Meie Elu = Our life, May 5, 1983

              NELJAPÄEVAL, B. MAIL - THURSDAY, MAY S: „M®1® E k " nr. 18 (1731) 1S8S
Õpetaja Tõnis Nõmmik, CD BA
BD Mbiv tähistas 29. apr. oma 50.
sünnipäeva. Kuna ta teenib mituU
kogudust Ontarios, siis korraldati
temale 2 pidulikku sünnipäeva ju­malateenistust,
üks Hamiltonis ja
lleine Torontos. Han^iltoni kogudus
korralda^ selle p9. aprillil, kus tee­nis
õpetaja Udo Petersoo. Torontos
korraldasid eestlaste Jakobi kogu­dus
ja rootslaste luterlik kogudus
ühise jumalateenistusel. mail Taa­ni
luterlikus kirikus, 72 Finch Ave
West. Sellel jumalateenistusel tee­nis
9 vaimulikku, nende seas piis­kop
Karl Raudsepp, Kanada Sinodi
esindajad ja rootsi vaimulikud. Ju­malateenistusel
laulsid Valve Tali
|a Hilda Sepp. Kirik oli rahvast täis.
Vaimulikke laule lauldi eesti ja
rootsi keeles, jumalateenistus oli
kolmekeelne. Jumalateenistusele
järgnes ühine kohvilaud kiriku
seltskondlikes ruumes, orgamistiks
oli Marta Kivik,
Eestikeelse klFikupalvuse pidas
õp. Ilmar Pähn. Jeesuse sõnade alu­sel:
Mina teenin teid, ta iseloomustas
õp. Nõmmiku vaimulikku tegevust
kui oma koguduste'ja eesti rahva
teenimist mitmete organisatsioonide
ja' seltside raamides. Rootsikeelse
teenistuse pidas õp. Panela McGee
BA MDiv ja õp. Soenke Schmidt-
Lange. Haarava jutluse inglise kee­les
pidas piiskop KarlRaudsepp.
'Jumalateenist'usele järgnenud'
kohvilauda kogunes kirikulisi roh­kem
kui arvestatud. Kiiruga toodi
juurde lisU-laudu ja toole. Tervitusi,
õnnesoove ja kingitus-ümbrikke
juubilarile oli palju. Neid anti edasi
eesti; inglise ja rooti keeles. Eestlas-tepoolseiks;
tervitajaiks olid õp. Pähn,
kes andis edasi EELK Kanada prost-
Põhja-AmeeHkas on ilusaks kom­beks
maikuu teisel pühapäeval pü­hitseda
emadepäeva. Samal püha­päeval
pühitseti ka Eestis emade­päeva
ja seda ilusat traditsiooni ole­me
jätkanud kümneid aastaid pagu­luses,
Toronto täienduskoolide õpi­lased
austavad sel päeval lillekim­buga
emasid ja vanaemasid emade­päeva
aktusel 8. mail kell 2 p.k Eesti
Maja suures sa%lis. Rõõmsal meelel
ja armsas eesti keeles laulavad nad
kevadlaule ja laule en|ädele — vana-eimadele.
Pikemat aega on käinud
ettevalmistused ja lauluharjutused.
Lisaks lastekoori ettekannetele on
veel muid päevakohaseid sõnalis-,
f muusikalisi ettekandeid. ,
Emadepäeva kõnelejaks on tänavu
Toronto Eesti Keskkooli lõpetanud
jä praegu gümnaasiumis õppiv noor
— Juta Metsala:
Armsad emad, vanaemad pere­kondadega,
kallid noorte sõbrad! Va­ruge
emadepäeval paar tunnikest sel­leks,
et saaksite tulla emadepäeva
aktusele. On palju lõbusam esineda,
kui kaalis on rohkesti rahvast ja kui
tead, et palju armsaid lähedasi inime­si
on tulnud sind kuulama ja vaata­ma.
Näeme siis pühapäeval, 8. mail
kell 2 päeval Toronto Eesti Majas..
•
Kooliaasta on jõudmas jällegi lõ­pule
ja sellega 'ühenduses olevad,
"üritused on ukse ees.
