Meie Elu = Our life, March 19, 1987

              5. MÄRTSILTHURSDAY, MARCH 19
Aliise Ardam
PRAOST KUDOLF KIVIRANNA,
. ; Ustav sulane V
Ustava sulasena tituleerib pühakiri
isikut, kes temale usaldatud talente
edukalt kasutab ja keda peremees
<iitvalt hindab: ,,See on he^, sa hea ja
ustav sulane . , M t . 25:21.
Sellest seigast lähtudes tavatseb
paavst Gregorius Suur oma ametli­kele
dokumentidele ja bulladele alla
• kirjutada:Servus servorum Dei" —
jumala sulaste sulane.
Eeltoodu pn-tabav tsitaati juubilar
mag. Rudolf Kiviranna viljaka vai-
: muliku tegevuse, karakteriseeri.mi-i
seks — ustav Jumalasõna sulane.
, Rudolf Kiviranna sündis 22. märt­sil
1912, Võru linnas, lauluisa
I Kreutzwaldi loomingiji keskuses. Ta
. võtab osa aktiivselt skautlikust tege-
• vusest ja kuulub' Noorte Meeste
Kristliku Ühingu perre. Ta huviala­deks
on kirjandiks, mõtteteadus ja.
gümnaasiumi lõpuklassides usutea­dus.
' •'. •
' 1931. aasta-sügisel Tartu Ülikooli
astudes valib ta teoloogia fakultee­di.
Süveneb andumusega stuudiumi,
mida tähistab esimesele aiühinnale
tulek ülikooli teaduslike tööde Võist­lusel.
Lõpetab usuteaduskonna cum
laude, praktilise usuteaduse magist­ri
kraadiga 1937. aasta kevadel.
EELK piiskop dr. theol. Hugo Ra­hamägi
rakendab võimelise ja talen-tika
R.K. üldkiriku teenistusse. Ta
hoolde usaldati EELK l^oortetöö'
Keskuse ajakirjade ,,Noorte Juhi" ja
Laste Sõbra" tegevtoimetus — jalä-hetäti
teadusliku stipendiaadina Un­garisse.
Ordineeriti kirikuõpetaja
ametisse detsembris 1938, ülesan­deks
vikareerimine ja noorsootöö
Tallinnas. Paralleelselt tegev kooli­põllul.
Valifi Tallinna Jaani kogudu­se
esimese pihtkonna õpetajaks mais-
1940. Ustava sulasena pühendub ko­gu
oma vaimse energiaga laialdase
koguduse teenimisele. Loendamatud
kodude külastamised ja lähem isik­lik
kontakt liikmeskonnaga. Sisukad
raadio-palvused ja jutlused — raskel
sõja ajal kinnituseks paljudele. Pää­ses
punavõimu haardest Rootsi, sep­tembris
1944.
Rootsis olles organisberjb ,,Eesti
Kristlike Noorte Meekte Ühingu",
mille tihe võrk haarab eestlaste kes­kusi
maa ulatuses. EELK Komitefe
liikmena sidepidajaks Kirikute
Maailmaliiduga Genfis^ ja luteriki-rikuga
üldiselt — informeerides
EELK tegevusest paguluses ja kom­munismi
universaalsest^ hädaohust.
Valiti detsembris 1947 New Yorgi
eesti koguduse õpetajaks. Asub ko­hale
veebruaris 1948. Raugemata usi-
. nusega ehitab üles mahajääriud.paa-risaja
liikmelise koguduse kiriklikult,
hästi korraldatuks ja arvukaks.
, > Aitab tuhandeid kaasmaalasi põr
genik-laagreist USA-sse. Astub tõ­husaid
samme mitmel puhul Was­hingtonis
meie sõdurite keerulise
olukorra selgitamiseks ja kaitseks.
„Ameerika Hääle" ja „Eesti Vabaduse
Hääle" raadiosaadete kaudu ühen­duses
kodumaa eestlastega — :nende
usku ja vabaduse tahet innustades.R,
K. usulist ja rahvuslikku tegevust —
,,Servus servorum Dei" — kroonil
EELK Chicago (praostkonna praos­tiks
valik.
