Meie Elu = Our life, March 19, 1987

              Šecoiid Class Mall Regislratiön No. UH
Nr. 12 (19321 1987 NELJAPÄEVAL, 19. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 19 XXXVIII aastakäik
„ ^ - Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Havais. Voldemar Siimon
COlieleS aktusekonet pidamas, lipuvalves Aino Siimo. Foto - Yf.am Siimo
Eestis
Mihhail Gorbatshov külastas hil­juti
okupeeritud Leedut, Lätit ja
Eöstit. Enne Eestist lahkumist ütles
ta (nagu teatas „Pravda"): „Rahva§-
te ja rahvuste edu on kindlustatud
leninistliku rahvuste-poliitika
kaudu.
. a • • • /
Eesti Vabariigi
astapäeva tähistamine
Havais
^ ; ^;^Äm?v%r;^
Eesti Vabariigi 69, aastapäeva aktuselt Hamiltonis. Esii^eas kutsutud külalised, paremalt— läti esindaja
Mr. Lapins, H.E.V.Ü. esimees August furs, leedu esindaja hr. Macys. Tema selja taga Vabadussõja veteran
Karl Ranna abikaasaga. Paremal — Margus Hess kõmelemas. (Lähemalt Ihk. 4) Foto — H. Toomsalu
; i , meie suursuguse rii­gi
arenguteel on toimunud ka eksi­tusi,
vigu ja pahandusi, kuid me
teame seda ja ei vaata neist üle ega
unusta neid. - Kuid see kõik ei
muuda meie partei keskseid püüd­lusi,
et ühendada üheks pereks
kõiki sovjeti rahvaid jä rahvuseid."
Gorbatshov lisas veel, et „rah-vaste
ja rahvuste ühendamine ai­tab
lahendada ökonoomilisi ja po­liitilisi
probleeme."
Eestlased Havais tähistasid Eesti,
Vabariigi aastapäeva teisipäeval 24.
veebruaril piduliku lõunasöögiga
Waikiki Sheraton hotellis: Kogune­mine
oli kell 12 päeval. Valgete l i ­hade
ja siniste suurättidega kaetud
laud jättis piduliku mulje. Esindus­laud
Aino Siimopoolt toodud rahva­riides
nukkude ja teiste rahvuslike
sümbolitega, samuti suur küünlajalg
rahvusvärvides küünaldega, aitas
tõsta pidulikkust. Lisaks veel suur MEELELAHUTUSLIK OSA
baduse saavutamiseks, selle hoidmi­seks
ja taassaavutamiseks. Nende
meeste ja naiste austuseks ja mäles­tuseks,
kes on andnud elu eesti va­baduse
altarile, palun teid püsti tõus­ta
ja kummardada pea vaikseks lei­naseisakuks.
ärgnes vahetult meie rahvushümn
ja selle järel uue lipu' õnnistamine,
mida toimetas Rudolf Olljum.
Kohtuminister Ray Hnatyshyn esitas Kanada parlamendile kauaoodatud Deschenes'i komisjoni aru-sinde,
mis esitati valitsusele juba möödunud aastta lõpul, kuid vafoepeal ümber redigeenti, nii ei amamdiBsi
ei paista yiilja, missuguste rahvusgruppide liikmeid on sõjakuri
Tuhanded kodutud
No Liidus
Kremli propaganda on seni väit­nud,
etN. Liidus on kõikidel tööd ja,
leiba. Nüüd aga lipsas sealt välja
teade pikemast jutust ajakirjas, ni­mega
„Ogonjok", kus kirjutatakse
kuidas tuhanded kodutud inime­sed
hulguvad ühest Sovjetimaa ää­rest
teise, otsides toitu ja tööd, ela­des
vagunites ja kalmistutel, korja­tes
marju metsast, pudeleid prügi­hunnikutest
ja tehes juhuslikku
Deschenes'i komisjon moodustati koostamine ja avaldamine läks riigile
maksma 4miljonit dollarit ja komis­joni
ligi kaheaastase töö tulemuseks
1985.a. veebruaris sõjakurjategijatee
<üsimuse selgitamiseks Kanadas..
Komisjon on töötanud läbi materjalid
ja tunnistused kokku 936 isjku kohta.
