Meie Elu = Our life, February 10, 1978

              REEDEL, — .FRIDAY, FEBRUARY 10 ;ie Elu" nr. «5^1461) 1978
. Toronto Eesti Ühispanga ja CU-MIS
eluldncllustuskompanii vahelise
Kuna mõningad päevad on möö- le, kes on kas vaimselt või füüsili-: kokkuleppe • alusel on lisaks praegiu-das
Nõupäevadesf, on mõtetel olnud selt alaarenenud, et sellega näidata ' ' • ,.
aega end ritta seadida ja muljed
kristalliseeruda, Jtusjuures vähem­tähtis
on sadestunud põhja, tuli­punkti
on aga jäänud nii mitmedM
momendid, mida tahaks jagada ka
lugejaga.' •;
Üheks kõige mõjuavaldavamaks
tähelepanekuks,, vähemalt selle kir­jutise
autorile, peabi llugema Mont­reali
nöorti Vaus, Sutt, Sultson,
head eesti keele oskust jä:'suurt sõna­tagavara,
ning mitte ainult tavalises
jutuajamises, vaid ka tehniliste ja
majanduslike mõistete edasiandmi­sel.
Jutuajamisel paari ülalnimetatu­ga,
selgus, et kõik on saavutatud ise­õppimise
korras, kus kodu ja täien-duskool
on olnud ainult alguse and­jad.
See asjaolu näitab, kus on hea:
tahtmine ja järjekindlus, seal on või-mahk
hoida elavana meie kaunis
emakeel, kä siin sündinud nooruse
seas. Oli riiuidugi ka veel teisigi noo­ri,:
väljasnoolt ja kohalikke,. kes ei
jäänud, hätta eneseväljendamisel
eesti keeles. Kui nimetada mõnda
siis Torontost Kopti, Kurm,R'istsoo,
Hamiltonist. Ämolins, Koger.
. Montreali noorte ettekandest võib
teha järelduse, kui tahajd midagi lii­kuma
panna, pead ka, ike liigutama,
istudes ja pöidlaid keerutades ei saa­vutata
midagi:; •
Hamiltoni Eesti Seltsi noortest
koosneva juhatuse mured Seltsi juh­timisel,
tõi kvoorunr^i ette Seltsi abi-sekretär
Merike Koger, kes peale sel­le
ameti on veel „HamiltonI Helleta-jate"
esimees,] „Kungla" gaidsalga
juht ja õpetajaks eesti täienduskoo­lis.
Nagu ettekandest 'selgus, on viim­sel
ajal Seltsi üritustest osavõtt
(peaasjalikult tantsupeod) trastili-selt
langenud ja see teeb noorele ju­hatusele
muret. Nad leiavad ja seda
ka õigusegai kui'nende tööd ei hin­nata,
siis pole mõtet sellega ka edasi
jännata. See on tõsi, et Seltsi -tantsu­peod
ei ole enam leidnud pubhku
vastukaja, kuid kas ei peitu „yiga''
selles, et Seltsi liikmeskond ja ka
Hamiltoni eestlaskond ei ole nii kii­resti
noorenenud kui Seltsi juhatus,
sest liikmeskond koosneb peaaegu
kolmveerandi ulatuses 1 pehsioniea-listest,
vuivarsttsellesse ikka;jõud-jaist.
See asjaolii aga"näitab erine-'
vate huvide olemasolu, '(segakoori
•„Luule ja Laulude õhtul" oli rohkem
pubhkut kui Seltsi uueaasta ballil.)
v ^ - . " 'v;; •'::-:':•, ',; •
Nõupäevade kõige negatiivsema ja
esirhesel momendil peaaegu "rabava
mulje jättis St. Catharine noore koo­liõpetaja
Eva Eichenbailmi sõnavõtt
sellest, kuidas tema näeb eesti ühis-:
konda kui. eemalseisja, kuna, nagu
tema järgnevast ingliskeelsest sõria-võtust
selgus, oh tema nooruses ol­nud
momente, mis on teda eemale
tõuganud eestlastest jä eestlusest.
