Meie Elu = Our life, June 24, 1982

              „Meie Elu" nr. 2S. (1686) 1982
S
$JkND SERVICE
PAUL JÜTTUS
Müük ]a rentiihine
Res.423.5Tl6
fough, Ont. MIS 4L9 291-5054
' Delta Eighty Eight
. Ninety Eight
Chf vy Trucks and Vans
le Toronado
mAKS!
ST INC
25.
co
ida
;S LIMITED
Ont. M3B 2M3 — Te!. 444-1084
;iTÄKSE
|, AJALEHTI, BROSHÜÜRE.
lUID KUTSEID,'
.AULÜLEHTI jm.
^TUD — MÕÕDUKAD HINNAD
:öDU
T R Ü K I T Ö ÖD
iHING Co. l\i
momo, ONT. M5S 1Ž5
924 2502
inting&
ling Ltd.
APETSEERIMINE • Y1HMAVE&>
IlkSEMÄID PAIUiNDUŠTÖ^^
MISÜTA HINDAMINi
10
ida ja USA ulatuses
43 Mulpck Ave., Toronto, Ont.
- T^^
J. MISKINS
fitiid kutsekool
JNtRYE SQ, .
5; WIIXOWDALE
formatsioon tel, (416) 2224533
,^^em\x"m.2S (1686) 1982 NEUAPÄEVAL, 24. JUUNIL' - THUUSDAY, lUME 24
T U I D U
tn F L A ca
M63 Yonge St Willowdale M2N 5SIL
(FJüicfai lähedal) — Tel. 222-7S7i
deilk&fess',
kinkeäri
JUUNIKUU ERIVÄUAMUÜIK
KLAASKAUPADELT
Siayised äri lahtiolekn-ajad: esmaspäeviti suletiBd,
-kolmap. 9—6, neljap, reedel 9—8, laup. 9—3.
Tere tuhmmflSe® tmub!
PARIMAD LEIVAD JA KOHVISÄIAD^ soome
LMEe BAKERY LTD.
32 ADVA^JCE ROAD, TORONT0, ONTARIO M8Z
TEL.: (416) tmm
• i l
CHEV.-OLDS.
Aye.(Coxw®ll'i juured
.466-1131, kodus: 413-6096
DDCTOR OF CHIROPRACTIC
l Sheppard Ave. E. Willowdale, Ont. M2N3B3
Avatud: esmasp.» kolmap. 9—12 ja 2—9,*
ieisip., neljap.5—9õ. reedel9—12 jaa—i
Telefon 224-0444
Vaitüvõtt kokkuleppe!
1127 Manville Rd., Unit 14/ Scarborougb,'0]ni
Tel. (416) 751-0066
Avatud teisip. — reedeni kell 2.0(5—10.
Meie tooted on saadaval :Pöko's liha ja delikatessid, 319 DaB-forth
Ave. ja 767 Mt.Pleasant, Viking Foods"& Imports, Sean-dia
Delicacies, Finnish Place Willowdale, Main Meats,
25 Main St. Brampton
SUUREMAD, TELLIMISED NÄGU: KIRIKUTELE, SELTSI­DELE
J E H K E OTSE MEIE PAGARIÄRIST
UNIOl
IIN TALLINN, TARTU
OB
Ä. J. Kala
lahkus ^, Võitle ja
tegevtoimetaja
ylesannetest
..Võitleja" toob oma tegevtoimeta­ja
A. J.. Kala lahkumisteate. Üle­maailmse
. eesti. sõjameeste hääle­kandja
väljaandmine toodi Saksa-ni<
ialt..paar aastat tagasi üle Toron­tosse.
A. J. Kala oli sellest ajast toi-
ITfetäj ak*s^^[' ''Omä f änu'ä vMüses '"§S j a-meeste
organisatsioonidele ja sõja­meestele,
ta ütleb, et lahkub ,)Võit-leja"
tegevtoimetaja ülesannetest
tervislikel põhjustel.
