1983-05-05-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„MeieE!u» nr. 18 (1731) 1983 „Meie Elu" nr. 18 (1731) 1983 NELJAPÄEVAL, 5. MAIL - THURSDÄY, MAY S 3
nud õpilasi Ühendriikidest, Kena-
.Austraaliast, Lõuna Ameerikast,
öpa riikidest ja, muidugi, eriti
amaalt. !
ole miljoni saksa marga eest osta-
3654 ruutmeetri suurusel krundil
ttevalmlstustööd juba käimas ja
del alustatakse ehitusega. Kavade'
kselt hoone läheb maksma üle 4
.saksa marga. Saksa valitsuselt on
nteeritud 2,5 milji margaline odav
, ülejääk peab tulema annetustest
onudest. Rahas ja tasuta arhitek-töös
on jubft senini lühikese aja!
stil annetatud' üle 80Õ.000 saksa
ga. Üks šuuriinaid annetajaid ja
jäid on rika^ läti perekond Viid
Venetsueelast. Vitols'ideanne-
^letab 150,000 Saksa Imarka. V i id
annetasid ka Michigani läti üli-smaja
ehituseks 20.0Ö0 dollarit ja
jdevalt toetanud ka teisi läti pagu-onna
üritusi suuremate summade-ituselol^
vä maja inteirnaädi osas
tteriähtud 24 ühe inin^fese ruumi ja
uumi 3 voodiga.' Peal^ seltskond-ja
koosolekuruumide on erikorrus
ndatud arhiivide, kartoteekide ja
atukögu mahutamiseks. Uude
a koliks üle ka Ülemaailmse Läti
ü informatsioonibüroo ja Võitleja-iidu
(Daugavus Vanagi) peasekre-kelle
valduses on ka Läti Leegioni
'v ja muud läti sõjameestega seoses
ad materjalid.
• ti paguluse algpäevi Esslingeni
äagrit Saksamaal hüüti „Väikseks
ks". Nüüd pastab, et selle nime
b üle Münsteri lätlaste keskus.
I MILJON POLLARr
ti Vabadusfönd saab sel aastal
neaastaseks. Üheksaj aasta jöok-
Läti Vabadusfönd oh' koondanud
a ümber 1200 toetajat liiget, kellest
iks on maksnud fondi 500.- või
kem : dollarit — kogusummas
,000.-. Ka Vabadüsfondi toetajatš
gas torkab silma Vitbls'ite pei-e-ha
nimi Venetsueelast, lOiOOO.-
lari suuruse sissemaksuga kahel
rai. Läti Vabadusfondi protsentide
etulekust 9 aasta kestel on toeta-läti
vabadusvõitlust ligikaudu
.000 dollariga.
0 aasta juubeliks —18| novembriks
ti vabäduspäevaksj loodetakse üle-a
1 milj. piir. - i
. LSv.
INFGLISE
POEG KfeELES
|l„Meie Elli" talituses
958 Broadview Ave.
Toronto,. Ont. M4K 2R6 \
d valgetes
alimiste'eel heidavad ipglrteid, ame-'
ingud, valitsus ja opositsioon ük-ele
ette, ei miks poid kõrvaldatud
puudust. Aga ühelgi süüdistajal en-pole
patentretsepti selle kohta,
'egelikult pole tööpuudus nii suur,
\ mäekaevandustes, Võõrastemaja-ning
mitmeli teisel alal otsitalcse
lisi;' Samuti puudub Bundeswehris
Aga noored
cüsi mustaks
i' 20.000 allohvitseri.
slajed ei taha enam ^
a. Töötuid pedagooge, sotsiolooge,
litol 3oge, psühholoogi, arhitekte ja
iste on jalaga segada. ij\.ga kui koda-vajab
mehi, kes parandaks katust,
•-d,yeetorustiku või alcnaraami, siis
eb, oodata kuid ennu kui vastav
etmees tuleb, ja neid!lärrasid tuleb
Itä vastu peaaegu auväravatega. "
ASTATUD KESKKOND
ööstusriigina tööstusriikide nagu
ntsusmaa, Belgia, Tshehhoslovak-ja„
DDR"-i vahele kii utuna OH siin,
kkond lootusetult saastatud. Vetes!