Keskkooli lõpuaktus on neljapäe­val,
19. mail kell 7.30 õhtul Eesti
Maja suures saalis. Sellele järgneb
koosviibimine samas. Keskkooli ke­vadine
väljasõit on Ottawasse 27., 28.
29, mail, millest võtavad osa kesk­kooli,
gümnaasiumi ja algkooli
konna tervitused, õp. Albert Roost
tervitas Vana Andrese koguduse ni-melja
vaimuliku instituudi õpil. Tiit
Tralla. Nendele järgnesid tervitused
Eösti aupeakonsul Ilmar Heinsoolt,
EKNj esindajalt, peasekretär Enn Sa-lurannalt,
EÜS esindajalt Verner Pe-tersonih,
kes luges ette EÜS-i. Vane­matekogu
tervituse, Eesti Abistamis­komitee
esimehelt Alfred Sepalt, Ja-,
kobi koguduse esimehelt Evald Juk-kilt,
Eesti Ohvitseride Kogu Kana­das
esimehelt major Nikolai Valgelt,
Võitlejate Ühingu poolt Arvi Tinits
andis üle koos tervitusega Kanada
politseiniku kaika, arvates et seda
võib ka õpetajale tarvis miiina. Va-nemskautide
poolt tervitas Silver
Kask jä koguduste naisringide nimel
tervitasid pr. Ederma ja pr, ^ielson.
Viimasena tervitas ning õnnitles
piiskop Karl Raudsepp. T^ peatus
pikemas ingliskeelses sõnavõtus ees­ti
luterliku kiriku struktuuri, õpeta­jate
tööülesannete ja kiriku valitsu­se
ülesannete juures ning rõhutas, et
EELK on kindlalt rahva teenistuses
ja töötab demokraatlikul alusel.
" Viimane sõna oli juubilaril enesel.
Ta tänas kõiki, kes olid tulnud ter­vitama
ja õnitlema teda 50. sünnipäe­va
puhul, vaimulikke, kes teenisid
juubeli-jumalateenistusel, kogudusr
te juhatusi ja naisringe, kes aitasid
korraldada piduliku kohvilaua. Eriti
ta tänas piiskop Karl Raudseppa, kes
oli teda juhatanud vaimuliku elukut­se
juurde ja õp. Pähni, kes esimesena
kutsus tema jutlustama oma kogudu­se
kirikusse pärast ülikooli lõpeta­mist.
Ta hindas.kõrgelt organiste, kes
tema jumalateenistustel on kirikus
mänginud orelil ja mainis, et organis­tist
oleneb palju, „she can make or
breake a pastor."
Tallinna Paviljon
müüma
3000 passi
Tallinna' Paviljon on Karavani
keskbüroolt laenanud ^6000, et osta
sellega tuhat Karavani passi edasi­müümiseks.
• 1
Passi hind on $8. Sellest laekub %2
Tallinna Paviljonile iga passi eest,
mis on eestlaste poolt müüdud enne
16. juunit, s.o. enne Karavani algust.
Pärast Karavani algust müüb passe
ainult Karavani keskbüroo. Nende
passide hind on $10 ja nende müügi
tuludest ei laeku midagi Tallinna Pa­viljonile.
Passid on müügil ,,Meie Elu" tali­tuses,
Poko poes, Eesti Abistamisko-niitees,
,,Eesti Kodus", ,*iEhatares",
Eesti Ühispangas ja Eesti organisat­sioonidel.
Esimene tuhat passi peaks olema
peatselt müüdud, et Tallinna Pavil­jon
saaks passe ju'urde muretseda.
Tallinna Paviljon p6ab kokku müü­ma
3000 passi, et eelarvet katta.
„Mele Elu" nr. 18 (1731) 1983
E.S.S. „Kalevi" Võrkpallil^lubi nooris meeskond. Ees, vasakult —
Derek.Pallandi, Allan Luiker (palliga) abitreener, Erik Luiker. Taga
seisavad — Karl Konze, Uno Veski, Juhan Lindau, Robert Sermat, Erik
Konze. (Pildilt puuduvad mängijad Toivo Vähi, Rick Paju ja Erik
Tallm6ister, treenerid Tiit Komet ja Carl Pahapill). Foto - J. Sotnik
passi müümise
äratud 15; mai.
