitlenud, mille arutusele võimisest ülemkohus keeldus. „Trellitatud'* demonstreerija St. Pauli kiriku ees. F o t o - 0 . Haamer on vomupaeva sHsia ammugi hävitatud, sest kommunistid ei taha eesti rahvale anda ühtegi võitu iseendi üle. Vabadussõja mälestussambad on ammugi hävitatud. Kaitseliitlasi on algusest peale vihatud ja taga aetud, nagu olnuks nad kurjategijad. Pidulikud sündmused, mis täitsid Võidupühsi mõistet,on juba aastakümneid olematud. Eesti noorsugu kasvatatakse esimestest koolipäevadest peak vaimus. Kodumaal ei Jookse võidutile viijad riigi ühelt piirilt pealinna, nägu kunagi. Kuid Võidupüha on jäänud meie inimeste südameisse välismaadel, kus' meie inimesi asub. Sellele päevale on tavaliselt reserveeritud mitmesuguseid sündmusi ja rahvakogunemisi teadmises, et südasuvel on lavaliselt ilmastik loodetavalt hea ja võimaldab ürituste teostamist kogune-nuile. Nii püsib Võidupäeva sisu ja mõiste vähemalt abstraktse väärtusena nagu kristalliseerunud mälu-^ pilt ja vMnh oma tõelist nime. Soovime kõikidele lugejaile rõõmuküllast Võidupüha ja sellele suve. 3)9 8OO0OOO baltlast hävitati gude L i i d u poolt lUHAN SIMONSON AVO PHRlSlLn Linnase .protsess (6 Suur mälestusteenistus ja demonstratsioon Torontos Balti riikides toimunud küüditamisti Balti Liidu Kanadas pooli korraldatud uskudevaheline mälestusteenistus tõi reede, 13. juuni õhtul Toronto St. Pauli kirikusse kokku umbes 2000 eestlast, läilast ja leedulast. Mälestusteenistusel teenisid pea kõik eesti, läti ja leedu koguduste vaimulikud Torontost läti peapiiskopi A. Lucisega eesotsas. Mälestusteenistuse efektsem ja väljaspoole paistvam osa toimus pärast kirikuteenistust demostratsiooniga kiriku ees Bloor E. tänaval, kus mälestusteenistusest osavõtnud hulgad seisid põlevate küünaldega kõnniteedel kahel pool tänavat suure ingliskeelse plakatiga ,,800.000 baltlast hävitati Nõukogude Liidu poolt". Küüditamiste mälestusteenistus algas avamängudega orelil läti pianisti Anita Rundansi poolt, kes esitas kaks pala. Järgnevalt sisenes kirikusse mälestusteenistuse protsessioon, millest võtsid osa kolme balti rahva Võitlejate Ühingute esindused nende maade rahvuslippe kandes, Fakt, et N, Yorgis vanglasse viidud „illegaalse sisserändaja" Karl Linnase uue kaitsjana on nõustunud nüüd toimima endine kohtu» minister Ramsey Clark, lubab loota, et läbivaatamisele tulevad senise kohtupidamise mõni^ngad alused. Samal ajal läkitas prof. A. Võõbus president Reaganile pikema kirja, paludes audientsi kas presidendi võimõne tema lähima assistendi juures, et selgitada Karl Linnase juhtumiga seoses USA nime huvides V Ä _ » • • MITTE.:LINNA§, VAID FRITZ GIESSEN Oma 2,5-leheküljelises kirjas mär-ib prof. A. Võõbus kõigepäält ennast tutvustades, et ta on rahvusvaheliselt tunnustatud 15-köitelise ingliskeelse Eesti ja eestlaste ajaloo autor, kolme rahvusvahelise akadeemia'liige ja on olnud USA-s kõrgemate õppeasutuste õppejõuks ligi 40 aasta jooksul.. Oma kirja ja audient-sisoovi põhjenduseks (millega seoses ta soovib saada kaaustava võimaluse osaliseks, tohtides anda Presidendile üle oma Eesti ajaloo 3 viimast köidet) märgib prof. Võõbus, et käitumine, mis on saanud osaks eestlastele ja teistele rahvustele, kellel jätkus julgust bolshevikele vastuhakkamiseks, on olnud julm. Kuidas vaenlasel õnnestus kasutada ära asutusi, kes olid valmis natsioone, seda eenima tema mabi-näitavad DP-laagri-tes Saksamaal katsetatud aktsioonid. Prof. Võõbus loeb ülimalt kahetsusväärseks, et isikud kõrgetes asutustes võtavad neile saadetud ,,tõendusi" (s.t. võltsinguid) kohtupidamistel aluseks. Samuti ,,asjatundjate", nagu dr. R. Hilbergi, tunnistusi. Dr. Hil-berg on kahtlemata asjatundja juutide nn. „holocausti", mit*e aga Eesti olude ja sündmuste alal, kus rahvas oma perekondade ja maa ning eluõiguse kaitseks astus vastu rahva hävitamisele asunud bolshevikele kui massimõrvaritele. Eesti rahvas on. vaba süütute vere valamisest, samuti Karl Linnas, kellel puudus igasugune vastupidine põhjus. Kui mõni juutidest kannatas, siis olid selleks isikud, kes olid kuulunud süütuid eestlasi (Järg. lk. 3). kolme rahva gaidide ja skautide suurearvulised esindusrühmad arvukate lippudega ja kõik teenistusest osavõtvad vaimulikud. . Protsessiooni juhtis Kanada Eesti Võitlejate Ühingute Liidu ja Toronto Ühingu esimees Ülo Tamre. Ka Kanada lippu kandsid eesti sõjaveteranid. Protsessiooni kohtadele asumisel järgnes võimsalt mälestusteenistuse avakoraal ,„Üks kindel linn ja varjupaik", lauldud tahvusvahelise koguduse poolt neljas keeles. Teenistuse liturgilises osas ütles sissejuhatuse praost Andres Taul. Järgnes pühakirja lugemine. Seda tegid õpetajad UdoPetersod ja |. Smits. Öp. U. Petersoo luges Jeremia raamatust juutide kannatusajast Paabeli vangipõlves, kus neile töötati vabanemist, ja õp..}. Smits Uue Testamendi evangeeliumi. Järgnes ühine koraal ja pianist A. Raudansi mängitud orelisooli — E. Edgari preluu-dium ,,In memoriam". Mälestuspäeva kohase jutluse pidas läti õpetaja F.T. Kristbergs. Ta meenutas 14. juuni ja hilisemaid (Järg. lk. 3) VABAÕHUTEATER aSgusQga kell 9.00 õhtul Eesti Rahvusteatri esitusel Aleksander Valgma ,,iCÕIGE KURJA JUUR" [Lavastaja: Lydia Vohu-Viksten. Tehneliine juht: Alan Teder. Lavakujundus: Elmar Silm. Muusika-vahemängud: Elmar Tani. Kaastegevad: Lydia Vohu, Valve Tali, Linda Kukk, Linda Lõhmus, Leiki Veskimets, Erik Kastein, Meino Halling, Esko Luksepp, Enno Õunapuu, Alan Teder. If^OTTELERIiyULKODUMAALE kell 12.00 (südaööl), Ivar Rammo |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-06-19-01