jud veekogud;
Õhus leidub
hapu vihma,
lulud (abies),
äteadlaste se-evad
kalad kärna, pa
ökoloogiliselt surnud
liveloksüüd põhjustab
hävitab metsadses
used ja männid. Mets^
usei on olukord Schwarzwaldis ja,
leri metsas katastroofiline. Metsana
happelisust katsijtakse neutra-eerida
lubjaga, aga kõikjale ei pääse
okitega ligi. Linnades kuivavad ai-puud
talvel tänavaile riputatud
)la tagajärjel. Ulukicj surevad kaš
tagajärjel või
ava kahjurite
siinmaal iga
ti.
ugeva poliiti-atolmuga
söödud rohi
Uumajanduses kasuta
'rgi tõttu. Liiatigi on
ese kohta kümme kü
Viimastel aastatel on
e jõuna kerkinud esile keskkonna
itsjate partei (rohelised). Aga r^ende
itluse peasihiks on hoida Euroopast
mai USA kaitseraketid ning vältida
tomjõujaamade ehitamist. Pealegi
selles parteis tooiiiar
d ja liikmeteks kas ka
djateks JDuna-aodid
või elu-õradunis
itseks po
ajad. Igatahes keskonna-e
see partfe
isväärset teinud.
veel nimeta-
:-kk
Kunstnik
Evald Sarnak
surnult
Peetri koguduse Ifeerinoored. 1. rida, vasakult: Alice Heinmaa, Ingrid Jürman, Lisa Ester Vähi, õpetaja
kand. Edgar Heinsoo, õpetaja Andres Taul, organist dr. Roman Toi, Juulia Elisabet Lindau, Selina Kay
Reimann, Karin Jürman. 2. rida: Kaarin Reet Kauber, Marina Cecilia Van der Veen, Anne-Liisa Vahi,
Elionora Lydia Van der Veen, Kristi Piia Lüdig, Kalli Ann Hubel, Sandra Rannu, Tiina Katrin Hubel,
Birgitta Irblich, |Ingrid Irblich. 3. rida: Thomas Willem Mandra, Carl Alan Pihlberg, Ivar Vaag, Mark
Holmberg, Erik Andrew Konze, Allan Paul Moks, Karl Rünnar Konze. 4. rida: Paul Raivo Pede, Thomas
Voldemar Palo, R(|bert John Roosipuu, Johan Hans Moks, Toomas Valdek Kaid, Toomas Karl Lillioja.
Foto - Erik Liigand
Oma korterist leiti surnult kunstnik
Evald Sarnak, kes elas üksikuna
451 The West Mall, Etobicoke. Samas
majas elav eestlane ei olnud teda
^amud mõnda aega, ja kuna ka telefon
ei vastanud, arvas, et ta on ära
sõitnud. Kahtlus tekkis kirjakandjal
jakui uks avati, leiti Evald Sarnak di-vanilt
surnult. Tundemärkide järgi
oh ta elust lahkunud vähemalt nädal-paevad
tagasi.
/ E v a l d Sarnak oli sündinud 28.
veebruaril 1908. Ta elaS Tallinnas,
pagulaspõlves Rootsis ja kauemat
aega Montrealis kus töötas joonestajana
firmas Northern Electric. Torontosse
asus paar aastat tagasi.
Kaasmaalastega ta mängis malet ja
tennist. Türitud oli Evald Sarnak
oma. kunsti-ja muusikaharrastuse
poolest. Omalajal ta laulis Tallinna
Meestelaulu Seltsi kooris, Stokhol-mis
ooperikooris ja lühemat aoga
London, Ont. elades mängis flööti
sealses orkestris. Taidurina ta äratas
tähelepanu Montrealis, jätkates Torontos
maalimist peamiselt maastikumaalijana
ja portretistina. Tema
kogus on palju maale tuntud isikutest
ja Torontos olid need ka möödunud
aastal välja pandud näitusel
St. Lawrence Centre'is. Ta maalis ka
president J. Carteri ja saatis portree
Carterile, kellelt vastus tuli koos tänuga'
perekonnafoto. "
Evald Sarnakil ei ole ^ siin teadaolevalt
lähemaid sugulasi ja varanduse
võttis oma hooldusesse valit-susasutis
„Public Trustee",
EI
MINGIT.
KOiVIPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts —1918.
K::><vo^iM[ i i»)iMn«Mi>«i>o«gp<>qpo<n:&ogcg><><n»<>«E>o
— • • -
OTSIME
LAPSEHOIDJAT
Vastsündinud laps, kolm päeva
nädalas. Yonge—Eglinton'! rajoonis.
