Meie Elu = Our life, June 19, 1986

              „Meie Elu" sir. 25 (1893) 198IS , 19. JUNE 19
24i ja 25. mail toimus Toronto
Eesti Keskkooli ja Gümnaasiumi
kevadine väljasõit Ottawasse.
Sõit algas laupäeval varahommi-^
kui. Kaasasõitjaid oli üle kolmeküm­ne
õpilase ja kaheksa õpetajat. Kõik
olid paar tundi päris vaiksed, kuni
pärast esimest peatust. Siis kaasa­toodud
raadiotest kõlas muusikat ja
gümnaasiumi õpilased alustasid
„Vägevat väljasõidu võistlust". Nad
vastasid küsimusi Ottawa linna ja
Kanada valitsuse kohta. Ülejäänud
väljasõidu jooksul küsiti nende käest
Eesti Vabariigi ja valitsuae kohta ja
detaile eestlaste ühiskonnast pagu­luses.
:^ i
Ööbimine Ottawas oli Ottawa üli­kooli
ühiselanius, nii et me seadsime
ennast sinna sisse ennem kui me
linna hakkasime uurima, All-linn bli
väga ligidal, nii et oli ainult lühil^e
jalutuskäik National Arts Centre'is-se.
.Seal reisijuht näitas meile mitu
erinevat auditooriumi. Iga saal oli
erineva suurusega ja kujuga ja igas
saalis sai kas lava tõsta või pealtvaa-tajaskonna
toole ümber aseta,da, ole­nedes
ettekandest. '
ärgmine peatus oli riiklik kunsti­galerii,
mis oli" peaaegu üle tee. Sea
olime lühikest aega, a'ga küllalt, et.
nautida kanada kuulsamate künstni-kute
originaalmaale, mida senini
olime ainult kunstiraamatutes näi­nud,
.:
Siis läksime tagasi ühiselam'usse,
kus seadsime endid valmis õhtusöö­giks
ja teatriks. Kuigi meid oli kaks
•suurt laüatäit •õhtusöögil,' restorani
celnerid said meile nii kiiresti servee­rida,
et jõudsime ilusasti featrieten-duse
alguseks kohale. Teatris nägime
kerget (kuid veidi pikka) inglise ko-
USA kohus
(AlguS' esiküljel)
•mõrvanud bolshevike häyi.tuspatai-jonidesse
või - teostanud muid kuri­tegusid
bolshevike huvides. '
Muuseas märgib prof. Võõbus ka,
et sakslased haarasid otsekohe saa-buniisel
oma kätte kõik juhtivad ko­had,
eriti ka nende poolt loodud van­gilaagrites,
ning et Tartu kontsent- .
ratsiooniläagri kbmandadiks ei ol­nud
mitte eestlane Karl Linnas, vaid
sakslane Fritz Giessen. Kohus ei ole
võtnud seni vaevaks selgitada, di
omaaegse eestlaste Kaitseliidu ega
hilisema Omakaitse tekkimise ja en-dakaitselise
ülesande tagapõhja. Ma
ei usu, härra President, märgib prof.
Võõbus, et Teie lubate varjutada
USA kohtu reputatsiooni maailmas
seni nähtud suurimate kurjategijate
ja OSI vihkamiskampaania poolt.
Kui ei saada jätta Karl Linnast ra-
,hule, siis peaks.olema talle garantee­ritud
vähemalt kõige elenientaar-sem:
öiguse. rakendamine va'ndqkoh-tu
otsuse alusel,'
PARTEI MUREiS .:•
Karl Linnase^a seoses avaldas ko­dumaal
partei käe all ilmuv poliiti­line
bülletään „ Aja pulss" oma 1^986.,a.
veebruarinumbris ligi 3.. suurefor­maadilist
lehekülge täitva Anton Va-repi
allkirja kandva arti^kli pealkirjaga.