Ringhäälingu hommikune
saatekava oli äripäeviti väga lühike,
alates kell 7 ning lõppedes kell 835.
Kava algas n.n. „ä]'a(tusmänguga",v
mille kestvus oli 3-4 minutit. Heli­plaadi
võis teadustaja valida oma!
maitse järele, kuid hiljem muudeti
. seda korda ja kogu saatekava, kõiki­de
üksikasjsidega, ihnus ,iRaadiol@-
Äratusmängule järgnesid teadus­taja
tradtsioonilised:
Siin Tallinn, Tartu ja
selle järele tervitus:
kust, lugupeetavad raadiokuulajad!"
Edasi andis teadust'aja õige aja:
..Tähelepanu! Gongi löögil kell on
täpselt 7.04" (või nii, lagu tk sel mo­mendil
oli). See õige aja andmine oli
„Hallo! Hallo!
Türi!" ja kohe
..Tere hommik
praeguse mõiste jär: ;i pisi^t primi-
Eesti kunstinädala„§eitse kunstrSettevalmistavalt koosolult. Istuvad, vasakult — EK^^^^
kogu abiesimees Märt Pihl, Asta Willmahn^EKK president Stella Kerson, Peeter Sepp, Ants Elken,
Mart Laanemäe. Seisavad Feliks Koop, Km^^^^^ , Foto—B;"^"
..' Eestlaste hulgas on palju kunst­nikke
ja kunstiliuyilisi kõikidel
; kunstialadel. Peale, selle tegutsevad
paljud eestlased löövatel tööaladel ja
õpivad selliseid alasid. Sel suvel
kutsub Eesti Kunstide Keskus nei^
kõiki osa võtma eesti kunstinädalašt
Seedriorul 15,-^21. augusti nädalal. -
..Seitsme Kunsti" laager on juba
sellepärast ainulaadne eesti ühiskon­nas,
et ta; on esimenh kunstide suve­kool
organiseeritud eestlaste poolt
eestlastele. Osavõtjad võivad edasi
õppida omal huvialal.- tutvuneda uu­te
kunstialadega või lihtsalt jälgida
erinevaid tegevusi vabakuulajana.
^ Alasid on paljus sellega tuleks suu­rem
grupp kunstiinimesi kokku. Loo-
. detavasti tekib ka koostöö alade va-
/ hei,: mi5kesta:ks edasi pärast laagrit
) ja rikastaks tervet eesti iihiskonda^ -
> Seitsme kunsti hulka kuuluvad ku­jutavad
kunstid, foto ja video, muu-
: sika, liikumine, rahvarõivad. • eesti
: keel ja elukujist. V • ;
Kujutavate kunstide alal; toimub
õpetus maalimises, joonistami^^^^^
karikatuur/filmi joonises ja mono­tüüpias,
kus on tegevuse suunajateks:
.teiste hulgas Abel Lee, ÖsšTim mas
'ja Edmund Valtman. Keraamikaõpe-
?tust organiseerib Ants lElken.. Rõhk
on rakuu;tehnikä'le, rriille õpetuses
.tutvustatjakse õppijaile modelleeri­mist
saviga, glasuuri, savipõletamist
.ning lõpuks keraamika maalimist ja
; 'dekoreerimist. Kõik Vajalikud sse-
: medofi kohapeal olemas.
f ivluüsika alal on tegemist peami-
; 'selt improvisatsiooni õppimisega. Se-
; ;;da tegevust j u t o Armast Maiste.
Improvisatsioon ei: ole mitte raske,
rõhk on tbatava mõtlemisviisi aren-
: damisel mis teeb;igal aimel improvi­seerimise
prmisdlt.lifetsalcs. Kunsti­line
osa' improvidatsiGonist jääb lõ-.
. puks ainukeseks ; osaks, mida peab
;• ise arendama.. Samal ajal on ka või­malus,
õppida; kahte ..rahvapilli":
\ akordioni ja kanoelt. Komponiste
oodatakse ka muusikute hulgas; neil
on võimalus tulla-kokku ht^iringis.'