Ta viljeleb edukalt us^ilist kirjasõ­na
paljude mõttetihedate artiklitega
ajakirjanduses ja muis trükistes. Eriti
oma jütlustekogudes^e on juubilar
talletanud hulgana sügavmõttelisi
usulisi arutelusi, anilüüse ja näiteid,
ent huvitavas ja tavalisele lugejale
mõistetavas piltlikkus kõneviisis; Ta
• loomingus kogeme autori usulist
kindlameelsust, mis vääramatult
tugineb Kristuse evangeeliumile.
Tahaksin tänumeelielt hinnata
R.K. väärtuslikku panust Toronto
Peetri koguduse rajamisel, augustis
1948 — ja hiljem auväärse külalisena
Kaunis on sõprus, nii rõõmus kui
valus.
Meid seob paguluse alg-aastaist
Toronto Davenport Rd. esimesest
eestlaste külast vatastikunehea naa-berlikkus.
•
Neist 10-st perekonnast, kes veel
elavate kirjas, jagavad kõik mu arva­musi
ja leina.. Keegi seal igavikku
lahkunuist ei ole jõudnud Aliise Ar-dami
aastateni. Tema rikkalikku lil­leaeda
ja tubades ilusaid näputöid
imestasin alati. Seda õpetas ta kako-dumaal
noortele. Seal, kelle kodu ei
hävinud sõjas, on neid praegugi veel.
Muidugi, kaasasündinud ilumeelt oli
seal kõigil kaunis suurtel mäkke
tõusvatel tagaõuedel ja majaesistel.
Samuti suures eestlaste, ütleme
alevis, Royal Beachis ühinevad kaas­maalased
mu leina ja tõekspidamis­tega.
Sealt ilusast maakodust, taker­duva
tervise tõttu koliti ,,Eesti Ko­dusse",
üles viiendale korrale. Vaa-,
det, tänu neile, sealt viienda korra
rodult olen nautinud mitmeid kordi.
Üheh healt hoolsalt „Eesti Kodu",
sõbralt sain kirja (11 päeva teel ol­nud].
,,eile viidi pr. Ardam ambulant­siga
haiglasse!". Teadsin, see oli te­ma
maine viimne teekond. Pühali­kult,
tasahilju avasin järgmise, 12.2.
,,Meie Elu"; Teadmatus armsast sõb­rast
ta rasketel aegadel on väga ru­suv
— seda teame ju kõik! Täna,
viimasel veebruaril, tõi 19. veebr.
„Meie Elu" 2400 km kauguselt selle
kurva, parataihatu teate.
Tema saatus oli pika haiguse pii-napõlv.
Aga ta oli õnnelik olla omas-loodus.
See oli armastava ja hoolitse­va
abikaasa mõõtmatu teene. Kord
üht vanadekodu külastades ütles
mulle üks arstidest: ,,Miks on küll
antud vanadele inimestele sääraseid
piinu ja haigusid ja meile mitte an­tud
oskust seda lahendada?". Üks
igati lugupeetud noortest kirikuõpeta-jaist
matusetalitustel toonitas järje­kindlalt
,..kirjasõna" järgi surm on
patu palk",''kuni kirikunõukogu talle
selgeks tegi kuidas see mõjub leina­jatesse.
Ardamid ja paljudki on oma
elus väga palju head teinud.
Noori, elujõulisi nopitakse n.ö. ja­la
pealt. Ner^d'e hulgas nüüdse noorte
elu ..mugavdamise" vahendite küüsi
' langedes on see kirjasõna. .. patu
palk" tõsi.
Meie sõprus Ardamitega oli mõle­mapoolne.
Võid paljusid hinnata, ju-maldadagi
muusika või kirjanduse
kaudu jne., nägemata, kohtamata as­jaosalist.
Aastaid 30 juba kolimisest
Davenpordist, eesti külast. Ardainite
kolmes kodus oldud pikemaid üleöö
külastamisi. Viimasel üleöö ..Eesti
Kodus" oli mul kaasas külaline, ku­nagine
kooliõde Austraaliast. Küla­line
ööbis 3-dal korral Elna korteris,
mina Ardamite juures. Pärast kooli­õde
ei saanud ütlemata jätta: ,,Neil.