,,Täh'elipu kaitse all". Selles märgib
Varep kas oma maitsele vastavalt voi
partei tindikulina suure uhkustunde­ga,
et vastavalt 1962,a. 20. jaanuari
..kohtuotsusele" olevat surmanuht-tus
Karl Linnase abilise (kpt.) Juhan
üriste suhtes ausalt täide viidud,
Ervin Viksi kohta olevat Austraa- ,
liast teatatud, et ta on oma senisest
elukohast fcjbournis teadmata l^u-hu
lahkunud, ja kolmanda surma­mõistetu,
• komandanti Karl Linnase
osas olevat asi kah hoopi^ halb. Sest
,,Linnast ei süüdistata Ameerikas
mitte sõjaroimades, vaid üksnes sel­les,
et ta varjas andmeid oma minevi­ku
kohta sissesõidul USA-sse 1951.
a." Varep on koos parteiga mures,
sest „ tagurlikud emigrar^tlikuddrga-nisatsioonid
(olevat) alustanud raha
kogumist Linnasele advokaadi jpal-;
kamiseks". Seega olevat „sõjakurja-tegijate,
sealhulgas K. Linnase süüte­gude
arutamisest Ameerika Ühend­riikides
saanud farss, millega mõni­tatakse
tuhandete hukatud nõukogu­de
inimeste mälestust". 1
•KUI PATT ON OLLA VÄJKE . . . ;
,,Kui patt on olla vä.ike ja armasta'
oma maad, siis kustugu Jumala pai­ke,
taevatähtede müriaad!" soovis
kord ühes oma-isamaalises luuletu­ses
Henrik Visnajpuu. S^e manamine
meenub tahtmatult tänases tõe- ja
õigusjous, kui tutvuda ühelt poblt nn.
„sõjakurjategijate" nimestiku,teise
osaga (The Central Registry of War
Criminals and SecuritySuspects, Pi­nal
Consolidated Wanted List, Part2,
Non-Germans only) ja teiselt poolt
Karl Linnase protsessi materjalidega
(527 Federal Supplement, lk.L426-
444). Kõnealune nimestik sisaldab 25
möödiat nimega ,,Springtime for
Henry". Pärast teatrit oli kena jalu­tada
kevadises õhus tagasi ülikooli
juurde.
Kuigi oli juba'päris hilja, reisipõ-nevus
takistas kiiret magama jäämist
ja oli rohkem kui üks unine nägu
pühapäeva hommikusöögil.
Pühapäeva hommikul sõitsime
Kanada sõjamuuseumi. Seal oli väga
huvitavalt esitatud Kanada sõdurite
vorme, relvi ja sõjaatmosfääri läbi
aegade. Oli ka näidatud naiste täht­sust
sõja ajal, sõduritena, halastaja­õdedena
ja vabrikutöölistena.
Siis oli meil lühike bussiringreis,
juhiks Ottawa elanik Walter Pent. Ta
seletas lühidah Ottawa ajaloost ja va­litsusest
seni kui buss sõitis huvita­vatest
hoonetest mööda. Nägime
peaministri "ja kindralkuberneri elu­kohti,
uue Kanada kunstigalerii ja
muuseumi ehitusprojekte, Carleton'i
ülikooli, inimese poolt tekitatud
nõndanimetatud „sea selja" koske ja
palju veel. Lõpuks peatiiis buss Otta­wa
turuplatsil, kus saime laiali min­na,
et lõunasööki süüa ja uurida hu-
.vitavaid poode. Mõned energilise­mad
isegi käisid lähedal olevaid par­lamendihooneid
vaatamas.
Bussisõit koju algas hilja pealelõu­nat.
Gümnaasiumi õpilased vastasid
jälle küsimuslehtedele, mille tule­muste
alusel anti välja auhindu.
Jõudsime Torontosse unistena aga
rahul, et olime veetnud ilusa nädala­lõpu
huvitavas pealinnas ning samal
ajal õppinud oma klassikaaslasi pa­remini
tundma. Suur tänu Hille
Varvele ja hr. Pent'iie, kes meid nii
lahkelt ja abivalmilt Ottawas vastu
võtsid!
. LIIS TRUUVERT
Kanada ja Balti riik de lipud St. Pauli kirikus
tähistamiseks. Pare|ma] skautide lipud. AH
» . - -
Küüditamise
aastapäeva
tähistamine
Hamiltonis
Nõukogude Liidu valitsuse poolt
korraldatud massküüditamise 45.
Balti riikides korraldatud massküü­ditamise
45. aastapäeva tähistami­seks
korraldati Hamiltonis öku-
'kus Läti kirikus, eesti läti ja leedu
organisatsioonide ühisel ettevõt­tel.
Teenisid läti koguduse õpetaja
K. Kuskevics, eesti koguduse õpe­taja
Tõnis Nõmmik ja külalisena
katoliku kiriku preester Augusti-nus
Simanavicius, kes pidas päeva­kohase
jutluse. Laulis läti kogudu­se
segakoor Skaidrite Darkevice
juhatamisel. Protsessiooni korras
toodi kirikusse Kanada, Eesti, Läti
ja Leedu rahvuslipud koos skau­tide
ja gaidide organisatsioonide
lippudega. Protsessiooni korralda­jaks
olid Balti veteranid.