Instrumendid nagu klaver on koha­peal
olemas, aga kõik instrumendid .
; on teretulnud. Muusi'kud teevad ;
koostööd ka teiste kunstialadega.
Liikumise:" tegevused on suunatud '
aladele, mi* on üldiselt tuntud eest­lastele.
Est3 84 rahvatantsude üld­juht
Harnajd Toomsalu tegeleb rah­vatantsuga..[
kuna Feliks Koop tut­vustab
• omi stiliseeritud rahvatant­su
koreograafiat;. Rütmiline; võinile-mine
on muidugi ka kavas; sellel alal
tegutseb Evelyn Koop. Dzhäss-tants
Kalev-Estienne liikmete juhatusel on
\ üks; sanim-^dasi võirnleniisešt. Kõi­kidel;
liikumistealadel toimub koos-
/ töö muusikutega; eriti imprpviseeri-tud
liiikümine irhproviseeritud muu­sikale.,
ja vastupidi, on liikumise ka-
• vas ette nälitud.
Rähvarõivade alal õpetatakse kan-gakudumist,
lõngade värvimist,' nip-lispitsi,
lõikeid, poiste rähvarõivade
tegemist, ning lõpuks moeloomingut
rahvuslikkudel' motiividel. Rahva­kunst
jä selle rakendamist tänapäe­val
on kindlasti huvitavamaid alasid
paljudele; .
Eesti keele alal toimub keeleõpe­tus
algajaile; Rõhk on konversat-sioönile
kassettide ja: vajguspiltide-abil.
Peätegelvuseks eesti.jkeele alal
on eesti keele riiu ja kõla tutvustami­ne!
mida organiseerib Asta Willman.
Tegevus ön kahes osas: keele ilu ja
kõla teooria, ning selle raiMidamine,,
nii laval kui ka etlenriises;. Diktsioon,
pojektsioon, hääleseade -õpitakse
lühiettekännete kaudu. •
ELIJKUNST ON KÕIKIDELE •
Kavas on tegelik loovtöö erialadel,
nii individuaalsel alusel kui ka' gru-
• pis. Loengud,; vaidlused,, läbTääki-mised
jä päiieelid täiendavad osale-jate
teadmisi. Vabal ajal on m,uidugi
võimalus saunaks, spordiks ja teis­teks
ajaviideteks, Lapsed on koos
vanematega teretul.nud; nendele kor­raldatakse
eraldi kunstiprogramm.
;COVE^TRY: (M:E.)
keskpaigu' viibis Iirimaal 36-liikmeli- •
ne Tallinna Kammerkoor. Koori pea­dirigendi
Kuno. Arengu juhatusel
koor võitis festivali põhikategoorias.,
.segakooride' rühmas. ;auhirinalise II
koha. Poliitiliselt TalMnria Kammer­koor
oli valinud ..õige riigi". Praegu­ne
Iirimaa peaminister Charles
Häughey on britivastase hoiakuga ja
Inglismaa—Argentiina konfliktis on
ta ..erapooletu", õigustades mitte
kaubanduslikke sanktsioone ; Argeri-.
tuna vastu ja ,.ven^ kultuurikandja­te"
poliitiline suuvooder, teadete-agentuur
TASS. on süüdistariud Ing­lismaad
kolonialismis.
Käsiraamat noortele
Balti teadusliku ühingu Associa-tion
of Advancement of Baltic Stu-dies
(AA'BS) väljaandel on ilmunud
12-leheküljeline broshüür ..Baltic
Studies Facts for Students". mis on
mõeldud keskkoolide vanemate klas­side
õpilastele ning üliõpilastele. ;et
neile pakkuda informatsiooni balti
uurimuste kohta.- '
Nii sisaldab broshüür informat-sdoonijselle
kohta, millistes Ameeri­ka
ülikoolides ;ön võimalik õppida
eesti;läti ja leedu Iceeli ning milliseid
.muid; Balti programme leidub USA
ülikoolides. Broshüüris on ära too­dud
'ka nende õppejõudude nimed ja
aadressidi- kelle poole võib pöörduda
lähema informatsiooni .saamiseks.