Esimese tuhande
tähtpäevaks on me
Kui selleks afaks ei ole passide müük
olnud küllalt rohkearvuline, seisab
Tallinna Paviljon raskuste ees. Passi­de
ostmise ja müümise aeg on nüüd,
mitte kunagi tulevikus!
Icuuendate klasside õpilased. Keva­dised
väljasõidud on õpilastele alati
väga meeldinud ja sealt tullakse taga­si
kaunite ja kauaks meeldejäävate
mälestustega.
Algkooli lõpuaktus on teisipäeval,
24. mail kell 7 õhtul Eesti Maja suu­res
saalis. .
KOOLIKOMITEE
a{a{(^ittia{(^!a•:tt^<^!g<(^:<^:(^:(«(^:ttltt^a^:<^:^
S TE OSTAJE UUT AUTOT?
Rääkige minuga/Peeter llves'ega.^a pakun teild soodssit
hinda, h@adtoenindust ja suurt valikut AMC, JEEP p
RENAULT autodest.
Helistage kohe: Peeter Ilves, 482-500C» .
TORONTCS $1 AMCIJEEPi RENAULT RrfAJl DIALE^
PLEASANT MOTORS
(1969 liMITEO)
PLEÄSANTRD. (SOUTH OF E(aiNTON) 482-iOOO
VIHMAVEERENNID JA TORUD
ALUMIINIUM AKNAD JA UKSED
RMSTAALUSED JA PÄIKESEVARJUP.
. ^ 20 AASTA €ÄRÄNTII
LÄTI ETTEVÕTE
CiNTURY ALUMINUM INSTAUERS
2226 Dundas St. W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefon 534.28§4
OmanSk.ARTURS Il^IME
Võtke ühendust firma omanikuga. — Ei mingit vahemeest.
„Kaievi" Võrkpalliklubi uus juhatus. Seisavad, vasakult — Paul Kako,
esimees, Erik Konze, juhattisliige, Kenneth Valvur, laekur, Lembit
pgS, fiibjlaekur. Istub ees ~ Vivian Holmberg, sekretär.
Foto - J. Sotnik
Kalevi võrkpallurid
esivõistlustele
TORONTO EES^^
958 Broaciview Ave., Toronto,
Ontario M4K IM •
ühenduses on jõud
ODAVAD LAENUD SCAASMAALASTiLE
formatsiooniks helistada!
465-4659
Eesti Spordiselts „Kalevi" võrk­palliklubi
noorte meeskond (18 a. ]a
nooremad) võisteldes Ontario noorte
esivõistlustel Sudbury's 16-17. ap­rillil
saavutas teise koha. Esimeseks
tuli Toronto „Apollo" klubi mees­kond.
„Apollo" on üks suurimaid
võrkpalliklubisid Torontos, kuhu ka
kõik parimad vähemusrahvuste
võrkpallurid on koondunud,
Ka „Kalevi" noorte meeskond on
Ontari9p tuntud oma kõrgetasemeli­se
mängu poolest, sest nad on juba
teist aaistat tulnud teiseks Ontario
esivõistlustel. Lõppvõistlus „Apol-lo"
ja J,Kalevi" vahel oli viiemän-guline,
)<us „Kalev" kord juba juhtis
2:1, ku d „Apollo" viigistas^ neljan­dal
mängul ja võitis viienda tnängu-ga.
\
Esimese mängu võitis „Apollo"
15:4, teise „Kalev" 15:13, kolmanda
„Kalev" 15;13, neljanda „Apollo"
15:9 ja viienda .rApollo" 15:6. „Ka-levi"
meeskonnas mängisid: Karl
Konze, Erik Konze, Juhan Lindau,
Erik Liiiker, Derek Palkndi, Robert
Sermat, Erik Tall^fieister, Uno Veski
ja Toivo Vähi. Treenerina oli kaasas
Carl Pahapill. Võistlustest võttis osa
10 meeskonda, nenedest 9 Torontost
ja 1 Kžipuskasing'ist.