• . Vastopä-482-6430.1
A. Kask annetas $700.
Leeriõpilaste ansambel esitamas Margit Viia juhatusel Roman Toi helindit „I!usam Knstas". Tshello-
Tiina Katrin Hubel Jlööt ~ Karin Jürman Jaulavad
Foto r - S. Preem
„Meie Elus" nr. 17 4. leheküljel
artiklis ,,Eesti saadikud põlvpükstes
j^vtiboreele" esineb trükiviga: on trükitud
— üksikisikutest on toetanud
A. Kask 2Ö0.—, peab olema — A .
Kask 700.—. Palume eksitust vabandada.
350.000 dollarit
(Algus esiküljel]
Laekuri Henn Maeste majandusaruandest
selgub, et ESK 31 dets.
1982. a. bilanss on ^326,044,26. Aasta
ülejääk $54.917,13, mitmesuguste investeeringutega
kokku 1380,961,39.
Asjaajamist on revideerinud ESK revisjoni
komisjotii liikmed Gunnar
Mitt' Mart' Pedel ja välisrevident
Toivo Kõhelik ja on leidnud asjaajamise
korras olevat.
• Läbirääkimistel küsiti, kas aiaäri
raamatupidamine on koosolekul kät-tesaada^
ai kontrollimiseks, millele
H. Lupp vastas, et neid raamatuid
kõiki siia saada oleks raske, kuid igal
liikmel on võimalik sõita Owen
Soundi ja seal raamatuid kontrollida.
J. Käis arvas, et peaks veel aruandeid
uurima ja neid mitte kinnitama
ja selleks uus peakoosolek kokku
kutsuma, kuid koosiblek leidis, et kui
sise- ja välisrevidendid on kõik korras
leidnud, pole põhjust enam uurida.
Aruanded kinnitati 3-e vastuhää-
Hans Lupp ütles 1983. a. tegevuskavast
järgmist: ESK Jätkab tegevust
rahvusljku pärandi säilitamise ja viljelemisega,
püüdes leida uusi kontakte
ja säilitada vanu. ESK on, valmis
olema nõuaridjaks varandusli-keis
küsimusis nii,\et siinsedvarad ei
satuks meie vaenlaste kätte raudse
eesriide taha. ESK toetab ka edaspidi
kasumi või fondide erisoovide
summadest eestfusele kasulikke ettevõtteid
ja noorte tegevust ning püüab
summasid kasulikult inysteerida. Juhatus
on omandaniud palju kogemusi
eelnevatest aastatest.
• Henn Mäeste esitatud eelarves on
tujudena ette nähtud $80.100,00, Kuludena
$55.000,00, loodetava kapitali
kasvuga $25.000,00. Tegevus- ja eeli
kasvuga $25.000,00. Tegevus- ja
eelarve võeti vastu ühel häälel.
VALIMISED • !
Valimistel esitas juhatus oma
kandidaadid.!Koosqlijatele anti nendest,
nimistu. Mille kohta sõnavõtte
ei olnud, peale revisjoni komisjoni,
kuhu viienda liikmena esitati J. Käis.
Mitmesuguste arutluste järele pandi
küsimus hääletusele. Viienda liikme
poolt oli 4 häält. Teised arvasid, et
neljast on küllalt. \
Komiteedesse ja juhatusse valiti:,
juhatusse — esimees Hans Lupp,
sekretär Harald Teder, Laekur Henn
Mäeste, liikmed — Villem N.oolandi,
Kaius Meipoom, Andres Taul, Enn
Alfred.'Välisrevident — Toivo Kõhelik.
Toetuste komitee: Regina Hei-nar,
Ilmar Heinsoo, Emanuel Lepik,
Edgar Marten, Hannes Oja, Willem
Noolandi, Valdek Raiend, Tarvo
Toomes. Investeeringule komitee:
Juhan Künnapuu, Ilmar Martens,
Kaius Meipoom, AvcKimmeLlnfoij-matsioonikomitee:
Karl Arro, Kaljl^i
Jõgi, Laas Leivat, Harald M^del;'^
Enn Salurand, Andres Taul. Juriidiline
Komitee: Enn Alfred, Ted Roland
Laan, Tõnis Laar, Harry Landra,
Hans Meret,Aiidres'Dlvet, Ado Park,
Ermi Soomet, Mart Tarum, Harald
teder, Tõnu Toome. Revisjoni komisjon:
Gunnar Mitt, Mart Pedel, Erik
Aaltosaar, Henn Mäeste. .