. Edasi annab broshüür. ülevaate
Balti küsimusi käsitlevatest perioo­dilistest
väljaannetest' ning nendest
•raamatukogudest, l u s leidub ulatus­likke
balti kogusid. Eestiosas on ära
toodud väljaspool Eestit asuvate ar­hiivide
nimekiri koos- aadressidega.
Ulatusliku osa broshüürist moodus­tab
bibliograafia balti-ainelistest raa­matutest.
tiivne: teadustaja, laual oli krono-meeter
(kontrolliti igapäev ühe
Rootsi saatejaama signaalide kau­du),
mille osuti jõudes täisminutile
teadustaja lõi iluiaga vastu gongi.
See gongilöök. ei saanud iialgi nii
täpne olla, kui praegused raadio kau-
' du äritavad signaaliä', kuid'^kõik olid
• rahul, sest ringhääl ng ei pidanud
tol ajal oma ülesandeks ülitätose
kellaaja andmist.
HOMMIKVÕIMLEMINE-. : / •
Edasi oli kavas ho nmikvõimlejni-ne
Ernst Idla juhatu ;.el. kes oli aeg­sasti
kohal koos abikaasaga.rlces
mängis klaverit võinilemise saateks.
Selles töös asendasid hr. Idlat tema,
assistendid: preilid Tõkke ja Weš-terblom
(?). Igaks juhuks oli teadus­tajal,
tagavaraks heliplaat hommik­võimlemisega,
millest oli ^.lõigatud"
kasutati juhtu-uhtidel
polnud
mitu versiooni; neid
del, kui võimlemise
võimalusi .isiklikult köhal olla. Pal-jud
raadiokuulajad olid arvamisel, et
hr.' Idial ^ oli väike võimle j ateirühm
ringhäälingu- stuudios,-; kuid tegj^li-kult.
polnud seal iihtegi võimlejat.
Ernst Idla andis oma korralduisi ela­vas
vormis, nii et jäi mulje, nagu
oleksid vastavad ..statistid" kaasa
teinud. Kui palju hbmmikvõimlejäid
oli raadic kuulajate hulgas, seda (ei
tea ütelda, kuid saade oli küllaltki
populaarne ja püsis
'•.•>S..:
Kunstihuvilised ;oleks
tud Rein Rebas'e. ette
towi kohta, kus oleks
Detroiti kunstimuuseumi kaasa arva
tud. • '-.i--:; * •.
eriti huvita-
(annetest Sitj
fka külaskäil<
Äsja on müügile jõudnud Ivar
Ivaski uus luuletuskogu ..Veranda
raamat". .Eesti KiFJanike Kooperatii-
VI ' stusel. See on autori kuues
Osavõtumaks, mis katab toidu- ja
ööbimisekjilud, on .$130, |95 õpilas­tele
ja $60 lastele. Kogunemine algab
14. augustil, tegevus .juba 15. augusti
varahommikul. Lõpp on 21. augusti
õhtupoolel. Nendele, kes kavatsevad
edasi minna Metsaülikooli, mis algab
BoKönis 22. augusti õhtupoolikul,
organiseeritakse trahsporti 22. au­gustil
kui seda vaja on.
Inforriiatsioonivoldikud on saada­val
Eesti Abistamiskomitees: voi Ees-tiVKünstide
Keskuselt, aadtessil 9^^
Broadyiew Avenue. Toronto,; Onta­rio,
Canada. M4K 2R6. ; •
Eestlased on loov rahvas; tähen­dab,
et kõik on teretulnud csavõtma
Eesti kunstinädalašt. ja seal õppima,
tutvunema ja sellega nii rahvusliku
koostööd; kunstialadel kui ka terve
üh!skc:-na teadmisi kitnštidest tõst-ma.