•
Kanada esivõistlused võrkpallis
noorte meeskondadele toimuvad 13
—15-1 mail Torontos Variety Villar
ge's, mis asub Scarborough'is, Dan-forth
Ave. ja Kingston Rd. vahel. Sa­mas
asub ka Birchmount Park ja
Šcarborough Arena. Nendele võist­lustele
pääsevad igast,provintsist ai­nult
kaks parimat meeskonda, nende
hulgas ka „Kalevi" noored. Võrk-pallihuvilistele
avane)) soodne või­malusi
jälgida Kanada parimate
meeskondade võistlusi ja ergutada
meie noori.
• :
Kalevi Võrkpalliklubi noorendas
oma juhatust, valides uueks esim -
heks Paul Kako, sekretäriks ViviuH
Holmberg'i, laekuriks Kenneth Val-vur'i,
abilaekuriks Lembit Jõgi ja ju-hatuseliikmeks
Erik Konze. Kuni sel­le
ajani oli klubi ligi kümme aastat
juhitud vaheldamisi Raivo Remmel'!
ja Valdeko Novek'i poolt.
HARALD RAIGNA
Onfario pensionäride
soodustuste
!983 OTSta ©sa on juba postitatudo
Ontario kinnisvaramaksu soodustused pensionäridele on programm, mis kergen-dab
omavalitsuse ja koolimaksude maksmist Ontarios isikutel, kes on 65 aastat va­nad
või ületanud selle. Ontario Ministry of Revenüe on saatnud välja tshekid, mis
koosnevad 1983 aasta esimese osa ^ soodustusest kuni $250 ja uus ajutine
küttesoodustus .(Home Heating Grant) $40. Need tshekid postitati 29. aprillil.
Who wifl receive it?
elate, üürikorteris,
KES SEDA SAAVAD?
Kui olete 65 aastat vana või vanem, omate oma maja või
olete õigustatud saama soodustust.
1983 aasta osa soodustuse tshekk postitati kõikidele Ontjario pensionäridele,
kes said 1982 aasta soodustust.
1 See on mõeldud selleks, et aidata maksta kinnisvaramaksu või üüri 1983 aasta
esimese poole eest. Sügisel teie saate automaatselt sooviavalduse puuduva osa
soodustuse saamiseks.
Who wjll not receive it?
KES SEDA EI SAA?
Põhiliselt, kui teie ei saanud 1982 a. kinnisvaramaksu soodustust, teie ei saa ka keva»
dist osa. Pensionärid võtke teatavaks, et .
M kui elate hoolduskodus, vanadekodus või ükskõik missuguses kinnisvaramak-suvabas
asutuses, teie ei ole õigustatud saama soodustust.
kuisaite65aastat vanaks pärast 31. detsembrit 1982 (ja sellepärast ei saanud
soodustust eelneval aastal), ei saa teie ka kevadist osa. Sügisel teie
saate sooviavalduse terve 1983 aasta soodustuste saamiseks.
Lähemaks infonnatsiooniks heKstage Ministeeriuini Mitmekeelelisse
ffl Metro Torontos - M Area Code 416 - Ö) Area Code 807 - / g _
tel. 965-8470 helist=1.800-263-7700 küsige operaatorilt Zenith 8-2000 helistage 1-800-263-3960
: või kirjutage
MinistiY o^Revenue, Guaranf eed Incom^ ondTax Credit Bran^h
EO. ios! 624,33 King St. W., OshGWG, Ontario, UH
George Ashe
Ministry Minister
of
Revenue
Ontario
TRANSLATED BY THJS PUBLICATION FROM TEXT PROVIDEDBY THE ONTARIO MINISTRY OF REVENUE
T.M. Russell
Deputy Minister
i I.
Põhja-Soome aja
Marie Underi lol
OULU (M.E.) - Marie Underi 100,
sünnipnovn tähistas pennogu tervel
leheküljel Põhja-Soome suurim «jn-leht
„KaIovn" avaldudes kohaliku
ülikooli oesti keele lektori tallinlnsc
Mart Mngrn pika artikli koos A. Laik-mnn
manlign poetessist. Kriitik lasso
Kalleincn käsitas hijjiuti lektor Aimo
Ronka poolt tõlgitud Underi luule­kogu
„Lngeda taeva!all" soomekeel­set
versiooni. ;
SaniiKs iijalulios ilmiis kolmaski eost!
Imilot piiuihitav aitikkol, Knsti luulo-õhki
kolrtii"avaldas oma arvaimiso kul-liiurikriitik
Sirpa Hoikkincu.