Ingliskeele kasutamist põhjendas ta
sellega, et ta ei valda küllaldaselt
eesti keelt, et end täielikult: mõiste-'
tavaks teha! .Enne aga kui katsun
edasi anda seda, mida Nõüpäevadele,
esitati, tahaksin siiski öelda • et nüüd
tagantjärele juhtunut ..seedides",
. peab mütsi maha võtma selle noore
. daami ees, esiteks, et ta julges tulla
välja esitatud argumentidega ja tei­seks
see, et ta tahaks blla. ja. tunda
end eestlasena, ainult et me peaksi­me
andma tema analüüsivale vaimu-
. le.natuke rohkemat kui ainult seda,
et la on sündinud eesti, vanematest
ja st^e autpmaatselt kohustab teda
ü^cma ja tunnetama eestlasGna;
. Oma muljeid edasi andes leidis kõ-neli^
ja, cl eestlased paistavad pida-
: vati:nd.'koiie- paremaks ja ;targe-
. maks. rahvuseks maailmas, ning kri­tiseerivad
ja iee\'pd maha iga teise
; rahvuse saavutusi,: eriti aga; selle
maa rahvast ja saavutusi. Ta leidis
ka, et eestlased on koondunud kild­kondadesse,,-,
ehk klikkidesse, kuhu
juurdepääs eemalseisjal on äärmi­selt
ra;ske. Eestlased ei võta osa oma
/ümbruse muredesf^ ja rõõmudest,
tuues näitena; et suured Seedrioru
ja Jõekääru võiks avada oma uksed
ka kanada .noorusele, eriti aga nei-oma
valmisolekut abistada ka kana­da
ühiskonda, kuna me Sealt ainult
võtameega taha midagi tagasi anda.
Ka olevat meie rahvas väga õel nen­de
vastu kes ei räägi küllalt hästi
eesti keelt. ; i,
Ta on olnud mitu siive eeSti laste
suvekodus, kuid teda on seaU eema­le
peletanud asjäolu> et seal| räägiti
ülearu palju ^meie kodumaast ja sel­le
vabastamise heaks töötamisest,
millest ta sel ajal ja.ka praegu aru
ei saa. Ta leidis, et noorele pealesun­nitud
isamaalus ei kanna vilj^. Edasi
leidis ta, et ka vanemad eestlased
võõrduvad sellest ideest, kuna tema
tähelepanekute! järele meie isamaali­kest
üritustest osavõtt jääb [järjest
hõredamaks. (Vanad kaovadj-igavik-ku
ja noored ei õle huvitatud. .Kirju­taja
märkus). Oli veel^mitme^d. teisi
vähemtähtsaid negatiivse iseloomuga
tähelepanekuid. Lõpuks ta siiski lei­dis,
et tahta olla ''eestlane,^ selleks
peab olema mingimotiveering ja see
tal puudub, ning seepärast on ta tul­nud
sellele kokkutuiekule ja avalda­nud
oma- mõtteid, et saada;mingit
inspiratsiooni^ et leida tee [tagasi
eestluse juurde. • |
•Iseenesest mõistetavalt val|andas
see julge sõnavõtt' vas tusõnavpttude
laine, mis algul võttis kaunis jterava
tooni;: kuid hiljem,, kui Montreali
noorte küsimusele „kui ta ektlust
nii negatüvselt hindab, mida otsib ta
siis^ sellelt koosolekut" saadi jvastu-seks,
et tä on tulnud selleks, et saa­da
uut inspiratsiooni ja õhutus;t oma
hääbuvale veendumusele, tunda end
eestlasena. Kui ka veel mõnede teis­te
• noorte poolt leiti, et ka neil puu­dub
õige motiveering tunda end eest­lasena,
ning paljud teevadseda ai­nult
et teha headmeelt oma vanema­tele,
iääbus esialgne kibedustunne.
eriti %nema ösavõtjaskonna seas ja
andis maad lahendustotsivate^e ja
nõuandvatele sõnavõttudele. |
Neist sõnavõttudest võiks ival ja
tõsta eriti Olaf Kopvillemi poolt an­tud
yastuseid; esitatud küsimusile.