Algatatud küsimuste all tekkis poleemikal
volituste suhtes. Mõned arvasid,
et juhatus peaks pool tundi
enne peakoosoleku algust kohale tulema
ja kaasatoodud volituste suhtes -
seisukoha võtma ja neid koosolekul
arvestama Volituste sissesaatmise aeg
arvati liiga varajaseks, mis oli 22.
aprill. Sellele vastab Hans Lupp, et
Kanada seaduste järgi, peavad volitused
juhatusel varem käes olema
'nende kinnitamiseks, On võimatu
pool tundi enne peakoosolekut juha-jtuse
koosolekut korraldada.
KÜSIMUST
. V. Rein tõstis üles küsimuse, kas
hr, Haavaniidu kinkelepinguga on,
talitatud õieti. Sellele vastas Hans
Lupp — lepingu allakirjutamise juures
olid juhatuse liikmed,-advokaat,
annetaja ja teised asjaosalised. Kui
paberid ei oleks olnud seadusepära-sed,
ei oleks kinnitusamet neid üldse
kinnitanud ja vastu võtnud. Nende
seadusepärasust vaivad kõik vastavates
ametasutustes kontrollida.
Neid küsimusi lahendavad ESK ja hr.
haavaniidu .advokaadid, kui selleks
vajadus peaks kerkima. Küsiti, miks
ei ole Haavaniidu nimelist fondi teste
fondide hulgas, millele H. Lupp vastas,
et terve aiääri ongi Haavaniidu
Näitas jjGlobaalie
eestlus''
ESTO 84 kavas pn ulatuslik rahvuskultuuri
näitus „Globaalne eestlus".
Näitus hõlmab kõike mijs kirjeldab/
selgitab eestlaste rahvuskultuurilist
tegevust eksiilis — eesti koolid,
skautlus, sport, teater j üliõpilasorga-nisatsioopnid,
kirjandus, seltsid, klubid
ja kõik muud. Näitus kestab terve
Eesti Päevade aja Ja loodetavasti
paikneb Royal York hotellis, ESTO
peakorteris. Mida seal esitatakse
saab olema noortele uudiseks, keskealistele
meeldetuletamiseks, vanematele
mälestuseks ja võõrastele
tutvustamiseks.
Näitust jaotatakse riikide ehk piirkondade
kaupa — olenedes kui palju
materjali on ühest piirkonnast saada.
Fotod koos lühikese seletusega vastavast
organisatsioonist ja piirkonnast
monteeritakse suurtele paneelidele.
Seletused on eesti ja inglise keeltes.
Lähemat informatsiooni annab:
Rahvuskultuuri näituse toimkonna
juhataja Epp Aruja, 37 Groveland
Grescent, Don Mills, Ontario, Gana-da
M3A 3G4. Telefon: (416) 447-8958.
EKN peasekretär
Enn Salurand lahkub
fond. Paar koosolekust osavõtjat kergitasid
küsimuse, kas ei oleks hr.
Haavaniiduga võimalik mingisugusele
kokkuleppele jõuda. Selgus, et
on olnud mitmesuguseid leppekat-seid,
mis ei ole õnnestunud. Esimees
selgitas, et väited, nagu ei oleks Siht-'
kapitali vastu usaldust ja see oleks
laostumas, ei vasta tõele, mida näitab
äriseis, annetuste ja päranduste
sissetulek ja võimalused rahvuslikke
üritusi ja organisatsioone toetada,
ning eriliselt noortetööd abistada.
Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi
esitnees Lembit Pikkov tänas Eesli
Sihtkapital Kanadas juhatust Sõprade
Seltsi" ja skautlike noorte nimel.>
keda Sihtkaijltal on tõhusalt toetanud,
nii Uudismaa ostmisel, „Hõbe-järve"
Suurlaagri läbiviimisel ja eesti
skautide Maailmajamboree\e saatmisel.
Ühtlasi soovis ta ESK juhatusele
j a kõikidele^ ametmeestele ka
edaspidiseks energiliseks tööks jõudu.