Noorte poolt lugesid pühakirja
leedulanna Sandra Raudis ja eest­lanna
Maimu Nõmmik. Viiulisoolo­ga
esines Aleksander Kerk Toron­tost,
esitades G.F. Händeli „Lar"
go". Orelil saatis Janis Grinvalds.
Päevakohases jutluses preester
Simanavicius kirjeldas ülekohut,
mille tõi eesti, läti ja leedu rahvale
Moskvas 23. augustil 1939 allakir­jutatud
Molotov-Ribbentrop'i pakt.
Ta tõi esile, palju neist rahvastest
küüditati, palju langes sõjas ja palju
põgenes läände, et mitte sattuda
teistkordselt kommunistliku terro­ri
alla. Ta mainitses rahvast loo­buma
passiivsusest ja kutsus teda
aktiivselt osa võtma „Musta Lindi
Päeva" üritustest 23. augustil ning
andma ja koguma allkirju toetu­seks
apellile, mida saadetakse
ÜRO üldkogule tuleva aasta sügi­sel
Toetusallkirju peaks olema vä­hemalt
üks iga vene orjastuses ole­va
eestlase.lätlase ja leedulase koh­ta.
Kirikus olid välja pandud lend-lehed
„Mu8ta Lindi Päeva" ja toe­tusallkirjade
korjamise eesmärgi
ökumeenilisel jumalateemstusel küüditamise aastapäeva selgitamiseks. Toetusallkirjade
- JMmalateeelstuselt yäljunult demonstreeriti kiriku ees korjamise lehele anti hulgaliselt
Foto — 0. Haamer allkirju nende poolt, kes seda veel
ei olnud teinud.
riigist kokku 2550 ,,sõjakurjategija"
nime (,,Aja pulsi" andmetel ,,varja­vat
neid USA 10.000 ja Kanada „tu-handeid''!),
suurimas arvus Austriast
(251), Bulgaariast (412), Ungarist
(116), Itaaliast (1369), Poolast (101),
teistest riikidest igast alla 100 või
koguni 1-4,. enamasti ikka alla 20
(Appendix ,,D", lk. 126). Loetletud
riikide hulgas on isegi Taani, Belgia,
rida satelliite, Prantsusmaa, India,,
Jaapan, Luksemburg jne.,,,Eesti" all
ainult üks loetamatu nimi, välja ar­vatud
tiitlid ,,baron von", seega mit-te-
eestlane.
Mis puutub Karl Linnase juurdlus-ja
protsessimaterjalidesse, siis leiab
prof. A. Võõbuse väide siin kõige
veenvamat kinnitust — juurdlust toi­metanud
isikud ja kohus ei ole võt­nud
vaevaks tutvuda ajalooliste tõsi­asjadega,
mistõttu õigus jääb kor­raks,
kuigi teist rada pidi, ka kodu­maisele
verenäljasele — asjast on
saanus farss.
Ikka ja jälle kordub juurdlusmater­jalides,
et K. Linnas on austmelt noo-rem-
leitnant, astunud vabatahtlikult
Omakaitsesse, olnud kontsentrat­sioonilaagri
komandant, õieti lk. 443
juba pisut tõe poole tagasitõmbunult
,,had been a commander or member
of the security forces of Tartu cont-centration
camps" jne. Seega ei ole
juurdlejad ega kohus vaevunud sel­gitama,
et enamik keskharidusega
mehi Eestis olid reservlipnikud, kes
tegevteenistuses tõusid autoniaatselt
noorem-leitnantideks. Ühtki sõna ei
leidu selgituseks, kesolid vangil'aag-ris
kinnipeetavad,^ samuti ka mitte
1941.a. küüditamiste, mõrvamiste,
mašshaudade, hävituspataljonide te­gevuse
jne. kohta, kõnelemata sel­lest,
et üks oli laagri valitsus ja kohus
sakslaste juhtimisel, teine aga vaht­konnad.
Kui K. Linnas noorema oh­vitserina
täitis^ajuti vahtkonnaülema
kohuseid, siis tuleb küsida, kas USA-s
vangivalvurid ja siinse kodukaitse
liikmed, vahtkondade ülemad j.t.on
vabatahtlikud või mobiliseeritud ja
kurjategijad-mõrvarid, kõneledes
nende ametiülesannete üksikasja-'
dest. Kas oli rohkem põhjust USA-1
asuda tsiviilelanike surnuks pommi­tamisele
Saksamaa linnades või eest­lastel
asuda kaitsma oma kodumaad
ja karistama vastavalt kohtuotsuste­le
mõrvareid idast ja nende käsilasi?