Esim'^seks, iga eestlane, kes maksab
siin maal tulumaksu, annab midagi
selle riigi heaks ja mitte ainult mak­suna,
vaid ka tema tööpanus läheb
Kanada heaoluks, ühel väliemal
määral, teisel rohkem, olenevalt töö­kohast
ja elukutsest. Eestlaste kul-tuurivaramu,
laul, tants, kujutav
kunst j.h.e., ja ka meie helilooming
meie heliloojailt on suuiresti rikasta­nud
Kanada kultuuri. Mis puutub
aga vabaduse nõudmisesse Ineie
maale ja rahvale, siis on see; iga
eestlase esimene kohustus teha seda
oma maa ja rahva heaks enne kuita
äheb seda tegema mõnele teisele.
Peale mõningaid sõnavõtte ^õutl
otsusele, et kuigi meil oli valus kuul­da
seda mida meile ette heideti, ome­ti
selle asja positiivseks küljeks on.
asjaolu, et selline arusaamine ori [too­dud
avaliku foorumi ette, kus üldsus
saab võtta seisukohti ja katsuda lähe­neda
neile küsimustele nn, et vastu­sed
oleksid vastuvõetavad ka neile,
kes eestluse mõttesse on kaotanud
usu. Tõstatatud küsimused tulevad
põhjalikumale arutusele 4. märtsil
Torontos toimuvatel Nõupäevädel.
Kui keegi kahtleb, kas eestlaked
tõesti on laulurahvas, siis oleks jsee
isik pidanud olema laupäeva õhtusel
„seltsköndlikul koosviibimisei". Koo­rijuhil
ja muusikul Kopvillemil;loll
tõsine tegemine et sammu pidada
..kooriga" sest; ;,koor'' kippus^ juhti
'ja-sele
elu- ja personaallaenu kindlustu­sele
Eesti Ühispanga liikmetel või­malik
alates käesoleva aasta jaanua->
rist kindlustada oma hüpoteeklaerie
surma puhul. Kui eelmised käks
kindlustusliiki automaatselt kata'vad
kõiki ühispanga liikmeid ja on tasu­ta,
siis hüpoteekläenu kindlustus ön
individuaalne ja tasutakse: kindlus­tusvõtja
poolt. •
See tähendab, et igal kindlustuse
soovijal tuleb vastav sooviavaldus
täit.a. Kindlustuse ülemmääraks on
160.000 ja vanusepiiriks kindlustuse
võtmisel on 60 eluaastat. Kindlustus
lõpeb kindlustuse võtja 70 eluaasta­ga.
Kindlustuse preemia suurus ole­neb
kindlustuse võtja vanadusest ja
kindlustatava laenu suurusest. Ka
on võimalik võtta ühiskindlustust,
missugune: kindlustusliik on mõeK
dud peamiselt perekonnale, kus nii
mees kui ka naine teenib ja ühiselt
maksavad ühiskinnisvaral olevat lae­nu.
';
.Nagu sellest kindlustuse liigist
nähtub on:see tegelikuU. elukindkis^
tus, mis katab k.indlustusevõtja lae­nu
selle seisuga, mis jäänud laenaja
surmapäeval. Nii kui iga elukindl.us-tuse/.
juures, nõuab ka siin kindlus­tusselts
andmeid kindlustatava ter­visliku
ž^eisükorra kohta. Näiteks
kuniSlO.OOO kindlustuse juures and­meid
ei nõuta. I60.0Ö0; kindlustuse
juures ön vajalik igal kindlustuse
võtjal tervisliku seisu kohta andmeid
esitada: . ' ; /
Täpsemat informatsiooni annab
Ühispank. • , ' • \
Q
• a
. a
•:a ta ea­Cfl
£3 0
£3
S
Cfl Q
tt Q
JL. 5^
^ 3
CM &
u
0
ta
Talvepenöödi hinnad kehtivad
15.-9.—31.,5.'väljaarvatud APEX) .ÄPEX talveperioodi hinnad; 1. 9.—31,.5.
