Meie Elu = Our life, May 5, 1983

              TTJcis^nal Library
M:! 13
NEWSPAPER D!V1S10M •
DIVISION DES JOURNW
395 -ellinston str. Ctede? BQ)
Otta^ya, Oht
. /
/ /
•1 I
Second Clasš MaH Registration No. 1354.
Nr. 18 (1731) 1983 NELJAPÄEVAL, 5. MAIL - THURSDAY, MAY 5 XXXIV aastakäik
Peapiiskop
Konrad Veeml
kutsutud „rahu<
konvereiitsile"
Eesti Ev. Luteri Usu Peetri koguduse leerimoored õnnistati möödunudl
pühapäeval St. PauPi kirikus. Pildil noored teel pühakotta. Ees praosü
Andres Taul ja õpetaja kand. Edgar Heinsoo. (Veel pilte lk. 3)
Foto ~ Erik Liigand
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas üldkoosolekul oli üheks
ühiskonnas", kus refereerisid Maiki-Andre Lupp, Kadi
kõnepuldis.
ra punktiks „Noorte osa Kanada eesti
ja Tiit Romet. Pildil Kadi Kaljuste
Foto — 0 . Haamer
Noored soovivad suuremat osa rahvuspoliitilises töös ja vanemad on osalt süüdi, et nad
ioilnud, selgus Eestlaste Kesknõukogu Kanadas üldkoosoleku sõnavõttudest.
Traditsiooniline kevadine kooso­lek
peeti Toronto Eesti Majas lau­päeval.
Kvoorumi puudumise tõttu
algas kdosolek 1 tund hiljem ettenäh­tud
ajast — kellll.OO. Palvuse pidas
õp. kand. Edgar Heinsoo. Koosoleku
^juhata]aiks valiti Ants Lupp ja LemK
birKblk; sekretäriäeks Endel Linda-
|a ja Robert Amolis.
TÄHELEPANU NOORTELE
Koosoleku alguses märkis EKN
esimees Laas Leivat, et käesoleva
üldkoosoleku päevakorras pälvib
erilist tähelepanu 4. punkt — Noorte
osa Kanada eesti ühiskonnas. Seller
. esinevad eriliste ettekannetega Mai-ki
Andre-Lupp, Kadi Kaljuste ja Tiit
Romet. Teised päevakorras punktid
olid rutiinilised, käsitades mö.ödu;
nud tegevust ja tuleviku kavasid.;
Esimesena sai sõna Maiki'Andre-
Lupp. Peatudes noorte aktiivsuse
juure?, ta märkis, et aktiivsete vane­mate
lapsed kasvavad aktiivseteks
noorteks. Vanemate eeskuju ja käitu­mine
suunab laste käitumist ja rah-vi^
spöliitilist hoiakut. Noored on val-mis
kaas- ja koostööks, kuid neid
tuleb kutsuda kaas- ja ei tule jätta
pealtvaatajatena nurka istuma.
Kadi Kaljuste peatus eesti ühis­konda
/lõhkuvate tegurite juures.
Nendes on ebaõige kodune kasva­tus,
mitteküllaldane eesti keele käsu-tanriine
kodus ja eesti seltskonnas
niifiig segaabielud. Noori hoiab eemal
seltskondlikust tegevusest vanemate
eestlaste, sageli pahatahtlik kriitika.
Tuleks arvestada seda, et kui noored
tulevad kaas- ja koostööle, siis neil
võib olla-häid ideid kuid väheseid
kogemusi. Vanema generatsiooni
kohus peaks olema nendele selgitada
- rahvušpoliitilis ja rahvüs-kuituurilisi
põhiprobleeme heatahtlikus ning
arusaadavas keeles. See on vajalik
viljakaks koostööks.
Tiit Romet peatus noorte töö juu­res
rahvuspoliitilisel alal. Noored on
hoitud seni kõrvale tegevusest rah­vuspoliitilisel
alal. Nendel on olnud
vähene kommunikatsioon Vanemate
tegelastega rahvuspolütiliste prob-
, leemide alal, kes tegutsevad rohkem
omaette. Nad võiks annetada roh­kem
ühiskondlikuks tööks.