Ardamitel oli tõesti hea meel et sa
seal ööbisid." •
Viimasel korral Ardamite juurde
sisse astudes oli Aliise väga haige,
aga ta nägu ikkagi veel naerule saa­da,
ta meelt rõõmsaks muuta, õnnes­tus
mul veelgi. See ilme jääb mulle
,,kepiks ja kilbiks" kord ise üle läve
astumiseni.
Oleme rändurid teel,, millel kõnnib
terve maailm korraga, kõik koos,
noored — vanad, haiged ja terved,
lähemale piiripunktile. Igavikku!
Mälestuste rajad kallid, kulda­väärt
ja kaunid!
L LELLEP
ELSINGISSE
„Meie Elu" nr. 12 (1932) 1987
MONTREALIST
lendab
Eesti Vabariigi 69. aastapäeva pü­hitses
Toronto Vana-Andrese kogu:
dus suurearvulise osavõtuga 21,
veebr, jumalateenistuse ja aktusega.
Jumalateenistusel jutlustas kogudu­se
õpetaja Udo Petersoo, muusika­lises
osas esines koguduse segakoor
Asta Ballstadti juhtatusel, organisti­na
L.Avesson. Kiriku sissekäikude
lehvisid meie rahvuslipud.
• Jumalateenistus algas ,,Põhjala.
Tütarde" ja ,,Kalevi lipkonna" gai-.
dide Ingrid Laari, Taimi Petersoo,
Heili Orava ning skautide A. Peter­soo,
T. Pajoi P. Türki ja T. Orava
sisenedes eesti rahvuslipuga, mis jäi
auvalvesse kogu. jumalateenistuse
kestel. Sümboolse küünla süütas* al­taril
U. Petersoo ja sellega läideti
mälestustahvli ees küünlad valguse
ja vabaduse märkimiseks ja langenu­te
mälestuseks.
Õpetaja oli jutluse aluseksvõtnud
Matteuseevangeeliumi 6. peatükis!,.
32-33. salmi,,otsige esiti Jumalariiki
ja õigust, siis teile seda ka antakse ja
enamgi.;." Tihedas jutluses ta ni­metas,
et vabadus on suur osa Jumala
tahtest. Eestlaste südameis ei näe
meie vabaduse kadu. Vabadus ei ole
Eestis kadunud, vaid ta on vangista­tud.
Vangistusest vabastab selle Ju­mala
õigus, mis on.idanemas igas
kristlases. , - .
Koguduse koor laulis J. AavlVu
Ühislauluna lauldi ,,Kaunistagem
Eesti kojad kolme koduvärviga!"
Aktusekõnes puudutas aupeakon-sul
L Heinsoo eestlaste vaprust kaua­aegse
soovi, vabaduse — saavuta­misel,
mida meenutame;erilise tänu
ja uhkusega. Puudutades praegust
olukorda Eestis, ütles ta, et kellelgi ei
ole õigust väljastpoolt omavoliliselt
rahvast allutada. Vabad eestlased
peavad oma kohustuseks seda olu-,
korda ja väärnähteid tutvustada va­bale
maailmale.
Piiskop K. Raudsepp oina sõnavõ­tus
palus Jumala õnnistust meie sü-dameile
ja vaimule, et oleksime truud
oma kodumaale.
Tenor G. Soans esitas rahvalaulu
,,Nagu pääsu päevalindü" ja J. Sibe-liuse
..Finlandia" lõppkoorina tun­tud
,,Laul rahule". Klaverisaade A',
Ballstadtilt.
pritervitus oli koguduse perenai­sele,
naiskomitee, juhatajale, Linda
Pintsonile lilledega tema suure töö.ja
vaeva eest 15 aasta kestel. L. Pintson
loovutas oma töö Ella Ojassonile,
keda tervitati samuti lilledega.
„Püha, põline ja üllas" ja Udo Kase­metsa
,,Palve kodumaa eest". Tee­nistus
lõppes ühiselt lauldud Eesti
hümniga.
Kogudus siirdus siis enamikus
suurde saali aktuseks, mis vaevu ma­hutas
osavõtjad. Tervitussõnadega
avas aktuse koguduse nõukogu esi­mees
Tõnu Orav.