••'•••;;'••;••-••
kogu ja pühendatud oma vanemate
; ihälestusele. Kogu ön erinev eel
niistest sellepoolest, et selle m.oo-
; dustab ; ühtse kompositsiooniga
poeem. Lähtekohaks on autori' lap­sepõlve
šüveelamüsed oma varisema
niajakese verandal • Lõuna-E|estis.
; Poeem on jagatud osadeks: Veijanda;
sund,,Veranda ringis. Veranda mäail-nias
ja Veranda vabadus. Leiduvad
ka lühike pra, ja epiloog. Autori lap-sepõlveisuveelamustest
kasvab poee-
"•"i arenedes kogu ta hilisem elptun-
"^tus. Näeme maailma otsekui, ye-
• r^nda lembes haardes, mis on jtõus-nud
niingi maagilise suurusem ja
^ muutunud luuletajale juhtivaks sala^
jõuks. .\-.y
;'^ä2usä luulekogu kaaneillustrat-sicon
on samuti autori sulest ja si­selehel
kaunistab raamatut vana foto
^ | o r i noorest emast tollel muistsel
kodumaisel verandal. Raamat tõotab
1 Wuneda elamuseks eesti luulesõp­radele,
.•
kavas aastate
vältel. Meenutasime neid aegu Ernst
Idlaga, kui ta külas as Buenos Ai-rest
oma võimlejatega (sellest ön
juba tükk aega tagasi). Puhaku ta ra­hus
oma viimases!; ipuhkepaigas,
Rootsimaa mullas] j
: ;FÄEVAUUW
Järgmiseks saateks oHd päevauu­dised,
kestvusega 10--15 minutit,
milliste iugemihe oli teadustaja üles-arideks.
:
Kell 130 algas ,.hönmiikukontsert''
heliplaatidelt, mille kava koostas
hommikune teadustaja oma maitse
kohaselt. Sellel olid oma head ja
vead. Hea oli see. et teadustajatel-
• piid erinevad itiaitsed jä( seetõttu
hommikukoritserdid ka küllaltki eri­nevad
J a vaheldusrikkad.; Samuti
saime vastu tulla kuulajate soovi­dele,
kes stuudiosse helistasid ja tea­tud
heliplaati palusid. Loomulikult
ei olnud võimalust kõikide soovide
rahuldamiseks, sest muidu oleks
võinud juhtuda.: et, näiteks, parast
; - ,;Äve Mariat" oleks kuuldud foks­trotti
..Postipoiss", mis oleks kõla­nud
väga koriti-astselt; Hiljem muu­deti
seda korda ning üksikasjaline,
kava ilmus ..Raadioleheš", kusjuures
• kava koostas loomulikult muusika­osakond.
Kuulajate soovida rahulda-
' miseks oli peaaegu igal nädalal
„sooviköntsert" heliplaatidelt, mis
koostati kuulajate kirjalike soovide
kohaselt. • .
Kell 8.15 algas hommikupalvuse
- ülekanne, tavaliselt Jaani kirikust,
mis kestis 15 minutit. : ' .
Kella 830—8.35 luges teadustaja
; ;türuteateid. niis olid täiesti ..värs­ke?",
sest andmed saadi Tallinna tu­rult
otse samal hommikul. .
Õhtune saatekava algas äripäevitl
kell 16.45. pealkirjaga ..Teated ja rek^
laam". Selles saates tehti teatavaks
õhtune: saatekava, millele järgnes .
mitmesuguste reklaamide lugejniine
muusika taustal. Mäletan praegu
vaid üht reklaarni: ; ...Aga! jalalriõud
ostke ..R^udnahaSt!", kuid' neidi oli -
veel mitmelt firmalt. .Need reklaam-teated
polnud mingiks eriliseks tulu­allikaks
ringhäälingule, kuid kellele­gi
ei tulnud ka mõttesse neid saate­kavalt
kustutada, y . :!. ^ ,
Tegelik saatekava algas kell 17 ja
lõppes kell 23,; väljaarvatud lajipäe-väd.
mil kava kestis kella 24-ni', sest
kanti üle tantsumuusikat öölokaali-dest.