Kuigi eesti ühiskond on. ku­junenud
küllalt jõukaks, eelista­takse
ikka töötamist seal, kus on
võimalik isiklik kasu. Ta oli arvariii-sel,
et nüüd on aeg', kus noored peaks
hakkama aktiivselt kaasa töötama
EKN väliskomisjonis ja kommunis-mivastaste
rahvaste koostöö organi­satsioonides.
Noorte sõnavõtule järgnesid ela­vad
läbirääkimised.vE. Lindaja aval­das
arvamist, et koos noortega tuleks
koraldada rohkem diskussiooniõhtuid,
ja neid tuleks kutsuda suuremal
arvul koostööle EKN töökomisjoni-de
raamides. H.Teder arvas, et meie,
kui vanem generatsioon, oleme ise
süüdi selles, et meil ei ole koostööd
noortega.
raiTIKA
Ü. Jürima märkis oma sõnavõtu
alguses, et igas ühiskonnas on lu­batud
kriitika ja kulutas 7 miiaici
selleks et süüdistada EKN juhatust
selles, et alles küüd, hakatakse otsi­ma
koostööd noortega.
Laas Leivät märkis Jürima kriüi-ka
kohta, et EKN-il pole olnud koos­tööd
Rahvuslaste Koguga ega Met­saülikooliga.
Nood on nagu pool-salaja
sed organisatsioonid ja teotse­vad
oma suletud koosseisu piirides.
Nad ei ole seni otsinud koostööd
tlKN-iga.
Eneri Taul märkis, et vahel on eri-arvamisi
kasulik kuulata, kui nen­dest
osatakse teha õigeid järeldusi.
Tema oli võtnud osa noorte diskus­sioonidest
Metsaülikoolis ja saanud
sealt tõuke aktiivseks kaastöötami-seks
välispoliitilises komisjonis.
Aksel Salumets arvas, et Eesti riik
võib saada vabaks ainult sõja läbi.
Niikaua kui selleks puuduvad välja­vaated
tuleb püsida rahvana tu­gevana
vaimseh, et ta teistesse rah­vastesse
ei sulaks ja vastu suudaks
panna venestamisele kodumaal.
Teiste päevakorra punktide all oli
arutusel Eesti Rahvusfondi kujunda­mise
küsimuse EKN tegevuse toeta­miseks
ja suurem koostöö teiste N.
Liidu poolt allaheidetud rahvaste
vabadusvõitluslike organisatsiooni-
Oslos avati kristlike kirikute maail­maliidu
konverents. Konverentsile
olid ilmunud kirikute juhid 60-lt
maalt. Eesti peapiiskop Konrad
Veem ei olnud kutsutute hulgas, näh­tavasti
tema kindla kommunismivas­tase
hoiaku pärast. Kutsutute seas oli
Läti peapiiskop paguluses Janis Ma-tulis,
keda lätlased peavad kaasa-jooksjaks.
Kirikute Maailmaliidu poolt kon­verents
on nimetatud „Elu ja Rahu"
konverentsiks. Konverentsi avas
Rootsi peaminister I^alme. Ta rõhu­tas,
et tuumrelvade kasutamise vastu
sõjas tuleb võidelda kõigil, sest nen­de
kasutamisele võtmisel ei ole enam
tagasipöördumise võimalust.
Peapiiskop Konrad Veem, keda
konverentsile ei kutsutud, avaldas
arvamist, kuidas on võimalik rahu
ilma vabaduseta. Rahuga kaasas
peab käima vabadus. Rootsi ajaleht
Svenska Dagbladet kirjutab, et krist­like
kirikute juhid oma ühekülgses
hoiakus on Nõukogude teenrid, kes
kahjustavad lääneriikid^ ühtlust ja
nõrgendavad NATO riikide sõjalist
jõudu.
Konverentsi eesmärgiks on jõuda
ühisele arusaamisele kuidas vältida
tuumrelvade ohtu.
USA-st saadeti Välja
kolm Liidu spiooni
Washingtonist saadud teadete ko­haselt
on USA politsei jälle avasta­nud
3 N. Liidu spiooni ja tabanud nad
dokumentide hankimiselt sõjaliste
aeronautiliste saladuste kohta. Üks
spioonidest oli N. Liidu ohvitser,kes
kuulus N, Liidu sõjaväelise missioni
juurde Washigtonis, kol-leitnant
Jevgeni Barmjantsev. Teine, Alek­sander
Mikhejev, oli N. Liidu diplo­maat
LRO juures ja kolmas, Oleg
Vladimovich oli tegev kolmanda sek­retärina.