Läbirääkimiste all keegi sõna ei
võtnud.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
peasekretär Enn Salurand lahkub
oma kohalt alates 4. juunist. Juhatusele
saadetud kirjas, mis üldkoosolekul
ette loeti, ütleb lahkuv peasekretär,
et aeg on tagasi tõmbuda ja
ruumi anda noorematele jõududele.
Enn Salurand on olnud peasekretär
25 aastat.
Kalev-Estienne
võimlejad esinevad
Kalev-Estienne võimlejad sõitsid
27- aprillil Iisraeli kus toimuvad
ülemaaümsed sprodimängud, ja demonstratsioonid.
Kanadast võtab osa
40 sportlast, kergejõustiklased, ujujad
tennisemängijad jne. 5. mail võtavad
Kalev-Estienne võimlejad osa
spordidemonstratsioonist ja esinevad
Iisraeli televisioonis, mis kantakse
üle Ameerikasse ja Euroopasse.
5' ^- ja 8. mail Kalev-Estienne
võistlus võimlejad võtavad osa Ida-
Kanada võistlustest, nende hulgas ka
>^3ty Tihaj^g võtab ka Hilja
võirti|gj^.gj.yj^^ ja Rita Laur-
Nurmberg.
KEVADINE ERIPAKKUMINE
PRAEGU, erine tööhooaja algust võite saada meilt
alumiiniumitooteid madalate kevadiste hindadega!
Alumiiniumist aknad ja uksed
Termoaknad
Aknaluugid
Välisseipakatted
SOOME EHEVÕTE
PAULI J UPPI
ALUMINUM
34 Charles Tupper Dr. Scarborough
281-1175 759-8335
Räästaalused
(soffit & fascia)
Vitimaveerennid
Katused
TASUTA EELARVED
VAJATAKSE
ICONTORIAIViETNIKKy
eesti ja inglise keele oskusega. Kirjad „Meie Elu"
talitusele. ^Kontoriametnik", või tel. 489-0768.
Shoppers Drug Mart - Morningside Mall
Prescrlptions ^ Patient Record System for Senior Citizen
^ Kojutoomine
. GUDOFSKY DRUGS LTD
255 Momingside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL (416) 281-3000
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
465-4650,465-4659 ^
Ühenduses on jõud
Kinnisvara laenud
Isikulaenud
10.25%
12.50%
Pakid Bclti nikidesse ja Venemaale
Meie saadame riide- ja jalanõupakke kuni 19V4 t
naela netto. Kõik on täielikult kindlustatud.
Suur valiSi kaupu meie äris.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast — laupäevani kl. 9 hom. — kl. 5 p.l.
KESKNÄDALATEL suletud. '
Pärast kell 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
BALTIC EXPORTING CO.
482 Roncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-3098
Paül Saagpakk tutvustas
oma sõnastikku
Simon Fraser ülikoolis
Dr. Paul Saagpakk, uue Eesti—
inglise sõnaraamatu koostaja, külastas
Simon Fraseri ülikooli. Ta tutvustas
oma suurt teost ning selle
raske sünni ja keerulise kirjastamise
käike.
Professorid, õpilased ja külalised
jälgisid suure huviga eesti-inglise sõnade
mängu, sest dr. Saagpaku näited
ja huumorimeel paelus neid intensiivselt.
Eesti arst valvekorros
7. ja 8. mail
dr.J. Marley . . . . 921-7777
14. ja 15. mail
dr. T. Maimets . . . 493-72311
21., 22. ja 23. mail
dr. J. Marley . . . . 921-7777
28. ja 29. mail
dr. R. Pahapill . . . 921-7777
Dr. Saagpakk rõhuias keele tähtsust
kultuuri kandjana: „Mida suurem
sõnatagavara, seda kõrgem kultuur."
ON KEVAD
On aeg mõelda karus-nahkesemete
külmutus-ruumi
hoiule saatmisele.
Pakume teile täieliku
karusnahkade eest
hoolitsemise ja garanteerime
rahulolu.
I ,
Helistage nüüd tasuta
äraviimiseks
488-170^
Uued kevadmantlid on
saabunud kõige uuemates
ja moodsamates
värvides ja stiilides.
Paremaks ja suuremaks
valikuks tulge kohe!