1^ • $
Sdult Ste. Msrie
© Naharavi
, (puhastamine,
maseerimine)
0 Karvade kõrvaldamine
(elektrolüüs, waks) 1
® Silmaripsmete värvimine
® eriline „thermo-mask" riaha-häirete
kõrvaldamiseks.
'S
Cosmetica
262 St. Clair Ave. West. Süite 105.
(at Russell Hill Rd.)
Tel. 960-5475 või 223-7582
Toronto Eesti Maleklubi korraldas
15. jaan. Eesti Majas 5-voorulise tree-ningturniiri.
Esikohtadele tulid': L H.
Jürman 5 p.; 2. P. Bechwith 4 p,; 3.
E. 'Koplimägi 3y2. p. Turniirist võtsid
osa veel H. Aavik, P, Hirvonen, 0.
Mankio, A. Mustel, G. Orgusaar, V.
Pikkand, W. Puna ja 0. Tuulik.
Turniirile järgnenud kopsoiekul
valiti Toronto Eesti Maleklubi uüekS
esimeheks A. Mustel ja, sekretäriks
H. Aavik. Turniiride peakorraldajaks
jäi L. Joselin, kuid klubil puudü|>
noorteklassi organiseerija. Maletege-vuse
elustamiseks palutakse kõiki
malehuvllisi ja külalisi järgmisest
male niängü ja turniiri treeningust
osa võtta 19. veebr., kell 2 p.l, ruum
12. Toronto Eesti Majas. - .
Kavas on treening märtsis jä Lää­nemere
maade omavaheline turniir
aprillis: • -
APEX: ekskursiooni etteostuhind kehtiv 14--45 päeva, 1. 10. 77—31. 3. 78
kudydegci HelsingS,: \
Ekstra jõulülennudMontrealist Helsingi 21. ja 26, detsembril. Reserveerige endale koht APEX-len-.
dudele õigel ajal, kuna kohti on ainult piiratult saadaval.
KÜSIGE- .SomiJÄEGlJ,OMA REISIBÜROOLT VÕI ÖTSE^F '. -,•. ' v : . • - ,
:MONTREAL :
625 President
Kennedy AvSo- • •
e3AiK9
Tel. (514) 282-1173
Reserveerimiseks:
Tel. (514) 879-1752
8 King St. E.
.M5C 1B5 V
Tel.; (416) 362-1511
Reserveerimiseks:
Tel. (416) 869-1053
ReservatsiiDonid väljastpoolt Torontot ja Montreali teha kohtadel: Edmonton, Guelph,
Hamilton, Kitchener; London, Ottawa, Sault Ste. Marie, St. Catharines^ Sudbury, Thunder Bay,
Waterioo & Windsor, Küsige oma keskusest alloleval numbril, mis on teile tasuta. ZENITH 1-3720.
Hinnad vajavad valitsuse kinnitust.
Järjekordne pensionäride klubi
koosviibimine leiab aset neljapäeval,
16. veebruaril Eesti Maja suures saa­lis,
aigusega kell 230 p.l., millest klu­bi
liikmeid koos külalistega palume
osavõtta.; :
."/Juhatus •
Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahi- sile osutatuni teenete eest valiti juha-meešte
Seltsi aastakoosolek peeti 29.
jaanuaril Toronto Eesti Majas. Koos­oleku
avas seltsi esimees Ülo Vill-mäe.
Koosolekut Juhatasid vahelda­misi
J. Käis ja H. Kore, protokollisid
A. Nüüd ja H. Viiding. Peale koos^
oleku rakendamist mälestati leina^
seisakuga 1977. a. surma läbi lahku­nud
liikmeid: Jaan Eier, surnud 11.
iäanuaril, Kaljo Laanemets, surnud
8. mail, Efimi Kauber, surnud 21.
mail jä Kalju Saar, surnud 5. det­sembril.