Neist on 598 isiku kohta juurdlused
lõpetatud süütõendite puudusel või
oli 966-leheküljeline aruanne, mis
üksikasjaliseh käsitab komisjoni
tööd, sõjakuritegude küsimuses rah­vusvaheliselt
esinevaid seisukohti,
põhjusel, et kahtlustatavad olid juba pikemaid analüüse Kanadas sõjaku-surnud.
238 isiku kohta soovitab ritegudes kahtlustatavate kohta esi-aruanne
juurdluste jätkamist, neist tatud materjalidest ja komisjonile
20 isiku kohta pidades vajalikuks . mitmete etniliste organisatsioonide
valitsuse poolt süüdistuste käikupa- ja rahvusgruppide juhtivate isikute
nekut kiiremas korras. poolt tehtud esildisi. Aruandes on
märgitud ka Balti Liidu Kanadas
SEADUS MUUTA 1 poolt ja E K N - i esimehe L. Leivati
• Komisjon esitas mitmesuguseid poolt komisjonile antud seletused,
soovitusi sõjakurjategijate küsimuse
tegudena jälitatavad jä karistatavad.
GALIITSIA DIVIIS
Deschenes'i komisjoni aruanne
teeb kindlaks mõned asjaolud, mid
andsid tõuke selle komsijorii loomi-sele.
Komisjon nentis, et ei ole min­geid
andmeid, et kurikuulus dr. Josef
Mengele oleks taotlenud immigreeri-Üogari
ejakirjanikei
läinud sõjaväkke
Ungari maitteametlik demokraat­lik
opositsioonirinne, kuhu kuulu­vad
paljud kirjanikud ja õpetlased,
on andnud toetust avaliku kirjaga
ajakirjanikule Zsolt Keszthelyi'ie,
mist Kanadasse. Seda vž^idet esitas i<es on keeldunud astumast sõja­väkke,
kuna Ungari sõjavägi ei allu
seadusepärasele valitsusele. Peale
Keszthelyi on Ungaris nüüd vangis
ligi 150 meest, kes on keeldunud
teenimast sõjaväes mitmesugustel,
peamiselt usulistel, põhjustel.
edaspidiseks käsitamiseks, millede­ga
valitsus suuremalt osalt ühines.
Aruandes soovitatakse, ja valitsuse
seisukohaks on, et tuleb muuta Ka­nada
kriminaalseadust, nii et juhul
20 KAHTLUSALUST
Valitsuse poolt peetavaks edaspi­diseks
juurdluseks ja kahtlusaluste
isikute süüküsimuse käsitamiseks ei
soovita Deschenes'i komisjon mitte
eriti visalt Wiesenthali büroo esinda­ja
Kanadas Sol Littman.
Vabaks süüdistusest sõjakuritegu­des
said ukrainlaste ,,Galiitsia" SS-diviisis
koos saksalastega venelaste
vastu võidelnud ukrajnlased, kellede
tegevust taheti tunnistada, sõjakuri-tegulikuks.
gus. Uute isikute grupina, kellede
SAKSA TEADLASED ^tagapõhi vajab veel selgitamist, tõs-
Veel selgitamist vajavate isikute tab komisjoni aruanne üles pärast
suhtes, kellede nimed olid valitsusele sõda lihtsustatud korras Kanadasse
antud Deschenes'i aruande salajases lastud saksa teadlased, kellede taga-lisas,
on kohtuministeeriumi esinda- põhja ei olevat küllaldaselt uuritud,
mub kohus Kanadas siinsete seadus- vaid teha eda kohtuministeeriumi ja ja ,,Toronto Star'ile" teatanud, et Komisjoni aruande järgi neid olevat
te alusel. Valitsus ei ühinenud komis- RCMP koostööl, nende koosseise va- sellekohased juurdlused on juba käi- Kanads 55 isikut,
jon seisukohtadega, et laiendatakse jalikult täiendades. '
kahtlusaluste väljaandmise lepin- Kohtuminister ühines komisjoni
guid maadega, kes „sõjakurjategi- seisukohaga, et eriti kahtlustatava 20
jäid" välja nõuavad, näit. 'Iisraeliga isiku kohta, kellede suhtes on roh-või
Nõukogude Liiduga, või et tagasi- kem tõendmaterjale,, tuleb juurdlu-ulatava
jõuga otsusega'\/õetaks kaht- i sed kiirelt lõpule viia. Selleks on vaja
lusealustelt Kanada kodakondsus, Kanada kriminaalseaduse vastav
nii, et neid ;saadaks Kanadast välja
kui kellegi kohta peetakse vajalikuks luua erilist uurimisasutist, nagu seda
tõsta ametlikku süüdistust, siis toi- on tehtud Ühendriikides OSI näol,
saata.