Srevaslii Soomn smiriiii ajaloht
,,lU^lsin}?in Sanomal". Soome raadio ja
Inlevisioon vaikisid Marii' Undori
liiicsli maha ühtki sõna \)o\uw\ n/iha
oga kuulda sünuipaovasl.
MaH Miiger iill(;b, ot šdauslal tähis-iatakso
kaht kirjanduslikku tähtpäeva;
,,27, märtsil Mari(V Underi ju 30,
nov(>mbril Gustav Suitsu sujaaastu
sünnipätn'a. Mõlemad on selle sajandi
eesti luule keskseteks uimedeks",
lärgneb lühike lugu poetessi eluteest
Tallinnas ja kuidas Eduard Vilde tei­nud
Underile ettepaneku, et hakata ka­sutama
saksa keele aseuuil eesti keelt,
11)17; a. olnud Underi läbimurdeaastaks
ja samal ajal alganud ta! ühine elutee
luuletaja-kriitik Artur Adsoniga. Pagu-lasajast
Mäger ei kirjuta pikemalt mai­nides
vaid: a. nad kolisid Rootsi
jn jätsid oma kodu Nõnnnel maha, mil­lest
prul
janj
tasJ
N!
lenj
berl
ilmj
kuil
air
siol
deil
il
\n\{
lal
hä
M
soj
rai
lu
lu
M
d(|
lu
k|
A
tij
vti
li
IM
MARIE
1, (,!
AVARAN TAI
Suomentanut Aii
Filmikaameraga
läbi Kanada
Kanada Ringhäälingu(CHtl) tehwisi-'
(jonisj:atlei(! kavas on järgmisel hoo­ajal
viis Atlantis l'ilms nimelise ette­võtte
poolt tehtud i)ooletunnilisi draa­mat:
,,Saladus",,,Poisid ja tüdrukud",
..David",,,Kohtumine Peggy's (:{)ve'is"
ja ,,Pilliroo pintsel". Mnamus liimide
peategelastfiks on lapsed ja taustaks
looduslikult kaunid paigad Nõva Seo-,
lin rannikust Kaljiimägfuhüii,. l-lestlii-s(!
st vaatajal on ton^ kogeda, et nelid on
oma inimese, AlarKivilo, kaammfatöö.
Mängufilmide tegfMuisel ei piirdu kaa­meramehe
iil(;sanded mille ainult õjg(!
objekliiviava vidiku ja lilmiriba edasi­viiva
mootori töölepanemisega. Iga ük­siku
ruudil kompositsioon ja valgustus
oivkaa!ii(!rameh(; looming, ilma njilleta'
[ilm (u saa olla täiuslik.
Kaam(M'amehe kunstiliste saavutus­te
tuniuislamiseks valib vastav zhurii
K.inada Kaamerameeste llhingu liik-nii't(!
hulgast igal aastal kolm- kandi-laali.
Pärast nende kolme tööde põhja­likumat
võrdlemisi nimetatakse (iks
nendest aasta parimaks kaamfiramer
heks. Möijduniid aastal oli ka Aliir Ki'!
vilo • üheks kandidaadiks, kuid
la ei suutnud iilelada'Kanada Ring-
, häälingu ja Riikliku l''ilmiam(!li (NFH)
veteninide loomingut, Olalmainitud
viis filmi ja ve(d mitnuHl teised on või­maldanud
Kivilol oma talente arendada
piirini, mis tagas talle tänavu jiarima
kaameramehe! tiitli.
Lisaks sellele austusele.on.Alar Kivi­lol
nüüd õigus oma nime järel kasu­tada
meislrioskusl tõendavaid tiihti
C.S.C, Nende tähtede kasutamise õi­gus
saadakse tavaliselt pärast 10. aas­tast
edukat t ö ö d . Kuna silmapaistvate
talentide puhul tehakse .ka eranÜüid,
siis kulus Kivilol oma meistriõigusc
saamiseks ainult 4 aastal. Vaatamata
majanduslikule kitsikule tefiakse Ka­nadas
siiski üsna palju filme, ja võib
loota, et nii väiksel kui suurel linal
hakkab aeg-ajalt esinema ühe tiitlina:
Alar Kivilo C.S.C.