Aasta tegevusaruande esitas esi­tuse
ettepanekul seltsi auliikmeks
härra (sõprade ringis hüütud ,;onu")
August Nüüd, koosolijate püstiseis-tesT
ja kauakestva aplausiga. /
Juhatus valiti järgmises koossei­sus:
esimees tflo Villmäe, abid Au­gust
Nõmm ja Helmut Riko.^ Sekre­täriks
Edward Saar, abiks proua Lei­da
Laanemets välissekretäriks Hend-rik
Kask. Laekuriks. Kari Paap. abiks
Saarlaste traditsiooniline küünla-päevapidu
peeti laupäeva õhtul Ees­ti
Maja kahes' suuremas saalis. Pi-dulisi
oli kokku tulnud üle 400, mis­tõttu
tantsupõrandal iga mees
„võitles" enda. eest. ^
Saarlaste Ühingu esimees Ärni
Käärid tervitas ^ lühidalt peolisi ja
juhtis kõigi tähelepanu laval deko­ratsioonina
ehitatud vilkuva tulega
Sõrve sääre majakale. . '
Edasi ta mainis, et, saariane armas­tab
oma kodu ja on' kaitsnud seda
sajandite jooksul mitut sorti vaen-mees,
mainides muuhulgas, et seltsi
sid Ülemaailmne Eesti Rahvatantsu liikmete arv oli 81, korraldati kaks
Juhtide Koondis ja. EKN. .! ' :;: ; jpeüõhtut,' ;neh, kalapüügi :võistlust,
. : lk V ;••!kaks laskevõistlust, majanduslikult
Kella ühepaigu olid kõik ettekan- toetati Eesti kooli ja organisatsioo-ded
peetud jä. arutlused arutatud, n.e, jiie.. Tulude;— kulude; aruanne
ning : Nõupäevade; lõppsõna ütles Inäitas ülejääki'J927.11:. -
E.L.K.; esimees .Robert Kreem, kes. 1979.; a.. liikmemaksuks määrati
P,ul KUnstimees. Varahoidjaks |^;evastu.^Ta .soovitas kõigile_s
Fromhold Aadli, abiks Albert Uikk ^"^^ lapsi :_kovastr
tõotama, kodu armastama ja seda
vaenlase vastu kaitsma/
juhtima, nõudes aina uusi'laule;
laule seal lauldi,. Koorijuht ja tant­sujuht
Toomsalu väsisid ammu er^ne
kui :fiende„käealused". ' .1
: ^
' Pühapäeval oli osavõtjate arv jää­nud
poole väiksemaks, kuid hoog pii
endine. „Võ,idupüha ja Killaniärigu-de"
kon-aldava toimkonna liikmete
poolt esitati ülevaade seal, toimuya
kohta, samuti ka selle ürituse ja ni­me
ümber tekkinud vägikaika veda­mise
tagapõhja, mis oli muidugi ai­nult
ühepoolne jä^^eepärast: ei_ osa-; viimaks iile selle/iniSA^anäMe:
alustas iaulusonadeca, ,;mei
ja ametita liikmeks Heldur Suurna.
Seltsi revisjoni komisjon ja- aukohus
valiti tagasi. Esindajateks Eesti Liit
Kanadas üldkoosolekule: J. Käis, A.
Nüüd ja Heino Vnding.
Relvakandmise õigust sclsitasid
koosolekule E. Saar ja • H. 'Viiding,
kellpst. esimene on;Ontario valitsuse
teenistuses •jahilubade, soovijatele
kursuse andjana ja'eksamineerija.