KVALITEET ON MEIE
PARIM REKLAAM
m Egiinton Ave. E. ^
1^(416) 488.1701
Läänepool Mt. iPleasani
Road'i. — Avatud kella 6-m,
neljap. 7-ni, laup, im.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 5, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-05-05 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E830505 |
Description
| Title | 1983-05-05-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
„MeieE!u» nr. 18 (1731) 1983 „Meie Elu" nr. 18 (1731) 1983 NELJAPÄEVAL, 5. MAIL - THURSDÄY, MAY S 3
nud õpilasi Ühendriikidest, Kena-
.Austraaliast, Lõuna Ameerikast,
öpa riikidest ja, muidugi, eriti
amaalt. !
ole miljoni saksa marga eest osta-
3654 ruutmeetri suurusel krundil
ttevalmlstustööd juba käimas ja
del alustatakse ehitusega. Kavade'
kselt hoone läheb maksma üle 4
.saksa marga. Saksa valitsuselt on
nteeritud 2,5 milji margaline odav
, ülejääk peab tulema annetustest
onudest. Rahas ja tasuta arhitek-töös
on jubft senini lühikese aja!
stil annetatud' üle 80Õ.000 saksa
ga. Üks šuuriinaid annetajaid ja
jäid on rika^ läti perekond Viid
Venetsueelast. Vitols'ideanne-
^letab 150,000 Saksa Imarka. V i id
annetasid ka Michigani läti üli-smaja
ehituseks 20.0Ö0 dollarit ja
jdevalt toetanud ka teisi läti pagu-onna
üritusi suuremate summade-ituselol^
vä maja inteirnaädi osas
tteriähtud 24 ühe inin^fese ruumi ja
uumi 3 voodiga.' Peal^ seltskond-ja
koosolekuruumide on erikorrus
ndatud arhiivide, kartoteekide ja
atukögu mahutamiseks. Uude
a koliks üle ka Ülemaailmse Läti
ü informatsioonibüroo ja Võitleja-iidu
(Daugavus Vanagi) peasekre-kelle
valduses on ka Läti Leegioni
'v ja muud läti sõjameestega seoses
ad materjalid.
• ti paguluse algpäevi Esslingeni
äagrit Saksamaal hüüti „Väikseks
ks". Nüüd pastab, et selle nime
b üle Münsteri lätlaste keskus.
I MILJON POLLARr
ti Vabadusfönd saab sel aastal
neaastaseks. Üheksaj aasta jöok-
Läti Vabadusfönd oh' koondanud
a ümber 1200 toetajat liiget, kellest
iks on maksnud fondi 500.- või
kem : dollarit — kogusummas
,000.-. Ka Vabadüsfondi toetajatš
gas torkab silma Vitbls'ite pei-e-ha
nimi Venetsueelast, lOiOOO.-
lari suuruse sissemaksuga kahel
rai. Läti Vabadusfondi protsentide
etulekust 9 aasta kestel on toeta-läti
vabadusvõitlust ligikaudu
.000 dollariga.
0 aasta juubeliks —18| novembriks
ti vabäduspäevaksj loodetakse üle-a
1 milj. piir. - i
. LSv.
INFGLISE
POEG KfeELES
|l„Meie Elli" talituses
958 Broadview Ave.
Toronto,. Ont. M4K 2R6 \
d valgetes
alimiste'eel heidavad ipglrteid, ame-'
ingud, valitsus ja opositsioon ük-ele
ette, ei miks poid kõrvaldatud
puudust. Aga ühelgi süüdistajal en-pole
patentretsepti selle kohta,
'egelikult pole tööpuudus nii suur,
\ mäekaevandustes, Võõrastemaja-ning
mitmeli teisel alal otsitalcse
lisi;' Samuti puudub Bundeswehris
Aga noored
cüsi mustaks
i' 20.000 allohvitseri.
slajed ei taha enam ^
a. Töötuid pedagooge, sotsiolooge,
litol 3oge, psühholoogi, arhitekte ja
iste on jalaga segada. ij\.ga kui koda-vajab
mehi, kes parandaks katust,
•-d,yeetorustiku või alcnaraami, siis
eb, oodata kuid ennu kui vastav
etmees tuleb, ja neid!lärrasid tuleb
Itä vastu peaaegu auväravatega. "
ASTATUD KESKKOND
ööstusriigina tööstusriikide nagu
ntsusmaa, Belgia, Tshehhoslovak-ja„
DDR"-i vahele kii utuna OH siin,
kkond lootusetult saastatud. Vetes!