4
muutmine. See nõuab mõnda aega.'
Enne kriminaalseadustiku muutmist
tuleb põhimõtteliselt kindlaks mää­rata,
missugused sõjakuriteod on Ka-
Deschenes'i komisjon ja aruande nada seaduste alusel kriminaalkuri-
MOMENTE LOODUSEST
' A B E L LE
PLIIATSI J A P I W T S Ü G A KAWAGASV^Ä JÄRVEL
Vana-Andrese kiriku saalis laupiäeval, 21. märtsil kell 11 h.-6 o.,
pühapäeval, 22. märtsil kell 10 h.-7 o.
Y V O N N:E VA A. ,
FOTOKUNSTI NÄITUS
28. MÄRirS ~ 5. APRILL
Reedel 3-8 p.l. Laupäeval ja pühapäevat 11-8 p.l.
Avamine reedel 27. märtsil, kell 7 õhtul. •
lÄTI KULTUUf^lMAJA GALERII
4 Credit Union Drive, Toronto. 759-4900
A
>ühapä@v@l, 5. apriini 1987 koBI 2 pl
Tartu CollegeTs
eesti lipp kõnepuldi kõrval, mille
Voldemar Siimon oli Torontost kaa­sa
toonud ja kohapeal Rain Siimo
abiga ka vastava lipuvarda muretse­nud.
Kuna eesti ühiskond Havais on ar­vuliselt
väike, oleneb palju parajasti
kohalolevatest talvepuhkusel olija­test.
Gunnell Kaljot korraldajana oli
mures, kas ikka saab nõuetava arvu,
30 inimest, kokku mis on miinimum
arv ruumi saamiseks. Alalistest
Havai elanikest peale Kaljotite olid
kohal Rain ja Aino Siimo, Evald •
Pajumäe, Asta Sarapu, M i i l a Mork ja
pool-havailased—torontolased Vol­demar
ja Elvi Siimon. Briti-Columbia
oli tugevalt esindatud. Victoriast
Paul ja Lydia Tusar, Voldemar ja
Ludmilla Meistermann ja. Veronika
Anderson, Siina Mathiesen, Helene
Oyamaa ja Vilhelmine Wulcan. Sum-merlandist
Alfred Matiisen, Alber-tast
Arnold ja Salme Matiisen, To­rontost
Konstantin ja Amanda Küng
ja Viima Appleby, Stockholmist näit­leja
Ants ja Barbro Vaikla, iga-aasta-sed
Havail talvitajad ja Austraaliast,
Sydneyst, Silvia Silveus. Kokku 31
inimest, seega ainult üks üle nõueta­va
miiniumi, kuid imelikul kombel
mitte ühtegi Ameerika Ühendriikide
mandrilt.
AKTUSEKÕNE .
Gunnel Kaljot tervitas kokkutul­nuid
fa palus lipu kõrvale auvalvesse
Aino SiimOj kes kandis* Tartumaa,
Rõngu rahvariideid ja andis aktuse­kõneks
sõna Voldemar Siimonile,
kes on kunagine Soomepoisse.
Kõneleja alustas Maarjamaa lau­liku
sõnadega, ,,Vahimees, ons ikka
veel öö? Ons meie lootuse lampides
õli? Kaua kestab veel Paabeli van­gipõli?*^
Üheksaminuutilises kõnes analüüsis;
kõneleja olukordi ja rahvuslikku
hoiakut väljaspool kodumaad ja üt­les,
et siin vabaduses võime kogune­da
oma vaba tahte kohaselt Eesti
Vabariigi sünnipäeva pühitsema
oma rahvusvärvide, alla, et ühtlasi
iseeneselt ausalt küsida, ons meie
lootuse lampides veel õli, ja mida
oleme teinud omalt pooU, et kaasa
aidata Eesti vabaduse taassaavutami-sele.