Tuleb loota, et K. Linnase uus
kaitsja on võimeline süvenema põh­jalikumalt
tõsioludesse ja elukorral­dusse
1940-1944.3. Eestis ja eriti selle
rahva - omakaitsel massimõrvar-like
punajõukude vastu idast ning
tööle jäetud partisanide vastu Eesti
(Algus esiküljel)
küüditamisi ja nendega balti rahvas­tele
langenud kannatusi. Me mäles­tame
küüditamiste ohvreiks. lange­nuid
ja küsime protesteerides, miks
pidi see nii sündima?
Meie kannatused ' andku meile
vaimlist tugevust, tugevust seista ja
vastu panna, tugevust võidelda
vaimlist võitlust jõu kogumiseks tu­levikuks
jaj oma ligimeste ja kaas­maalaste
aMamiseks.
Me peame tooma ohvrit ja aitama
abivajajaid]
Me ei ole enam vaesed immigran­did,
vaid oleme võimelised tooma
ohvrü ja aitama hädalisi. Balti Liit
palub ka täna teoohvrit pärast kirikut
küünaldega demonstreerimiseks.
Mõtleme oma kodumaadele ja võ­tame
osa demonstratsioonist.
Õp. U.Petersoo meenutas seejäre-le
23. augustiks kavandatud Musta
Lindi Päeva ja kutsus üles sellest osa
võtma, Molotov-Ribbentropi pakt oli
põhjuseks, miks meie rahvad kanna­tavad.
Me peame tegutsema, et saada
paremat tulevikku.
Pärast jutlust toimus kolme rahva
kannatustes langenud kaasmaalaste
, mälestamine lühikeste palvustega
iga rahva omas keeles. Eestikeelse
palvuse ütles õp. T. Nõmmik, palu­des
Kõigevägevama kaitset eesti rah­vale.
Lätlaste poolt pidas palvuse õp.
A. Celms ja leedulaste poolt preester
P. Gaida. Iga rahvuse palvuse ajal tõi
läbi kiriku mälestuštule selle maa
rahvariides neiu ja süütas sellega
altarieelses ruumis mälestusküünla.
iColm põlevat küiinalt olid maade
ohvrite mälestuseks. Eestlaste poolt
süütas küünla noor Monika Roose.
Rahvaste palvuse pidas õj A. Zi-linskas
ja Meie Isa palve preester
Augustin. Mälestusteenistuse lõpe­tamine
toimus koraali „Jumal, Sind
me kiidame" laulmisega ja . enistu-sest
osavõtjate õnnistamisL^^a pea­piiskop
A.Lucise poolt.
Suure osavõtuga mälestusteenis-tus
lõppes Eesti, Läti, Leedu ja Kana­da
rahvushümnide ühiselt laulmise­ga.
KÜÜNLAVALGE-DEMONSTRATSOOM
Kirikust väljudes süütasid-osavõt-
Radioaktiivsus
Soomes oli valehäire
HELSINGI - Soomlastel on nüüd
seletus, kust tuli see erakordne ra­dioaktiivsus
lõunarannikul, millest
teatati 10. juunil' — tõenäolikult
mõõduriista eksitusest. Soome raa­dio
teatas radioaktiivsusest Kotka
linna kohal, mis ületas kiirguse
Tshernobõli õnnetuse järelpäeval
ja kandus tuulega üle lahe Eestisse
ja teistesse Balti riikidesse.
Kesknädalal,. 11. juunil andsid
eksperdid seletuse, et tegu oli tõe­näolikult
veaga mõõtmisel koos il­mastikust
tingitud üldise kerge ra­dioaktiivsuse
tõusuga.
MV ÜGID
Küüditamise aastapäeva tähistamise jumalateenistusel St. Pauli kiri- JÕEKÄÄRUL MÜÜA
kus 13. juunil süütasid altari ees küünlajalal küünlad kolm eesti, läti ^^^^^^^ ^^.^^ Nõuetele vastav
ja leedu rahvarõivais tütarlast. Eestlaste rahvusgrupi nimel süütas septiktank, soe ja külm vesi ja
küünla Monika Roose (esimene vasakult). Foto — 0. Haamer pyy,.|^aQv @ y^i 488-8533.
s.