, Kaaluti -seltsile jahitalu rentimist
11 ajara­tas
ringi käind ; ja kaunid päevad
mööda -läind" ning võrdles nende
kokkutulekute: saamislugu Narva la­hinguga,
kus langenute .asemele asu­sid
reservid, ja see /ön annlöü^iline
ka praegusele olukorrale, kus vanad
langevad järjest välja, nine meil tu­leb
lootuS panna noorte reservidele,
Ta tõi ka näiteid ajast kui ta ise oli
veel:koolipoiss ja venelased esimest
korda vallutasid meie maa. Ka siis
oli noorus see, .kes -alustas: vaimse
vastupanuga ja nii samuti saab. see
olema ka praegu, kus noorus võtab
Sl2:00 aastas. 1978. a.'liikmemaksuks - ja tehti täiendusi kalapüügi võistlus-on
SIO.OO, ^millest S8.00 : läheb Onta-.i te täiendamiseks ja ;kalapüügi võist-rio
Federation of Anglerš & Hunters ; litse korraldamist: koos perekonda-,
loetuseks looduskaitse teostamiseksi doga. Seltsi liikmeks on astunud mit-ja
Sl.lO kõigi seltsi.iiikmete kindlus- ^med noored. Liikmete värbamist tu-
;amiseks onia lemmikspordi liarras-r koosolekust
lamisel. Sellega jääb seltsile vaid 90; võtsid osa ligemale poöledliikmed.'
senti;igalt liikmelt - seltsi' äsjaajami-::. Seltsi: aadressiks- on c/o Edward
se kulude katteks; iSaär, 39 0'Connor Dr., Toronto, Onl:
::.2.D-aastase.aktiivse tegevuse;ia^^
nud eemalseisjad võtta kamingit sei­sukohta,
vaid .võeti ettekaune tcald--
miseks. Ürituse ajalise küsimuse
kohta võttis sõna E. Lindäja, kui üks
Seedrioru usaldusmeestest, leides, et
kaks suurüritust, „Killamängud" jä
„Suvihari", ainult nädalase vahega,
ei tule kasuks, kummalegi, kuid
E.L.K.-tegelased leidsid, et see vast
just õhutab inimesi välja tulem.a
rohkemaarvuliselt, et tõmmata pa­ralleele
nende kahe ürituse vahek
:\'^:^^:'::--;:yr--; V---/-;.
Huvitava ettekande näidistega,
meie vanadest rahvamängudest, esi­tas
Toomas Metsala. Sellest ettekan­dest
selgus, et väga paljud meie rah­valauludest
on olnud seotud ka tea­tud
mängudega. Metsala käis möödu!-
nud suvel Helsingis neid materjale
arhiividest välja toomas, kusjuures
poo-leh
jääb. E.LK. on omale ülesandeks
teinud meie nooruse 100% kaasatõm­bamisele
ja.'Nõupäevi,, nagu möödu­nu,
tahetakse korraldada üle Kana-da.;..
;•••'•.•:.•-•' :,v;; : •
: Lõpuks moodustati sõprusring ja
lauldi „Eesti maa su mehe meel..."
viimast salmi. Selle laulu laulmiseks
ettepanek tuli ühelt koosolijalt. Jääb
arusaamatuks miks; jus;t see laul m
mitte meie hümni viimai^e salm „Su
üle Jumal valvaku", sest selle sajjni
sõnad on palveks Kõigeväge\'amale
hoida meie isamaa .oma kaitse all
niikaua, kuni meie jällegi ise.seda te­ha
saame.
Esimees teatas, et Saarlaste Ühing
on otsustanud austada kaht teenekat
saarlast kuldse rinnamärgiga. Need
hinnatud mehed ^n Kaalep Ots ja
Sergei Lääniste.: ; • • : ;:
Järgnevalt tervitas saarlasi võru­laste
•esimees AUgUst Raag, kes kin­nitas,
et võrulaiste toimkond ön oma
.tegevusele eeskujuks seadnud Saar­laste
Ühingu viljaka tegevuskava. .