LRO delegatsiooni juures.
Sihtkapital edülcas
350JOO dollarit rahvuslikii
öö toetamiseks
Eesti Sihtkapital Kanadas on möödunud aastal töötanud edukalt,
selgus peakoosolekul esitatud aruannetest. Rahalised annetused on
kahekordistunud, annetajate arv kolmekordistunud ja sissetulekud
kogusummas $108.000. Rahvusliku töö toetamiseks on antud 350.000
dollarit.
LAULUGA LEEyDAiVllE LAANDE3
/ „KEBIN" LAHKUB,
RUITEL TULEB
AP teatab Moskvast:
Ivan Kebin, kompartei juht ja pre­sident
Eestis, on lahkunud ja asenda­tud
Eesti peaministri esimese abi Ar-nolr
Ruit,eliga, teatas Tass laupäeval.
Kebin, 77, nimetati presidendiks
nõviembris 1977. Ta oli eesti kom­partei
esimene sekretär aastast 1952
kuni ta 70-ndate aastate lõpul asen­dati
sel kohal Karl Vainoga.
Mitte ainult sportlasedja kultuuri-inime'sed,
vaid parteikorüfeed pea­vad
ära kannatama nimede moonuta-mised
Moskvas...
Peakoosolek peeti 1. mail Eesti
Majas. Koosoleku alguseks oli kohal
^18 liiget ja volitusi oli saadetud 94.
Sellega oli vajalik arv koos ESK 133-
st liikmest. ,
Koosolek algas esimehe Hans Lu-pi
tervitusega, kes toonitas, et möö­dunud
aasta on senistest parim, kui­gi
üldine olukord majanduslikult on
olnud ebastabiilne.
ROHKEM TOETUSI
Esimees ütles, et eelarve tulude
pool ületati ligi kahekordselt, mis
andis 2 1/2 korda suurema kapitali
kasvu, kui eelarves kavandatud. Or­ganisatsioonid
said. Sihtkapitalilt
kaks korda rohkem toetust kui aasta
varem.
Edukas oli uute mälestusfondide
rajamine ESK raames. Sihtkapitali
nimele tehtud testamentide arv on
tõusnud. Parry Soundis asuva aian-dusäri
töötulemused andsid suure­mat
tulu,.kui kunagi enne, tänu pal­jude
kaasinaalašte koostööle, toetu­sele
ja usaldusele, mille tagajärjel
eestluse teenistuses seisev rahvuslik
kapital oma väärtuselt järjest kasvab.
Ta tänas juhatuseliikmeid Kaius
Meipoomi, Henn Mäestet, Villem
Noolandit, praost Andres Tauli ja
Harald Tederit. Samuti. advokaat"
Enn Alfredi, välisrevidenti Toivo
Kõhelikku ja ESK revisjoni komis­joni
liikmeid Gunnar Mitti, Mart Pe-delit
ja Hugo Urmi, kes on palju aega
kulutanud ESK tööle tasu nõudmata
või saamata.
Rahvusliku töö ning kultuuri toe­tamiseks
on ESK kaudu rahas lae­kunud
üle $350.000, sellest summast
on organisatsioonidele välja maks­tud
S150.000 ja suurem osa teisest
poolest paigutatud fondi, kust toetusi
antakse ainult kapitali kasumist.
Koos Haavaniidu Springmounthis
asuva aia ja kinnisvaraga on ESK
kaudu laekunud väärtusi, mis kogu­summas
on lähenemas kolmveerand
• miljonile dollarile.
Suurem osa summasid on sisse
tulnud annetaja erisooviga annetuse
suunamiseks. Annetaja saab ESK-lt
kviitungi, mis võimaldab selle sum­ma
mahaarvamist tulumaksu arves-tainisel.
Neile lisanduvad toetused
ESK kapitalifondi kasumist.
Kui jälgida toetustabelit,on ilmselt
selge, et ESK on.suurimat tähele­panu
pööranud just noortele ja noor­tetööle:
skautlik noorus, koolid Ka­nada
ulatuses, võimlejad, EKN-u
noortetöö, EKKK noortetöö, Jõekääru
Suvekodu, erai)dinaehk — Eesti Tõl-kefond
ja^ Eesti Abistamiskomitee
Kanadas.