Meie ajalehes teatatud Kotkajär­ve
Suvi harja pidu laupäeval 21-8el
juunil jääb ära, kuna sama päeva
hommikul saadame igavesele puh-ki^
sele meie seast khkunud Maret
jad kiriku eesruumis küünlad ja siir­dusid
kiHku ette ja Bloor St. E. kõnni­teedele
kaher pool tänavat küünla-valge-
demonstratsiooniks. Põlevad
leinaküünlad helkisid massiliselt
kahel pool tänavat pikas reas Järvis
St. ja Church St. vahel, jättes meelde­jääva
efektse mulje. Tänava põhja­küljel
oli suur ingliskeelne plakat
,,800.000 baltlaste hävitati Nõukogu­de
poolt".
Väljas oli arvukalt Eesti, Läti ja
Leedu lippe, milledega liikuvalt de­monstreerisid
kolme balti rahva võit­lejate
Ühingute ja skautide juhtkon-nQ
Uikmed. Bloori tänavat läbistasid
pidevalt autode read. Möödasõitjaile
jagati lendlehte „Mida tähendab 14.
juuni". Tänaval kõndis musta vangi-rüüsse
riietatud vang aastaarvudega
1941 - 1986 ja vanginumbriga seljal.
Teda saatis leinatulega rahvarõivais
neiu.
Küünlavalge - demonstratsioon
kestis umbes tund aega. Õhtuhäma­ruses
andsid mälestustuled meele­oluka
pildi. Kanada TV ei olnud aga
demonstratsioonist huvitatud, kuigi
neile seda veel kirikuteenistuse lõpul
tesitkordšelt meenutati. Ka ajalehed
vaikisid.
' - i
Kirikusse kogunemisel ja demons­tratsiooni
ajal koguti ka allkirju ÜI^O
oni
Balti esindajad C 0 0
(Algus esiküljel)
kohtumisel M. Gorbatshoviga puu­dutaks
Balti riikide küsimust, samu­ti,
et USA teeks seda sügisel Viini
järelkonverentsil ja ÜRO täiskogus.
Paluti, et kohtumisel Gorbatshov-iga
president nõuaks N. Liidu sõja­vägede
väljaviimist Balti riikidest, et
sealsed rahvad saaks oma iseseisvu­se
taastada. Samuti, et poliitilised
vangid vabastatakse, kaotatakse
usuline tagakiusamine, lõpetatakse
venestamine ja sealsete kutsealuste
sõdurite saatmine Afganistani. Veel
nõuti, et dissidentidel oleks võimalik
emigreeruda, kaasaarvatult USA-sse,
üleskruvitud tollide alandamist abis­tavatelt
pakkidelt. Lõpuks nõuti eri­lise
rõhuga, et ühtegi Bahi päritolu­ga
isikut ei tohiks USA deporteerida
N. Liidu valdusesse, mis oleks teravas
vastuolus kauase nn. mittetunnusta­mise
poliitikaga, moraalsete- ja õi-guspõhimõtetega.
PRESIDENT TEADLIK
Võttes vastu märgukirja ütles pre­sident,
et ta on hästi teadlik Balti
riikide olukorrast, samuti kuidas ees­ti,
läti ja leedu rahvad peavad seal
elama võõra ülemvõimu all.
Kui talle üle anti Balti Vabaduse
Auhind ja tekkis lühikõnelus tema
poliitika toetamise pinnal (Nikaraa­gua
jne.l/president ütles, et ta tahab
JÕEKÄÄRUL MÜÜA
SUVITUSKRUNTE
hoonetega ja ilma»
Informatsiooniks
V. SALURAND-GENERAL
DELIVERY
Udora, Ont. LOC 1 LO
T®L (705) 228-8334 või helistadt^
Torontos (416) 757-4693.
Teadaanne
pensionäridele
Veel on bussides vabu kohte klu°
Ibi väljasõidul Cullen Gardenisse
10. juulil. Lähemaks informatsioo­niks
helistada 463-0009 ehk 752-
1751 hommikuti kl 9-11.
. JUHATUS
arendada kõike võimalikku Balti rii­kides
küsimuses. Ta lisas, et Nika-raaguaga
võib juhtuda sama,mis toi­mus
1940.a. Balti riikides. „ Ajalooli­selt
on kahju, et tol korral, kui teie
riigid üle võeti, ei saanud teised rah­vad
mitte teid aidata."Ta kinnitas, et
niikaua kui Eesti, Läti ja Leedu on
illegaalselt okupeeritud» protestiks
ükski USA kõrgem riigiametnik ei
külasta neid territooriume.