Kõneleja sisendas usku ja loo­tust,
et Paabeli vangipõli ei kesta iga­vesti,
kui me ise kindlaks jääme usus
ja lootuses, ja ei ole mitte kuivanud
oksad eesti rahva elupuus, vaid kogu
oma oskuse ja jõuga kaasa aitame
selle taassaavutamiseks, mille meie
isad kätte võitsid võidukas Vabadus­sõjas,
kuid mille vabadust meie ei
olnud võimelised hoidma.
Kodumaal on kasvanud uus sugu­põlv,
kes ikka julgemalt nõuab oma
õigusi, kannatades selle tulemusena
sageli mitmeaastast karistuse kan­dmist
sunnitööle. Vabaduse hind on
kõrge. Eestlased on maksnud era­kordselt
kõrget hinda võideldes va-
Pärast söögipalvet, samuti Ruudi
Olljumilt, serveeriti lõunasöök, mil­lele
järgnes meelelahutuslik,^ osa.
• Ants Vaikla ja Gunnell Kaljot esita­sid
naerunärvi kõditava kaheosalise
farsi, kus eriliselt hiilgas Kaljot daa­mi
osas ja riietuses. Evald Pajumäe
luges oma luuletusi, samuti A'^n,ts
Vaikla Kalju Lepiku luulet. Ja Kaljot
pipardas tabavate vahemärkustega.
Silvia Silveus andis edasi Austraalia
eestlaste tervitused, , kaksikvennad
Matiisenid rääkisid möödunud aega­dest
Alberta farmis ja Vaikla ja Oll­jum
laulsid duetti, siis läks lahti ühis­lauludeks
Ruudi Ölljumi juhtimisel..
Oli meeldiv ja õnnestunud Vaba­riigi
aastapäeva koosviibimine, kes­tes
kella viieni. Palju lä^iu esinejate­le
ja korraldajatele GunnelJ'ja'Asta
Kaljotile ja Rain ja Aino Siimole, kes
igati kaasa aitasid aastapäeva heaks
kordaminekuks, Ühiselt suudab ka
väike ühiskond midagi ilusat korda
saata. ,
VESSE
Karl Linnasel lõppe
deporteerimise
pikendus
NEW YO.RK (ME) - Karl Linnasel
täitus tema deportiserimise esimese
pikenduse tähtaeg läinud pühapäe­val,
15. märtsil. Tögelikultei ole tema
väljasaatmist sellekohaselt mitte
teostunud. Kohtuministeeriumi pea-pressiinformaator
Pat Korten ütles:
, , K u i meil on võimalus, me avaldame
Karl Linnase deporteerimise küsi­muses
teadaande edaspidi, s.o. suh­teliselt
lähemas tulevikus."
Selle teadeandega on jäänud küsi­mus
esialgu lahtiseks. Karl Linnase
advokaat on pöördunud mitme Ladi-na-
Ameerika maa poole tema vas­tuvõtmiseks.
Enamus on ütelnud sel­les
ära, mõnedelt on vastused veel
saamata.
T. E. AIANDUSKLVBl
Hyeljapäeval 26. märtsil1987
kell 8 õ. Eesti Majas
Loeng
Rein Jaagumägi
PUTUKATEST
ÜLDISELT
Kõik teretulnud!
12. jyulist — 2. augustiini
S
McCaul Squash and Fitnass Club
21 McCayS St. (Osgoode allmaaraudtee peatusest
'i ^•
11.a
ECc^rporatsioonid, kes soovivad osa v õ t t a , palun r
Hillar Lauri tel. 869.3333 (tööl)
eCOTKAJARVE METSAÜLIKOOLI - EESTI ÕPPETOOLI
KEVADSEMESTRI LOENGUD
ÕJAKURJATEGIJAD^
JAi MEIE POLIITIKA
LoGng reede, 27. märtsil 1987. a. Toronto Eesti
suuras saalis algusega kell 7.30 ohtuL
Lektorid: fflARI-ANN RIKKEN ja TÕNU PARMING
lissepääs $4.00 ® Kohvilaud