Järjest rohkem tuntakse huvi mä­lestusfondide
j^ j! eriotstarbefondide
rajamise vastu. iPraegu on kokku 9
mälestusfondi juba rajatuid või raja­misel.
Nende üldsumma on $49.000
Pärandustena on saadud $37.000.
ESK nimel tehtud testamendid on
vabad tulu- ja pärandimaksust.
AIAÄRI
Ülevaatest Öwen Soundi linna külje
all olevast Haavaniifs Springmoun-th
Nurseries & Landscaping Ltd. sel­guvad
järgmised arvud: Müügid
$2,52.700. Eelmise aastaga võrreldes
on müükide kasv %12,2. Otsene toot-miskulu
$188.900. Müükidest %74,7.
Eelmise aastaga võrreldes on toot-miskulu
tõus 7,6%. Nii on 1982. a.
tulu (enne toetusi, tulumaksu, intres­se
ja kapitalikulu) $64.000. Tulu %
müügist 25,5. Võrreldes eelmisega,
s.o. 1981. a. tuludega, mis oli $30.300
ja % müügist, mis oli 13,5, on ilmselt
näha, et ettevõte on endast hästi
majandanud.
Et majandamisest ja aiaäri juhataja
oskustest selget pilti saada, oli Siht­kapitali
juhatus kutsunud kohale
olukorra hindamiseks Guelphi Üli­kooli;
põllumajandus- ja aianduste-duskorina
professori Olen P.iLur)()is'e,
Ph. D. kolle aruanne näitab, et tä on
rahul sellega, 'mida ta kontrollis ja
nägi ja leiah põõsad ja istikud heas
koras olevat, aia puhta umbrohust ja
röövikuist. Ta leiab, et aiaäri peaks
•rohkem reklaami tegema, samuti
peaks juhatus võimaldama ärijuhil
hr. Whittakeril osa võtta vastava ala
seminaridest ja kursustest mis igal
alal kiire ai:engu ja uute meetodite
lõttu vajalik on, 1,-^^ 1,^^ 3j
II LOOTU yna
Esinevad: „LOOTÜ$", POSITIIVSED IVJEHED, LIIMDAU
ÕED ja teised §öbrad.® Loterii, oksjon, suupisted.
Pühap., 15. mail 1983. a. ' Peetri kiriku allsaalis
kellBp.l. Sissepääs $6.00. ' 817 Mt. Pleasant Rd.
Pühapäeval, 15. mail keH 3 p.l.
Eesti Maja suures saalis
TALEiyTIDE
Neljapäeval, 2. juunil 7.3Ö p.l. Edward Johnson BIdg.
— Walter Hall 80. Queens Park Cres.
(Planetaariumi taga)
$7.00/$5.00. Piletid saadaval kooriliikmeil või kohapeal.
.0.
Eesti Pensionäride Klubi Tervisvõimlemise Rj^gj ja
Naislaulukoori ühisel korraldusel toimub
iCEVADSNE KOHV
EKKiCyLTUymLAyREAÄTIDE AUSTAMINE
STIPENDIUMID JA AUHIWMÄD ^
Pääsmed $5 ® Pensionäridele $4 @ Õpilastele $
Eesti Sihtkapital Kanadas peakoosoleku juhatuse laud. VasakuIS
— H. Teder, H. Lupp (koosoleku juhataja) ja H. Mäeste.
Foto — 0. Haamer
T.E. Vabakoguduse korraldusel kirikus, 562 Jones Ave.,
Torontos, laup,, 7. mail kell 4 p.l.
! I I '
neljapäeval, 12. mail 1983 keH 2 p.l. Eesti Maja suures saalis.
Mitmekesine eeskava ® Loheni (D Muusika — Rahvapillimehed
SISSEPÄÄS $4.00 KÕIK TERETULNUD!
VAIMULIKKUDE LAULUDE JA
SÕNAPÕIMIKU PÄRASTLÕUNA
Külaiiskõneleja Britta Hagwa.ll. Valguspildid Tshiilist
Ölle Hagwall. ® Kohvilaud ® Kõik kutsutud.