jud veekogud;
Õhus leidub
hapu vihma,
lulud (abies),
äteadlaste se-evad
kalad kärna, pa
ökoloogiliselt surnud
liveloksüüd põhjustab
hävitab metsadses
used ja männid. Mets^
usei on olukord Schwarzwaldis ja,
leri metsas katastroofiline. Metsana
happelisust katsijtakse neutra-eerida
lubjaga, aga kõikjale ei pääse
okitega ligi. Linnades kuivavad ai-puud
talvel tänavaile riputatud
)la tagajärjel. Ulukicj surevad kaš
tagajärjel või
ava kahjurite
siinmaal iga
ti.
ugeva poliiti-atolmuga
söödud rohi
Uumajanduses kasuta
'rgi tõttu. Liiatigi on
ese kohta kümme kü
Viimastel aastatel on
e jõuna kerkinud esile keskkonna
itsjate partei (rohelised). Aga r^ende
itluse peasihiks on hoida Euroopast
mai USA kaitseraketid ning vältida
tomjõujaamade ehitamist. Pealegi
selles parteis tooiiiar
d ja liikmeteks kas ka
djateks JDuna-aodid
või elu-õradunis
itseks po
ajad. Igatahes keskonna-e
see partfe
isväärset teinud.
veel nimeta-
:-kk
Kunstnik
Evald Sarnak
surnult
Peetri koguduse Ifeerinoored. 1. rida, vasakult: Alice Heinmaa, Ingrid Jürman, Lisa Ester Vähi, õpetaja
kand. Edgar Heinsoo, õpetaja Andres Taul, organist dr. Roman Toi, Juulia Elisabet Lindau, Selina Kay
Reimann, Karin Jürman. 2. rida: Kaarin Reet Kauber, Marina Cecilia Van der Veen, Anne-Liisa Vahi,
Elionora Lydia Van der Veen, Kristi Piia Lüdig, Kalli Ann Hubel, Sandra Rannu, Tiina Katrin Hubel,
Birgitta Irblich, |Ingrid Irblich. 3. rida: Thomas Willem Mandra, Carl Alan Pihlberg, Ivar Vaag, Mark
Holmberg, Erik Andrew Konze, Allan Paul Moks, Karl Rünnar Konze. 4. rida: Paul Raivo Pede, Thomas
Voldemar Palo, R(|bert John Roosipuu, Johan Hans Moks, Toomas Valdek Kaid, Toomas Karl Lillioja.
Foto - Erik Liigand
Oma korterist leiti surnult kunstnik
Evald Sarnak, kes elas üksikuna
451 The West Mall, Etobicoke. Samas
majas elav eestlane ei olnud teda
^amud mõnda aega, ja kuna ka telefon
ei vastanud, arvas, et ta on ära
sõitnud. Kahtlus tekkis kirjakandjal
jakui uks avati, leiti Evald Sarnak di-vanilt
surnult. Tundemärkide järgi
oh ta elust lahkunud vähemalt nädal-paevad
tagasi.
/ E v a l d Sarnak oli sündinud 28.
veebruaril 1908. Ta elaS Tallinnas,
pagulaspõlves Rootsis ja kauemat
aega Montrealis kus töötas joonestajana
firmas Northern Electric. Torontosse
asus paar aastat tagasi.
Kaasmaalastega ta mängis malet ja
tennist. Türitud oli Evald Sarnak
oma. kunsti-ja muusikaharrastuse
poolest. Omalajal ta laulis Tallinna
Meestelaulu Seltsi kooris, Stokhol-mis
ooperikooris ja lühemat aoga
London, Ont. elades mängis flööti
sealses orkestris. Taidurina ta äratas
tähelepanu Montrealis, jätkates Torontos
maalimist peamiselt maastikumaalijana
ja portretistina. Tema
kogus on palju maale tuntud isikutest
ja Torontos olid need ka möödunud
aastal välja pandud näitusel
St. Lawrence Centre'is. Ta maalis ka
president J. Carteri ja saatis portree
Carterile, kellelt vastus tuli koos tänuga'
perekonnafoto. "
Evald Sarnakil ei ole ^ siin teadaolevalt
lähemaid sugulasi ja varanduse
võttis oma hooldusesse valit-susasutis
„Public Trustee",
EI
MINGIT.
KOiVIPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts —1918.
K::> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-05-05-03