Meenuvad orkestrid, nagu John
Pori-KlurtStröbel ja Priit Veebel.
PÜHAI^EVANE; SAATEKAVA ' ;
Kõige pikem oli pühapäevane saa­tekava:;
see algas homniikul .kell 8 ja
lõppes kell 23 ilma mingi vaheajata;
Tööplaan nägi sel päeval ette kaht
teadustajat, kuid omavahelisel kok­kuleppel
tegime pühapäevase töö ük­sinda,
et meil oleiks rohkeni vabu pü­hapäevi.
Kiiijinimerie on noori siis on
tal ka rohkem vastupidavust...
: Üksikasjalik nädala-saatekavä i l ­mus
„Raadiolehes!'. nagu juba mai­nisin
ja pidi valmis öBema
dalat varem. Saatekava juhataja töö­tas
välja üldskeemi iga nädala jaoks,
jättes ruumi kõikidele osakondadele
oma kava täitmiseks: päevaü,udised.
kuuldemängud, muusikalised saated,;
kooliraadio, ülekanded, loengud, re-portaazhid
jne. Saatekava toimetaja
pidi koordineerima kõikide osakonr
dade saateid ja vastutama kava õi-'
geaegse valmissaamise eest. i;
Raadiokuulajad olid üldiselt rahulik
ringhäälingu saatekavaga, kuigi loo­mulikult
oli mitmesuguseid soove ja i
; tahtmisi: üks soovis rohkem inoodf '
sat-, teine jälle rohkem vana-tantsu-
; muuisikat; kolmas tahtis rohkem ;
kuuldemänge, neljas' rohkem loen=,
guid. jne. jne. p mitte ;Unustada:,
meie muusikasaated meeldisid eriti ;
soome raadiokuuIaja,tele. kes' meile
tihti saatsid tänu- ja kiituskirju. Soo­me
ringhäälingul oli isegi kavatsus
saata mõnd kaastööiist Tallinnasse,
et ..õpiksid" muusikakavade koos­tamist,
kuid mõte jäi teostamata sõ­jaliste
sündmuste tõttu Soomes.
s.
(Järgneb) v
• -ANDRES PIRK
Riigi Ringhääling võeti üle .4)u-lase"
võimu poolt 21. juunil 1940.
• ^ärast hommikuse saatekava lõppu
ilmus jõuk mehi RR ruumidesse,
riõudes iriikrofone, valjuhääldajaid •
ja tehnilisi ametnikke miitingule Va­badusväljakul.
See nõudmine täide­ti,
kuna oli juba ette näha, et pole
mingisuguseid^ võinialusi olukorra
vältimiseks: Olin sel hommikul tea­dus
ta jaks: pärast jumalateenistuse
ülekannet ja turuteadete ; lugemist ^
jäin veel paariks tunniks nnghäälin-gusse:
kuulasime stuudiote valju­hääldajate
kaudu kõike seda, mis
; toimus Vabadusväljakul jä hiljem '
Kadrioru lossi ees, kus punased'
nõudsid, et president Konstantin
Päts nendega räägiks. Kõik need si­semised
ülekanded heliplaadistati,.
kuid neid plaate vist enam ei eksis-teeri.
'-:'.•••.•;'••;••.
Loomulikult ei toimunud punase
rezhiimi' ajal jumalateenistuste üle­kandeid.
Just vastupidi: ringhääling
rakendati usuvastase propaganda
teenistusse. .Mis kella ajal RR 21r juu­nil
tegelikult üle võeti, seda ma ei
mäleta, kuid õhtust saatekava kuu­lates
võis kohe aru saada, et ringhää­lingul
on hoopis ..teised hääled
sees", õhtune teadustaja, kelleks oh
Vardo Holm, tundus närvilisena ja " =
luges imelikke tekste, •; lööklauseid •
jne. Kurvalt ütlesin kodustele: ..Ma
ei tea, mis edasi saab. kui tõenäoli­selt
jääb mulle au olla VABA EES­TI
ringhäälingu viimaseks teadusta-