Teryilüste järele Kai Kääridi, lanl-sutiidrukud
esitasid ühe lantsukat.
kendi. külarahval töövaheäjast, -kus
kaasa tegid Merike Toomes, Kristii­ne
Meipoom, Eve Lilleorg, Linda Ka-^
ruks,Anh^ Käärid ja Uku Vastopea.
Kai Käärid avab oma ballellikooli
uuesti, s.a. oktoobris, kus kavatseb
õpetada, tõsist balletti ja ka lõbusat
ianlsüseadet pidude eeskavadeks.
.; Teadusläjana toimis Arkadi .Rosin
ning tantsumeloodia : eest 'hoolitses
Gustavsoni -S-liikmeline orkester.
: Piduhoogei katkenud hetkekski ja
näib, et;eestlane võib saariaselt veel
mõndagi õpipida. : ; -m
Pühapäeval, 26. märtsil toimub Toronto Eesti Majas esimene kandle^
õhtu selle vana eesti rahvapilli tutVustaMseks ja propageerimii
tuse taga seisab tuntud pÜlimees Alfred Kuus, kes omale südameasjaks
võtnud kandlemängijate järelkasvu eesti noorte hulgas,
^ . Kandleorkestri kokku saamine Viimastel aastatel oh aga rõõmusta-ön
mul olnud juba kauaaegne soov, vai kombel noorte hulgas tekkinud
ütles ta „Meie Elule". Enne Kanadas- liuvi selle vana rahvapilli vastu. Olen
se asumist 1970,. a. oli. meil Inglis­maal
väike grupp kanneldajaid' koos.
Peale minu enda härrad Sild; ja Le­pik
oma tütre Almaga. Pr. Lepik ja
mitmele andnud näpunäiteid kandle
mängu õppimisel. ; >:'
Hahno Bohl Hamiltonis on juba
tuntud kanneldaja ja temaga koos
hr. Polding andsid lisa lauluga. Män- oleme korduvalt mitmel pool mängi-gisime-.
jä laulsime mitmel Suvepäe­val
ja i i r i t u s e l , ; : . ; . -
:;TQroritosse aSudes leidsin siit eest
Kõik kohalikud ettevalmistustööd mitmed vanad kandlemängijad.,,
sellele hästi korda:läinud ettevõttele, ^ Kahjuks juhtus tööõnnetus tuntud
nud. Mängu õppimiseks, eriti kauge­mal
elunevatele,, koostasin väikese
käsiraamatu „Juhiseid kändlemängu
õppimiseks". ,
Algul oli suureks :prob]eemiks ka
Liin, Aasmaa ja Kiilaspea. Mõned
pillid .ön saadud Eestisf. Aga ka prae-
.gu oh kanneldest puudus ja mõned
noored pole seepärast saanud mängu
õppida.
Eeloleval kandleõhtul on kavas ka
rahvalaulud kandle saatel. Oma kaas­abi
on lubanud meie noored lauljad
ja muusikud Leena Norheihr, Kaarin
Maimets, Sylvi Siitam. Ilo Katriii
Maimets. Samuti teeb kaasa Leida
Järvi ja oma nõusoleku .oh andnud
ka kandlespetsialist Andres Peekna
koos oma tütre Helgiga USA-st.; •
Alfred Kuus, palub neid kes huvi­tatud
kandleõhtul veel kaasa tegema;
võtta ühendias:'A.- Kuus, 62 7th Str;
majanduslikku toetust, selleks and- .
tegi Peeter. ;Lep.son,Hamiltonis ja* kanneldaja Liiniga, kes vi-j pillide puudus, nii et olen ise mõned Toronto 14, Ont. M8V 3B2, tel. 255-
Erin Klaaser Kitchener-Waterlöos. - gastas: sõrmed. Koosmängu takista- kandled meisterdanud. Samuti on '4144 ehk H: Bohl, 4 Could Finc Rd.,
sid- ka kaugused ja mu oma. haigus, endale kandled- ise; teinud häfra.d; Hamilton, Ont., tel. 1-385-4339.