Kui alustate lendu Torontost, viib teid A i r Canada lennu­liini
lennuk Montreali Mirabeli lennujaama. Sealt edasi
Helsingisse sõidate Finnair'i DC-10 lennukiga. Soodsama­te
hindade saamiseks mujalt Kanadast i^iöövduge oma
kohapealse reisibüroo poole. .
Valige sõiduplaanist teile kõige sobivamad ärasõidu ja
tagasituleku ajad. Reisi kestvus ei saa olla kauem kui 6
kuud või vähem kui 7 päeva.
ÄRASÕIDUD Hinnad Montrealist Hinnad Torontost
1987;
Taisküsvamul Lnpsnd Sülrliijiscd Tlüskiisvniuid I.Jipscil SiilrliijistMl
10. märts - 27. märts
28. märts - 21. mai
22. mai - 15. juuni
16. juuni - 16. august
17. august - 20. sept.
21. sept. - 3 1 . oktoober
1. november - 4. dets.
5. dets. - 1 1 . dets.
12. dets.- 18. dets.
29. dets. - jaan '88
Lisainformatsiooni saamiseks pöörduge oma TeisihüYOO
poole või helistage Finnair'i.
$839 629 84 899 674 90
749 562 75 809 607 81
839 629 84 899 674 90
939 704 94 999 749 100
839 629 84 899 674 90
749 562 75 809 607 81
699 524 70 759 569 76
749 562 75 809 607 81
839 629 84 899 674 90
749 562 75 809 607 81
TORONTO (416) 927-7400
MONTREAL (514) 282-1173
VANCOUVER (604) 687-7562
hx{\\i^\{m^d.^Q\Q Q\ oie juurde arvestatud Kanada lennutaxi. Reservat­sioonid
tuieb teha vähemalt 20 päeva enne ärasõitu. Soiduhinnad või­vad
muutuda ilma eelteateta.
ee on mu kodu
0 CmkT)k
0 « (I)
anada on meie kodu.
Meil on võimalus säilitada
oma mitmepalgelisi kultuuri­pärandeid
ja jagada samas
ka Kanada elu. Meie mitme­kesisus
seob Kanada
globaalseks ühiskonnaks.
Meie ühine side kui
kanadalased- teeb meie maa
tugevamaks ja üllamaks.
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS . '
PÕIKREAS: 1. nekroloog; 10.
areene; 11. organ; 14. Santa ; 15.
pedanti; 17. Isar; 18. peenus; 19. las­til;
22. du; 23. KO; 25. Maasi; 26. das;
29. esteem; 31. sireli; 34. Lai; 35.
potte; 37. il; 38. NW; 40..emakas; 42.
tiaara; 44. Savi; 46. metsjeen; 47.
Atlas; 48. pisar; 49. dinaarri 51. resi­dents.
PÜSTREAS; 1. naas; 2. krnal; 3.
ketrame; 4. Rea; 5. on; 6. loppis; 7.
oode; 8. grand; 9. miats; 12. gnuude;
13. ni; 14. sirkel; 16. eelista!' 20. sae;
21. Tampere; 24. osa; 27.'AU; 28..
silmis; 30. Tinits; 32. itk; 33.' reastan;
36. omandi; 39. vasar; 41. salat; 42.
teid; 43. aere. 45. vars; 46.,mp ; 47.
a n e . . .
koguduse tähtpäevadel — ja alati
vankumatuks toeks, eriti rasketel ae­gadel.
Taevane Issand kuulutab: „Sa hea
ja ustav sulane..." Sa pole oma
talente maha matnud, vaid tulemusli­kult
investeerinud Jumalariigi teos­tumiseks.
Lõpetaksin Su jlitlustekogust
,,Rändurid tolmu ja tähtede vahel",
luulesuuruse ja usulise hoiakuga
Marie Underi 80. sünnipäeva tähis­tavast
jutlusest võetud paleusliku
värsikatkega, me kodumaa vabastu­seks:
„Me usume. Me loodame. Ja
truudust me ei murral" Sinu lõpp-soov:
Selleks aidaku?ja õnnistagu
meid suur Looja ja meie armurikas
. OSKAR PUHM